3-15-2066/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2066

Haldusasi

Sergei Baumeri kaebus Viru Vanglale isikliku

võimlemisrulli ja dušširuumi igapäevase kasutamise

võimaldamise kohta ettekirjutuse tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Baumeri apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Baumer

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Sergei Baumerile 14.07.2016. a kirja lisadena esitatud dokumendid 15-l

lehel.

2. Jätta Sergei Baumeri apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

07.01.2016. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Baumer esitas 31.05.2015 Viru Vanglale taotluse, milles palus muuhulgas

võimalust kasutada vajadusel lisapesemise võimalust sektoris oleva duši all, kuna taotleja

higistab tervisliku seisundi tõttu ülemäära. Lisaks taotles S. Baumer luba kasutada vastavalt

Viru Vangla perearsti 24.03.2014. a tõendile võimlemisrulli.

2. Viru Vangla jättis 30.06.2015. a kirjaga nr 6-12/66-4 kaebaja taotluse võimlemisrulli ja

igapäevase duši kasutamise osas rahuldamata.

3. S. Baumer esitas 05.07.2016 Viru Vanglale vaide taotlusega tühistada Viru Vangla

30.06.2015. a otsus osas, millega S. Baumerile keelduti võimlemisrulli ja täiendava duši

kasutamise võimaldamisest.

4. Viru Vangla jättis 05.08.2015. a vaideotsusega S. Baumeri vaide rahuldamata.

5. S. Baumer esitas 16.08.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viru

Vanglat lubama tal kasutada võimlemisrulli ning igapäevaselt kasutada dušši. Aprillist 2014

kuni maini 2014 oli kaebajal isiklik võimlemisrull olemas, kuid purunemise tõttu tuli see saata

parandusse ning tagasi seda enam ei lubatud. Kaebajal on terviseseisundist tulenev vajadus

võimlemisrulli kasutamiseks ning arstid on talle varem vastavasisulise loa andnud. Kaebaja

taotles ka igapäevase duši kasutamise võimalust, kuid meditsiiniosakonna tõendi kohaselt ta

seda ei vaja. Kaebaja märgib, et tal ei ole võimalik hoolitseda enda isikliku hügieeni eest,

kasutades kambri kraanikaussi, sest ta liigub küünarkargu abil.

6. Tartu Halduskohus jättis 07.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et kinnipeetava isiklike asjadega seonduv on reguleeritud vangistusseaduses (VangS)

ja justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirjas“

(VSKE). Võimlemisrull on spordivahend ning VSKE § 64¹ p 9 kohaselt lubatud vaid

avavangla kinnipeetavatele. Kaebaja ei kanna karistust avavangla osakonnas. VangS §-s 55 on

sätestatud kinnipeetavale võimalus kehakultuuriga tegelemiseks, kuid ei ole täpsustatud, kus

konkreetselt, kuidas ja milliste vahenditega tuleb vanglal selle realiseerimine tagada.

Seadusandja ei ole terviseprobleemidega kinnipeetavale ette näinud mingeid üldisest korrast

erinevaid sportimise tingimusi ja võimalusi. Viru Vangla kodukorra p-des 7.1.10 ja 7.1.11

kehtestatu võimaldab kinnipeetaval omada arsti poolt määratu või lubatuna üksnes

meditsiinilist abivahendit, meditsiinitarvikut, -instrumenti või -seadet ja liikumise

abivahendit. Spordivahendite suhtes samasugust soodustust kehtestatud ei ole.

VangS § 50 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada vähemalt üks kord nädalas saun,

vann või dušš. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole väitnud, et Viru Vanglas viibimise ajal

on tal jäänud mõni seadusega ettenähtud duši all käimise kord saamata, rohkema nõudmiseks

aga puudub alus. Ükski arst ei ole kaebaja tervisekaardi andmetesse kandnud mingeid kaebaja

väidetava liighigistamisega seonduvaid meditsiinilisi ettekirjutusi või otsuseid. Kaebaja

tervisekaardi andmete ning ka kaebaja enda väidete kohaselt on tal olemas abistaja

igapäevatoimingute tarbeks, s. h hügieeni hoidmise ja duši kasutamise jaoks. Kuna pesemine

ei nõua mingeid erilisi oskusi ning on iga inimese jaoks tavapärane tegevus, jääb halduskohtu

hinnangul arusaamatuks kaebaja väide, et tema abistaja ei ole saanud hooldaja väljaõpet.

Kuna isikliku spordivahendi omamine on kinnipeetavale VSKE § 64¹ p 9 kohaselt keelatud, ei

saa halduskohus teha vastustajale ettekirjutust võimlemisrulli lubamiseks. Mingit tähendust ei

oma ka asjaolu, kas kaebaja vajab taastusravi ning kuidas on seda talle vanglas viibimise ajal

võimaldatud. Alust vastava ettekirjutuse tegemiseks ei saa tuleneda ka sellest, et kaebajal

võimaldati varasemalt kasutada talle väljastpoolt vanglat saadetud võimlemisrulli.

Halduskohtul puudub seadusest tulenev alus ka selleks, et kohustada vastustajat võimaldama

kaebajale igapäevane pesemine just duši all.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu 07.01.2016. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega kaebus rahuldada.

Kaebaja märgib apellatsioonkaebuses, et Viru Vanglas on igas hoones invaliidikamber, kus on

olemas dušš, mida saab kasutada mitu korda päevas. Kuna invaliide on vanglas rohkem, siis

enamus neist peab elama tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada neile iga päev duši

kasutamise võimalus. Kaebaja sooviks on hoolitseda oma isikliku hügieeni eest, nagu seda

näeb ette VangS § 50 lg 1. Tal on küll olemas hooldaja, kuid puuduvad spetsiaalsed vahendid.

Arstide ettekirjutuste kohaselt peab kaebaja igapäevaselt saama füüsilist koormust, et peatada

vasaku kehapoole lihaste atrofeerumine. Füüsilise treeninguga kaasneb higistamine, mis

kaebaja puhul on tavapärasest suurem, sest kaebaja kannatab liighigistamise all. Seepärast

vajabki kaebaja täiendavat dušši. Võimlemisrulli osas märgib kaebaja, et eelmisel aastal Viru

Vangla huvijuht väljastas võimlemisrulle arsti loal. Kaebajal on arsti luba 2014. a olemas.

8. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu, palub apellatsioonkaebuse jätta

rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada

vaideotsuses ning halduskohtus esitatud seisukohtadega. Kaebajale on seaduses sätestatud

miinimumnõue duši kasutamise osas tagatud. Vangla otsustab kaalutlusõiguse alusel, kas

lubada kasutada dušši rohkem kui üks kord nädalas. 18.06.2015. a meditsiinitõendi kohaselt ei

vaja kaebaja ka oma tervisliku seisundiga seoses igapäevast dušši kasutamist. Tuginedes

vangla meditsiiniosakonna arstide seisukohtadele, jättis vangla kinnipeetava taotluse

igapäevaselt duši kasutamiseks rahuldamata. Kuna VSKE § 64¹ lg 9 kohaselt on vanglas

kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui spordivahend kinnipeetavale

kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on määratud arsti poolt. Kaebaja tugineb

24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile. Vangla selgitab, et kinnipeetava tervislik seisund

võib vahepeal ka muutuda, mistõttu vangla lähtub hilisematest meditsiiniosakonna tõenditest.

18.06.2015. a tõendi kohaselt kaebaja võimlemisrulli ei vaja. 16.11.2015. a meditsiinilisest

tõendist nähtub, et kinnipeetav liigub käsikargu abil, mistõttu võimlemisrulli kasutamine ei

ole tal ka tehniliselt võimalik.

9. Kaebaja esitas 14.07.2016 ringkonnakohtule täiendavate tõenditena Viru Vangla

meditsiiniosakonna tõendi ravimite kasutamise kohta, Ravimiameti 26.05.2016. a kirja

nr RDH-3/1620-2, ravimi Buronil pakendi infolehe, ravimi Amitriptlyne infolehe,

meditsiinikaardi väljavõtted ja 19.05.2015. a otsuse kaebaja töövõimetuse kohta.

10. Vastustaja märgib oma seisukohas kaebaja poolt täiendavate tõendite esitamise kohta, et

kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud neid tõendeid varem esitada. Samuti on esitatud

tõendid vastustaja hinnangul asjasse puutumatud. Käesoleva vaidluse sisuks ei ole kaebaja

tervislik seisund ja ravikvaliteedi küsimus. Kaebajale on tagatud graafikujärgselt

pesemisvõimalus kolmapäeviti ja pühapäeviti. Kaebajal on võimalik end igal ajal kambris

pesta. Kinnipeetavale on määratud hooldaja, kes saab teda abistada ka hügieenitoimingutes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus tagastab kaebajale esmalt 14.07.2016. a kirjaga edastatud täiendavad

tõendid 15-l lehel. Püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus ja osa kaebaja tervisekaardi

väljavõtetest on toimikus juba olemas (tl 6, 86-88 ja 90) ning ülejäänud osa 14.07.2016

esitatud tervisekaardi väljavõtetest ei sisalda kaebaja tervisliku seisundi ja vaevuste kohta uut

informatsiooni võrreldes sellega, mis nähtub juba asja juurde võetud tervisekaardi kannetest,

mistõttu puudub vajadus ka täiendavat osa tervisekaardist asja juurde võtta. 14.06.2016. a

tõend kaebajale määratud ravimite kohta ja Ravimiameti 26.05.2016. a vastus ning ravimite

infolehtede koopiad ei oma ringkonnakohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast sisulist

väärtust ega tõenda iseenesest kuidagi kaebaja väiteid selle kohta, miks peaks vangla talle

võimaldama igapäevase dušikasutamise.

12. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Samuti ei nähtu

ringkonnakohtu hinnangul vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus

oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid

või rikkunud kohtumenetluse norme.

Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

13. Kaebaja väidab apellatsioonkaebuses, et tema kui invaliid peab Viru Vanglas elama

tavakambris ja sellisel juhul tuleb vanglal tagada talle iga päev duši kasutamise võimalus.

Samuti märgib kaebaja, et iga päev duši all käies soovib ta hoolitseda oma isikliku hügieeni

eest, nagu seda näeb ette VangS § 50 lg 1.

Asja materjalidest nähtuvalt (tl 6) on S. Baumer osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse

protsent on tal 70% ja selle põhjuseks on üldhaigestumine seonduvalt kroonilise radikulaarse

defitsiidiga selgroo kaela- ja nimme-ristluuosa valusündroomi ja liikumishäirega.

VangS §-st 50 lg 2 tuleneb vanglale küll kohustus tagada kinnipeetavale pesemisvõimalus

sauna, dušši või vanni kasutamise võimaluse näol vähemalt kord nädalas, kuid VangS ega ka

VSKE ei näe vanglatele ette kohustust tagada kõigile kinnipeetavatele, kellel on mingil

põhjusel tuvastatud püsiv töövõimetus, võimalust kasutada dušši igapäevaselt. Ka VangS § 50

lg 2 ei anna iseenesest kinnipeetavale subjektiivset õigust kasutada dušši nädalas rohkem kui

ühe korra ega ka õigust nõuda, et ta tingimata peaks seda rohkem kasutada saama.

Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et Viru Vangla võimaldab K2 osakonnas, kus viibib ka

kaebaja, kinnipeetavatele duši kasutamist vähemalt kahel korral nädalas osakonna duširuumis

(tl 38). Eeltoodust nähtub, et seadusega sätestatud duši kasutamise võimaldamise

miinimumnõue on Viru Vanglas kaebajale tagatud ja tal võimaldati sellest isegi rohkematel

kordadel nädalas duši all käia. Kaebaja pole väitnud, et vanglas viibimise ajal on tal jäänud

mõni seadusega ettenähtud ja vangla poolt täiendavalt võimaldatud duši all käimise kord

saamata.

Vastustaja selgituste kohaselt puudub K2 osakonna kambris endas kinnipeetaval küll duši

kasutamise võimalus, kuid kambris on olemas vesi ja kraanikauss, mille abil on kaebajale

samuti tagatud võimalus igapäevaselt isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks. Samuti nähtub

asja materjalidest, et kaebajale määrati vanglas hooldaja, kelle töökohustuste hulka kuulub

muuhulgas ka tema abistamine hügieenitoimingute tegemisel kambris. Seega on S. Baumerile

Viru Vanglas tagatud igal ajal võimalus isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.

Kahes kaebaja tervisekaardi kandes viidatakse küll, et S. Baumer on kurtnud hommikuse

liighigistamise üle (tl 85 ja 87), kuid arstide vastavatest diagnoosidest ja hinnangutest ei

nähtu, et seetõttu oleks kaebaja puhul peetud juba meditsiinilisest vaatenurgast vajalikuks talle

igapäevase dušši kasutamise võimaldamist. Ka 18.06.2015. a arstitõendi kohaselt (tl 70) ei

vaja kaebaja igapäevast duši kasutamist. Hiljem, 09.07.2015, viibis kaebaja R. Aadamsoo

vastuvõtul (tl 90), kuid ka selle käigus ei tuvastatud, et kinnipeetaval oleks

kilpnäärmeprobleemidest tulenevalt tekkinud selline liighigistamine, et talle oleks vajalik iga

päev duši kasutamist võimaldada. Tuginedes arsti 18.06.2015. a seisukohtadele jättis vangla

seega kaebaja taotluse igapäevaselt duši kasutamise võimaluse saamiseks igati õiguspäraselt

rahuldamata.

14. VSkE § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud spordivahendid, välja arvatud

avavangla kinnipeetaval. VangS § 15 lg 3 volitab justiitsministrit sellise määruse

kehtestamiseks, milles loetletakse kinnipeetavale keelatud esemed. VangS § 15 lg 2 näeb ette,

et sellises loetelus peavad sisalduma esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti

vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. Seega, kuna VSkE § 641 lg 9

kohaselt on vanglas kinnipeetavale keelatud spordivahendid, on võimlemisrull kui

spordivahend kinnipeetavale kinnises vanglas keelatud, v. a juhul, kui see on talle arsti poolt

määratud.

Kaebaja tugineb ka apellatsioonkaebuses endiselt 24.03.2014. a meditsiiniosakonna tõendile

(tl 7), mille kohaselt tuli kaebajale väljastada tema isiklike asjade hulgas olev võimlemisrull,

kuid nagu kaebaja selgitustest ja vaidest nähtub, ei nõudnud ta 31.05.2015 (registreeritud

vanglas 01.06.2015) vanglalt sellesama võimlemisrulli uuesti kambrisse andmist, vaid seda, et

vangla annaks talle ise uue võimlemisrulli või võimaldaks tal selle soetada, sest eelmine

võimlemisrull läks katki. See, et kaebaja sai enda väidete kohaselt 2014. a aprillis ja mais

vangla kambris oma võimlemisrulli kasutada ja seda 24.03.2014. a tõendi alusel, ei tähenda

ringkonnakohtu arvates veel seda, et vastustaja pidi eeltoodu tõttu igal juhul rahuldama ka

kaebaja 31.05.2015. a taotluse. Kaebaja tervislik seisund võis vahepeal muutuda, mistõttu

lähtus vangla keelduvat otsust tehes õigesti hilisemast, 18.06.2015. a meditsiiniosakonna

tõendist, mille kohaselt kaebaja täiendava treeninguvahendina võimlemisrulli ei vaja.

15. Mis puudutab apellatsioonkaebuses esitatud väiteid vanglas võimaldatavate

tervishoiuteenuste kvaliteedi kohta, siis need jätab ringkonnakohus tähelepanuta, kuna

tervishoiuteenuste kvaliteet Viru Vanglas ei ole olnud halduskohtule esitatud kaebuse sisuks

ning kehtiva kohtupraktika kohaselt ei ole tervishoiuteenuse osutamisega seotud nõuete

läbivaatamine ka halduskohtu pädevuses (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2014. a

määrus asjas nr 3-3-1-50-14, erikogu 13.11.2013. a määrus asjas nr 3-3-4-1-13).

16. Eeltoodust lähtuvalt jätab ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmata.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/