1-12-2967/491 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-12-2967

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. september 2016 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-12-2967 Kohtunik Sekretär, tõlk Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo, Riina Palmi Rita Hlebnikova (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid tingimisi enne Andrei Kisseljov´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.09.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

Andrei Kisseljov, isikukood: 38510292226, xxx RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Andrei Kisseljov

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 22.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Andrei Kisseljov Viru Maakohtu 10.01.2013 136 on süüdi tunnistatud kohtuotsusega KarS § lg 1 121

3 lg 1 alusel kuud vangistust. ; § järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 6 6 27 päeva Karistus loeti kantuks. Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013 otsusega Andrei Kisseljovile tühistati Viru Maakohtu otsus mõistetud karistuse osas ning mõisteti talle KarS § 63 lg 1 sätteid silmas pidades KarS § 136 lg 1 alusel karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Kars § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka

2(4) eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud 27 päeva, lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise . algus 06.01.2014 09 2.2016 ja lõpp .1 Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 25.08.2016.

Kinnipidamisasutusest , Andrei Kisseljovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et

süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanedes soovib isik asuda elama ed

aadressile xxx. Majas elavad kinnipeetava vanemad ja abikaasa. Vanemad on nõus isikut

toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetaval on keskharidus. Töötukassa kaudu on ta omandanud keevitaja ja infotehnoloogi kutse. Riigikeelt valdab xxx tasemel. Enne vangistust

töötas , kuhu tal on olemas ka garanteeritud töökoht vabanemisel. xxx Tegu on tema

emafirmaga. On töötanud ka ehitusel nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Vanglas on nõus

töötama. vormistatud tööle kambrikaaslase hooldajaks. Tasumata Alates 06.03.2015

võlgnevused puuduvad Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse mõtteviisig . a isikud.

Probleeme alkoholiga enda sõnul pole, 2006.a. karistused Alkoholiseaduse § 70 alusel. On

proovinud alaealinsena kanepit. Kinnipeetav on kriminaalkorras teist korda karistatud, vangistuses esimest korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on 11% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Vangla toetab Andrei Kisseljovi amist. ennetähtaegselt vabast

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressil

xxx, kus elavad tema vanemad ja abikaasa. Vanemad on nõus teda vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav xxx al on garanteeritud töökoht oma ema , kus töötas ka enne vangistust. Isik on 2 korda karistatud kriminaalkorras (1 arhiveeritud) ja 11 korda väärteokorras

Andrei Kisseljov taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist. ennetähtaegselt

Prokurör on kategooriliselt Andrei Kisseljovi Isikut on ennetähtaegse vabastamise vastu. kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Samas on k

äesoleval ajal talle esitatud uus kuriteokahtlustus kriminaalasjas nr 14240102961.

Viru Maakohtu otsustega on tuvastatud, et A. Kisseljov grupis teiste isikutega võttis

seadusliku aluseta ja vabaduse kannatanult. Tulenevalt toimepandud vägivalda kasutades

kuriteo vägivaldsusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist.

Kannatanu viibimiskohta ei ole peale sündmust suudetud kindlaks teha, küll aga on tal eelduslikult olemas lähedased, kelle õiglustunnet riivaks süüdlase vangistusest ennetähtaegne vabastamine. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud (kehtivate distsiplinaarkaristuste

puudumine, lähedaste toetus jm) ei ole piisavad õigustamaks A. Kisseljovi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja arvestades

ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri

kirjaliku arvamust, leiab, et Andrei Kisseljovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat

3(4)

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut isel tema käitumise oomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on teist korda kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda.

Distsiplinaakaristused puuduvad. Vangistu ning omandanud ses on olnud tööga hõivatud riigikelle oskuse xxx tasemeni. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea

käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91- on 06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud, kuna

isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kuid hinnates isiku varasemat käitumist,

võib süüdimõistetu isiklike probleemide tekkimisel kasutada nende maandamiseks ja lahendamiseks ebaadekvaatseid viise, olles ükskõikne tagajärgede suhtes. Kohtul puudub alus

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 6-toalise eramajaga, kus elavad tema vanemad ja abikaasa. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Isikul on toetav perekond, üks alaealine . Rahalised nõuded on tasutud. ps la

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt

riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas

näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob

endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata

karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul

veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See

tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse

vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

4(4)

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses

viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

Andrei Kisseljov vabastamata temale Viru Maakohtu 10.01.2013 ja Tartu Ringkonnakohtu 24.05.2013

otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko