3-16-1585/8 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TAR T U H AL D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1585

Määruse kuupäev

28. september 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

748,88 euro hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja , esindaja Vladimir Kolga

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta i taotlus kaebetähtaja ennistamiseks

rahuldamata.

2. Lõpetada menetlus.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

5. Määrus toimetatakse kätte pooltele.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Vangla määras 14.09.2015.a käskkirjaga nr 6-3/1155-D ile

distsiplinaarkaristuse, kartserisse paigutamise 8 ööpäevaks. See käskkiri

tunnistati kehtetuks Viru Vangla 21.01.2016.a käskkirjaga nr 6-3/61.

10.05.2016.a esitas Viru Vanglale avalduse, milles ta taotles mittevaralise

kahju 800 euro hüvitamist. Viru Vangla rahuldas 05.07.2016.a otsusega nr 6-

16/65-2 (tl 6) kaebaja taotluse osaliselt, summas 51,12 eurot. Kaebaja ja

vastustaja kinnitavad, et kaebaja sai selle otsuse kätte 06.07.2016.a (tl 2 pöördel,

16)

2. 07.08.2016.a esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja hinnangul tekitas Viru Vangla

kartserisse paigutamisega kaebajale ilma seadusliku aluseta põhjendamatuid

kannatusi.

3. Kohus võttis 11.08.2016.a kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse

esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.

4. 17.08.2016.a esitas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 25-26).

Kaebaja selgituste kohaselt jättis ta tähtaja arvestamisel kogemata arvestamata

31. juuli. Kaebaja oli kindel, et juulikuus on 30 päeva, mistõttu viimaseks kaebuse

esitamise päevaks oli arvestatud laupäev, 06.08.2016.a. Kaebaja hinnangul on

tähtaeg mööda lastud menetlusosalisest mitteolenevatel põhjustel.

Kaebaja rõhutab, et on ilmselge, et kaebaja õigused on vastustaja poolt oluliselt

rikutud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine võib kaasa tuua kaebaja kohtuliku kaitse

võimaluse kaotamise. On ilmne, et praktikas võib esineda ka kahetsusväärseid

olukordi, kus menetlusosaline ei pane enne asja lahendamist tähele, et

menetlustoiming on tehtud tähtaja rikkumisega. Kaebaja palub kaebetähtaja

ennistamise taotluse rahuldada ja jätkata menetlust.

5. 15.09.2016.a esitas vastustaja oma seisukoha (tl 30-31), milles ta palus

menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu lõpetada. Kaebetähtaja ennistamise

taotlus rahuldamisele ei kuulu. Vastustaja hinnangul sõltus kaebetähtaja

möödalaskmise põhjus ainuüksi menetlusosalisest ning oli menetlusosalise poolt

igati välditav. Asjaolu, et juulis on 31 päeva, on üldteada ning ei ole usutav, et

keskmise elukogemusega ja tavaelus Gregoriuse kalendrit kasutavale isikule

oleks antud asjaolu teadmata või et selline teadmatus ei oleks välditav. Arvestada

tuleb seda, et kaebaja kasutas magistrikraadiga õigusnõustaja teenuseid.

Kohtu seisukoht

6. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu

ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada

halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Ka halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 47 lg 2 näeb ette, et kaebus kohtueelses menetluses

esitatud nõudes tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti

teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend.

HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on

esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt

menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes

ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

7. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et kaebaja sai Viru Vangla 05.07.2016.a

otsuse nr 6-16/65-2, millega tema kahju hüvitamise taotlus rahuldati osaliselt,

kätte 06.07.2016.a. Seega oli viimane päev kaebuse esitamiseks reede,

05.08.2016.a. Kaebaja on kaebusele kuupäevaks märkinud 05.08.2016.a, kuid

kaebus allkirjastati 07.08.2016.a ja jõudis kohtusse samuti 07.08.2016.a. Seega

on kaebuse esitamise päevaks 07.08.2016.a ja kaebaja on seaduses sätestatud

kaebetähtaja ületanud.

8. HKMS § 71 lg 1 ütleb, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui

menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

Kohtupraktikas mõistetakse mõjuva põhjuse all eelkõige objektiivseid takistusi.

Erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid

asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Küllaldane

põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes küsimustes kogenematu inimese

eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui

kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse

algatamise kord, sh tähtajad (Riigikohtu lahend 3-3-1-75-08, p 16-17).

9. Kohus ei nõustu sellega, et kaebaja lasi kaebetähtaja mööda temast

mitteolenevatel põhjustel. Kaebaja tunnistab ise, et ta eksis kaebetähtaja

arvestamisel. Kohtu hinnangul näitab see, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja

järgmisel piisavalt hoolikas. Kaebaja esindajaks on õigusteadusliku

kõrgharidusega isik, kes selliseid vigu teha ei tohi. Selline esindaja ei saa

tugineda ka kogenematusest tingitud eksimusele. Kohus nõustub vastustaja

seisukohaga, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjus sõltus ainuüksi kaebajast ja

oli tema poolt välditav. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi objektiivset takistust

kaebuse tähtaegseks esitamiseks ehk sündmust või asjaolu, mille tekkimist ja

kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saanud.

10.Hilinemise põhjust ei muuda objektiivseks või kaebajast sõltumatuks see, et

kaebetähtaega arvestas mitte kaebaja ise, vaid tema esindaja. HKMS § 31 lg 3

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 217 lg 5 ja 6 alusel omistatakse esindaja

tegevus esindatavale.

Kohtupraktikas on esinenud kaebetähtaja ennistamist olukorras, kus kaebaja

huvid jäid kaitseta tema esindaja tegevusetuse tõttu (Riigikohtu lahend 3-3-1-61-

12). Need seisukohad ei ole aga ülekantavad praegusele asjale. Esiteks käsitles

viidatud lahend olukorda, kus kaebajale oli määratud esindaja riigi õigusabi

korras. Teiseks ei kaota kaebaja praeguse menetluse lõpetamisel pöördumatult

võimalust saavutada oma eesmärk ehk saada tema soovitud hüvitist. Kui kaebaja

kaotas hüvitise saamise võimaluse oma esindaja süül on kaebajal võimalik

esitada maakohtule esindaja vastu hagi kahju hüvitamise nõudes.

11. Kokkuvõttes puuduvad praeguses asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja

ennistamiseks ning kohus jätab kaebaja sellekohase taotluse rahuldamata. Kohus

lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud

esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust.

12.HKMS § 108 lg 4 alusel tuleb menetluskulud praeguses asjas kanda kaebajal.

Vastustaja ei esitanud koos menetluse lõpetamise taotlusega menetluskulude

väljamõistmise taotlust, menetluskulude nimekirja või kuludokumente. Pikaajalise

menetlusliku kogemuse põhjal Viru Vangla tavapäraselt kohtuväliste kulude

hüvitamist ei taotle. Kohtukulusid praeguses asjas ei ole. Seega jäävad poolte

võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

Kaebaja oli riigilõivu tasumisest vabastatud, seega riigilõivu tagastamisele ei

kuulu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik