1-15-4003/47 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-4003

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. septembri 2016. a

määrus, tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest

vabastamise otsustamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Alexey

Korkunov

(isikukood:

38409190100) ja tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Aivar Kello määruskaebused

RESOLUTSIOON

Lähtudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 185 lg-st 1

1. Tartu Maakohtu 2. septembri 2016. a määrus tühistada osaliselt, s.o osas, millega

Alexey Korkunovilt mõisteti välja menetluskuluna kaitsjatasu 144 eurot.

2. Teha selles osas uus otsustus, millega mõista Alexey Korkunovilt välja

menetluskulu kaitsjatasu 96 eurot maakohtu menetluses temale advokaat Aivar

Kello poolt osutatud riigi õigusabi osutamise eest.

3. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.

4. Alexey Korkunovi määruskaebus rahuldada osaliselt. Kaitsja Aivar Kello

määruskaebus jätta rahuldamata.

5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure OÜ kaudu 24 eurot (sh käibemaks 4 eurot)

vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole määruskaebemenetluses riigi õigusabi

6. Määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele

esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja

või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 26.05.2015 otsusega tunnistati Alexey Korkunov süüdi KarS § 25 lg 1,

2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. A. Korkunov tunnistati

süüdi ka KarS § 203 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat ja 3 kuud vangistust. KarS §

64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning A. Korkunovile mõisteti

liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati

karistusaja hulka eelvangistus alates 17.02.2015 ning vangistuse kandmise algust loeti alates

17.02.2015. Karistuse kandmise lõpp on 17.05.2017.

2. Tartu maakohus jättis 02.09.2016 määrusega A. Korkunovi vangistusest tingimisi

ennetähtaegselt vabastamata.

Maakohus asus seisukohale, et on olemas formaalsed alused kinnipeetava tingimisi

ennetähtaegseks vabastamiseks. Samas, materiaalsed eeldused selleks täidetud ei ole. A.

Korkunov on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab käesolevalt teist reaalset

vangistust. Süüdimõistetut on karistatud varguskatse, võõra asja rikkumise, hävitamise eest,

ähvardamise ning avaliku usalduse ja avaliku võimu teostamise vastaste kuritegude eest.

Positiivne on asjaolu, et A. Korkunov on vangistuses osalenud taasühiskonnastavates

tegevustes ning et tal on vabanedes toetav lähivõrgustik. Samas ei ole kinnipeetaval Eesti

Vabariigis elukohta. Kriminaalhoolduse teostamine on seetõttu välistatud. Lisaks ei ole A.

Korkunovile vabanemisel garanteeritud töökoht. Rahaliste vahendite vähesus võib tingida

uute varavastaste kuritegude toimepanemise kinnipeetava poolt. A. Korkunov on sõnades

väljendanud enda kuritegelikke hoiakuid ning hoolimatut suhtumist üldtunnustatud

normidesse. Lisaks kuuluvad kinnipeetava tutvusringkonda kriminaalse taustaga isikud.

Süüdimõistetu motivatsioon elada õiguskuulekalt on kõikuv – A. Korkunov ei ole soovinud

vangistuses läbida kõiki talle pakutavaid ühiskonnastavaid tegevusi ning tal on 2 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristused viitavad sellele, et ka range järelevalve

tingimustes on A. Korkunovil probleeme enesedistsipliiniga.

MÄÄRUSKAEBUSED

3. A. Korkunovi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 02.09.2016

kohtumääruse süüdimõistetu A. Korkunovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

jätmise kohta.

Määruskaebuses selgitatakse, et vabanemisel on A. Korkunovil olemas kindel elukoht Soome

Vabariigis, kus tal puuduvad kriminaalse taustaga tuttavad. A. Korkunov ei samasta ennast

kriminaalse subkultuuriga ja tahab edaspidi elada seadusekuulekalt. A. Korkunovile on toeks

tema abikaasa.

4. Määruskaebuse esitas ka A. Korkunov, milles taotleb tühistada 02.09.2016 määrus.

Määruskaebuse kohaselt ei soovinud A. Korkunov kaitsja osalemist 02.09.2016 kohtuistungil.

A. Korkunovi kanda jäetud kaitsjatasu 144 eurot on ekslik ja mitteõiguspärane.

Kinnipeetav ei ole rahul ka asjaoluga, et prokuröriks oli M. Juursoo, sest prokurör osaleb

kohtuistungil juba teine kord, ning kohtunikuks oli M. Kägu, kes on kaebuse esitaja arvates

tema suhtes erapoolikult meelestatud.

A. Korkunovi sõnul olevat kriminaalhooldaja talle maininud, et ei ole mingi probleem, kui

kinnipeetav käib Soomest vestlusele. Vabaduses ootab kinnipeetavat pere: abikaasa, tütar ja

ema.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 02.09.2016 määruse ja selle peale

esitatud määruskaebustega, asub seisukohale, et maakohtu lahend tuleb tühistada osas,

millega kinnipeetava kanda jäeti määratud kaitsja tasu 144 eurot ning selles osas teha uus

otsustus. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Apellatsioonikohus

maakohtu põhjendusi üle ei korda, vaid rõhutab üksnes peamist ning vastab määruskaebustes

esitatud seisukohtadele ja väidetele.

6. Kõigepealt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et A. Korkunovi karistamisega

taotletud karistuse eesmärke ei saa lugeda täidetuiks. Selliseks seisukohaks annab esmalt alust

teave süüdimõistetu varasematest karistustest. Nimelt näitab see, et A. Korkunov on

kuritegude toimepanemist jätkanud vaatamata eelnevatele karistamistele, sealhulgas reaalselt

kantud vangistusele. Lisaks tugevdab kinnipeetava suhtes tehtavat negatiivset prognoosi

seegi, et ta on vangistuses toime pannud distsipliinirikkumisi (allumatus vanglateenistuse

ametniku seaduslikule korraldusele, ebaviisakas käitumine ametnikuga suheldes), s.o A.

Korkunov ei ole suutnud oma käitumist kontrollida ka vangla range järelevalve tingimustes.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes toodud asjaolud vastupidisele seisukohale

asumiseks alust ei anna. Nimelt on A. Korkunov varasemalt pannud kuriteod toime vaatamata

temal toetavate pereliikmete olemasolule. Ehk siis lähedaste olemasolu ei ole tema puhul

teguriks, mis tema kuritegelikku käitumist takistaks. Samuti ei ole selleks piisav

süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile, s.o ei suutnud A. Korkunov kehtestatud korrast

kinni pidada ju ka vangistuse tingimustes.

Mis puutub A. Korkunovi määruskaebuse etteheidetesse selles, et tema tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise protsessis osales prokurör M. Juursoo ja menetlevaks

kohtunikuks oli M. Kägu, siis need hindab kolleegium otsituteks ja põhjendamatuteks ning

jätab need väited suurema tähelepanuta. Märgitud olgu vaid see, et prokuröri seisukoht, mille

andmise kohustus tuleneb KrMS § 432 lg-st 33, maakohtule kuidagi siduv olnud ei ole. Samuti

ei ole mingitki alust arvamuseks, nagu oleks vangla esildist menetlenud kohtunik olnud

erapoolik. Nagu juba märgitud, peab A. Korkunovi vangistusse jätmist põhjendatuks ka

ringkonnakohus.

8. Apellatsioonikohus ei pea pikalt vajalikuks peatuda ka küsimusel, kas A. Korkunovil on

elukoht või kas kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes oleks võimalik ka tema elamisel

Soomes. Nimelt välistub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine

kriminaalkolleegiumi jaoks juba käesoleva määruse p-s 6 nimetatud asjaoludel.

9. A. Korkunovi määruskaebuse rahuldab ringkonnakohus aga osas, kus ta heidab kohtule ette

temalt kaitsjatasuna 144 euro väljamõistmist. Olgu kohe öeldud, et täielikult tõeväärtuseta on

süüdimõistetu väide, nagu ei oleks ta kaitsjat kohtuistungile üldse soovinudki. Nimelt selgub

istungiprotokollist, et advokaat A. Kello on seal osalenud, oma kaitsjaülesandeid täitnud ja A.

Korkunov ei ole sellega seoses mingitki rahulolematust väljendanud.

Küll leiab aga apellatsioonikohus, et kaitsja on maakohtule esitatud tasutaotluses vääralt

nimetanud õigusabi osutamisel aluseks võetava pooltunni tasuks 30 eurot. Nimelt on advokaat

märkinud et istungiks ettevalmistamine ja materjalidega tutvumine võttis tal aega 1 tund,

mille eest soovib tasu summas 60 eurot (ilma käibemaksuta) ning kohtuistungil osalemine

võttis aega samuti 1 tund, mille eest ta soovib tasu 60 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku

soovib määratud kaitsja saada tasu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot.

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et ministri määruse „Riigi õigusabi osutamise eest

makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega

kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ (edaspidi

Määrus) § 7 lg 3 näeb ette, et määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste

lahendamise taotluste esitamise eest on 20 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle

120 euro. Määruse § 7 lg 4 sätestab, et määratud kaitsja tasu kohtulahendi täitmisel tekkinud

küsimuste lahendamisel korraldatud kohtuistungil osalemise eest on 20 eurot iga poole tunni

kohta. Korra § 5 sätestab, et tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, kui käesolevas

määruses ei ole sätestatud teisiti.

Eelnevat silmas pidades rahuldab apellatsioonikohus advokaat A. Kello tasutaotluse summas

96 eurot (sealhulgas käibemaks 16 eurot).

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 lg 1, 2, 3 ja § 337 lg 1 p-st 4 tühistab

apellatsioonikohus maakohtu määruse osaliselt, st osas, millega A. Korkunovilt mõisteti välja

menetluskuluna kaitsjatasu 144 eurot ja teeb siin uue otsustuse. Muus osas jääb maakohtu

määrus muutmata.

11. A. Korkunovi kaitsja A. Kello esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi

kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks ka ringkonnakohtule. Taotluse kohaselt võttis

kaitsjal määruskaebuse koostamine aega 30 minutit, mille eest ta soovib tasu 24 eurot

(sealhulgas käibemaks 4 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus tuleb rahuldada.

Kuna apellatsioonikohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud lahendi, jääb menetluskulu 24

eurot KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus