3-16-1372/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1372

Haldusasi

Danel Parmase (Parmas) kaebus Tartu Vangla

18.04.2016. a käskkirja nr 6-2/627 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Danel Parmase määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Danel Parmas

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18.04.2016.

a käskkirja nr 6-2/627 tühistamiseks. Viidatud käskkirjaga karistati määruskaebuse

esitajat distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kuueks ööpäevaks 2-kuulise

katseajaga Tartu Vangla kodukorra punktide 1.6.3 ja 1.7.1 süülise rikkumise eest.

Käskkirja kohaselt solvas määruskaebuse esitaja oma käitumisega vanglaametnikku

(tõmbas jalast püksid, tõmbas ülesse pluusi ning hööritas puusi ning sõna otseses

mõttes liputas ja ütles ametnikule, et tahad ju näha). Määruskaebuse esitaja eitab

toimunut ning viitab sellele, et alasti läbiotsimine on õigusvastane, meditsiinipersonali

kaasamata jätmine on õigusvastane ning menetluse raames on rikutud tema

kaitseõigust. Kaebuses palub määruskaebuse esitaja vabastada end riigilõivu

tasumisest maksejõuetuse tõttu

2. Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrusega jäeti määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata. Arvestades HKMS § 112 lg 1 p 1,

Riigikohtu üldkogu 12.04.2016. a otsust asjas nr 3-3-1-35-15 ning määruskaebuse esitaja

isikukonto väljavõtet (perioodil 06.03.2016–05.07.2016) leidis halduskohus, et

määruskaebuse esitaja on maksejõuetu isik, kuid kuna määruskaebuse esitaja kaebust ei saa

pidada edulootusi omavaks HKMS § 111 lg 1 mõttes, ei ole menetluskulude riigi kanda

jätmine õigustatud. Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud

olema vangla teenistujatega, teiste kinnipeetavate ja vanglat külastavate isikutega viisakas.

Sama kodukorra p 1.7.1 sätestab, et kinnipeetaval on keelatud teiste isikutega suhtlemisel

kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid

väljendeid, žeste või žargooni. Halduskohtu hinnangul ei saa põhimõtteliselt olla vaidlust

selles, et käskkirjas kirjeldatud intsidendi toimumise korral tuli sellist isiku käitumist pidada

ebaviisakaks ja solvavaks ning selle eest võis karistada distsiplinaarkorras. Määruskaebuse

esitaja küll eitab sellist käitumist, kuid halduskohtul puudub alus arvata, et viidatud juhul

oleks tegemist olnud vanglaametniku väljamõeldisega, kuna vale ettekande koostamise

ilmsikstulekul ootaksid vanglaametnikku sanktsioonid. Määruskaebuse esitaja sõnades annab

aga alust kahelda asjaolu, et ta on varasemalt korduvalt ebaviisakalt käitunud. Määruskaebuse

esitaja püüab küll tühistamiskaebust põhjendada sellega, et korraldus alasti läbiotsimiseks on

õigusvastane ning samuti on õigusvastane läbiotsimine meditsiinilise personali vahenduseta,

kuid määruskaebuse esitajat ei ole käesoleval juhul karistatud läbiotsimisele mitteallumise

eest, vaid solvava käitumise eest. Määruskaebuse esitaja viited distsiplinaarmenetluses kaitsja

puudumisele ei ole asjakohased, kuna distsiplinaarmenetluses ei ole kohustust isikule kaitsjat

määrata ning asja materjalidest ei nähtu, et vangla oleks keelanud määruskaebuse esitajal

endale esindajat võtta. Määruskaebuse esitajat on rikkumise eest karistatud kuueks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega, mille täitmisele pööramine määrati sõltuvusse kahekuulise katseaja

läbimisest. Seetõttu ei saa määratud karistust pidada ka ebaproportsionaalselt karmiks.

Eelnevat arvestades jõudis halduskohus seisukohale, et kuna määruskaebuse esitaja osalemist

menetluses ei ole põhjust hinnata edukaks, siis ei ole põhjendatud ka tema riigilõivust

vabastamine kaebuse esitamisel ja seega jättis halduskohus määruskaebuse esitaja taotluse

riigilõivu tasumisest vabastamiseks HKMS § 111 lg 1 alusel rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Määruskaebuse esitaja esitas Tartu Halduskohtu 23.08.2016. a määrusele 05.09.2016

halduskohtule määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus

on ebaõige ja põhjendamatu. Halduskohus ei ole sisuliselt käsitlenud määruskaebuse

esitaja väiteid ega õiguskäsitlust. Määruskaebuse esitajale on arusaamatu, miks

halduskohtu arvates puuduvad määruskaebuse esitaja esitatud kaebusel edulootused.

Määruskaebuse eitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et käskkirjas kirjeldatud

intsidendi toimumise korral, tuli isiku sellist käitumist pidada solvavaks, kuna

määruskaebuse esitaja täitis ametniku korraldust eemaldada riided. Määruskaebuse

esitaja hinnangul on halduskohus põhjendamatult asunud vastustaja poolele ja ei ole

seetõttu erapooletu. Määruskaebuse esitaja leiab, et ametniku poolne valeütluste

andmine ei ole välistatud ning määruskaebuse esitaja on ametniku väited

argumenteeritult vaidlustanud. Määruskaebuse esitajale jääb arusaamatuks, mida pidas

halduskohus solvavaks käitumiseks. Halduskohtu viide määruskaebuse esitaja

varasematele sarnastele rikkumistele, ei ole määruskaebuse esitaja arvates asjakohane,

kuna nende rikkumiste osas kohtumenetlused alles käivad. Määruskaebuse esitaja

palub halduskohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega võetakse

määruskaebuse esitaja kaebus menetlusse ning vabastatakse ta riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse eduväljavaadete osas ega pea

vajalikuks neid korrata. Kaebuses viidatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Tartu Halduskohus on õigesti lähtunud halduskohtumenetluses kehtivatest menetlusosalisele

menetlusabi andmise reeglitest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu

menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on

piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega

HKMS § 111 lg-st 1 tulenevalt välistavad haldusasjas menetlusabi andmise riigilõivu

tasumiseks nii füüsilise isiku võime riigilõivu tasuda kui ka kaebusel puuduvad

eduväljavaated. Kui kohus peab kaebuse edulootusi väheseks, siis vaatamata menetlusabi

taotleja majanduslikule seisundile, mis ei võimalda menetluskulusid tasuda, isikule

menetlusabi ei anta. Ka on kohtupraktikas sedastatud, et riigilõivu eesmärgiks on muu hulgas

vähendada pahatahtlike ja põhjendamatute kaebuste esitamist ning tagada selle kaudu

kohtusüsteemi tõhus toimimine, mistõttu kaebuse perspektiivi hindamine ja riigilõivust

vabastamise taotluse lahendamisel sellega arvestamine on põhjendatud ja vajalik (Riigikohtu

04.05.2011. a määrus nr 3311111, p 11).

7. Ringkonnakohus märgib, et halduskohus ei pidanudki menetlusabi taotluse lahendamisel

sisuliselt käsitlema määruskaebuse esitaja väiteid ja õiguskäsitlust, vaid hindama kaebuse

perspektiivikust. Seda on halduskohus ka teinud ning asjaolu, et halduskohtu järeldused

määruskaebuse esitajale ei meeldi, ei tähenda, et halduskohtu määrus oleks põhjendamatu.

8. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 23.08.2016. a määruse muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits