3-15-2066/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedTagastada Sergei Baumerile 14.07.2016. a kirja lisadena esitatud dokumendid 15-l Jätta Sergei Baumeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
Legislator headnote
AI generated3-15-2066/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: a kirja lisadena esitatud dokumendid 15-l Jätta Sergei Baumeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUOTSUS
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
29.09.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-2066
Haldusasi
Sergei Baumeri kaebus Viru Vanglale isikliku
võimlemisrulli ja dušširuumi igapäevase kasutamise
võimaldamise kohta ettekirjutuse tegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Sergei Baumeri apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Sergei Baumer
Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Tagastada Sergei Baumerile 14.07.2016. a kirja lisadena esitatud dokumendid 15-l
lehel.
2. Jätta Sergei Baumeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
07.01.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Sergei Baumer esitas 31.05.2015 Viru Vanglale taotluse, milles palus muuhulgas
võimalust kasutada vajadusel lisapesemise võimalust sektoris oleva duši all, kuna taotleja
higistab tervisliku seisundi tõttu ülemäära. Lisaks taotles S. Baumer luba kasutada vastavalt
Viru Vangla perearsti 24.03.2014. a tõendile võimlemisrulli.
2. Viru Vangla jättis 30.06.2015. a kirjaga nr 6-12/66-4 kaebaja taotluse võimlemisrulli ja
igapäevase duši kasutamise osas rahuldamata.
3. S. Baumer esitas 05.07.2016 Viru Vanglale vaide taotlusega tühistada Viru Vangla
30.06.2015. a otsus osas, millega S. Baumerile keelduti võimlemisrulli ja täiendava duši
kasutamise võimaldamisest.
4. Viru Vangla jättis 05.08.2015. a vaideotsusega S. Baumeri vaide rahuldamata.
5. S. Baumer esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru
Vanglat lubama tal kasutada võimlemisrulli ning igapäevaselt kasutada dušši. Aprillist 2014
kuni maini 2014 oli kaebajal isiklik võimlemisrull olemas, kuid purunemise tõttu tuli see saata
parandusse ning tagasi seda enam ei lubatud. Kaebajal on terviseseisundist tulenev vajadus
võimlemisrulli kasutamiseks ning arstid on talle varem vastavasisulise loa andnud. Kaebaja
taotles ka igapäevase duši kasutamise võimalust, kuid meditsiiniosakonna tõendi kohaselt ta
seda ei vaja. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik hoolitseda enda isikliku hügieeni eest,
kasutades kambri kraanikaussi, sest ta liigub küünarkargu abil.
6. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus
märkis, et kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS)
ja justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“
(VSKE). Võimlemisrull on spordivahend ning VSKE § 64¹ p 9 kohaselt lubatud vaid
avavangla kinnipeetavatele. Kaebaja ei kanna karistust avavangla osakonnas. VangS §-s 55 on
sätestatud kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid ei ole täpsustatud, kus
konkreetselt, kuidas ja milliste vahenditega tuleb vanglal selle realiseerimine tagada.
Seadusandja ei ole terviseprobleemidega kinnipeetavale ette näinud mingeid üldisest korrast
erinevaid sportimise tingimusi ja võimalusi. Viru Vangla kodukorra p-des 7.1.10 ja 7.1.11
kehtestatu võimaldab kinnipeetaval omada arsti poolt määratu või lubatuna üksnes
meditsiinilist abivahendit, meditsiinitarvikut, -instrumenti või -seadet ja liikumise
abivahendit. Spordivahendite suhtes samasugust soodustust kehtestatud ei ole.
VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun,
vann või dušš. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole väitnud, et Viru Vanglas viibimise ajal
on tal jäänud mõni seadusega ettenähtud duši all käimise kord saamata, rohkema nõudmiseks
aga puudub alus. Ükski arst ei ole kaebaja tervisekaardi andmetesse kandnud mingeid kaebaja
väidetava liighigistamisega seonduvaid meditsiinilisi ettekirjutusi või otsuseid. Kaebaja
tervisekaardi andmete ning ka kaebaja enda väidete kohaselt on tal olemas abistaja
igapäevatoimingute tarbeks, s. h hügieeni hoidmise ja duši kasutamise jaoks. Kuna pesemine
ei nõua mingeid erilisi oskusi ning on iga inimese jaoks tavapärane tegevus, jääb halduskohtu
hinnangul arusaamatuks kaebaja väide, et tema abistaja ei ole saanud hooldaja väljaõpet.
Kuna isikliku spordivahendi omamine on kinnipeetavale VSKE § 64¹ p 9 kohaselt keelatud, ei
saa halduskohus teha vastustajale ettekirjutust võimlemisrulli lubamiseks. Mingit tähendust ei
oma ka asjaolu, kas kaebaja vajab taastusravi ning kuidas on seda talle vanglas viibimise ajal
võimaldatud. Alust vastava ettekirjutuse tegemiseks ei saa tuleneda ka sellest, et kaebajal
võimaldati varasemalt kasutada talle väljastpoolt vanglat saadetud võimlemisrulli.
Halduskohtul puudub seadusest tulenev alus ka selleks, et kohustada vastustajat võimaldama
kaebajale igapäevane pesemine just duši all.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsuse peale
apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,
millega kaebus rahuldada.
Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et Viru Vanglas on igas hoones invaliidikamber, kus on
olemas dušš, mida saab kasutada mitu korda päevas. Kuna invaliide on vanglas rohkem, siis
enamus neist peab elama tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada neile iga päev duši
kasutamise võimalus. Kaebaja sooviks on hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, nagu seda
näeb ette VangS § 50 lg 1. Tal on küll olemas hooldaja, kuid puuduvad spetsiaalsed vahendid.
Arstide ettekirjutuste kohaselt peab kaebaja igapäevaselt saama füüsilist koormust, et peatada
vasaku kehapoole lihaste atrofeerumine. Füüsilise treeninguga kaasneb higistamine, mis
kaebaja puhul on tavapärasest suurem, sest kaebaja kannatab liighigistamise all. Seepärast
vajabki kaebaja täiendavat dušši. Võimlemisrulli osas märgib kaebaja, et eelmisel aastal Viru
Vangla huvijuht väljastas võimlemisrulle arsti loal. Kaebajal on arsti luba 2014. a olemas.
8. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palub apellatsioonkaebuse jätta
rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada
vaideotsuses ning halduskohtus esitatud seisukohtadega. Kaebajale on seaduses sätestatud
miinimumnõue duši kasutamise osas tagatud. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas
lubada kasutada dušši rohkem kui üks kord nädalas. 18.06.2015. a meditsiinitõendi kohaselt ei
vaja kaebaja ka oma tervisliku seisundiga seoses igapäevast dušši kasutamist. Tuginedes
vangla meditsiiniosakonna arstide seisukohtadele, jättis vangla kinnipeetava taotluse
igapäevaselt duši kasutamiseks rahuldamata. Kuna VSKE § 64¹ lg 9 kohaselt on vanglas
kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale
kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on määratud arsti poolt. Kaebaja tugineb
24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile. Vangla selgitab, et kinnipeetava tervislik seisund
võib vahepeal ka muutuda, mistõttu vangla lähtub hilisematest meditsiiniosakonna tõenditest.
18.06.2015. a tõendi kohaselt kaebaja võimlemisrulli ei vaja. 16.11.2015. a meditsiinilisest
tõendist nähtub, et kinnipeetav liigub käsikargu abil, mistõttu võimlemisrulli kasutamine ei
ole tal ka tehniliselt võimalik.
9. Kaebaja esitas 14.07.2016 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena Viru Vangla
meditsiiniosakonna tõendi ravimite kasutamise kohta, Ravimiameti 26.05.2016. a kirja
nr RDH-3/1620-2, ravimi Buronil pakendi infolehe, ravimi Amitriptlyne infolehe,
meditsiinikaardi väljavõtted ja 19.05.2015. a otsuse kaebaja töövõimetuse kohta.
10. Vastustaja märgib oma seisukohas kaebaja poolt täiendavate tõendite esitamise kohta, et
kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid varem esitada. Samuti on esitatud
tõendid vastustaja hinnangul asjasse puutumatud. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole kaebaja
tervislik seisund ja ravikvaliteedi küsimus. Kaebajale on tagatud graafikujärgselt
pesemisvõimalus kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kaebajal on võimalik end igal ajal kambris
pesta. Kinnipeetavale on määratud hooldaja, kes saab teda abistada ka hügieenitoimingutes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus tagastab kaebajale esmalt 14.07.2016. a kirjaga edastatud täiendavad
tõendid 15-l lehel. Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus ja osa kaebaja tervisekaardi
väljavõtetest on toimikus juba olemas (tl 6, 86-88 ja 90) ning ülejäänud osa 14.07.2016
esitatud tervisekaardi väljavõtetest ei sisalda kaebaja tervisliku seisundi ja vaevuste kohta uut
informatsiooni võrreldes sellega, mis nähtub juba asja juurde võetud tervisekaardi kannetest,
mistõttu puudub vajadus ka täiendavat osa tervisekaardist asja juurde võtta. 14.06.2016. a
tõend kaebajale määratud ravimite kohta ja Ravimiameti 26.05.2016. a vastus ning ravimite
infolehtede koopiad ei oma ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sisulist
väärtust ega tõenda iseenesest kuidagi kaebaja väiteid selle kohta, miks peaks vangla talle
võimaldama igapäevase dušikasutamise.
12. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust
vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse
põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei nähtu
ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus
oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid
või rikkunud kohtumenetluse norme.
Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
13. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tema kui invaliid peab Viru Vanglas elama
tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada talle iga päev duši kasutamise võimalus.
Samuti märgib kaebaja, et iga päev duši all käies soovib ta hoolitseda oma isikliku hügieeni
eest, nagu seda näeb ette VangS § 50 lg 1.
Asja materjalidest nähtuvalt (tl 6) on S. Baumer osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse
protsent on tal 70% ja selle põhjuseks on üldhaigestumine seonduvalt kroonilise radikulaarse
defitsiidiga selgroo kaela- ja nimme-ristluuosa valusündroomi ja liikumishäirega.
VangS §-st 50 lg 2 tuleneb vanglale küll kohustus tagada kinnipeetavale pesemisvõimalus
sauna, dušši või vanni kasutamise võimaluse näol vähemalt kord nädalas, kuid VangS ega ka
VSKE ei näe vanglatele ette kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele, kellel on mingil
põhjusel tuvastatud püsiv töövõimetus, võimalust kasutada dušši igapäevaselt. Ka VangS § 50
lg 2 ei anna iseenesest kinnipeetavale subjektiivset õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui
ühe korra ega ka õigust nõuda, et ta tingimata peaks seda rohkem kasutada saama.
Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et Viru Vangla võimaldab K2 osakonnas, kus viibib ka
kaebaja, kinnipeetavatele duši kasutamist vähemalt kahel korral nädalas osakonna duširuumis
(tl 38). Eeltoodust nähtub, et seadusega sätestatud duši kasutamise võimaldamise
miinimumnõue on Viru Vanglas kaebajale tagatud ja tal võimaldati sellest isegi rohkematel
kordadel nädalas duši all käia. Kaebaja pole väitnud, et vanglas viibimise ajal on tal jäänud
mõni seadusega ettenähtud ja vangla poolt täiendavalt võimaldatud duši all käimise kord
saamata.
Vastustaja selgituste kohaselt puudub K2 osakonna kambris endas kinnipeetaval küll duši
kasutamise võimalus, kuid kambris on olemas vesi ja kraanikauss, mille abil on kaebajale
samuti tagatud võimalus igapäevaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Samuti nähtub
asja materjalidest, et kaebajale määrati vanglas hooldaja, kelle töökohustuste hulka kuulub
muuhulgas ka tema abistamine hügieenitoimingute tegemisel kambris. Seega on S. Baumerile
Viru Vanglas tagatud igal ajal võimalus isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
Kahes kaebaja tervisekaardi kandes viidatakse küll, et S. Baumer on kurtnud hommikuse
liighigistamise üle (tl 85 ja 87), kuid arstide vastavatest diagnoosidest ja hinnangutest ei
nähtu, et seetõttu oleks kaebaja puhul peetud juba meditsiinilisest vaatenurgast vajalikuks talle
igapäevase dušši kasutamise võimaldamist. Ka 18.06.2015. a arstitõendi kohaselt (tl 70) ei
vaja kaebaja igapäevast duši kasutamist. Hiljem, 09.07.2015, viibis kaebaja R. Aadamsoo
vastuvõtul (tl 90), kuid ka selle käigus ei tuvastatud, et kinnipeetaval oleks
kilpnäärmeprobleemidest tulenevalt tekkinud selline liighigistamine, et talle oleks vajalik iga
päev duši kasutamist võimaldada. Tuginedes arsti 18.06.2015. a seisukohtadele jättis vangla
seega kaebaja taotluse igapäevaselt duši kasutamise võimaluse saamiseks igati õiguspäraselt
rahuldamata.
14. VSkE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud
avavangla kinnipeetaval. VangS § 15 lg 3 volitab justiitsministrit sellise määruse
kehtestamiseks, milles loetletakse kinnipeetavale keelatud esemed. VangS § 15 lg 2 näeb ette,
et sellises loetelus peavad sisalduma esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti
vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega, kuna VSkE § 641 lg 9
kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui
spordivahend kinnipeetavale kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on talle arsti poolt
määratud.
Kaebaja tugineb ka apellatsioonkaebuses endiselt 24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile
(tl 7), mille kohaselt tuli kaebajale väljastada tema isiklike asjade hulgas olev võimlemisrull,
kuid nagu kaebaja selgitustest ja vaidest nähtub, ei nõudnud ta 31.05.2015 (registreeritud
vanglas 01.06.2015) vanglalt sellesama võimlemisrulli uuesti kambrisse andmist, vaid seda, et
vangla annaks talle ise uue võimlemisrulli või võimaldaks tal selle soetada, sest eelmine
võimlemisrull läks katki. See, et kaebaja sai enda väidete kohaselt 2014. a aprillis ja mais
vangla kambris oma võimlemisrulli kasutada ja seda 24.03.2014. a tõendi alusel, ei tähenda
ringkonnakohtu arvates veel seda, et vastustaja pidi eeltoodu tõttu igal juhul rahuldama ka
kaebaja 31.05.2015. a taotluse. Kaebaja tervislik seisund võis vahepeal muutuda, mistõttu
lähtus vangla keelduvat otsust tehes õigesti hilisemast, 18.06.2015. a meditsiiniosakonna
tõendist, mille kohaselt kaebaja täiendava treeninguvahendina võimlemisrulli ei vaja.
15. Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud väiteid vanglas võimaldatavate
tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta, siis need jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna
tervishoiuteenuste kvaliteet Viru Vanglas ei ole olnud halduskohtule esitatud kaebuse sisuks
ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud nõuete
läbivaatamine ka halduskohtu pädevuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2014. a
määrus asjas nr 3-3-1-50-14, erikogu 13.11.2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13).
16. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja
Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.
Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/
Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/