3-16-1894/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-16-1894 Määruse kuupäev

29. september 2016 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Marek Lauri kaebus Tartu Vangla 13.09.2016 teatise nr 6-5/164-

3 peale ning vangla kohustamist tema suhtes Tartu avavanglasse ümberpaigutamise menetlus uuesti algatada. Resolutsioon Tagastada Marek Lauri kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

Asjaolud

1. Marek Laur esitas 20.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Vangla 13.09.2016 teatist nr 6-5/164-3 ja palub teha vanglale ettepanek algatada uuesti menetlus kaebaja Tartu kinnisest vanglast Tartu avavanglasse ümberpaigutamiseks. Kaebusele oli lisatud muuhulgas Tartu Vangla 13.09.2016 teatis nr 6-5/164-3, millega lõpetati kinnipeetav Marek Lauri ümberpaigutamise menetlus Tartu Vanglas Tartu avavanglasse. Teatise kohaselt ei ole M. Lauri puhul täidetud täitmisplaani § 17 lg 2 p-st 1 tulenev tingimus.

2. Tartu Vangla kinnitas 28.09.2016 vastuses kohtu päringule, et M. Laur ei ole vaidlustanud Tartu Vangla 13.09.2016 teatist nr 6-5/164-3 ega esitanud taotlust enda Tartu avavanglasse paigutamiseks.

Kohtu seisukoht

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

4. Tartu Vangla 13.09.2016 teatisega nr 6-5/164-3 lõpetati kinnipeetav Marek Lauri ümberpaigutamise menetlus Tartu Vanglas Tartu avavanglasse. Seega on kaebuses vaidlustatud menetlustoimingut. Kohus mõistab kaebaja tahet selliselt, et kaebaja eesmärk on saavutada tema Tartu avavanglasse ümberpaigutamine.

5. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et isik võib kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. HKMS § 44 lg-s 1 sätestatu tähendab eelkõige seda, et kaebajal peab olema isiklik puutumus kaevatava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema subjektiivsete õiguste riives. Kohus leiab, et kaebajal puudub käesolevas haldusasjas ilmselgelt kaebeõigus, kuna isikule ei tulene kehtivatest õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse.

6. Kuna avavanglasse paigutamine on soodustus vastavalt VangS § 20 lg-le 1, mille saamiseks kinnipeetaval iseenesest subjektiivne õigus puudub, ei riku M. Lauri ümberpaigutamise menetluse Tartu Vanglas Tartu avavanglasse lõpetamine tema õigusi.

Vastavalt HKMS § 45 lg-le 3 võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtule ei nähtu käesolevas asjas kaebaja mittemenetluslike õiguste riivet.

7. VangS § 20 lg 1 kohaselt, kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse.

8. Justiitsministri 25.03.2008 vastu võetud määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1 kohaselt peab avavanglasse või kinnise vangla avavanglaosakonda ümber paigutatav kinnipeetav vastama järgmistele tingimustele: kinnipeetaval ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust, mis oleks määratud töökohustuse täitmisest keeldumise, tubakatoodete või süütamisvahendite korra nõuete rikkumise, vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumise eest, sidepidamisvahendite või nende tarvikute keelatuse eest või vangla kodukorras selleks mitte ettenähtud ajal ja kohas viibimise eest ning on piisavalt alust oletada, et kinnipeetav ei pane toime uut õiguserikkumist. Määruse "Täitmisplaan" § 8 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ümber selle vangla direktori taotlusel, kus kinnipeetav karistust kannab, ning § 10 kohaselt menetleb taotlust Justiitsministeerium.

9. Seega ei ole kinnipeetaval õigust taotleda enda ümberpaigutamist, kuid välistatud pole kinnipeetava õigus pöörduda ümberpaigutamise taotlusega vangla direktori poole, kui ümberpaigutamine on kinnipeetava arvates vajalik tema põhiõiguste tagamiseks, näiteks õiguse elule või tervise kaitsele, aga ka perekonna põhiõiguse tagamiseks (vt RKHK 02.06.2010 määrus asjas nr 3-3-1-30-10, p 13).

10. Kohus leiab, et kuna Tartu Vangla 13.09.2016 teatis nr 6-5/164-3 ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi, siis ei saa selle vangla menetlustoimingu peale kaebuse esitamisega kaebaja oma eesmärki saavutada. M. Lauril on õigus pöörduda taotlusega vangla direktori poole. Kui tema taotlus jäetakse rahuldamata, siis on vastavalt haldusmenetluse seaduse § 72 lg-le 1 kinnipeetaval õigus vaidlustada vangla haldusakt (keeldumine) vaidemenetluse korras ning kohtueelse menetluse läbimisel pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse.

11. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebus lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtule halduskohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättesaamisest arvates (HKMS § 204 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik