2-12-56298/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-12-56298

Tsiviilasi

Rangeti

OÜ

hagi

AS

If

P&C

Insurance

vastu

kindlustushüvitise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus

Tsiviilasja

hind

apellatsioonimenetluses

65 189,71 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Rangeti OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant): Rangeti OÜ (registrikood 11529075,

asukoht Vaivara 9-5, 20308 Narva), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Natalia Lausmaa

Kostja (vastustaja): AS If P&C Insurance (registrikood

10100168, asukoht Pronksi 19, 10124 Tallinn), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Andrus Kattel

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Rangeti OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rangeti OÜ (hageja) esitas 29.12.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse AS If P&C

Insurance (kostja) vastu kindlustushüvitise 65 189,71 euro saamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping perioodiks

28.05.2009 – 27.05.2010 sõiduki Dodge Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO

tehasetähisega nr IB3JZ65ZX5V501963 kindlustamiseks varguse riski vastu.

3. 26.08.2009 leidis aset kindlustusjuhtum – vargus. Hageja juhatuse liige AK esitas

kostjale juhtumi teate ning sõiduki võtmed ja dokumendid. 26.08.2009 esitas ta

avalduse kriminaalmenetluse algatamiseks (kriminaalasi nr 09230114072).

4. 30.09.2009 palus hageja teha kostjal otsus - kas kahju hüvitada või keelduda, kuid

kostja ei ole mingit otsust teinud ega kahju hüvitanud. 07.10.2009 esitas hageja

kostjale kahju hüvitamise nõude summas 1 020 00 krooni ehk 65 189,71 eurot

(juhtumieelne sõiduki turuväärtus 1200 000 krooni – omavastutus 15% (180 000

krooni), millele kostja vastanud ei ole. Suulisel järelepärimisel selgitas kostja, et ta

ootab ära kriminaalasja uurimise tulemused. Hagejal ei ole võimalik oodata kuni

kriminaalasja uurimine kestab, kuna nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja § 476 lg 1 alusel palub hageja kostjalt välja

mõista kindlustushüvitise 65 189,71 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kindlustusjuhtum on aset leidnud.

Hageja tugines kriminaalasjas nr 09230114072 asuvatele fotodele sõidukist, AS

Statoil

Katusepapi

teenindusjaama

turvakaamera

25.08.2009

salvestuse

vaatlusprotokollile, Kreutzwaldi parkla turvakaamera salvestusfotodele, millest

nähtuvalt oli Dodge Viper reg. märgiga 033MLO kindlustusjuhtumi toimumise päeval

sõidukorras (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 32-34, 48-59, 59a-64). Hageja

tugines ka Maksu-ja Tolliameti poolt 31.03.2009 tehtud vaatlusprotokollile ja

fotodele, mille kohaselt näitas hageja tollane juhatuse liige OS Maksu- ja Tolliametile

sõidukit Dodge Viper, mis kandis reg. märki 033MLO ning väidetavalt vin-koodi nr

IB3JZ65ZX5V501963 (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 88-90). Hageja tugines ka

29.06.2009 Politseiameti õiendile ja 23.08.08 Dodge Viperiga seotud liiklusõnnetuse

väärteoprotokollile nr 2670,08,013569, mille järgi karistati juhti väärteo korras seoses

23.08.2008 toimunud liiklusõnnetusega (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 306-307).

Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et vaidlusaluse vin-koodi ja reg. märgiga

registreeritud Dodge Viperiga STR-10, leidis 23.08.2008 (praktiliselt aasta enne

kindlustusjuhtumit) aset liiklusõnnetus.

Kostja vastuväited hagile

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja poolt kahjujuhtumi menetluse käigus on ilmnenud, et hageja näol on tegemist

nn variisikuga, kelle omandiõigus sõidukile on saadud näilike tehingute teel. Hageja ei

ole kindlustatud objekti tegelik omanik ja väidetavat kindlustusjuhtumit hageja poolt

deklareeritud viisil ei ole aset leidnud. Vaidlusalune auto toodi Eestisse Saksamaalt ca

32 000 euro eest. Sõiduk hävines 23.08.2008 toimunud liiklusõnnetuses. Avarii ajal

puudus sõidulik kindlustus. Kuivõrd sõidukiga seotud isikute grupi kasutuses oli

sarnaseid sportautosid vähemalt kolm, siis paigaldati vigastamata sõidukile 033MLO

numbrimärgid, sõiduk kindlustati kostja petmise teel ning hagi aluseks olev vargus

lavastati.

9. 12.06.2009 esitasid IV ja VV OÜ Avantago nimel Silberauto Eesti AS-le päringu

Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO sõidukõlbulikuks taastamise maksumuse

kohta. Silberauto Eesti AS hinnangul ei olnud sõiduki taastamine otstarbekas, sest

„üleni deformeerunud“ sõiduki taastusremont maksaks ca 70% auto turuhinnast (ehk

hageja väidetud turuhinna alusel ca 840 000 krooni). Remonti ei ole hageja teinud.

Seega ei saanud hageja selle sõidukiga 25.08.2009 Narvast Tallinna Kreutzwaldi 3

parklasse sõita.

10. Eeltoodust tulenevalt teostasid sõiduki esimene registreeritud omanik OÜ Avantago

ning IV ja VV sõiduki üle kontrolli veel 12.06.2009 – mil sõiduk väidetavalt kuulus

hagejale. Järelikult oli hageja üksnes näilikult sõiduki omanik.

11. Vaidlusaluse sõidukiga aastatel 2008-2009 tehtud tehingud on näilikud ning tehtud

eesmärgiga jätta mulje nagu oleks hageja vaidlusaluse sõiduki omanik. Hageja on

varifirma, millel iseseisev majandustegevus puudus ja mille funktsiooniks oli esineda

sõiduki Dodge Viper 033MLO kindlustusvõtja ning näilise omanikuna. Vastavad

asjaolud on tõendatud Maksu- ja Tolliameti kontrollaktiga (tl 15-26, II kd).

„Varastatud“ sõidukiga seotud isikute tegevuseks on kindlustuskelmuste ja

maksepettuste korraldamine. Hageja endine juhatuse liige OS on sõiduki ja sellega

väidetavalt aprillis 2009 toimunud õnnetuse kohta esitanud valeandmeid Maksu- ja

Tolliametile (tl 21-25, II kd). Hageja praegune juhatuse liige AK on esitanud

valeandmeid politseile (kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 92-93, 102-103).

12. Asjaolu, et hageja puhul on tegemist variisikuga tõendab ka järgnev. Nimelt helistas

IV 19.05.2009 kostjale, selgitades, et ta on hageja töötaja ja päris aru Dodge Viper

033MLO 16.04.2009 (Rabelio Invest OÜ/JS poolt) deklareeritud kahjustuste hagejale

hüvitamise kohta. Helistaja nimetab end hageja töötajaks, kuigi Maksu- ja Tolliameti

erikontrolli, Rahapesu Andmebüroo ja sõiduki varguse kriminaalasja menetlenud

Põhja Politseiprefektuuri andmetel puudusid hagejal majandustegevus, töötajad,

telefonid.

13. Asjaolu, et hageja juhatuse liige AK on variisik, mitte selle äriühingu tegelik omanik

ja juht, tõendab kostja hageja esindaja vandeadvokaat Indrek Veso 07.10.2014

teabenõudega kostjale. Nimelt palus hageja 07.10.2014 kostjalt teavet selle kohta,

„mis seisus on Dodge Viper registrimärgiga 033 MLO kahjukäsitlusmenetlus. Kas If

Kindlustus on teinud otsuse Dodge Viper registrimärgiga 033 MLO osas või millal

plaanib selle teha?“ Teabenõudele lisatud hageja volikiri on koostatud 08.09.2014 ja

AK poolt allkirjastatud 15.09.2014. Seega ei teadnud AK veel 2014. aasta septembris,

et tegelikkuses on ta teabenõudes nimetatud Dodge Viper 033MLO vargusjuhtumi

eest 65 000 eurose hüvitise saamiseks kostja vastu kohtule hagi esitanud, samuti, et

hageja pidi kõigest mõni kuu varem selle hagi menetluses hoidmise tagamiseks 14 400

eurose tagatise tasuma.

14. Autoga seotud isikute esitatud andmed on omavahel vastuolus ja eluliselt

mitteusutavad. Runmin Invest OÜ, millelt hageja väidetavalt auto ostis, on variisik,

mille leedulasest osanikud ja juhatuse liikmed VR ja EJ eitavad vaidlusaluse sõiduki

soetamist ja selle edasimüüki hagejale. Neil ei olnud väidetavaks tehinguks

sissetulekuid (ühe palk 630 eurot aastas, teisel 1597 eurot aastas) ning nad ei tea,

millega Runmin Invest OÜ tegeles, miks ja kellelt nad osaühingu ostsid ning miks ja

kellele edasi müüsid.

15. Kostja on tõendanud ja põhistanud mõistlikult ja eluliselt usutavalt, miks hageja

väidetud sündmust ei saanud kindlustatud sõidukiga toimuda. Hageja peab tõendama

vastupidist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-177-14, p 11 ja 3-3-1-15-13, p 15). Hageja ei

ole kostja, politsei, Maksu- ja Tolliameti, Rahapesu Andmebüroo tõendeid ja

põhistatud analüüside tulemusi ümber lükanud.

Esimese astme kohtu otsus

16. Harju Maakohtu 08.01.2016 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

17. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas sõidukiga Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga nr

033MLO ja vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 leidis 26.08.2009 tegelikult aset

kindlustusjuhtum.

18. Selleks, et kostjal oleks tekkinud lepingust ja VÕS § 76 lg-test 1, 2, § 422 lg-st 1, §

424 lg-st 2 tulenevalt kindlustushüvitise maksmise kohustus, peab olema realiseerunud

just ülalviidatud konkreetsete tunnustega sõidukiga seotud lepingus kokkulepitud

kindlustusrisk ja aset leidnud kindlustusjuhtum.

19. Toimiku materjalidest nähtub, et vaidlusaluse vin-koodi ja reg. märgiga registreeritud

Dodge Viperiga STR-10, leidis 23.08.2008 (praktiliselt aasta enne kindlustusjuhtumit)

aset liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuse aktist nr LÕ 080333 23.08.2008 nähtuvalt sai

nimetatud sõiduk 23.08.2008 avariis ulatuslikke kahjustusi. Eelmärgitud õnnetuse

materjalidest ja skeemist nähtub, et LÕ juhitud sõiduk paiskus teelt välja, rullus

katusele ning deformeerus täielikult. Seda, et auto rullus katusele ning sai ulatuslikke

kahjustusi üle kere, on näha ka politseiameti poolt tehtud fotodelt (tl 176-177, I kd;

kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 169). Seega on tõendatud hageja poolt

tuginetud politseiõiendi, väärteoprotokolli ning kostja poolt tuginetud liiklusõnnetuse

materjalidega, et vaidlusaluse sõidukiga leidis 23.08.2008 aset selline liiklusõnnetus,

mille käigus märgitud sõiduk deformeerus täielikult.

20. Silberauto Eesti AS 12.06.2009 teatisest ja vastusest päringule nähtub, et Dodge

Viperit SRT-10 reg. märgiga 033MLO vin-koodiga IB3JZ65ZX5V501963 ei ole

otstarbekas teha sõidukõlbulikuks, kuna taastusremont läheb maksma orienteeruvalt

70% auto turuhinnast ning lisaks nähtub, et Silberauto Eesti AS andis oma arvamuse

IV palvel VV-le fotode põhjal, mille klient saatis. Veel nähtub, et arvamus on antud

visuaalsel vaatlusel Avantago OÜ-le ning klient ei avaldanud soovi saada lõplikku

eksperthinnangut (tl 179-181, I kd).

21. Silberauto Eesti AS vastust hinnates ning kõrvutades seda registriandmetega, leidis

maakohus, et juunis 2009, st peaaegu 10 kuud pärast avariid ja mõni kuu enne sõiduki

väidetavat vargust, on avariis täielikult deformeerunud sõiduki Dodge Viper, reg.

märgiga 330MLO vin-koodiga on nr IB3JZ65ZX5V501963 parandamise ning nende

kulude suuruse kohta huvi tundnud mitte hageja, kellelt sõiduk väidetavalt 26.08.2009

varastati, vaid hoopis sõiduki registrijärgne esmane omanik OÜ Avantago ja kellele

Silberauto Eesti AS vastas, et remondi tegemine ei ole otstarbekas kulude suuruse

tõttu.

Et

Silberauto

Eesti

AS-le

oli

saadeti

taastusremondi

maksumuse

kindlakstegemiseks just 23.08.2008 avariilise Dodge Viperi fotod, nähtub Maksu- ja

Tolliametile esitatud Silberauto Eesti AS vastusest ja lisadest (Maksu- ja Tolliameti

toimik, tl 301-304).

22. Hinnates kogumis kostja poolt kohtule esitatud Maanteeameti registriandmeid,

Silberauto Eesti AS vastust, Silberauto Eesti AS-le saadetud fotosid, Politseiameti

liiklusõnnetuse materjale ja politseiameti tehtud fotosid 23.08.2008 avariis osalenud

sõidukist, leiab kohus, et eluliselt ei ole usutav see, et kui Dodge Viper, reg. märgiga

330MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 deformeerus täielikult 23.08.2008 ja

seda oleks näiteks vahepeal taastatud/remonditud, et siis oleks küsitud 10 kuud pärast

avariid Silberauto Eesti AS-lt sõiduki parandamise võimalikkuse ning kulude suuruse

kohta arvamust. Teisisõnu puudus kohtu arvates igasugune mõistlik põhjendus küsida

sõiduki parandamise võimalikkuse ja kulude kohta andmeid siis, kui sõiduk on

taastatud.

23. Kui 1) OS, kes oli hageja endine juhatuse liige, ei teadnud midagi, et sõidukiga oleks

23.08.2008 toimunud ulatuslik avarii, vaid teadis, et sellega toimus avarii aprillis

2009, mis ei ole registreeritud politseiandmebaasis (selliseid tõendeid ei ole), vaid

üksnes kindlustusseltsis; 2) veel juunis 2009 küsis Avantago OÜ andmeid just

23.08.2008 toimunud avarii järgse auto taastamiskulude kohta, siis ei ole usutav, et

sõidukiga

Dodge

Viper,

reg.

märgiga

330MLO,

vin-koodiga

nr

IB3JZ65ZX5V501963, oleks aprillis 2009 liiklusavarii aset leidnud ning maakohus

leidis, et kostja on tõendanud, et juunis 2009 oli Dodge Viper, reg. märgiga 330MLO

vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 tegelikult remontimata ning sama sõiduk oli

pärast 23.08.2008 toimunud avarii tõttu veel samas avariilises olukorras juunis 2009 ja

järelikult ei saanud teda liikluses kasutada – ta oli liikumisvõimetu vähemalt kuni

juunini 2009.

24. Kohtule kostja poolt esitatud KM koostatud uurimise materjalidesse on kantud fotod

nr 3,4 (tl 178, I kd), mis on tehtud politsei poolt ja nr 6 on Silberauto Eesti AS-le

saadetud IV poolt tehtud foto sõidukist (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 302-304), mis

on täielikult deformeerinud ning vastab vigastuste poolest samadele tunnustel nagu on

näha politsei poolt 23.08.2008 toimunud avariis Dodge Viperist tehtud fotodelt

(kriminaalasja nr 09230114072 toimik, tl 169). Lisaks on veel foto nr 5, millel oleval

Dodge Viperil on vigastatud vaid vasakpoolne külg ning vigastuste ulatus ei vasta

fotodel 3,4,6 oleva Dodge Viperi vigastustele ehk selle sõiduki vigastustele, mis

deformeerus 23.08.2008. Kokkuvõttest nähtuvalt on Rabelio Invest OÜ teinud just

fotol nr 5 olevale sõidukile taastamisremondi pakkumise ning esitanud sõiduki fotod

(tl 185-186, I kd) ning fotode järgi kannab sõiduk numbrit 033MLO, kuid oma

vigastuste poolest erineb too sõiduk 23.08.2008 avariis kannatada saanud Dodge

Viperi reg. märgiga 033MLO vigastustest (viimase kere on üleni deformeerunud).

Andmeid vin-koodi kohta Rabelio Invest OÜ fotodest ja pakkumisest ei nähtu.

Eeltoodud fotosid ja Rabelio Invest OÜ pakkumist hinnates ning arvestades seda, et

23.08.2008 osalenud Dodge Viper oli täielikult hävinud ja veel juunis 2009

sõiduvõimetu ning arvestades ka asjaolu, et Rabelio Invest OÜ pakkumisest ei nähtu

sõiduki vin-koodi, leidis maakohus, et sõltumata registreerimismärgi numbrist, on

kostja tõendanud, et 23.08.2008 avariiline sõiduk on teine sõiduk kui Rabelio Invest

OÜ tehtud fotodel olev sõiduk.

25. Kostja tunnistaja KM, kes tegeles kindlustusjuhtumi uurimisega kostja juures, ütlustest

nähtuvalt oli 2009. aastal toimunud Dodge Viperi vargus tema 10-aastase tööpraktikas

esmane juhus. Ütluste kohasel ei varastatud seda tüüpi sõidukeid, kuna need torkasid

turul silma, olid hea turvavarustusega, mistõttu oli neid raske varastada ning turul

realiseerida. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt küsiti vaidlusaluse juhtumi korral hageja

juhatuse liikmelt AK-lt auto kohta kuludokumente ja ülalpidamise dokumente, kuid

dokumente ei esitatud. Tunnistaja ütluste kohaselt ei ole usutav, et vaidlusalune,

väidetavalt varastatud Dodge Viper, mis oli sisuliselt juunis 2009 veel nn romu, oleks

remondile kuluvat aega ja kulude suurust arvestades jõutud ära remontida, nii et see

oleks olnud liiklemiseks ja sõitmiseks võimeline siis, kui väidetav vargus aset leidis.

Tunnistaja ütluste kohaselt on võimalik sõiduki vin-koodi võltsida, nii et peale

vaadates ei ole võimalik aru saada, kas tegemist on võltsinguga või ei ning et

kindlustusmaakler ei ole selles osas spetsialist.

26. Kostja poolt kohtule esitatud Maksu- ja Tolliameti kontrollakti kohaselt kontrollis

Maksu- ja Tolliamet Dodge Viperit märtsis 2009, sõiduk oli küll korras, kuid seda ei

saanud faktiliselt identifitseerida (tl 15-26, II kd). Lisaks nähtub aktist, et Dodge

Viper, reg. märgiga 330MLO on kuulunud enne hagejale kuulumist mitmele

äriühingule, sj Runmin Invest OÜ-le ja kelledest 4 käibemaksukohustuslast isikut ei

ole käivet riigi ees deklareerinud. Viidatud akti järelduslikust osast nähtub, et hagejal

puudus reaalne ettevõtlus. Seega on tõendatud, et hagejal puudus igasugune

majandustegevus, mis soosiks/toetaks vaidlusaluse sõiduki ülalpidamist, parandamist

ning mingeid tõendeid, millest nähtuks, et sõiduki ülalpidamiskulusid, sj

remondikulusid, oleks kantud, ei ole kohtule esitatud.

27. Eeltoodud Maksu- ja Tolliameti kontrolliakti ning tunnistaja KM ütlusi hinnates leidis

maakohus, et mingeid tõendid, mis kinnitaksid, et sõiduki ülalpidamiseks ja

remontimiseks oleks kantud kulusid, mis oleks kostjale esitatud ning seega pärast

juunit 2009 kuni väidetava varguseni, ei olnud Dodge Viperit reg. märgiga 330MLO

vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963, remondi ulatuse ja kulukuse tõttu remonditud

ega taastatud sõiduvõimeliseks.

28. Arvestades, et:

1) 23.08.2008 avariis osalenud Dodge Viper, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr

IB3JZ65ZX5V501963, deformeerus täielikult,

2) Rabelio Invest OÜ poolt tehtud Dodge Viper reg. märgiga 033MLO fotode järgi on

selle sõiduki vigastused oluliselt erinevad võrreldes 23.08.2008 avariis osalenud

Dodge Viper reg. märgiga 033MLO vigastustega,

3) Silberauto Eesti AS-le saadetud fotode järgi oli Dodge Viper, reg. märgiga

033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 juunis 2009 veel samas seisundis, mis

ta oli 23.08.2008 toimunud avarii järgselt ja tema taastamine ei olnud otstarbekas,

4) Dodge Viperit reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 ei

olnud vigastuste ulatuste ning kulude suuruse tõttu perioodil juuni 2009 kuni

väidetava varguse toimumiseni sõiduvõimeliseks tehtud,

5) 23.08.2008 avariis deformeerunud Dodge Viper reg. märgiga 033MLO vin-koodiga

nr IB3JZ65ZX5V501963 taastamiseks ei ole mingeid kulusid kantud,

6) vin-koodi võltsimist ei ole võimalik silmaga hinnata,

7) Maksu- ja Tolliamet sai sõidukit märtsis 2009 vaid visuaalselt kontrollida, kuid

mitte kontrollida vin-koodi võimalikku võltsimist,

8) hageja ei ole vaidlusaluse sõiduki seotud kuludega dokumente kindlustusandjale

esitanud,

9) hagejal puudus igasugune majandustegevus, leidis maakohus, et asjas on tõendatud

kostja väited, et sõiduk Dodge Viper, reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr

IB3JZ65ZX5V501963 deformeerus 23.08.2008 avarii tõttu, teda ei ole remonditud

pärast avariid, ta oli 26.08.2009 jätkuvalt sõiduvõimetu ning Maksu- ja Tolliametile

märtsis 2009 esitletud väidetavalt sama vin-koodi ja reg. märgiga Dodge Viper ning

Statoili bensiinijaam salvestusest nähtav ning 26.08.2009 Kreutzwaldi parklast

varastatud Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO ei olnud Dodge Viper SRT-

10, mille vin-kood oleks tegelikult nr IB3JZ65ZX5V501963. Nii on ümber lükatud

hageja väide, et 26.08.2009 oli varastatud Dodge Viper SRT, reg. märgiga 033MLO

vin-koodiga IB3JZ65ZX5V501963.

29. Ülaltoodu alusel on asjas tõendatud, et kindlustuslepingu esemeks olevaga sõidukiga

Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga 033MLO vin-koodiga nr IB3JZ65ZX5V501963 ei

ole

26.08.2009,

nagu

seda

on

hageja

deklareerinud

kindlustusandjale,

kindlustusjuhtumit aset leidnud. Selle tõttu ei ole kostjal tekkinud ka VÕS § 76 lg 1, 2,

§ 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 alusel kohustust hüvitada kindlustusvõtjale

väidetavalt tekkinud kahju ning hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt VÕS § 76 lg 1, 2, §

101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 422 lg 1, § 423 lg 1, § 424 lg 2 kohustuse täitmist.

30. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Apellatsioonkaebus

31. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus,

millega hagi rahuldada.

32. Meelevaldne on kohtu järeldus, et kostjal puudub kahjuhüvitise väljamaksmise

kohustus, kuivõrd kindlustusjuhtum ei ole saabunud. Kostja ei ole oma vastuväiteid

tõendanud, vaid on esitanud lihtsalt hulgaliselt spekulatsioone. Kostja väited ei ole

asjakohased ega lükka ümber kindlustuslepingu sõlmimise ja kahjujuhtumi saabumise

fakti.

33. Hageja ei ole omaks võtnud, et hagejal puudus 28.05.2009 kindlustuslepingu

sõlmimisel kindlustusobjekt, kuivõrd see hävis 23.08.2008 avariis. Hageja on

soovinud 28.10.2014 kohtule esitatud tõendite loetelus p-s 1.5. nimetatud

Politseiameti õiendiga ja p-s 1.6. nimetatud väärteootsusega osutada sellele, et

sündmus, milles väidetavalt sama Dodge Viper, mis oli 28.05.2009 kindlustuslepingu

objektiks, sai tõsiseid kahjustusi, pidi toimuma ligi pool aastat enne seda, kui hageja

selle omandas ja ligi aasta enne kindlustuslepingu sõlmimist. Hageja soovis sellega

rõhutada, et hageja ei ole olnud selle avariiga seotud ega ole selle õnnetuse eest

vastutav. Ka 02.12.2015 kohtuistungi protokoll ei sisalda mingit selget avaldust selle

asjaolu õigeksvõtu kohta, nagu oleks hageja esitanud kindlustusvõtjale 28.05.2009

sõidukõlbmatu sõiduki või lihtsalt jätnud selle esitamata.

34. Hageja omandas terve sõiduki ning hageja on tõendanud seda järgmiste tõenditega: 1)

18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti õiend, mille järeldustes puudub väide, nagu ei oleks

hageja Dodge Viperit, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega IB3JZ65ZX5V501963

üldse omandanud. Vastupidi, Maksu- ja Tolliamet on leidnud, et kuivõrd ei olnud

võimalik tuvastada, et auto oleks omandatud käibemaksukohuslaseks olevalt

juriidiliselt isikult, siis nõuab Maksu- ja Tolliamet hagejalt sõiduauto ostult

tasaarvestatud sisendkäibemaksu tagastamist; 2) 06.01.2009 müügileping; 3)

06.01.2009 laenuleping; 4) Maksu- ja Tolliameti 31.03.2009 vaatlusprotokoll. ja sellel

lisatud

fotod,

millelt

on

selgesti

näha

kontrollitava

auto

tehasetähis

IB3JZ65ZX5V501963, milline tõend tõendab, et seisuga 31.03.2009 oli sama

tehasetähisega auto hageja valduses ega olnud sõidukõlbmatu.

35. Politseiameti 29.06.2009 õiend ja 14.10.2008 väärteootsus ei võimalda tõsikindlalt

tuvastada, milline auto tegelikult 23.08.2008 avariis osales, kuna nimetatud

dokumentidest ei nähtu, kas tegemist oli kindlustusobjektiks olnud sõiduautoga,

kuivõrd eeltoodud dokumentides on märgitud üksnes auto registreerimismärk

033MLO, tehastähist aga märgitud ei ole. Ka ei võimalda need tõendid lugeda

tuvastatuks asjaolu, nagu puudunuks hagejal võimalus esitada kindlustusandjale

28.05.2009

kindlustuslepingu

sõlmimisel

olemasolevat

ja

täiesti

korras

kindlustusobjekti. Kõik, mis toimus enne hageja poolt sõiduki omandamist, ei ole

puutumuses hageja ega tema poolt 28.05.2009 sõlmitud kindlustuslepinguga.

36. 12.06.2009 Silberauto Eesti AS teatis ei ole kohtukõlbulik tõend. 12.06.2009

Silberauto Eesti AS töötaja poolt e-kirjaga edastatud fotode põhjal koostatud arvamus

on mitteametlik ja koostatud Silberauto Eesti AS remondikalkulatsiooni koostamiseks

ettenähtud reegleid rikkudes. Tõene arvamus remondikalkulatsiooni kohta tehakse

ainult sellise auto kohta, mis on esindusse kohale toodud. Järelikult sellest tõendist ei

ole võimalik teha selliseid järeldusi, nagu teeb kohus kostja arvamuse alusel, et auto ei

ole olnudki hageja kasutuses. Eeltoodud tõendi andmed on ümber lükatud Maksu- ja

Tolliameti 31.03.2009 kontrollaktiga, kus hageja juhatuse liikme OS juuresolekut

autot vaadeldi ja selle tehasetähis fikseeriti.

37. Kindlustusandja on sõiduki samasust enne käesoleva vaidluse objektiks oleva

kindlustuslepingu sõlmimist kahel korral kontrollinud (eelmise kindlustuslepingu

sõlmimisel ja kahjuhüvitise väljamaksmisel). Järelikult kindlustuslepingu sõlmimisel

28.05.2009 oli kindlustusandjal võimalus kontrollida kindlustusobjekti samasust juba

kolmandal korral, kuid mingeid vastuväiteid või taotlusi ekspertiisi korraldamiseks

kindlustusandja ei esitanud. Seega ei ole kostjal võimalik enam väita, et

kindlustuslepingu sõlmimisel esitati kindlustusandjale kindlustusobjekti asemel muu

sõiduk.

38. Lisaks sellele on kostja on oma esialgses vastuses hagile õigeks võtnud, et 15.04.2009

toimus sama autoga Dodge Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega

IB3JZ65ZX5V501963, kergem avarii, mille kahjud sama kindlustusandja hüvitas.

Seega sama reg. märgiga ja tehasetähisega auto oli liikumisvõimelisena hageja

valduses 15.04.2009, s.o. pärast 23.08.2008 liiklusõnnetust.

39. Meelevaldne on kohtu järeldus, et 31.03.2009 Maksu- ja Tolliameti kontrollakti

kantud tehasetähise ehtsust ei ole kontrollitud ning seega puudus hagejal

kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusobjekt. Kostja märgib, et Maksu- ja Tolliameti

kontrollaktist nähtub vaid, et seisuga 31.03.2009 oli hageja valduses sõiduauto Dodge

Viper SRT-10, reg. märgiga 033MLO, tehasetähisega IB3JZ65ZX5V501963.

40. Hagejal oli olemas majandustegevus kuni 2009. aastani. Pärast sõiduki vargust puudub

hagejal majandustegevus, kuna 2009. aastal algas ülemaailmne majanduslangus. Ka

varastati hageja ainus väärtuslik vara. Autole on tehtud remondikulusid ning

sellekohased tõendid on kriminaaltoimikus olemas. Kulude kandmist tõendab

vaatlusprotokoll Statoili teenindusjaamast, kus teostatakse autole kütuse võtmist.

Hageja juhatuse liige on korduvalt nii maksuametile kui ka kriminaalasjas seletusi

andes selgitanud, et auto osteti edasimüügi eesmärgil.

41. Kindlustusvõtja on esitanud kõik tema poolt auto omandamisse puutuvad dokumendid,

kindlustuslepingu, maksedokumendi kindlustussumma tasumise kohta, kriminaalasja

materjalid kindlustusjuhtumi saabumise kohta. Kindlustusvõtjal ei ole võimalik

tagantjärgi

esitada

ekspertiisiarvamust

kindlustusobjekti

samasuse

kohta

kindlustuslepingu sõlmimisel, olukorras, kus kindlustuslepingu sõlmimise ajal

28.05.2009 selle esitamist kindlustusandja poolt ei nõutud. Muid tõendeid peale

kriminaalasjas kogutute kindlustusjuhtumi saabumise kohta kindlustusvõtjal esitada

võimalik ei ole. Kriminaalasjas on menetletud kindlustusandja avaldust väidetava

kindlustuspettuse kohta, kuid 03.05.2013 teatega on kriminaalasi jäetud alustamata.

42. Kohtul tulnuks tugineda VÕS § 476 lg 1 sätestatule ja mitte pöörata tähelepanu kostja

otsitud vastuväidetele vabanemaks lepingujärgse kohustuse täitmisest, ettenähtud

korda järgides sõlmitud kindlustuslepingu järgi, kahjujuhtumi saabumisel, mille

järgselt kindlustusvõtja omapoolsed kohustused koheselt kindlustusjuhtumist teavitada

on korrektselt täitnud.

Vastustaja seisukoht

43. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ning

menetluskulud hageja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

44. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu

otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle

tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti.

Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Maakohus on hinnanud

kõiki tõendeid kogumis ja igakülgselt ning leidnud põhjendatult, et hagi rahuldamiseks

puudub alus. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

45. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et ta on omandanud terve sõiduki ning on seda ka

tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asjas on tõendamist leidnud, et

vaidlusalune sõiduk on deformeerunud 23.08.2008 avariis ning kuna sõidukit ei ole

pärast avariid remonditud ja sõiduk oli 12.06.2009 jätkuvalt sõiduvõimetu, siis ei

saanud kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum hageja poolt välja toodud asjaoludel

aset leida. Maakohus on otsuse põhjendamisel tuginenud seejuures 23.08.2008

liiklusõnnetuse aktile, millest nähtub, et 23.08.2008 on toimunud liiklusõnnetus

sõidukiga Dodge Viper 033MLO ja sõiduk on deformeerunud täielikult (kriminaalasja

nr 09230114072 toimik, tl 167). Ringkonnakohus toob lisaks välja, et LÕ, kes

23.08.2008 sõidukiga avarii tegi, on 14.10.2009 andnud Maksu- ja Tolliametile

seletuse selle kohta et sõiduk jäi remontimata ning see müüdi maha seisus, milles

sõiduk oli pärast 23.08.2008 avariid (18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti kontrollakt; tl

19 pöördel, II kd). Maanteeameti andmetel oli sõiduk 23.08.2008 liiklusõnnetuse

toimumise ajal OÜ Avantago omandis (tl 112 – 113, I kd) ning hageja omandas

sõiduki 06.01.2009 (tl 112 – 113, I kd). Maakohus on otsuse põhjendamisel viidanud

lisaks Silberauto Eesti AS 12.06.2009 teatisele, millest nähtub, et 12.06.2009 (ajal, mil

sõiduk oli Maanteeameti andmete järgi hageja omandis) esitasid IV ja VV OÜ

Avantago nimel Silberauto Eesti AS-le päringu Dodge Viper SRT-10 reg. märgiga

033MLO sõidukõlbulikuks taastamise maksumuse kohta. Päringule lisatud fotodelt on

näha, et Silberauto Eesti AS-le on saadetud just 23.08.2008 avariilise Dodge Viperi

fotod (Maksu- ja Tolliameti toimik, tl 301-304). Seega on maakohus põhjendatult

leidnud, et väidetava kahjujuhtumi toimumise ajal ei olnud vaidlusalune sõiduk

liikumisvõimeline. Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud tõendama, et ta lasi

teostada sõiduki remondi ning likvideerida 23.08.2008 avariis saadud vigastused enne

26.08.2009 toimunud vargust. Hageja ei ole selliseid tõendeid esitanud. Seega on

ümber lükatud ka hageja väide kindlustusjuhtumi toimumise kohta.

46. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja väited maakohtu otsuse ebaõigsuse kohta

otsitud. Arvestades teiste tsiviilasjas esitatud tõenditega, ei võimalda hageja poolt

tuginetud tõendid (18.12.2009 Maksu- ja Tolliameti õiend, 06.01.2009 müügileping,

06.01.2009 laenuleping, 31.03.2009 Maksu- ja Tolliameti vaatlusprotokoll)

tõsikindlalt väita, et hageja on tõepoolest omandanud terve sõiduki, millega on

26.08.2009 aset leidnud kindlustusjuhtum. Hageja väited sõiduki tervena omandamise

kohta on kummutatud teiste tsiviilasjas kogutud tõenditega, millele on mh maakohus

otsust tehes tuginenud. Hageja väited on vastuolus asjas kogutud dokumentaalsete

tõendite ja tunnistajate ütlustega. Hageja ei ole asjas kogutud tõendeid, millele

tuginedes maakohus otsuse tegi, usutavalt ümber lükanud ning oma ütlusi

usaldusväärselt tõendanud.

47. Politseiameti 29.06.2009 õiendi ja 14.10.2008 väärteootsuse kui dokumentaalsete

tõendite tõendiväärtust ei kahanda asjaolu, et nimetatud tõendites ei ole kajastatud

sõiduki vin-koodi. Ainuüksi sõiduki vin-koodi tuvastamine ei anna alust tõsikindlalt

järeldada, et tegemist on õige sõidukiga. Ka sõiduki vin-koode on võimalik võltsida

ning tunnistaja KM on 02.09.2015 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et võltsitud

vin-kood ei ole eristatav peale vaadates ning vin-koodi on võimalik minutitega

võltsida (tl 116, III kd).

48. Ringkonnakohus ei nõustu, et 12.06.2009 Silberauto Eesti AS teatis ei ole

kohtukõlbulik tõend. TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses

sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud

või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS

§ 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla muuhulgas dokumentaalne tõend. 12.06.2009

Silberauto Eesti AS teatise puhul on tegemist dokumentaalse tõendiga, millest on

maakohus järeldanud, et 12.06.2009 oli vaidlusalune sõiduk endiselt remontimata ning

seda ei saanud liikluses kasutada. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid

aluse kahelda dokumendi ehtsuses.

49. Alusetud on hageja etteheited selle kohta, et kuivõrd kindlustusandja on sõiduki

samasust mitmel korral kontrollinud (eelmise kindlustuslepingu sõlmimisel ja

kahjuhüvitise väljamaksmisel ning 28.05.2009 kindlustuslepingu sõlmimisel), siis ei

ole kostjal võimalik enam

väita, et

kindlustuslepingu sõlmimisel

esitati

kindlustusandjale kindlustusobjekti asemel muu sõiduk. Kindlustusandja lähtub poliisi

sõlmimisel kindlustusvõtja poolt esitatud andmetest. Ka kindlustuspoliisil on

märgitud, et „käesolev poliis on koostatud lähtudes kindlustusandjale esitatud

avaldusest“ (tl 5, I kd). Kindlustuspoliisi väljastamisel saab kindlustusandja eeldada,

et talle on esitatud õige teave. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa eeldada, et

kindlustusandja peaks iga lepingu sõlmimisel (ilma kahtluse olemasoluta) teostama

ekspertiisi sõiduki samasuse tuvastamiseks. Samuti on asjas tunnistaja ütlusega

tõendamist leidnud, sõiduki vin-koodi on võimalik võltsida nii, et peale vaadates ei ole

võimalik aru saada, kas tegemist on võltsinguga ning et kindlustusmaakler ei ole selles

osas spetsialist (02.09.2015 kohtuistungi protokoll, tl 116, III kd). Käesoleva

tsiviilasja menetlusse ei puutu 15.04.2009 avariis tekkinud kahju hüvitamine

kindlustusandja poolt. See ei tõenda hageja poolt väidetut, et just vaidlusalune auto oli

liikumisvõimelisena hageja valduses 15.04.2009, arvestades menetluses tuvastatut, et

selle autoga tegelikult seotud isikute valduses oli mitmeid sarnaseid sõidukeid ja auto

tehasetähiseid on võimalik võltsida, mida palja silmaga pole võimalik tuvastada.

Eelmisest kindlustusjuhtumist ei saa järeldada, et kostjal puuduks praegu õigus

vaidlustada väidetava kindlustusjuhtumi aset leidmist.

50. Hageja väited selle kohta, et tal tegelikkuses oli olemas majandustegevus kuni 2009.

aastani ning et hageja on teinud autole kulutusi, millised on nähtavad kriminaalasja

toimikus, ei aita hagejal ümber lükata maakohtu poolt tuvastatut, et vaidlusalune

sõiduk deformeerus 23.08.2008 avariis ning kuna sõidukit ei ole pärast avariid

remonditud ja sõiduk oli 12.06.2009 jätkuvalt liikumisvõimetu, siis ei saanud

kindlustatud sõidukiga kindlustusjuhtum hageja poolt välja toodud asjaoludel aset

leida. Asjaolu, kas kindlustusandja on esitanud avalduse kindlustuspettuse kohta, ei

mõjuta käesoleva tsiviilasja menetlusse.

51. Varguse mittetoimumist kui negatiivset asjaolu on võimatu tõendada. Riigikohtu

praktika järgi peab kostja sellisel juhul esitama asjaolud ja põhistama (usutavaks

tegema TsMS § 235 mõttes), miks hageja väidetud sündmuse toimumine ei ole

eluliselt usutav. Kostja on oma väiteid igakülgselt põhjendanud. Hagejal on sellisel

juhul kohustus tõendada vastupidist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-177-14 p 11).

Hagejal oli võimalik tõendada oma tegelikku seotust vaidlusaluse autoga, eelkõige

esitada tõendeid selle kohta, et ta on auto taastanud ja kandnud sellele kulutused.

Hageja seda teinud ei ole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse. Maakohus

jättis

menetluskulud hageja kanda ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud

samuti hageja kanda.

53. Kuivõrd maakohus ei määranud vaidlustatavas otsuses kindlaks menetluskulude

rahalist suurust, siis ei määra ka ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks

apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja

lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud

korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Iko Nõmm