Legislator Case Law & Legislation
1-16-8360/3 AI generated

1-16-8360/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-16-8360/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-8360/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

1-16-8360

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus

Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

29. septembril 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-8360 (16230200858) Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Triin Pilberg Tõlk Natalia Senkevitš Abiprokurör Kristina Kivi Kriminaalasi U.R süüdistuses KarS §

424 ja § 329 järgi; Süüdistatav U.R , isikukood: XXX, EV

kodanik, emakeel: vene keel, keksharidus, ametlik

töökoht: puudub, elukoht: XXXX, kehtivaid väärteokaristusi 3 ja kriminaalkaristusi 4, viimati:

- 16.04.2013 Harju Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 2 aastat ja 8 kuud ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks. Kandis

vangistust 18.10.2013-12.06.2015 ja vabanes

karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Katseaeg lõppenud 18.06.2016.

Tõkend kohaldamata, käesolevas kriminaalasjas KrMS § 217 alusel isik kahtlustatavana kinni peetud 27.09.2016.a kell 22.45. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 2561, 2565; § 311; § 313; KarS § - dest 68 lg 1, § 74 lg 1 ja 3; § 75 lg 1 p.p 1-6, § 75 lg 2 p 2,5,8 ja lg 4, § 83 lg 1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada U.R KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada U.R-i karistusaja hulka tema poolt

eelvangistuses viibitud aeg 27.09.2016-29.09.2016 s.o 3 (kolm) päeva vangistust,

2

lugedes ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

3. Juhindudes KarS § 74 lg 1, 3 sätetest mitte pöörata

U.R-ile mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

4. Kohustada U.R täitma KarS § 75 lg 1 p.p 1-6 sätestatud

kontrollnõudeid:

• elama alalises elukohas aadressil: XXXX;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

5. Määrata U.R

katseajaks Tallinna Vangla Lääne-Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

6. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p.p 2, 5, 8 kohustada

U.R temale määratud käitumiskontrolli ajal:

• mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi;

• alluma alkoholiravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest;

• osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.

7. Vastavalt KarS § 75 lg 4 sätetele võtab U.R endale kohustuseks

käitumiskontrolli ajal regulaarselt käia regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides.

8. U.R-i katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o

29.09.2016.a.

9. Vabastada kinnipeetud U.R kohtusaalist.

10. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahend - U.R-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXXX, mis asub Lääne-Harju politseijaoskonna parklas Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

11. Välja mõista U.R-ilt KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4 ja 9; §

179 lg 1 p 2 alusel ja § 2565

lg 2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot ja 50

(viiskümmend) senti ja kaitsjatasu summas 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi

10 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. U.R-i

poolt menetluskulude graafikus osamakse tähtajaks tasumata jätmise korral

maksegraafik tühistada. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

3

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni

juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg

2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS 319 § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu U.R-i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 27.09.2016 kella 22.45 ajal

Tallinnas Kolde puiesteel, sõites Pelguranna tänava poolt, mootorsõidukit Audi A4

registreerimismärgiga XXXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,20 mg/l laiendmääramatusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,10 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse §

69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid.

Seega U.R pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti U.R, olles 16.04.2013 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega 1-13-

2625 karistatud KarS § 424 alusel lisakaristusega, millega temalt võeti ära mootorsõiduki

juhtimise õigus 2-aastaks, mis jõustus 03.05.2013 ning mis pöörati täitmisele 13.06.2015

(tähtajaga kuni 12.06.2017), tahtlikult juhtis 27.09.2016 kella 22.45 ajal Tallinnas Kolde

puiesteel mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga XXXX, omamata selleks sõiduki juhtimise õigust, millega hoidis tahtlikult kõrvale kohtuotsusega täitmisele pööratud süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest.

Seega U.R, hoides teadlikult kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega

kuriteo eest mõistetud lisakaristuse täitmisest, pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

29. septembril 2016.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi, süüdistatav U.R ja tema kaitsja Eva Rivis käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör nõuab kohtus U.R-i süüdi tunnistamist KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid tema karistamist märgitud kuritegude toimepanemise eest vangistusega 2 aastat, millise

karistusaja hulka vastavalt KarS § 68 lõikele 1 lugeda eelvangistuses viibitud aeg 27.-

4

29.09.2016, s.o kokku 3 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Vastavalt kokkuleppele tuleb määrata KarS § 74 lg 1, 3 alusel, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.R ei pane

3 (kolme)-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja kohustub täitma KarS §-s 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud

alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töövõi õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustub U.R mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi. KarS § 75 lg

2 p 5 alusel kohustub U.R

alluma alkoholiravile, mis sisaldab

psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega alustab hiljemalt 2 (kahe) kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 4 alusel kohustub U.R käima regulaarselt AA (anonüümsed alkohoolikud) tugigruppides alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 2

p 8 alusel kohustub U.R osalema kriminaalhooldaja poolt määratud

sotsiaalprogrammis. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida U.R-ile kuuluv mootorsõiduk Audi A4 registreerimismärgiga XXXX.

Kohtule esitatud kokkuleppes märgitakse, et U.R tuleb süüdimõistva kohtuotsuse

korral hüvitada käesoleva kriminaalasja menetlemisega seotud menetluskulud ja nimelt:

kiirmenetluses süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 322,50.- eurot ning kaitsjatasu summas 72.- eurot, mis vastavalt kokkuleppele tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 29.09.2016.a toimunud kohtuistungil süüdistatav

U.R tunnistas end temale esitatud süüdistustes KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, kinnitades, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe, paludes kohtul sõlmitud kokkulepe kinnitada. Kaitsjat kohtus ei soovinud. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Kristina Kivi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kinnitamist. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused

sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri ja kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning

veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav U.R on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja

kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et U.R

tuleb süüdi tunnistada temale KarS § 424 ja § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja karistus tuleb talle mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Menetluskulud:

Tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p.p 4 ja 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 2565 lg 2 kohaselt kiirmenetluses vähendab kohus KrMS § 179 lõikes 1 sätestatud sundaraha suurust kuni poole võrra.

5

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral on

430 eurot ning seda alates 01.01.2016.a s.t teise astme kuriteo süüdimõistmise korral on

sundraha suuruseks 645.- eurot, millest pool on 322,50 eurot. Käesoleva kriminaalasja

materjalidest nähtub, et U.R-ile on kohtueelse menetluse käigus osutatud riigi õigusabi ning kaitsjatasu kokku on 72.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 2565

lg 2. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse menetluskulusid määrates arvestada

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Vastavalt kokkuleppes märgitule tuleb süüdistataval U.R hüvitada kriminaalmenetluse kulud sundraha summas 322,50.- eurot ja kaitsjatasu summas 72.- eurot, mis tuleb tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/