Legislator Case Law & Legislation
3-16-1730/14 AI generated

3-16-1730/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-1730/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

alternatiivselt Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määruse muutmist ning esialgse Tühistada Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus osas, millega kaebaja esialgse

Legislator headnote

AI generated

3-16-1730/14 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a määruse muutmist ning esialgse Tühistada Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus osas, millega kaebaja esialgse

Keywords

AI generated
class action banking group reimbursement of costs extortion of excessive official fees supervised financial group capital requirements
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1730

Haldusasi

Jalaka Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti

05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Maksu- ja Tolliameti määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – Jalaka Grupp OÜ, esindaja advokaat Tanel

Pürn

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Jalaka Grupp OÜ 2015. a majandusaasta

aruanne.

2. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti määruskaebus osas, millega taotleti

alternatiivselt Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määruse muutmist ning esialgse

õiguskaitse kohaldamise eeldusena Maksu- ja Tolliametile 55 000 euro suuruse

tagatise esitamise seadmist.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus osas, millega kaebaja esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldati täies ulatuses ning peatati Maksu- ja Tolliameti

05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni kohtulahendi jõustumiseni

käesolevas haldusasjas.

4. Teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada käesolevas asjas esialgset

õiguskaitset tingimuslikult, peatada Maksu- ja Tolliameti 05.08.2016. a otsuse

nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni

juhul, kui kaebaja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagatise summas

55 000 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustik § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) tunnistas 05.08.2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-1 (tl 6-8)

edasiulatuvalt kehtetuks 20.05.2011. a otsuse nr 12.2-7/9-2 p-i 4, millega oli määratud Jalaka

Grupp OÜ käibemaksu vähendatud tagatiseks 0 eurot, määras Jalaka Grupp OÜ uueks

käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot ja kohustas Jalaka Grupp OÜ-d esitama määratud tagatis

hiljemalt 19.08.2016. Otsuse kohaselt tuvastas MTA, et Jalaka Grupp OÜ ei vasta enam

vedelkütuse seaduse (VKS) § 4² lg-s 5 sätestatud tingimustele. MTA alustas 02.06.2016

Jalaka Grupp OÜ suhtes süüteomenetlust VKS § 32¹ lg 2 alusel (kütuse soetamine

registreeringuta isikult). Samuti alustas MTA Jalaka Grupp OÜ jaanuar kuni veebruar 2016

käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli. Otsuse kohaselt ei

ole olukorras, kus isiku suhtes on alustatud kontrollimenetlus ning menetluse raames saadud

info alusel tekib MTA-l põhjendatud kahtlus, et isik pani toime maksupettuse, võimalik

pidada enam Jalaka Grupp OÜ ärialast reputatsiooni laitmatuks. Otsuses märgitakse, et kuna

Jalaka Grupp OÜ suhtes ei ole enam vähendatud tagatise tingimused täidetud, puudub MTA-l

õigus rakendada Jalaka Grupp OÜ suhtes vähendatud tagatist.

2. Jalaka Grupp OÜ esitas 19.08.2016 MTA-le taotluse pikendada tagatise andmise tähtaega

vähemalt 45 päeva võrra, s. o kuni 05.10.2016, sest taotluse esitamise hetkeks ei olnud

MTA avaldanud oma seisukohta Jalaka Grupp OÜ juhatuse liikme O. Kirsi isikliku käenduse

taotluse sobivuse kohta.

3. MTA rahuldas 22.08.2016. a otsusega nr 12.2-7/00116-2 (tl 9-10) osaliselt Jalaka Grupp

OÜ 19.08.2016. a taotluse MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 p-s 3 määratud

tagatise esitamise tähtaja pikendamiseks ning pikendas määratud tagatise esitamise tähtaega

kuni 29.08.2016.

4. Jalaka Grupp OÜ esitas 29.08.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

MTA 05.08.2016. a otsus nr 12.2-7/00116-1. Kaebaja esitas ka esialgse õiguskaitse taotluse

peatada MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni haldusasjas kohtuotsuse

jõustumiseni. Kaebuse kohaselt on mõlemad faktilised asjaolud, mille muutumisele viidates

on kaebaja suhtes 0 euro suuruse käibemaksu tagatise määramise otsus kehtetuks tunnistatud,

tingitud MTA tegevusest ning seetõttu ei ole tegemist asjaolude muutumisega, vaid nende

muutmisega vastustaja poolt. Kaebaja arvates ei saa vastustaja tugineda enda poolt menetluse

alustamise faktile, kui menetluse alustamine on ilmselt põhjendamatu.

Esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt tühistatakse vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamata

jätmise korral suure tõenäosusega kaebaja kütusemüügi luba, sest vastustajale sobiva tagatise

leidmine vastustaja poolt nõutud kiirusega on raske, kui mitte võimatu. Äriühingul on vara

umbes samasuures ulatuses kui on nõutava tagatise suurus, kuid selle summa maksmise

järgselt äriühingu tegevus lakkaks. Tegevusloa tühistamise (või ka peatamise) tagajärjel

muutub võimatuks äriühingu tegevuse jätkamine ja sellega ka ainsa juhatuse liikme ja

ainuosaniku sissetuleku saamine, mis halvendab ainsa juhatuse liikme perekonna

majanduslikku seisu. Isegi vaid äriühingu tegevuse peatamine toob arvatavasti kaasa klientide

kadumise. Seetõttu tooks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ka kaebuse rahuldamise

korral tõenäoliselt kaasa kaebaja tegevuse lõppemise, st tagajärje, mille kõrvaldamine on

võimatu.

5. MTA 31.08.2016. a otsusega nr 13-10/027207-1 jäeti aktsepteerimata O. Kirsi käendus

Jalaka Grupp OÜ tagatisnõudele summas 100 000 eurot.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 01.09.2016. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse ja peatas MTA 05.08.2016. a otsuse nr 12.2-//00116-1 kehtivuse kuni kohtulahendi

jõustumiseni käesolevas asjas. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuse eduväljavaateid ei

ole võimalik pidada olematuteks. Kuigi käesoleval juhul on nõutav tagatis 100 000 eurot, mis

ongi VKS § 4² lg 2 kohaselt tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis, peab Riigikohtu praktika

kohaselt olema nõutava tagatise suurus proportsionaalne taotletava eesmärgiga, mida

halduskohtu hinnangul tuleb mõista laiemalt. Halduskohus märkis, et kaebaja selgitas

kaebusele lisatud majandusliku olukorra ülevaates, et Jalaka Grupp OÜ-l on käibevahendeid

124 837 eurot, millest 25 216 eurot on lühiajaline laen ja tuleb tagastada septembri lõpuks.

Seega jääb 2016. a käibevahendeid järele 99 621 eurot. Kui kaebaja peab tasuma MTA

deposiiti 100 000 eurot, siis ei jää käibevahendeid ning tuleb võtta ka laenu. Kaebaja käibest

moodustab kütuse müük 100%. Väga suure osa kasumist teenib firma sellega, et ostab kütuse

kohese tasumisega ja müüb selle edasi krediiti. Kaebaja selgitas, et kui firma peab kogu kauba

ostma krediiti, siis tähendab see sisseostuhinna tõusu, kuid tihe konkurents ei luba samal

määral tõsta hinda ka klientidele. Kui kaebajal ei õnnestu käivet või kasumimarginaali

oluliselt kasvatada, langeb firma kahjumisse.

Halduskohus leidis, et isegi juhul, kui kaebaja on talle tekkida võivaid pöördumatuid tagajärgi

võimendanud, ei saa välistada tagatise maksmise korral äriühingu tegevuse lõppemist. Kui

kaebaja MTA-le määratud tähtajaks tagatist ei esita, on MTA-l õigus kaebaja kütuse müügi

tegevusluba peatada või kehtetuks tunnistada. Kuigi MTA kinnitusel saab kaebaja jätkuvalt

osta ja müüa kütust tolli- ja aktsiisilaos, annab see tunduvalt väiksema võimaluse käibe

teenimiseks. Halduskohus asus seisukohale, et seega tuleb arvestada kaebajale kahjulike

tagajärgede saabumise ohuga ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib taotluse

esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Halduskohus märkis, et avalik huvi on käesoleval juhul kütuseturul toimuvatelt

kütusetehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine,

maksupettuste vähendamine ning ausa konkurentsi soodustamine. Halduskohus asus aga

seisukohale, et käesolevas asjas ei kaaluks avalik huvi üles kaebaja ettevõtlusvabadusele

pöördumatute tagajärgede tekkimise ohtu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. MTA esitas 16.09.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu

Halduskohtu 01.09.2016. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta kaebaja

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata või alternatiivselt rahuldada määruskaebus osaliselt,

muutes halduskohtu määruse põhjendusi ning seada esialgse õiguskaitse rakendamise

eelduseks MTAle tagatise esitamine summas 55 000 eurot.

MTA hinnangul ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks hetkel alust ning esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlus ei ole ka piisavalt põhjendatud. MTA leiab, et kaebaja on

taotluses talle haldusakti täitmisega kaasnevaid (pöördumatuid) tagajärgi alusetult

võimendanud ning jätnud tähelepanuta avaliku huvi. MTA 05.08.2016. a otsuse vaidlustamist

ei saa pidada perspektiivikaks ning VKS § 4² lg 5 tingimustele mittevastavale isikule pika aja

kestel (kohtuvaidluse ajaks) ilma tagatiseta tarbimisse lubatud kütuse võõrandamise

võimaldamine esialgse õiguskaitse korras oleks vastuolus tagatise regulatsiooni eesmärgiga.

Halduskohus on jätnud arvestamata asjaoluga, et kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust, et

tal ei ole võimalik esitada tagatist näiteks tavapärase krediidiasutuse käenduse vormis.

Kaebaja esitatud majanduslike näitajate alusel ei tohiks kaebajal tekkida probleeme

krediidiasutuselt käendust saada. VKS § 4² lg 5 kohaselt tuleb igal tarbimisse lubatud kütuse

müümisega tegeleda soovival isikul 100 000 euro suuruse tagatisega arvestada. MTA-l on

õigus tagatist vähendada, kuid seda vaid juhul, kui on täidetud kõik VKS § 4² lg 5 p-des 1-3

nimetatud tingimused. Kui mõni eeldus langeb ära, on maksuhaldur kohustatud varasema

vähendatud tagatise asemel määrama nö reeglipärase VKS § 4² lg-s 2 sätestatud suuruses

tagatise. Vastasel juhul jääks käibemaksu laekumata jäämise risk maandamata ning teisalt

kahjustatakse konkurentsi.

Vaidlust ei ole selle, et kaebaja suhtes on alustatud väärteomenetlust ja kontrollimenetlust, mis

välistab VKS § 4² lg 5 p 2 kohaselt vähendatud tagatise kohaldamise võimaluse. MTA arvates

on halduskohus vaidlusaluses määruses ekslikult pidanud avalikku huvi väheseks. Isiku

esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine toob kaasa olukorra, kus kohus lubab tegutseda

kütuseturul isikutel, kellel puudub piisav tagatis. Kaebajal on olnud võimalik tegeleda

vajaliku tagatise leidmise ja esitamisega alates 14.07.2016, mil kaebaja sai vastava e-kirja.

Kaebaja ei ole esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, mis kinnitaks vajaliku

tagatise esitamise raskendatust MTA poolt määratud tähtaja tõttu. Praktikas esitatakse just

krediidiasutuste käendus ja MTA aktsepteerib seda. Kaebaja ei ole kohtule esitanud tõendeid,

millest nähtuks, et kaebaja on asunud tagatise esitamiseks pidama läbirääkimisi

krediidiasutustega.

MTA hinnangul on halduskohus valesti hinnanud kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust.

Kaebaja kirjeldatud krediiti müümist saab kasutada ka aktsiisilaos, kus kütuse müümiseks ei

pea olema tegevusluba. MTA hinnangul ei tooks esialgse õiguskaitse mitterakendamine

kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja viited kohtulahenditele asjades nr 3-1-

1510 ja 3-3-1-49-14 ei ole MTA hinnangul käesolevas asjas asjakohased, sest nimetatud

asjades oli MTA suurendanud isiku tagatist seadusega kehtestatud 100 000 eurost suuremaks.

Esialgse õiguskaitse taotluse kergekäeline rahuldamine muudab tagatise regulatsiooni

sisuliselt mõttetuks, sest see võimaldaks veel aastaid (kuni kohtuvaidluse lõpuni) tegutseda

üldse ilma tagatiseta. MTA leiab, et kui ringkonnakohus peab kaebaja taotlust põhjendatuks,

on kohtul võimalik rakendada ka esialgset õiguskaitset tingimuslikult, kohustades kaebajat

esitama tagatis summas, mis kataks ära kaebaja viimase aasta kütusetehingutelt tekkinud

suurima käibemaksu. Kuna andmed edastatakse MTA-le viivitusega, siis oleks

proportsionaalne tagada vähemalt kahekordne tekkida võiv käibemaksukohustus, mis kaebaja

puhul võiks olla summas 54 675,34 eurot.

8. Kaebaja palub vastuses määruskaebusele jätta MTA määruskaebus rahuldamata. Kaebaja

ei nõustu määruskaebuse väitega, et haldusakti täitmisega kaasnevaid (pöördumatuid)

tagajärgi on alusetult võimendatud. Olukorras, kus kaebaja vajab olemasolevaid rahalisi

vahendeid oma äritegevuse läbiviimiseks, ei ole nende rahaliste vahendite kasutamine

tagatisena mõeldav. MTA väide, et kaebaja võinuks esitada krediidiasutuse käenduse, ei ole

tõsiselt võetav, sest kaebaja ei oma muud vara peale äritegevuseks vajaliku raha ning seetõttu

ei ole võimalik anda krediidiasutusele tagatist. Kaebaja arvates ei ole võimalik rääkida

maksuriskist, sest kaebaja on esitanud korrektselt deklaratsioonid ning maksnud maksud.

Kaebaja on seisukohal, et kaebus ei ole perspektiivitu, samuti ei saa avalik huvi antud juhul

üles kaaluda kaebaja huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta kaebaja tegevus hääbuks.

Väited tegevuse ümbersuunamise kohta on teoreetilist laadi, sest tegevuse ümber

kohandamine ei ole nii lihtne. Kaebaja viimase kuue kuu tehingute keskmine suurus on olnud

5021,04 liitrit. Aktsiisilaos tehtavate tehingute maht on märgatavalt suurem ning kaebajal

puuduvad selleks finantsid, kogemused, kontaktid ja oskused. Kaebaja ei saanud 14.07.2016.

a e-kirjast järeldada tagatise kindalt suurendamist ning seega tekkis tagatise leidmise vajadus

MTA 05.08.2016. a tagatise suurendamise otsuse järgselt. Isegi juhul, kui krediidiasutused

nõustuksid käenduse andmisega, oleks isiklik käendus kaebajale märgatavalt soodsam.

Kaebaja hinnangul ei ole tagatise määramisel põhjendatud lähtuda suurimast tehingust selle

erandlikkuse tõttu, mis oli tingitud enne aktsiisitõusu soetatud laovaru realiseerimisest pärast

aktsiisitõusu. Kaebaja 2016. a kaheksa kuu keskmine käibemaksusumma on 1492,88 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning peatas Maksu- ja Tolliameti

05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas

asjas. MTA on määruskaebuse kohaselt seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

hetkel alust ei ole ning esialgse õiguskaitse taotlus ei olnud piisavalt põhjendatud.

10. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Riigikohus on pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist vajalikuks siis, kui on

kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede

kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 11 ja seal viidatud Riigikohtu varasemad lahendid).

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et käesolevas asjas ei ole põhjust

pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebaja on seisukohal, et MTA-l puudus õiguslik

alus tunnistada kehtetuks enda varasem otsus, millega oli kaebaja käibemaksu tagatiseks

määratud 0 eurot ning määrata kaebajale uueks käibemaksu tagatiseks 100 000 eurot.

Kaebuses on esitatud vastavad argumendid ja põhjendused. Seisukoha kaebuse põhjendatuse

kohta võtab halduskohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Ringkonnakohus jätab seetõttu

tähelepanuta kõik määruskaebuses esitatud väited, mis puudutavad vaidlustatud MTA otsuse

sisulist õiguspärasust.

12. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt seisneb käesoleval juhul kahjulike

tagajärgede oht selles, et nõutava tagatise suuruse tasumise tagajärjel lakkaks äriühingu

tegevus, kuna kaebajal on vara umbes samas ulatuses kui on nõutava tagatise suurus.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebaja tegevuse lõppemise korral oleks tegemist

kahjulike tagajärgedega, mille kõrvaldamine ei ole hiljem mõistlikul viisil võimalik.

13. Iseenesest ringkonnakohus nõustub MTA seisukohaga, et äriühing, kes tegutseb

tarbimisse lubatud kütuse müüjana, peab arvestama sellega, et tema tagatise suuruseks on

100 000 eurot nagu on sätestatud VKS § 4² lg-s 2. Tagatise vähendamine on VKS § 4² lg 5

kohaselt erand sellest normist. Samas tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hoida

ära olukord, kus 100 000 euro suuruse tagatise maksmise järel äriühingu tegevus lakkab.

Ringkonnakohtu hinnangul on usutavad kaebaja väited, et isegi hilisema kaebaja jaoks soodsa

kohtuotsuse korral ei oleks kaebajal niisama lihtsalt võimalik enam oma tegevust jätkata, sest

vahepeal kaotatud kliente on raske tagasi võita. Seega on määruskaebuse lahendamisel oluline

leida vastus küsimusele, kas 100 000 euro suuruse tagatise kohese maksmise tagajärjel

muutub kaebaja majanduslik seisund selliseks, mis ei võimalda tal oma tegevust

kohtumenetluses lõpuni jätkata. Vaidlustatud MTA otsusest nähtub, et juhul, kui kaebaja jätab

tagatise esitamata, siis on MTA-l õigus kaebaja kütuse müügi tegevusluba

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MsüS) § 43 lg 1 p 1 alusel peatada või

MsüS § 37 lg 2 p 2 alusel kehtetuks tunnistada. Määruskaebuse kohaselt on MTA arvates küll

võimalik kaebajal rakendada oma ärimudelit ka aktsiisilaos, kus kütuse müümiseks tegevusloa

vajadus puudub, kuid ringkonnakohus nõustub selles osas kaebaja seisukohaga, et arvestades

kaebaja senist tehingute mahtu ja tegevuse iseloomu, ei saa eeldada, et kaebajal oleks ilma

eriliste raskusteta võimalik jätkata oma tegevust aktsiisilaos.

14. Ringkonnakohtu hinnangul saab äriühingu majanduslikule seisule anda hinnangu eelkõige

juhatuse liikmete poolt allkirjastatud ja äriregistrile esitatud majandusaasta aruande põhjal.

Kuigi kaebaja ei ole ise esialgse õiguskaitse taotlusele enda viimast majandusaasta aruannet

lisanud, on see äriregistris avalikult kättesaadav ning ringkonnakohus võtab selle asja

materjalide juurde.

Kaebaja 2015. a majandusaasta aruande kohaselt on kaebajal 31.12.2015. a seisuga olnud

kokku käibevara 221 132 eurot, millest rahana on tal olnud kassas oleva sularahana ning

hoiusena pankades 102 184 eurot, nõuete ja ettemaksetena 109 722 eurot ning varudena 9 226

eurot. Samas lühiajalisi kohustusi on kaebajal olnud 31.12.2015. a seisuga 107 130 eurot,

millest laenukohustused on olnud 25 216 eurot ning võlad ja ettemaksed 81 914 eurot.

Kaebaja 2015. a majandusaasta aruandest nähtub ka see, et kaebaja eelmiste perioodide

jaotamata kasum on olnud 94 997 eurot ning 2015. a aruandeaasta kasum on olnud 1460

eurot, kokku on seega jaotamata kasum olnud aasta lõpuks 96 457 eurot. Majandusaasta

aruandest ei nähtu, et oleks tehtud otsust jaotamata kasumi jaotamiseks. Kasumi jaotamise

otsuse juures on märgitud, et eelmiste perioodide jaotamata kasum on ka peale jaotamist

96 457 eurot.

Seega, ringkonnakohtu hinnangul kaebaja 2015. a majandusaasta aruande põhjal ei nähtu, et

100 000 euro suuruse tagatise tasumisega kaasneks kaebaja jaoks olukord, kus ta ei ole

suuteline enam oma äritegevust jätkama. Samas tuleb arvestada ka sellega, et 2015. a

majandusaasta aruandes märgitud bilanss kajastab äriühingu majanduslikku olukorda seisuga

31.12.2015.

15. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud väljavõtet äriühingu bilansist

esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetke seisuga, vaid on üksnes lisanud vabas vormis

kirjelduse äriühingu 2016. a tegevuse kohta (tl 11), millel puudub nii koostaja nimi,

koostamise kuupäev kui ka allkiri. Kuna aga MTA ei ole nimetatud dokumendile ega selles

esitatud andmetele dokumendi vormilise küljega seonduvalt vastu vaielnud, siis peab

ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga võimalikuks selles dokumendis esitatud andmetele

tugineda. Seda eelkõige seetõttu, et HKMS § 250 lg 2 ning § 63 kohaselt võib esialgse

õiguskaitse taotluse puhul tugineda ka teabele, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis.

Selle dokumendi kohaselt oli kaebaja 2016. a kuue kuu käive 1 018 374 eurot ning kaebajal

on käibevahendeid 124 837 eurot, millest 25 216 eurot tuleb kaebaja esitatud dokumendi

kohaselt tasuda septembri lõpuks 2016 lühiajalise laenu tagasimaksena. Sellega jääb kaebajal

käibevahendeid alles 99 621 eurot. Võrreldes 2015. a majandusaasta aruandes esitatud

31.12.2015. a seisuga on kaebaja käibevahendite hulk oluliselt langenud, sest 31.12.2015. a

seisuga oli see summa 221 132 eurot. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt

esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud kaebaja majandusliku olukorra ülevaates esitatud

andmete alusel on usutav, et pärast 100 000 euro käibemaksu tagatisena MTA deposiiti

maksmist ei jää äriühingule piisavalt käibevahendeid, et jätkata enda tavapärast äritegevust.

16. Samas nõustub ringkonnakohus ka määruskaebuses esitatud väitega, et kaebaja ei ole ära

näidanud, et ta on pöördunud krediidiasutuste poole käenduse saamiseks, mis on just

enamlevinumaks tagatiseks, mida MTA-le sellises olukorras esitatakse. See võimaldab

äriühingul säilitada likviidseid vahendeid äritegevuse jätkamiseks. Kaebaja vastusest

määruskaebusele nähtub, et kaebaja ei ole krediidiasutuste poole pöördunud, sest on

seisukohal, et krediidiasutused ei saa talle käendust anda, sest tal ei ole vara, mida anda

krediidiasutusele tagatiseks. Samas nendib aga kaebaja määruskaebusele esitatud vastuses, et

isegi juhul, kui krediidiasutused nõustuksid käenduse andmisega, siis oleks juhatuse liikme

isiklik käendus kaebajale märgatavalt soodsam. Sellest saab ringkonnakohtu hinnangul

järeldada, et kaebaja ei ole ka ise selles päris kindel, et tal ei oleks võimalik krediidiasutustelt

käendust saada ning ei ole seda küsinud, kuna see oleks kaebajale kulukas. Asja materjalidest

nähtub, et MTA on keeldunud kaebaja juhatuse liikme isiklikust käendusest seetõttu, et

tegemist on kaebaja ainuosanikuga, kellel ei ole piisavalt vara selleks, et olla võimeline

tasuma käenduskohustust suuruses 100 000 eurot 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest.

17. HKMS § 249 lg 3 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestada ka

avaliku huviga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et käesoleval juhul on avalikuks

huviks kütuseturul toimuvatelt tehingutelt käibemaksu tasumine, samuti tekkida võiva

käibemaksukohustuse täitmine, maksupettuste vähendamine ning ausa konkurentsi

soodustamine. Samuti nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et

käibemaksu tagatise alase kohtuvaidluse puhul ei tohi esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada

kergekäeliselt, kuna see võimaldab kuni kohtuvaidluse lõpuni tegutseda isikul kütuseturul

üldse ilma tagatiseta. See kehtib eriti juhul, kui tagatis, mida nõutakse, on seaduses sätestatud

tavapärase tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis ehk 100 000 eurot. Sellest tulenevalt ei

nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et käesolevas asjas on tegemist sarnase

olukorraga, nagu asjas nr 3-16-1510, kus Tallinna Ringkonnakohus kohaldas esialgset

õiguskaitset. Asjas nr 316-1510 oli vaidlustatud MTA otsust, millega oli kaebajale määratud

tagatist suurendatud tavapäraselt 100 000 eurolt 342 072 euroni. Seega kohaldati seal reegli

asemel erandit, mitte erandi asemel reeglit, nagu on tegemist käesolevas asjas vaidlustatud

otsuse puhul.

18. Kuna ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et 100 000 euro suuruse tagatise

maksmisega võivad kaebaja jaoks kaasneda rasked tagajärjed, ning seega esineb kaebajal

esialgse õiguskaitse vajadus, kuid samas ei ole põhjendatud ka esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamine täies ulatuses, kuna sellisel juhul võivad jääda avalikud huvid ülemääraselt

kaitseta. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et on põhjendatud rahuldada vastustaja määruskaebus

alternatiivse taotluse osas, millega paluti kohaldada esialgset õiguskaitset tingimuslikult,

kohustades kaebajat esitama MTA-le tagatis summas, mis kataks ära kaebaja viimase aasta

kütusetehingutelt tekkinud suurima käibemaksu. Samuti on vastustaja palunud võtta arvesse

ka asjaolu, et kuna teostatud kütusetehingute ja sealt tekkiva käibemaksukohustuse kohta

edastatakse andmed MTA-le viivitusega, oleks proportsionaalne tagada vähemalt kahekordne

tekkida võiv käibemaksukohustus, seega kokku summas 55 000 eurot. HKMS § 251 lg 3

kohaselt võib esialgse õiguskaitse määrus olla tingimuslik.

19. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et selline tingimuslik esialgse õiguskaitse

kohaldamine oleks kaebajale vähemkoormav ning samas oleks tagatud ka avalik huvi

kütusetehingutelt tekkida võiva käibemaksu tagatise näol. Samuti on avaliku huvi tagamiseks

põhjendatud tingimusliku esialgse õiguskaitse kohaldamisel võtta aluseks kaebaja viimase

aasta tehingute suurim käibemaksusumma kahekordses ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebaja väitega, et põhjendatud ei ole lähtuda suurimast tehingust, kuna see oli erandlik.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole välistatud, et kaebaja teeb samas suurusjärgus tehinguid ka

tulevikus. Näiteks vaidlustatud otsusest nähtub, et kaebaja on MTA-le esitatud kütuse müügi

tegevusloa taotlusele lisatud äriplaanis märkinud maksimaalseks kütuse müügi käibeks ühes

kalendrikuus 1 250 000 eurot. Sellise käibe juures oleks ühes kuus tasumisele kuuluva

käibemaksu suuruseks 250 000 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on asja materjalide kohaselt kaebaja majanduslikult suuteline

tasuma käibemaksu tagatist summas 55 000 eurot ilma, et see tooks tema jaoks kaasa raskeid

tagajärgi, nt olukorda, kus ta on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellele viitab ringkonnakohtu

arvates ka asjaolu, et kaebaja on 19.08.2016 MTA esitatud taotluse kohaselt palunud

pikendada tagatise esitamise tähtaega 45 päeva võrra, s. o kuni 05.10.2016. Seega on kaebaja

iseenesest pidanud võimalikuks esitada ka tagatist summas 100 000 eurot. Kuigi asja

materjalidest nähtub, et kaebaja lootis sel ajal esitada tagatise kaebaja juhatuse liikme isikliku

käenduse vormis ja MTA andis selles osas 31.08.2016 keelduva otsuse, ei nähtu asja

materjalidest, et kaebaja oleks kasutanud teisi alternatiivseid võimalusi tagatise esitamiseks,

nt krediidiasutuste käendus, kui tal puudusid endal rahalised vahendid tagatise maksmiseks.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada vastustaja määruskaebus osas, millega taotleti

alternatiivselt halduskohtu määruse muutmist ning paluti seada esialgse õiguskaitse

kohaldamise eelduseks Maksu- ja Tolliametile 55 000 euro suuruse tagatise esitamine. Seega

tuleb Tartu Halduskohtu 01.09.2016. a määrus tühistada osas, millega esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldati täies ulatuses ning teha tühistatud osas uus määrus, millega kohaldada

käesolevas asjas esialgset õiguskaitset tingimuslikult ning peatada Maksu- ja Tolliameti

05.08.2016. a otsuse nr 12.2-7/00116-1 kehtivus kuni käesolevas asjas kohtulahendi

jõustumiseni juhul, kui kaebaja esitab Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagatise summas

55 000 eurot.

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/