2-15-5121/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Marget Henriksen, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-5121

Tsiviilasi

MC International OÜ hagi OÜ Meness osanike 23.02.2015

koosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks ja tühise otsuse

alusel saadu tagastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

1619,70 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Meness apellatsioonkaebus

Hageja

(apellatsioonimenetluses

vastustaja):

MC

International OÜ (registrikood 10706008, asukoht Tartu mnt

2, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki

Vabamets (e-post xxx)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant):

OÜ Meness

(registrikood 11756787, asukoht Rävala pst 4, 10143

Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Pukk (e-

post: xxx

Kohtuistungi aeg

08.09.2016

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 18.05.2016 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

2. OÜ Meness apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. MC International OÜ menetluskulud ringkonnakohtus jätta OÜ Meness kanda

ja OÜ Meness menetluskulud ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.

4. Mõista OÜ-lt Meness välja MC International OÜ kasuks ringkonnakohtus

kantud menetluskulude katteks 1000 eurot. Menetluskulud tuleb OÜ-l Meness

2(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

tasuda advokaadibüroo TRINITI OÜ pangakontole EE781010220192873229

märkides maksekorralduse selgitusse tsiviilasja nr 2-15-5121.

5. Mõista OÜ-lt Meness välja MC International OÜ kasuks viivised VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses menetluskulude hüvitamisega viivitamise eest

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude hüvitamiseni.

6. Rahuldada MC International OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli

parandamiseks, asendades protokolli lk-l 2 hageja esindaja E.Vabametsa poolt

väidetu „Proviisori nõuet aastal 2010 ei olnud“ tekstiga „Ka aastal 2010 kehtis

proviisori nõue apteegi asutamisele“.

7. Jätta Meness OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

8. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kohtu menetluses on hageja 02.04.2015 hagi nõuetes tuvastada OÜ Meness osanike

23.02.2015 koosoleku otsuse, millega otsustati suurendada OÜ Meness osakapitali

ning määrati kindlaks osakapitali suurendamise ja osa nimiväärtuse suurendamise

tingimused, tühisus ja tagastada selle alusel saadu (1498 eurot).

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja OÜ Meness osanik, kellele kuulub OÜ Meness osa

nimiväärtusega 511 eurot, mis moodustab äriühingu osakapitalist 20%. OÜ Meness

teine osa (nimiväärtusega 2044 eurot), mis moodustab osakapitalist 80%, kuulub OÜ-

le Manawee. OÜ Meness ainus juhatuse liige on alates 07.01.2011 MB, kes on ühtlasi

suurosaniku OÜ Manawee ainuosanik ja juhatuse liige.

3. Hageja esitas 27.08.2013 OÜ-le Meness päringu, milles taotles infot äriühingu

tegevuse kohta. MB vastas 17.09.2013, et OÜ Meness ainus vara on ASiga Medicum

sõlmitud üürileping, mille osas on käimas kohtuvaidlus. 19.01.2015 saatis OÜ Meness

hagejale kirja, milles teatas, et kohtuvaidlus on lõppenud kompromissi sõlmimisega

ning

tegi

ettepaneku

võõrandada

hagejale

kuuluv

osalus

OÜ-s

Meness

nominaalväärtuses, so 511 euro eest OÜ-le Manawee. ASilt Medicum sai hageja info,

et AS Medicum tasus kompromissi alusel OÜ-le Meness 100 000 eurot. Hageja saatis

21.01.2015 MB-le vastuse, milles märkis, et ka OÜ Manawee võiks olla huvitatud

oma osaluse võõrandamisest hagejale nominaalväärtusele vastava summa eest.

4. OÜ Meness esindaja MB saatis teate OÜ Meness osanike koosoleku kokkukutsumise

kohta 23.02.2015 eesmärgiga suurendada OÜ Meness 2555 euro suurust osakapitali

7445 euro võrra 10 000 euroni. Koosolek pidi toimuma 23.02.2015 kell 18

Advokaadibüroo Lextal ruumides. Osakapitali suurendamise põhjusena oli märgitud,

et „ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali“. Samas puudus OÜ-l

Meness vajadus osakapitali suurendada, kuivõrd OÜ Meness oli ise hagejale teatanud,

3(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

et OÜ Meness ainus vara on ASiga Medicum sõlmitud üürileping ja äriühingul muu

äritegevus puudus.

5. Hageja esitas enne koosolekut kirjaliku vastuväite, milles viitas koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumisele ja kavandatava otsuse vastuolule heade

kommetega. Vaatamata vastuväitele toimus 23.02.2015 osanike koosolek ning

koosolekul ainsana osalenud OÜ Manawee häältega otsustati suurendada osakapitali

seniselt 2555 eurolt 10 000 euroni, samuti otsustati koosolekul, et osakapitali

suurendamises osaleda sooviv osanik peab tegema ühingu kontole rahalise sissemakse

hiljemalt 26.02.2015 ning sissemakse tegemata jätmisel läheb osa omandamise õigus

üle teisele osanikule.

6. Kuna osanike koosoleku otsustega mittenõustunud osaniku võimalused efektiivseks

õiguskaitseks oleksid pärast osakapitali suurendamise registrikande tegemist piiratud,

tasus hageja 26.02.2015 OÜ Meness pangakontole osa nimiväärtuse suurendamiseks

vajaliku sissemakse summas 1489 eurot. Vahetult enne hagiavalduse esitamist, so

14.04.2015 laekus hagejale uus teade uue osanike koosoleku kokkukutsumise kohta

eesmärgiga suurendada OÜ Meness osakapitali veel 30 000 euro võrra kuni 40 000

euroni ning muuta põhikirja.

7. Osakapitali suurendamine polnud sisuliselt põhjendatud. OÜ-l Meness pole ühtegi

kehtivat apteegi tegevusluba ning tal pole seega õigust apteeke pidada. OÜ Meness

poolt osanike koosoleku protokollis tehtud viide 2010. a esitatud ja rahuldamata

üldapteegi tegevusloa taotlusele ei põhjenda väidetavat äkilist ja suuremahulist

lisakapitali vajadust 2015. a. Isegi kui OÜ Meness asuks uuesti apteegi tegevusluba

taotlema või OÜ Manawee tegevusloa taotluste rahuldamise korral apteekide

opereerimises osalema, ei eelda see formaalselt ega sisuliselt osakapitali suurendamist.

Samuti ei vaja ühing vastavaks tegevuseks lisaraha, sest selleks on võimalik kasutada

kompromissi alusel saadud 100 000 eurot.

8. ÄS § 1712 lg 4 kohaselt peab osaühing otsuste eelnõud ja põhjendused tegema

osanikele kättesaadavaks osaühingu määratud kohas või kodulehel. Osanike otsuste

eelnõude kohta antav teave peab olema piisav, et mõistlik isik saaks aru, mida, miks,

milleks ja kuidas tehakse. Eriti tähtis on piisava info andmise kohustus selliste

kaalukate otsuste nagu kapitali suuruse muutmine, ühinemine, jagunemine jms puhul.

Koosoleku kokkukutsumise teatest puudusid sisuliselt eelnõu põhjendused. Sisulisi

põhjendusi ei esitanud OÜ Meness ka muul moel. Piisavad polnud ka osanike

koosoleku protokollist nähtuvad põhjendused, kuigi alles osanike koosolekul

põhjenduste esitamine ei kõrvalda nagunii koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist.

9. Otsus on vastuolus heade kommetega ja seega ÄS § 1771 lg 1 alusel tühine. Riigikohus

on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 31 märkinud, et tulenevalt osanike liikmelisusest ühingus, ei

piirdu nende suhe äriühinguga ja omavahel üksnes TsÜS § 138 järgse üldise hea usu

põhimõtte järgimise kohustusega ja deliktiõigusest tuleneva regulatsiooniga, mis

esmajoones keelab üldiselt teistele isikutele kahju tekitamise. Aktsionäridevahelise

suhte määrab eelkõige TsÜS § 32, millest tulenevalt peavad aktsionärid omavahelistes

suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. OÜ Meness

soovib ühelt poolt väikeosaniku eest varjata olulist teavet ühingu ja selle juhtimise

kohta ning teiselt poolt MBi soovi omandada väikeosaniku osa nominaalväärtuse eest.

Väikeosaniku keeldumise järel hakati kapitalivajadusele tuginedes väikeosanikku

kapitali suurendamise teel nö välja kurnama, et väikeosanik ei jaksaks

kapitalisuurendamistega kaasa minna. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 märkinud, et

heade kommetega pole kooskõlas osaniku tegutsemine äriühingu kontrolli haaramise

nimel, kui seda tehakse ebaausate vahenditega teiste osanike arvel. Isegi kui sel

eesmärgil kasutatakse seadusega iseenesest otseselt vastuolus mitteolevaid vahendeid,

4(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

võib tegutsemine sel eesmärgil olla õigusvastane. Seda kinnitab mh TsÜS § 138 lg 2,

mille järgi ei ole õiguse teostamine lubatud mh selliselt, et õiguse teostamise eesmärk

on teisele kahju tekitada.

10. Hageja ei vaidlusta, et kostja sai kuus aastat tagasi liisuheitmise teel apteegi avamise

õiguse ja esitas üldapteegi tegevusloa taotluse. Küll aga keeldus Ravimiamet

tegevusloa väljastamisest juba 2010. aastal ja kostja minetas sellega apteegi avamise

õiguse juba 5 aastat tagasi. Hageja oli kostja poolt apteegi avamisest huvitatud juba

alates kostja osanikuks saamisest. Kuna aga kostja apteegi avamise suunas reaalseid

samme teinud pole ja tegevuse kohta infot ei jaga, otsustas hageja Ravimiametile

27.08.2013 teabepäringu teha. Vastuse kohaselt kaotas kostja apteegi avamise õiguse

15.11.2010, kuna taotlejal puudus nõuetele vastav tegutsemiskoht ning ravimite

käitlemiseks vajalikud tingimused, ja hoolimata Ravimiameti antud võimalusest

esitada taotluse muudatus, kostja seda ei teinud. Tegevusluba ei tähenda võimalust

alustada apteegiteenuse osutamisega siis, kui taotleja seda vajalikuks peab, vaid

sellega kaasneb kohustus osutada apteegiteenust.

11. Kostjal poleks ka teoreetiliselt võimalust apteeki avada, sest kostja ei vasta seadusega

tegevusloa omajale kehtestatud nõuetele. Ravimiseaduse § 41 lg 2 kohaselt peab

üldapteegi tegevusloa väljastamisel eraõiguslikule juriidilisele isikule enam kui 50%

selle juriidilise isiku osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes

töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis

juhatajana. See nõue peab olema täidetud nii tegevusloa taotluse esitamise kui ka

apteegiteenuse osutamise ajal.

12. 11.06.2010 tegevusloa taotluse alusel ei saaks kostja esitatud päringu asukohas -

Rävala pst 4 -apteeki avada. Tegevusluba annab õiguse tegutseda tegevusloal märgitud

tegutsemiskohas (ravimiseaduse § 38 lg 3). 11.06.2010 taotluses on tegutsemiskohaks

märgitud Punane tn 61. Ravimiamet andis kostjale 2010. a võimaluse muuta

tegevusloa taotlust tegutsemiskoha osas, ent kostja seda võimalust ei kasutanud ja

Ravimiamet keeldus tegevusloa väljastamisest. Teiseks ei nähtu tõendist, et äripinna

pakkumine on esitatud OÜ-le Meness.

13. Hageja palub edastada otsuse ärakiri äriregistri pidajale OÜ Meness 23.02.2015 otsuse

alusel tehtud kande muutmiseks ÄS § 178 lg 6 alusel.

14. Kui OÜ Meness 23.02.2015 otsus tunnistatakse tühiseks, on kostja kohustatud VÕS §

1028 lg 1 alusel otsuse alusel saadud 1489 eurot tagastama. Kuna OÜ Meness teadis

otsuse kehtetuse aluseks olevast asjaolust (sh hageja esitatud vastuväite alusel, milles

hageja viitas otsuse tühisuse alustele), muutus rahalise sissemakse nõue summas 1489

eurot sissenõutavaks alates raha tasumisest OÜ-le Meness 26.02.2015. Seega on

hagejal õigus nõuda nimetatud summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates 27.02.2015 kuni summa tasumiseni.

15. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.

16. Otsuse eelnõu vastab ÄS § 1712 lg 4 nõuetele. Otsuse eelnõu ja selle põhjendused tehti

hagejale kättesaadavaks koosoleku kokkukutsumise teates, mis tähendab, et otsuse

eelnõuga oli võimalik tutvuda koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku

toimumiseni. Kodulehte kostjal pole ning hageja ei avaldanud soovi tutvuda otsuse

eelnõuga täiendavalt kostja asukohas enne koosoleku toimumist. Mistahes infovaeguse

riisikot kannab hageja ise. ÄS § 1712 lg 1 kohaselt on koosoleku kokkukutsujal

kohustus koostada otsuste kohta eelnõud. Osakapitali suurendamise otsuse

kohustuslikud punktid on sätestatud ÄS §-s 1921 ning osakapitali suurendamise

põhjendamist pole seal nimetatud.

17. ÄS § 1712 „Otsuse eelnõud“ eri lõike tuleb vaadelda süsteemis: 1. lõike kohaselt on

vaja teha osanikele enne koosolekut kättesaadavaks päevakorra punktide otsuste

5(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

eelnõud; 3. lõike kohaselt juhul, kui osanikud soovivad teatavaks tehtud päevakorda

täiendada uue küsimusega, siis sellise päevakorra punkti kohta tuleb esitada kas

eelnõu või põhjendus; 4. lõikes on viidatud „esitatud eelnõud ja põhjendused tegema

kättesaadavaks“. Kogu paragrahvi arvestades on selge, et lõikes 4 viidatud

põhjendused saavad olla üksnes põhjendused lõike 3 kontekstis, st põhjendused selle

kohta, kui osanik taotleb täiendava küsimuse lisamist päevakorda.

18. Õigus infole on igal osanikul ja selle õiguse realiseerimine toimub eelkõige osanike

koosolekul. Hageja valis, et ei osale koosolekul. ÄS § 1712 lg 4 ei sätesta

kriteeriumeid, millal loetakse eelnõu põhjendatuks. Äritegevuse laiendamine on

ettevõtjale tavapärane ja ootuspärane arengusuund, mis pidanuks hagejale olema

arusaadav. Hagejal oli võimalus koosolekul esitada täiendavaid küsimusi osakapitali

suurendamise kohta, ühingu tulevikuplaanidest seoses sellega jm, kuid hageja ei

vaevunud koosolekule kohale tulema.

19. Koosoleku otsus pole vastuolus heade kommetega. Arvestades, et hageja tuli

osakapitali suurendamisega kaasa ning selle tulemusel jäi tema osalusproportsioon

OÜ-s Meness samaks, on hageja õigus tugineda vastuolule heade kommetega

välistatud. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-7-10 p-s 7 selgitanud, et heade kommetega

vastuolus olevaks käitumiseks võib lugeda osaniku tegutsemist teise osaniku tahteta

või vähemalt teadmiseta äriühingus enamuse omandamiseks, äriühingu vara

üleandmist ühe osaniku majandusliku kontrolli alla vms, mille tulemusena teine osanik

kaotab sisuse kontrolli äriühingu vara üle ja sellega muutub tema osalus sisuliselt

väärtusetuks.

20. Hageja väide, et kostja on varjanud infot, on väär. Kostja on nõustunud väljastama

hageja kohta palutud infot konfidentsiaalsuslepingu allkirjastamisel. Lisaks pole

põhjust uskuda, et hageja on seotud ASiga Medicum, kellega kostja on aastaid

õigusvaidlusi pidanud.

21. Kostja pole hageja eest varjanud osakapitali suurendamise kavatsust. Kostja tegevuse

eesmärk on olnud üksnes ühingu tegevuse laiendamine, millest saavad osa kõik

ühingu osanikud.

22. Väide, et kostja on hageja arvel rikastunud, on tõendamata. Osakapitali

suurendamisega kaasatulemisel ehk osa märkimisega tekib ühingu nõue osaniku vastu

osakapitali suurenemise hinna ulatuses. Hageja märkis osakapitali suurendamise

käigus osa ning osa eest tasumisel täitis kostja nõude enda vastu. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-55-14 p-s 42 öelnud, et kui aktsiaseltsi märkimisväärsed huvid (nt

vajadus taastada omakapital või saada raha juurde olulise investeeringu tegemiseks,

aga ka vajadus kehtestada juhtkonna tasustamise pakett) kaaluvad üles väikeaktsionäri

väidetava soovi osaleda emissioonis, on märkimise eesõiguse välistamine põhjendatud

ega anna alust otsust kehtetuks tunnistada. Nimetatud lahend annab selge sõnumi, et

ühingu märkimisväärsed huvid kaaluvad üles osanike huvid, kui on vaja näiteks

osakapitali suurendada ühingu tegevuse laiendamiseks.

23. Asjaolu, et hagejale kuulub kostjas 20%, tähendab, et aeg-ajalt võidakse ühingus vastu

võtta otsuseid, mille poolt väikeosanik ei ole. Väikeosaniku huvidega arvestamise

kohustus ei saa aga tähendada, et enamusosanik ei või teostada enda häältest

tulenevaid õigusi enda äranägemisel. Väikeosanikud peavad sellega arvestama juba

osanikuks saamise hetkel. See ei muuda otsuseid ebaseaduslikuks ega anna õigust neid

vaidlustada.

24. Kostja eesmärk on olnud alustada apteegi opereerimist. 2009. a oli kostjal võimalik

saada üldapteegi tegevusluba Ravimiameti korraldatud liisuheitmise teel. Kostja sai

üldapteegi tegevusloa taotlemise õiguse. Seega on kostja asutatud ja hoitud

registreerituna eesmärgiga alustada apteegi opereerimist. Kostjale üldapteegi

6(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

tegevusloa väljastamise menetlus on tänaseni lahendamata ja haldusmenetlus kestab.

Äritegevuse alustamine oli takistatud sellega, et leitud äriruumide üürileandja ei

täitnud üürilepingut ja kostja oli sunnitud kaitsma oma õigusi kohtumenetluses, mis

paraku kestis aastaid. Kostja ja ASi Medicum vaheline õigusvaidlus lõppes

kompromissi sõlmimisega 31.12.2014. Kompromissi alusel laekus kostja kontole raha

14.01.2015 ning kostja asus viivitamatult pärast kompromissi jõustumist äriplaani ellu

viima, sest koosoleku kutsed saadeti välja juba 11.02.2015. Apteegi avamiseks

vajalike kooskõlastuste saamine algab reeglina asukoha leidmisest ning iga

tegutsemiskoht peab saama Ravimiametilt kooskõlastuse. Kostjal pole mõistlik liikuda

edasi olukorras, kus hageja iga kostja tegevust vaidlustab. Äritegevuse alustamine on

seetõttu praegu peatatud.

25. Hageja omandas kostja osa 03.06.2010 notariaalse lepinguga, st ajal, mil kostja oli

saanud apteegi avamise õiguse. Hageja omandas osa teadmisega, et kostja soovib

alustada äritegevust ning kostjal pole suuri rahalisi vahendeid apteegi käivitamiseks (st

et rentida pind, palgata töötajad, osta sisse kaup, sõlmida lepingud tarnijatega jm

elementaarne kulu). Hagejal polnud mingit mõistlikku põhjust osta kostja osa 8000

krooni eest kantuna soovist evida nn riiulifirma osalust. Hageja kohustus on tõendada,

et tema soov oli 2010. a omandada osalus ühingus, millel majandustegevus puudub ja

jääb puuduma ning seda hageja ootust on 23.02.2015 osanike otsusega kuritarvitatud.

Hageja põhimõtteliselt sõdib kostja äritegevuse alustamise vastu. Kostjale ja teisele

osanikule on teada, et hageja soovib kostja likvideerimist ja varade jagamist, kuid

sellist eesmärki ei saa äriühingus eelistada.

26. Kuna osanike otsus on kehtiv ning kostja pole alusetult rikastunud, tuleb rahaline nõue

jätta rahuldamata.

Maakohtu otsus

27. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastas OÜ Meness osanike 23.02.2015 koosoleku

otsuse tühisuse, mõistis OÜ-lt Meness MC International OÜ kasuks välja 1489 eurot

ja viivise perioodi 02.04.2015 kuni 17.05.2016 eest 135,18 eurot ning alates

18.05.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras 1489 eurolt

kuni võlgnevuse tasumiseni. OÜ-lt Meness mõisteti MC International OÜ kasuks välja

menetluskulude katteks 3606,1 eurot ja viivis menetluskulude tasumise viivitamisega

alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni..

28. Pooled ei vaidle, et osanike 23.02.2015 koosoleku kutse toimetati hagejale kätte ÄS §

172 lg 1 nõuetele vastavalt vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist – hageja on

26.01.2016 kohtuistungil (t lk 125) kinnitanud, et loobub kutse kättetoimetamisega

seotud hagi alusest.

29. Kostja juhatuse koostatud osanike 23.02.2015 koosoleku kokkukutsumise teatel (t lk

25) on märgitud, et koosoleku päevakorras on osakapitali suurendamine. Selgituseks

on märgitud, et ühing vajab äritegevuse laiendamiseks täiendavat kapitali ning juhatus

teeb osanikele ettepaneku ühingut täiendavalt kapitaliseerida. 23.02.2015 koosoleku

kutsest puudub viide kohale, kus oleks võimalik tutvuda koosoleku otsuse eelnõude ja

põhjendustega, kuid koosoleku ainsa otsuse eelnõu on ära toodud kutses endas,

mistõttu täidab see kohtu hinnangul iseenesest osanike otsuse sisust teavitamise

eesmärki. Kutses on lühidalt kirjeldatud täiendava kapitali kaasamise põhjust. Seadus

ei näe ette, kui põhjalikult tuleb osanikele eelnõus oleva otsuse põhjendused lahti

selgitada. Nõustuda võib iseenesest hagejaga, et selgitus „äritegevuse laiendamiseks“

pole kuigivõrd konkreetne, kuivõrd osakapitali suurendamise eesmärk enamasti

äritegevuse laiendamine ongi, ning lisada tulnuks konkreetsemad põhjendused. Kohtu

7(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

hinnangul pole käesoleval juhul siiski tegemist rikkumisega, mis oleks TsMS § 1721

mõttes sedavõrd oluline, et tingiks otsuse tühisuse.

30. Osakapitali suurendamise otsus ei kahjustanud hageja huve selles mõttes, et tema

positsioon äriühingus oleks kuidagi kahjustada saanud – hagejal võimaldati osakapitali

suurendamisega kaasa minna, seda ta ka tegi, ning tema osaluse proportsioon jäi

samaks, mis enne osakapitali suurendamist. Kohtul tuleb võtta seisukoht küsimuses,

kas osakapitali suurendamise otsustamine võis sellegipoolest olla heade kommetega

vastuolus. Iseenesest on osakapitali suurendamise kaudu võimalik ettevõttes vähemalt

2/3 osalusega osanikul (vajalik häälteenamus ÄS § 192 lg 1 järgi) suurendada enda

kontrolli ettevõtte üle, suurendades osakapitali seni, kuni vähemusosanik ei suuda

suurendamisega kaasa tulla, ning suurendada enda osa vähemusosaniku arvel. Seega

peab selleks, et osakapitali suurendamise otsus vastaks headele kommetele, mis

tähendab, et see lähtuks osaühingu, mitte enamusosaniku huvidest, esinema tegelik

vajadus osakapitali suurendamiseks.

31. Hageja on kostja vähemusosanik – talle kuulus vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal

20% suurune osa osakapitalist. OÜ Manawee, kelle ainuosanik on MB, on kostja

enamusosanik – talle kuulus 80% suurune osa osakapitalist. Kostja ainus juhatuse liige

on samuti MB. Osakapitali suurendamise selgituseks on toodud äritegevuse

laiendamine – apteegi avamise ettevalmistamine. Otsuses on märgitud, et ühing on

11.06.2010 esitanud Ravimiametile üldapteegi tegevusloa taotluse apteegi avamiseks

aadressil Punane 61, Tallinn, kuid tulenevalt õigusvaidluse lõppemisest pole sel

aadressil apteegi avamine enam võimalik. Samas on võimalik muuta taotluses

märgitud asukohta ja seeläbi äritegevust laiendada. Otsuses on viidatud ka sellele, et

Manawee OÜ on esitanud 25 üldapteegi tegevusloa taotlust ning ühingul oleks

võimalik osasid apteeke opereerida.

32. Kohus on seisukohal, et antud juhul on kostja enamusosanik käitunud mitte ühingu

huvides, vaid äriühingus suurema kontrolli saamise eesmärgil ning tegelik osakapitali

suurendamise vajadus puudus. Tuvastatud on, et kostja sai 16.12.2009 liisuheitmise

tulemusel apteegi avamise õiguse (t lk 147) ning esitas 10.06.2010 üldapteegi

tegevusloa taotluse apteegi avamiseks aadressil Punane 61, Tallinn (t lk 148). Kostja

väide kohtumenetluses on, et kostjale anti apteegi tegevusloa esitamise õigus, kuid

2010. a esitatud tegevusloa taotlus on praegu peatatud seni, kuni kostja leiab endale

uue tegevuskoha (t lk 125 pöördel). Samas on Ravimiamet hageja esindajale

03.09.2013 e-kirjas (t lk 179) vastanud, et tegevusloa väljastamine taotluses nimetatud

aadressile polnud võimalik, ning kuigi Ravimiamet võimaldas taotlejal taotlust kuni

15.11.2010 muuta, siis OÜ Meness uut ega muudetud taotlust üldapteegi avamiseks ei

esitanud. Nimetatud tõend kummutab kostja väited selle kohta, et 2010. a esitatud

tegevusloa taotlemise menetlus on praegu peatatud või et haldusmenetlus alles kestab.

Kostja pole kohtule esitatud vastuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks esitanud

uue tegevusloa taotluse või et kavatseb äri muus tegevusvaldkonnas laiendada, samuti

pole kostja esitanud asjaolusid selle kohta, et ta vastab apteegi tegevusloa taotlejale

sätestatud tingimustele. Kostja esitatud tõend üüripinna päringu kohta (t lk 165) ei

näita, et tegemist oleks just kostja äritegevuse jaoks tarviliku üüripinnaga. Sisuliselt

pole kostja äritegevuse laiendamise ja apteegi tegevusloa taotlemise väidete kohta

ühtegi tõendit esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et osakapitali suurendamise

eesmärk ei saanud olla äritegevuse laiendamine.

33. Kaudselt viitavad kostja enamusosaniku heade kommete vastasele käitumisele

osakapitali suurendamisel ka enamusosaniku suhtlus hagejaga enne koosoleku

toimumist. Hagejale pakuti vahetult pärast kompromissi alusel raha laekumist

19.01.2015 endale kuuluva osaluse müümist nimiväärtuses (511 eurot; t lk 22), mis

8(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

kohtu kinnitatud kompromissi alusel saadud raha valguses ei peegelda suure

tõenäosusega osaluse õiglast, so turuväärtust. Lühikest aega pärast seda saadeti

hagejale kutse koosolekule, mil otsustati osakapitali suurendada, ning 13.03.2015

kirjas (t lk 164) viidati vajadusele edasisteks osakapitali suurendamisteks. Nimetatu

viitab kostja enamusosaniku soovile hageja osanike ringist välja tõugata.

34. Asjaolu, et hageja tasus osakapitali suurendamiseks vajaliku sissemakse ära, ei mõjuta

tema õigust esitada hagi tasumise aluseks oleva otsuse tühisuse tuvastamiseks.

35. Kohus leiab, et kostja tegevuse võib kvalifitseerida heade kommete vastase

käitumisena, mis on otsuse tühisuse aluseks TsÜS § 38 lg 2 järgi. Käesoleval juhul on

kostja

suurosanik

kasutanud

seaduses

sätestatud

võimalust

osakapitali

suurendamiseks, kuid see pole kantud mitte osaühingu huvidest, vaid on suunatud

üksnes vähemusosaniku survestamisele. Seega võib osakapitali suurendamise

eesmärki lugeda heade kommetega vastuolus olevaks. Eeltoodud põhjendustel

tuvastab kohus OÜ Meness osanike 23.02.2015 otsuse tühisuse.

36. Hageja on tühise otsuse alusel kandnud kostja arvelduskontole 1489 eurot (t lk 114),

mille tagastamist taotleb. Kuna hageja on kandnud kostja kontole raha, mille õigusliku

aluse puudumise on kohus tuvastanud, kuulub kostjalt osakapitali suurendamiseks

tasutud 1489 eurot väljamõistmisele.

37. Hageja taotleb lisaks seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates 27.02.2015

kuni 1489 euro tasumiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise

aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest

või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega

pole kehtiva seaduse järgi viivise arvestamise algushetkeks mitte võlgniku teadmine

alusetu rikastumise aluseks olevatest asjaoludest, vaid võlausaldaja poolt vastava

nõude või hagi esitamine. Hageja saab seega nõuda viivist alates hagi esitamisest

02.04.2015 ning perioodi 27.02–31.03.2015 eest nõutava viivise osas (10,84 eurot)

jääb hagi rahuldamata. Kostjalt kuulub väljamõistmisele seadusjärgses määras viivis

alates 02.04.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 135,18 eurot (8,05% x 1489 :

365 x 412) ning alates 18.05.2016 seadusjärgses määras kuni võlgnevuse (1489 euro)

tasumiseni.

38. ÄS § 1771 lg 4 ja ÄS § 178 lg 6 alusel, kui kohus tuvastab osanike otsuse tühisuse või

tunnistab selle kehtetuks, ning otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab

kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks. Kuna osakapitali

23.02.2015 suurendamise otsus on tühine, saadab kohus otsuse äriregistrile osakapitali

suuruse muutmiseks.

39. Arvestades, et rahuldati mõlemad hageja põhinõuded ning rahuldamata jäi üksnes

kõrvalnõue marginaalses osas (ca 10 euro ulatuses), mis moodustab hagihinnast alla

1% jääva osa ning kuna pooled selle konkreetse viivisenõude perioodi üle sisuliselt ei

vaielnud, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda.

40. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses

või

menetlust

lõpetavas

määruses.

Hageja

taotleb

kostjalt

menetluskulude kokku summas 4920 euro väljamõistmist. Menetluskulud koosnevad

hagiavalduselt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivust 325 eurost ning

lepingulise esindaja kuludest 4100 eurost + km.

41. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja esindaja töötunde seoses kohtu puuduste

kõrvaldamiseks koostatud 14.04.2015 määrusega tuleb vähendada. Hageja ei

reageerinud kohtu puuduste kõrvaldamise määrusele ning arvestades määruse pikkust

(ca 2 lk), ei olnud sellega tutvumine ja selle kliendile kommunikeerimine 1,5 h vältel

9(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

põhjendatud. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks 30 minutit ehk 0,5 h (vähendades

ajakulu 1 h võrra). Samuti pole põhjendatud kohtu 26.05.2015 kirjaga, 26.05.2015

puuduste kõrvaldamise määrusega ja 26.05.2015 osalise keeldumise määrusega

tutvumine ja nende sisu kliendile selgitamine 2 h vältel. Kohus keeldus 26.05.2015

määrusega menetlusse võtmast hageja nõuet OÜ Manawee vastu, andis asja

26.05.2015 selgitava kirjaga osaliselt registreerimiseks uue asjana ning kohustas

26.05.2015 määrusega hagejat puudusi kõrvaldama. Menetlusse võtmisest keeldumine

ja hagi ühe nõude osas uue asjana registreerimine pidi hagejale olema juba kohtu

14.04.2015 määrusest tuletatav ega vajanud seega pikemat analüüsi. Kohus leiab, et

nimetatud määruste ja kirjaga tutvumisele ning nende sisu selgitamisele oli

põhjendatud kulutada 1 h (vähendades ajakulu 1 h võrra).

42. 15.02.2016 esitas kostja täiendavaid tõendeid, mille vastuvõtmise osas esitas hageja

26.02.2016 seisukoha, kulutades selle koostamisele ning täiendavate taotluste

esitamisele kokku 4 h. Kohus on seisukohal, et arvestades hageja poolt 15.02.2016

esitatud tõendite mahtu ja sisu, samuti hageja esitatud täiendavaid taotlusi tõendite

vastuvõtmiseks ja kostja lepingulise esindaja menetlusest eemaldamiseks, polnud

nendega seotud toimingutele 4 h kulutamine põhjendatud. Hageja esitatud uued

tõendid polnud mahukad ning suures osas kajastasid asjaolusid, milles pooltel vaidlus

puudus. Kohus nõustub kostjaga, et kostja esindaja menetlusest eemaldamise taotlus ei

saanud nõuda selle sisu ja nappust arvestades märkimisväärselt aega. Kohus leiab, et

nende toimingute osas oli kogumis põhjendatud kulutada 2 h, vähendades seega

ajakulu 2 h võrra.

43. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kuna hagi tagamise avaldus jäi rahuldamata, tuleb

sellega seotud menetluskulud jätta välja mõistmata. Seaduses pole sätestatud, et kui

menetlusosalise avaldus jääb rahuldamata, jäävad ka sellega seotud kulud igal juhul

tema kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada seadusega ettenähtud avaldusi ja

taotlusi ning kui need pole täielikult asjakohatud, jääb nendega seotud kulu ikkagi

selle menetlusosalise kanda, kellelt menetluskulud välja mõistetakse. Kohus ei saa

asuda seisukohale, et hagi tagamise avaldus oli asjakohatu, kuigi jäi kohtu poolt

rahuldamata.

44. Asjas toimus 19.04.2016 kohtuistung, mis kestis protokollist nähtuvalt 1 h ja 15

minutit. Kostja on istungil osalemise ajaks märkinud 1 h 30 minutit, mis kuulub

vähendamisele 1 h ja 15 minutini (vähendatud aeg 15 min). Samuti on kostja seoses

19.04.2016 kohtuistungiga märkinud kuluks kohtukõne seisukohtade koostamise, kuid

kohtule neid esitatud pole. Kohus peab istungiks ettevalmistamise mõistlikuks

ajakuluks 1 h (vähendatud aeg 30 min).

45. Kohus on seisukohal, et ülejäänud osas (hagiavalduse koostamine, kostja taotlusele

vastuse koostamine, kostja vastuse ja seisukohtade läbitöötamine, ettevalmistus

korraldavaks istungiks, istungil osalemine, taotluste koostamine) on hageja toimingud

olnud vajalikud ja näidatud mahus põhjendatud ning kuna kostja pole neile

vastuväiteid esitanud, siis kohus neid täiendavalt ei analüüsi. Seega on hageja esindaja

põhjendatud ajakulu kokku (25,33 – 4,75) 20,58 h.

46. Hageja esindaja keskmine tunnihind on 161,86 eurot, millele lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et nimetatud tunnitasu ei ületa vandeadvokaadi puhul oluliselt keskmist

tunnitasu, milleks võib praegu pidada ca 140-150 eurot. Hageja viitab asjakohaselt

Riigikohtu 2014. a lahendile asjas nr 3-2-1-115-14, kus Riigikohus on teatud

asjaoludel aktsepteerinud keskmise tunnitasuna ka 153 eurot ilma käibemaksuta.

Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele lepingulise esindaja kulu kokku

3331,1 eurot. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, mõistab kohus menetluskulud

välja ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 3).

10(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

47. Lisaks lepingulise esindaja kuludele kuulub hüvitamisele ka hageja tasutud riigilõiv.

Hagiavalduselt kuulus hagihinda (1619,7) arvestades riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa

1 alusel tasumisele riigilõiv 225 eurot (hageja on tasunud riigilõivu suuremas osas, so

275 eurot). Lisaks on hageja tasunud riigilõivu hagi tagamise avalduselt 50 eurot.

Tasutud riigilõivud kokku 275 eurot kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.

48. Seega mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud kokku 3606,1 eurot.

Lisaks mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt menetluskuludelt välja

seadusjärgses määras viivise alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Apellatsioonkaebus

49. Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse osas, millega hagi rahuldati ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata,

menetluskulud jätta hageja kanda.

50. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis maakohus kui leidis, et koosoleku

kokkukutsumise teates oleks pidanud sisalduma kirjeldus osakapitali suurendamise

põhjenduste kohta. Maakohus tuvastas, et 23.02.2015 koosoleku kokkukutsumise

teade sisaldas koosoleku toimumise aega, kohta ja päevakorda ning ainsa

päevakorrapunkti otsuse eelnõu oli täismahus toodud koosoleku kokkukutsumise

teates. Seega on maakohus teinud olulised mõttevead osanike koosoleku tühisuse

õiguslike aluste sisustamisel. Äriseadustik ei nõua koosoleku kokkukutsumise teates

või otsuste eelnõudes või isegi osakapitali suurendamise otsuses otsuste põhjenduste

äratoomist. Seda kinnitab asjaolu, et osakapitali suurendamiseks otsuse kohustuslikud

elemendid on nimetatud erisättes ÄS § 1921 ning see säte ei nõua osakapitali

suurendamise põhjenduste äratoomist. Maakohtu poolt rikkumise tuvastamine on

alusetu.

51. Ekslik on kohtu seisukoht, et „äritegevuse laiendamine“ on osakapitali suurendamise

iseenesest mõistetav eesmärk. Osakapitali suurendamise põhjuseks võib olla ka

pankroti vältimine, uue osaniku kaasamine vmt. Viide äritegevuse laiendamisele kui

osakapitali suurendamise põhjusele andis osanikele piisava indikatsiooni osakapitali

suurendamise asjaolude kohta ning oli lisatud heas usus.

52. Ühing peab tegema otsuseid ühingu huvides – kui osanik on võtnud vastu otsuse

ühingu huvides, siis ei saa olla otsus vastuolus heade kommetega. Ebaõige ning

vastuolus ühinguõiguse üldpõhimõtetega on eeldus, et kui ühingu osanike üldkoosolek

otsustas erinevalt vähemusosaniku (eeldatavast) tahtest, siis on otsus tehtud vaid

enamusosaniku huvides ja mitte ühingu huvides.

53. Käesoleval

juhul

vajas

ühing

majandustegevuseks

täiendavat

kapitali.

Majandustegevus eesmärgina ei ole käsitletav tegevusena vastuolus heade kommetega.

Kohtu poolt otsuses toodud eeldus, et äriühing ei vaja tegevuseks kapitali, on vale.

Kuna kostjal puudus 23.02.2015 otsuse vastuvõtmiseni sisuline majandustegevus, siis

polnud jooksvaid kulusid ega tulusid. Selleks, et majandustegevusega alustada, on vaja

kapitali. Ühingu huvi lisakapitali vastu tegevuse alustamiseks on ilmne.

54. Kohus leidis, et kuivõrd enne osakapitali suurendamist tegi MB hagejale ettepaneku

kostja osa võõrandamiseks enamusosanikule nominaalhinnaga, siis tõendab see

enamusosaniku soovi väikeosanik ühingust „välja tõugata“. Kohus hindas, et

pakkumine ei vastanud tõenäoliselt osa tegelikule turuväärtusele. Kostja leiab, et

pakkumise tegemise fakt ei saa olla osanike otsuse tühisus aluseks.

55. Maakohus on ekslikult asunud otsuses hindama, kas vaidlusalune otsus oli

enamusosaniku huvides või vähemusosaniku huvides. Vähemusosanike huvide

kaitseks ei ole sätestatud seaduses otsustamis- või hääletamispiiranguid. Kui seaduses

11(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

ei ole sätestatud tühisuse alusena vastuolu vähemusosaniku kaitseks, siis ei ole

relevantne ega kooskõlas materiaalõigusega vastandada vähemusosanike ja

enamusosanike huvide abstraktsioone.

56. Otsus osakapitali suurendada oli osaühingu huvides. Asjakohatu on maakohtu käsitlus

sellest, et enamusosanik proovis kontrolli haarata. 23.02.2015 koosoleku otsus ei

võimaldanud enamusosanikul kontrolli haarata, sest osanikul oli juba kontroll ühingu

üle ja teiseks koheldi otsusega osanikke võrdselt.

57. Kostja leiab, et vähemusosanik on käitunud pahauskselt ja hagi esitati eesmärgiga

ühingu tegevust takistada, sest olukorras, kus vähemusosanik ongi kogu juhtimise ja

otsustamise jätnud enamusosanikule, peab otsuste mõju vähemusosanikule hea usu ja

heade kommete kontekstis hindama vastavalt. Haginõude rahuldamisega eelistab

kohus vähemusosaniku huve kostja huvidele ja ka see ei saa olla õiguspärane.

Õigustatud ei ole kostja tegevuse takistamine osaniku huvides, kes ei näita üles mingit

valmidust ühingu tegevusse panustada ning kelle huvi on suunatud üksnes kostja

likvideerimisele.

58. Kohus on eksinud tõendite hindamisel ja jätnud olulised tõenditest nähtuvad asjaolud

tähelepanuta. Eraldi tuleb rõhutada, et asjaolusid saab hinnata koosoleku kutsumise ja

pidamise aja seisuga. Jaanuaris-veebruaris 2015 puudus kostjal info ravimiameti

vastuse kohta hageja juhatuse liikmele JP-le. Kuigi kostja on eriarvamusel selle osas,

kas teabepäringu vastuses antud info on õige, ei ole tegevusloa taotluse küsimus antud

vaidluses määrav. Kostjal on võimalus alustada äritegevust muul viisil ja kapitali

kaasamise vajadus ei ole olemuslikult seotud ainult 11.06.2010 tegevusloa taotlusega.

59. Kostja taotles maakohtu menetluses alternatiivselt, kui kohus leiab, et alusetu

rikastumise nõue kuulub rahuldamisele, vähendada viivisenõuet, sest kostja on

käitunud heauskselt ja eeldusel, et osanike 23.02.2015 otsus on kehtiv. Juhul, kui

ringkonnakohus apellatsioonkaebust ei rahulda, siis jääb kostja viivise vähendamise

taotluse juurde. Kostja hinnangul tuleb viivise nõuet vähendada 1,5 euroni.

60. Kostja vaidleb vastu kohtuotsuse osale, millega tuvastati, et hageja esindaja keskmine

tunnitasu 161,86 eurot on põhjendatud. Kohus on ise nentinud, et praktikas peetakse

keskmiseks tunnitasuks 140-150 eurot. 161,82 eurot on arvestatavalt suurem tunnitasu.

Vastus apellatsioonkaebusele

61. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata,

menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

62. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

jätta rahuldamata ja maakohtu otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata, täiendades

otsuse põhjendusi.

63. Kesksed küsimused vaidluse lahendamisel seisnevad selles, kas kostja on rikkunud

osanike koosoleku kokkukutsumise korda ning kas osanike 23.02.2015 koosolekul

vastu võetud otsus osakapitali suurendamise kohta on kooskõlas heade kommetega.

64. Maakohtu menetluses loobus hageja koosoleku kutse kättetoimetamise rikkumisega

seotud väidetest. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et maakohtu otsus on ekslik osas,

milles maakohus asus seisukohale, et koosoleku kokkukutsumise teates peavad

sisalduma põhjendused eelnõule. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole maakohtu

põhjendusi hinnanud tervikuna. Maakohus leidis, et 23.02.2015 koosoleku kutsel

puudub viide kohale, kus oleks võimalik tutvuda koosoleku otsuse eelnõude ja

põhjendustega, kuid koosoleku ainsa otsuse eelnõu on ära toodud kutses endas.

Maakohus asus seisukohale, et kostja poolt esines teatav rikkumine otsuse põhjenduste

12(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

äratoomisel, sest põhjendusena oli toodud „äritegevuse laiendamine“. Maakohtu

argumentatsiooni järgi võib otsuse eelnõu ja selle põhjendused olla kirjas ka kutses

endas ning selleks ei pea ÄS § 1712 lg 4 järgi kutses viitama kohale, kus eelnõu ja

põhjendustega tutvuda saab. Käesoleval juhul oli koosoleku kutses otsuse eelnõu

kirjas, kuid selle põhjendused olid ebakonkreetsed. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega, et osanikele tulnuks eelnõus otsuse põhjendusi täpsemalt

selgitada või viidata, kus on võimalik otsuse eelnõu põhjendustega tutvuda. ÄS § 1712

lg 1 ei kohusta esitama koosoleku kutses põhjendusi otsuse eelnõule, kuid nagu

maakohus õigesti märkis, võib need koosoleku kokkukutsumise teates märkida juhul,

kui kutses puudub viide vastavalt ÄS § 1712 lg-le 4, kus eelnõu põhjendustega tutvuda

saab. Apellatsioonkaebuses on kostja ise kinnitanud, et kuni 23.02.2015 otsuse

vastuvõtmiseni puudus kostjal sisuline majandustegevus. Seega tulnuks osanikke

teavitada, millist liiki majandustegevusega kavatseb kostja tegelema hakata ning

kuidas sellele aitab kaasa osakapitali suurendamine 2555 eurolt 10 000 euroni.

Põhjendused on vajalikud selleks, et osanik saaks otsustada, kas ta soovib osakapitali

suurendamises osaleda.

65. Maakohus leidis, et vaidlustatud otsus on heade kommetega vastuolus, kuna puudus

vajadus

osakapitali

suurendamiseks.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

põhjendustega. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele

seisukohale. Kuna hageja väidete kohaselt kavandati kostja osakapitali suurendamine

enamusosaniku huvidest lähtuvalt, tuli kostjal käesolevas asjas tõendada, et äriühingul

oli täiendava omakapitali vajadus. Kostja jättis selle tõendamata. Maakohus on

esitatud tõendeid põhjalikult analüüsinud ja ringkonnakohus ei korda põhjendusi

TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.

66. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et tegevusloa küsimus apteegi avamiseks ei ole

antud vaidluses määrav. Samas väitis kostja, et osakapitali oli vaja suurendada selleks,

et avada apteek. Seega tuli maakohtul tuvastada, kui tõenäoline oli osakapitali

suurendamine selleks, et apteek avada, sh oli oluline ka see, kas apteegi avamiseks oli

kostjal tegevusluba olemas. Maakohus tuvastas, et osakapitali suurendamise

eesmärgiks ei saanud esitatud tõendite järgi olla apteegi avamine.

67. Heade kommetega on vastuolus osanike otsus osakapitali suurendamise kohta, kui see

ei lähtu mitte osaühingu, vaid enamusosaniku huvidest. Seega leidis maakohus õigesti,

et vaidlustatud osanike otsus on tühine.

68. Maakohtus

esitas

kostja

alternatiivselt

viivise

väljamõistmise

taotluse.

Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohus kostja nimetatud taotlust ei

lahendanud. Seetõttu tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. Ringkonnakohus

leiab, et kostja taotlus viivise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata. Viivise

vähendamise taotluses on kostja tuginenud sellele, et ta on käitunud heauskselt ja

eeldusel, et osanike 23.02.2015 otsus on kehtiv. Kui tasumisele kuuluv viivis on

ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist

maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni,

arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud

huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu õigused viivise vähendamisel ei

ole piiramatud. Kohtulahendist peavad nähtuma ja olema kontrollitavad kohtu

motiivid, miks viivist vähendati. Kuna kostja viivise vähendamise eelduste olemasolu

ei tõendanud, pole viivise vähendamine võimalik. Ainuüksi väide, et kostja on

käitunud heauskselt, ei ole viivise vähendamise taotluse rahuldamise piisavaks

põhjenduseks.

69. Ringkonnakohtu arvates on apellatsioonkaebuse väide hageja lepingulise esindaja

tunnitasu ülemäärase suuruse kohta põhjendamatu. Tunnitasu põhjendatuse hindamisel

13(13)

Tsiviilasi nr: 2-15-5121

tuleb kohtul arvestada ka vaidluse iseloomu ja keerukust. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse otsustamisel

diskretsiooni piire ületanud.

70. MC International OÜ esitas 15.09.2016 taotluse istungi protokolli parandamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et MC International OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli

parandamiseks tuleb rahuldada, asendades protokolli lk-l 2 hageja esindaja

E.Vabametsa poolt väidetu „Proviisori nõuet aastal 2010 ei olnud“ tekstiga „Ka aastal

2010 kehtis proviisori nõue apteegi asutamisele“, sest protokolli tekstis olevat väidet

ei ole hageja esindaja esitanud.

71. Meness

OÜ

esitas

15.09.2016

taotluse

istungi

protokolli

parandamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et Meness OÜ taotlus 08.09.2016 istungi protokolli

parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste

nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud

kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi

protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole

stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud

asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja

suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et

protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise

seisukohalt olulist.

Menetluskulude jaotus

72. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis

kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetlusosaliste

menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.

73. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 1250 eurot sh 6,30 tundi Harju Maakohtu otsuse läbitöötamine-

analüüs, vaidlustamisvajaduse hindamine, kostja apellatsioonkaebuse läbitöötamine,

apellatsioonkaebuse

kohta

kirjaliku

seisukoha

koostamine,

2,30

tundi

ettevalmistamine Tallinna Ringkonnakohtu 08.09.2016 istungiks, sh toimiku

materjalide – eelkõige HMK otsuse, kaebuse ja vastuse läbitöötamine ning istungil

esitamiseks hageja põhiseisukohtade koostamine, 1 tund osalemine istungil.

74. Ringkonnakohtu arvates, ei ole kostja menetlusnimekirjas toodud kulu täies mahus

põhjendatud. Kostja seisukoht, et menetluskulude nimekirja positsioonil nr 1 märgitud

tundide hulka tuleb seoses apellatsioonkaebusele esitatud vastuse mahuga vähendada 1

tundi on ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Kuna vastuse koostamisel tuli hagejal

põhjalikult tutvuda nii maakohtu otsuse, kui ka apellatsioonkaebusega, siis on

põhjendatud ka kostja taotlus vähendada istungi ettevalmistamise aega 1 tundi. Seega

peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja menetluskulusid kokku 5,30+1,30+1=8

tunni ulatuses. Arvestades tunnihinda 125 eurot moodustab hageja põhjendatud

menetluskulu 1000 eurot. Hageja palub menetluskulud välja mõista käibemaksuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Marget Henriksen

Ande Tänav

kohtunik

kohtunik

kohtunik