3-15-636/18 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-636

Haldusasi

Järvetähe OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. veebruari

2015. a maksuotsuse nr 12.2 3/027439 13 osaliseks

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 3. novembri 2015 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Järvetähe OÜ

esindaja Sergei Desjatnikov

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

Esindaja Hiie Lekko

RESOLUTSIOON

1. Jätta Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

3. novembri 2015 otsus muutmata.

2. Tagastada Järvetähe OÜ-le 15. septembril 2016 esitatud täiendavad tõendid.

3. Jätta menetluskulud apellatsioonimenetluses poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. oktoober

2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17. veebruari 2015 maksuotsusega nr 12.2-3/027439-13 vähendas Maksu- ja

Tolliamet (MTA) Järvetähe OÜ 2014. aasta septembri sisendkäibemaksu 8400 eurot,

jättis rahuldamata tagastusnõude 8400 euro osas, rahuldas tagastusnõude 6317,34 euro

osas ning suurendas tulumaksukohustust 3,54 euro ja sotsiaalmaksukohustust 5,56 euro

võrra.

2. 16. märtsil 2015 esitas Järvetähe OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, taotledes

maksuotsuse tühistamist käibemaksu määramise ja tagastusnõude rahuldamata jätmise

osas. Kaebuse kohaselt on maksuotsusega põhjendamatult loetud 50 400 euro väärtuses

avavee püügivahendite soetamine OÜ-lt Lambin mittetoimunuks olukorras, kus tehingu

toimumise kohta on esitatud tarneleping, kaks arvet, sularahas tasumise kviitung ja kauba

üleandmise-vastuvõtmise akt. Maksuhaldur on jätnud arvestamata, et tegemist on OÜ

Järvetähe ja OÜ Lambin vahel sõlmitud kehtiva tehinguga ning seda tuleb tõlgendada

kooskõlas poolte tegeliku tahtega. Maksuotsus lähtub ebaõigetest asjaoludest, ei ole selge

ega põhjendatud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

3. Tartu Halduskohtu 3. novembri 2015 otsusega jäeti Järvetähe OÜ kaebus

rahuldamata.

4. Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja pidanud kõige olulisemaks tehingu

toimumise ja kauba olemasolu tõendamisel selgitusi kauba venekeelse termini „закол“

osas, tuues välja sõna „закол“ tõlkeid erinevatest sõnaraamatutest ja veebiaadressidelt.

Tegelikult on kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kaubana märgitud „заколeг“. Kohtu

hinnangul ei ole MTA aga omistanud määravat tähtsust arvetel ja üleandmise-

vastuvõtmise aktil märgitud kauba nimetusele (võimalikule eksimusele kauba

nimetamisel). Maksuhaldur on märkinud, et lisaks kauba erinevatele nimetustele on

erinevates dokumentides erinev ka kauba kogus ja hind. 27. jaanuaril 2015 toimunud

asjade ettenäitamisel selgus, et erinevatel kaupadel olid erinevad mõõdud, mistõttu ei

olnud arve alusel võimalik kindlaks teha millises mõõdus mõrraga on tegemist. Samuti

pidi kaup tarnelepingu järgi vastama toote sertifikaatidele, kuid neid maksumenetluses ei

esitatud.

5. Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohti ja järeldusi tulenevalt

olulistest vastuoludest asjaosaliste poolt antud seletustes. Kuna kaebaja ei ole

maksuotsust nende asjaolude ja järelduste osas vaidlustanud, puudub ka kohtul vajadus

neid hinnata.

6. Kuna tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega, siis ei ole asjakohased kaebaja

viited võlaõigusseaduse sätetele. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on

kogutud tõendite alusel teinud õige järelduse, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei ole

arvetel kajastatud tehinguid toimunud. Kaebaja ei ole tehingute reaalse toimumise kohta

veenvaid ja usaldusväärseid tõendeid esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Järvetähe OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3.

novembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus.

8. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus otsuse tegemisel

nõutud ulatuses uurimispõhimõtte kohaldamata, millele järgnes tõendite ebaõige

hindamine ja materiaalõiguse kohaldamata jätmine.

9. Näiteks on vastustaja kontrollaktis märkinud, et 27. jaanuaril 2015 toimunud

asjade ettenäitamisel selgus, et erinevatel kaupadel olid erinevad mõõdud, mistõttu ei

olnud arve alusel võimalik kindlaks teha, millises mõõdus mõrraga on tegemist. Samuti

pidi kaup tarnelepingu järgi vastama toote sertifikaatidele, kuid neid ei olnud kaebaja

koos arvega esitanud ega polnud ka hiljem esitada. Lisaks kauba erinevatele nimetustele

on erinevates dokumentides erinev ka kauba kogus ja hind.

Uurimispõhimõttest lähtudes vastustaja ja kohus oleksid pidanud vastama küsimusele: Miks

mõrrad on erinevad? (peavadki olema, sest nende konstruktsioon on selline) Mis on mõrrad?

Millised on nende liigid? Kuidas mõrrad välja näevad? Miks kauba maksumus on erinev

võrreldes lepingu tingimusega? Kas tsiviilkäibes hinna või koguse muutmine, vähendamine,

suurendamine on võimalik? Kas see on tavaline protseduur? Kas see on lubatud või keelatud?

Kas sertifikaadi olemasolu on kohustuslik või mitte? Kas sertifikaadi puudumine võiks olla

hinna vähendamise aluseks? Mis on lepingu sõlmimise eesmärk? Mis on tehing? Mis on leping?

Tehingu vormid? Kuidas tuleks lepingut tõlgendada?

10. Tegemist ei ole küll tsiviilvaidlusega, kuid vaidluse lahendamiseks kuulub

kohaldamisele ka tsiviilõigus, sest maksuõiguse subjektid tsiviilkäibes tegutsevad lepingu

sõlmimisel tsiviilõiguse reeglite järgi. Kui leping on sõlmitud kirjalikus vormis, siis ei ole

õige väita, et leping ei ole sõlmitud. Asjas puuduvad andmed lepingu tühisuse või

tühistamise kohta. Maksuõiguslikud järeldused ei tohi vastuollu minna tsiviilõigusega.

Apellant esitas kaebuse ja kogu menetluse kestel väitis, et Lambin OÜ ja Järvetähe OÜ

leping oli sõlmitud ja tehingud toimusid. See tähendab seda, et kõik vastustaja järeldused,

et Lambin OÜ ja Järvetähe OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud tehinguid toimunud, olid

vaidlustatud.

11. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata.

12. Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ

vahel ei ole arvetel nr 080942/2014 08.09.2014 ja nr 220942/2014 22.09.2014 märgitud

tehinguid toimunud ning Järvetähe OÜ ei ole Lambin OÜ-lt eelnimetatud arvetele

märgitud kaupa soetanud. Kui apellatsioonkaebuses esitatud küsimustele vastamine

lükkaks ümber maksuotsuses ja kontrollaktis välja toodud järeldused ja seisukohad, siis

oleks apellant võinud küsimustele ka vastata ja apellatsioonkaebust seeläbi põhistada.

Maksuhaldur tõi juba kontrollakti punktis 1.1.2 välja, millised on need faktilised asjaolud,

millistele maksu määramisel toetutakse ja leiab, et apellant ei ole neid maksumenetluses ega ka

halduskohtumenetluses ümber lükanud. Maksuhalduri MKS §-st 11 tulenevale

uurimiskohustusele sekundeerib maksukohustuslase MKS §-is 56 sätestatud

kaasaaitamiskohustus. Samas võib väita, et Järvetähe OÜ täitis vägagi vastumeelselt temal

lasuvat kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur on Järvetähe OÜ käitumist kaasaaitamiskohustuse

täitmisel käsitlenud kontrollakti punktis 1.1.2.2. Vastustaja rõhutab, et formaalse lepingu

olemasolu ei tähenda automaatselt tehingu reaalset toimumist. Seega ei ole apellandi poolt

lepingute vormi ning tingimuste jms kohta välja toodud õiguslikud sätted käesoleva vaidluse

puhul asjakohased.

MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral

maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 5. novembri 2015 otsus tuleb jätta

muutmata ja Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti

hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks

neid korrata.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.

14. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluse, OÜ

Järvetähe ja Lambin OÜ vahelise müügilepingu hindamisel on määrav tehingu poolte

endi seisukoht lepingu kehtivuse ja lepingutingimuste kohta. Kuna pooled ei ole lepingut

tühistanud, siis on leping kehtiv. Seda kinnitab kirjalik lepingudokument, kaebajale

esitatud arved ja sularaha kviitung. Vastavalt tuleb lepingu kehtivusest lähtuda ka tehingu

maksustamisel.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult selgitanud, et tehingule maksuõigusliku hinnangu

andmisel ei ole alust lähtuda ainuüksi kirjalikust lepingudokumendist nähtuvatest poolte

tahteavaldustest lepingu sõlmimise ega selle tingimuste kohta. Käibemaksuseaduse

(KMS) § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise

korral sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.

Tulenevalt KMS § 37 lg-st 7 koostoimes KMS § 31 lg-ga 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamine

lubatud üksnes juhul, kui tehingu kohta esitatud arve kajastab õigesti tehingu olulisi tingimusi,

s.h müüdava kauba nimetust, kogust ja hinda ning kauba müüjat. Kui maksumenetluses kogutud

tõenditest nähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tehingut arvel näidatud tingimustel ei ole

toimunud, tuleb maksukohustuslasel tehingu väidetavat toimumist täiendavalt tõendada

maksuhalduri nõudmisel (MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1) või omal algatusel (MKS § 150 lg 1),

seejuures ei ole tehingu poolte kinnitusel tehingu toimumise kohta ette kindlaksmääratud

otsustavat kaalu sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse hindamisel.

15. Käesoleval juhul on maksuhaldur kogunud tõendeid Lambin OÜ-lt

püügivahendite soetamise kohta ning leidnud, et kaebaja nimel tarnelepingu

allkirjastanud juhatuse liikme G. Aganitševi ja Lambin OÜ juhatuse endise liikme L.

Tšilingirovi seletused tehingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta on vastuolulised.

Nimelt on G. Aganitšev 19. novembril 2014 seletusi andes üldsõnaliselt väitnud, et läks

ise kohale, ostis kauba järve ääres ja korraldas ise kauba transpordi, kusjuures tegemist

oli kasutamata mõrdadega (tl 54p-55) ning 27. jaanuaril 2015, et pole L.Tšilingiroviga

kohtunudki kuna suheldi telefoni teel ja kaup toodi talle Mustveesse. L. Tšilingirov on 4.

detsembril 2014 aga selgitanud, et tegemist oli kasutatud mõrdadega, mille üleandmine

toimus Sikupilli Statoilis (tl 83p-84). Müüja esindaja on seejuures väitnud, et enne

kaupade müüki kohtuti korduvalt (83p). Kaebaja juhatuse liikme selgitusel piirdus

suhtlemine üksnes telefonikõnedega (tl 130).

Kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud akt on puudulik ja ebausaldusväärne, kuna

sellest ei nähtu kauba üleandmise aeg ega koht. Kaupade kirjeldus tarnelepingus, arvetel ja

üleandmise-vastuvõtmise aktil ei võimalda üheselt tuvastada, millist kaupa tegelikult soetati.

15. jaanuaril 2015 kaebaja esindaja keeldus soetatud kaupa ette näitamast (tl 104).

27. jaanuaril 2015 kaebaja tegevuskohas Alajõel näitas kaebaja juhatuse liige vastustaja

esindajale kokku 14 mõrda, millest 12 kohta selgitas, et neid kasutati 2014. aasta juulist kuni

oktoobrini (tl 111). Samas väidetavalt soetati kaup alles 2014. aasta septembris. Arvetel

kajastatud kauba hind ei lange kokku tarnelepingus märgitud hinnaga.

Kaupade eest on tasutud väidetavalt sularahas. Samas ei ole sularaha kviitung (tl 109)

nõuetekohaselt vormistatud, sellel on maksjana märgitud Lambin OÜ, kaebajat ei ole kviitungil

aga nimetatud, ühtlasi ei ole võimalik kviitungilt tuvastada millise tehingu eest tasuti. Järvetähe

OÜ kassaraamatu kannetest (tl 65) ei nähtu arvete (tl 50) kohaselt tasumisele kuulunud 50 400

euro maksmist. Kaebaja juhatuse liige ei oska täpsemalt selgitada, kus ja kellele ta raha üle andis.

Kaebaja väidetud tehingu finantseerimine laenu kaudu (tl 137, 138) ei ole usutav, kuna õiendi (tl

137-138) kohaselt on laen antud alles 15. oktoobril 2014. 2014. septembris oli aga äriühingu

pangakontol piisavalt vahendeid müügihinna täielikuks tasumiseks. Käsikirjaliselt vormistatud

õiendid laenu kohta esitas kaebaja alles 30. jaanuaril 2015, pärast vastustaja nõudmist asjaolusid

selgitada, mistõttu ei ole üheselt selge, kas tegemist on autentsete õienditega.

16. Ringkonnakohtu hinnangul on eelpool loetletud asjaolud piisavad põhjendatud

kahtluse tekkimiseks, et OÜ Järvetähe ei ole soetanud Lambin OÜ-lt viimase väljastatud

arvetel näidatud avavee püügivahendeid ega nende eest Lambin OÜ-le 2014. aasta

septembris sularahas tasunud. Sellisele seisukohale asumisel ei ole maksuhaldur

omistanud määravat tähendust kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kauba nimetusena

märgitud sõna „закол„ või „заколeг“ tähendusele. Võimalikku eksimust kauba

nimetamisel on käsitatud ühe asjaoluna teiste seas. Ringkonnakohtu hinnangul puudub

alus maksuhalduri järelduste ümberhindamiseks ka juhul, kui nõustuda kaebaja

seisukohaga, et üleandmise-vastuvõtmise aktil on kauba nimetus korrektselt märgitud.

17. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses suutnud

meenutada 50 400-eurose tehingu (s.o enam, kui äriühingu arvelduskonto käive väidetava

tehingu tegemise kuul) sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Nii ei ole G. Aganitšev osanud

öelda, kellega ta tehingu tingimused kokku leppis, kes ja millal kauba tarnis, kes koostas

kirjaliku lepingudokumendi ja selle kaebajale allkirjastamiseks toimetas ega kellele, kus

ja millal ta kauba eest tasus. Lisaks ei ole kaebaja suutnud vastustajale kahtlusteta

tõendada soetatud kauba olemasolu ega usutavalt selgitada väidetavalt kauba eest tasutud

sularaha olemasolu. Maksuhaldur on viidatud puudusi põhjalikult analüüsinud 3.

veebruari 2015 kontrollaktis nr 12.2-3/027439-12 punktides 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 (tl 6p -

11p). Järvetähe OÜ ei ole maksumenetluses ilmnenud vastuolusid selgitanud

maksumenetluses ega ka kohtumenetluses, keskendudes üksnes üleandmise-vastuvõtmise

aktis kasutatud mõiste tähendusele ja poolte kinnitusele tehingu toimumise kohta. See ei

ole aga piisav maksuhalduri kahtluse ümberlükkamiseks. Maksukohustuslase otsustada

on, millisel viisil ta tehinguid sõlmib ja dokumenteerib. Seetõttu kannab ta ühtlasi riski,

et tehingu tingimused või tehingu dokumendid ei ole piisavad maksukohustuslase jaoks

soodsa maksuõigusliku tagajärje saavutamiseks tehingu maksustamisel.

Käesoleval juhul on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsust OÜ Lambin esitatud arvete alusel

sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuse ning vastavalt Järvetähe OÜ käibemaksukohustuse

korrigeerimise ja käibemaksu tagastusnõude osalise rahuldamata jätmise osas nõuetekohaselt

põhjendanud. Maksuhalduri põhjendused ja järeldused rajanevad asjas kogutud tõenditel ning on

loogiliselt jälgitavad ja kontrollitavad. Seega pidi Järvetähe OÜ kaebuse rahuldamiseks

halduskohtumenetluses tõendama (MKS § 150 lg 1), et maksusumma on määratud ebaõigesti.

Järvetähe OÜ ei ole seda suutnud. Vastuolud tehingu sõlmimise ja täitmise asjaoludes on

kõrvaldamata. Valdava osa kontrollaktis ja maksuotsuses esile toodud asjaolude kohta ei ole

kaebaja isegi üritanud selgitusi anda. Samuti ei ole Järvetähe OÜ esitanud tõendeid, mis

kinnitaks vaidlusaluste tehingute toimumist OÜ Lambin arvetest nähtuvatel tingimustel ega

viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele.

18. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

19. Ringkonnakohus tagastab Järvetähe OÜ-le täiendavad tõendid sõna „закол“

tähenduse kohta, kuna on varasemalt selgitanud, et kaebaja seisukohaga nõustumine

„закол“ tähenduse osas ei mõjuta hinnangut vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasusele.

20. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks

kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1

kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja

apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Maili Lokk

Tiina Pappel

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt