2-16-13543/7 · 2-16-13543/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel (hagi õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Pavelson Otsuse avalikult teatavaks- tegemise aeg ja koht 29. september 2016, Rapla Tsiviilasja number 2-16-13543 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Uno Johansoni ja Marve Johansoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 16 439,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS (rg-kood 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn), hageja lepinguline esindaja Külli Reinfeld (asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn, e-post kulli.reinfeld@swedbank.ee). Kostja 1 Uno Johanson (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx). Kostja 2 Marve Johanson (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx, e-post xxx@xxx). Menetluse liik Kirjalik menetlus Resolutsioon Välja mõista Uno Johansonilt ja Marve Johansonilt solidaarselt 15 355,72 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras protsendina põhinõudelt 13 493,21 eurot alates 08.09.2016 kuni põhinõude täitmiseni Swedbank AS-i kasuks. Menetluskulud jätta solidaarselt Uno Johansoni ja Marve Johansoni kanda. Välja mõista solidaarselt Uno Johansonilt ja Marve Johansonilt riigilõiv 700 eurot Swedbank AS-i kasuks. Välja mõista Uno Johansonilt ja Marve Johansonilt solidaarselt viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras Swedbank ASi kasuks.

2

Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil, see ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista Swedbank AS kasuks 15 355,72 eurot, viivis protsendina põhinõudelt (13 493,21 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja kõik menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista Swedbank AS kasuks menetluskulud (sh hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 700 eurot) ja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostjate seisukoht Kostjad võtavad hagi õigeks. VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle

3

asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Kostjad võtavad hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv summas 700 eurot. Kostjad ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude peale. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub kostjatelt väljamõistmisele solidaarselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lea Pavelson kohtunik