1-16-2592/44 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

29. september 2016

Kriminaalasja number

1-16-2592

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Margreth Adamson

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. juuli 2016 otsus

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava Madis Pretke kaitsja vandeadvokaadi vanemabi

Valli Murde, süüdistatav Madis Pretke

Kohtuistungil osalesid

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Süüdistatav Madis Pretke ja tema kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi Valli Murde

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Aro Siinmaa

Süüdistatav

Madis Pretke. Isikukood: 35704182727, kodakondsus: Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, töökoht: XXX, asukoht:

Tartu Vangla, varasem karistatus: kriminaalkorras varem

karistatud korduvalt, sealhulgas 08.04.2005 Tartu Maakohtu

otsusega KarS § 25 lg 1, 2 - 199 lg 2 p 4, § 25 lg 1, 2- § 114 p

1, 5, § 200 lg 2 p 4, 7, 9 alusel 13 aasta, 11 kuu ja 28 päeva

pikkuse

vangistusega,

06.12.2015

Tartu

Maakohtu

kohtuotsusega KarS § 418 lg 1 alusel 1 aastase vangistusega,

mida suurendati Tartu Maakohtu 08.04.2005 otsusega

mõistetud karistuse alusel ning karistuseks kohtuotsuste kogumi

eest mõisteti 13 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Tõkend: ei

ole kohaldatud. Kannab karistust Tartu Maakohtu 06.12.2005. a

otsuse järgi Tartu Vanglas.

Kohtuistungi toimumise aeg

27. september 2016

RESOLUTSIOON

1. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 22. juuli 2016 otsus

muutmata.

2. Apellatsioonid jätta rahuldamata.

3. Määrata Advokaadibüroole Ojartel & Partnerid 168 eurot (sh käibemaks 28

eurot) Madis Pretkele apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest.

4. Välja mõista Madis Pretkelt 168 eurot Eesti Vabariigi kasuks kaitsjale makstud

tasu katteks.

5. Õigusabi tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud

arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kassatsioon esitatakse KrMS § 345 lg 2 ja § 347 järgi Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni

esitamise õigus KrMS § 344 lg 3 järgi üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Madis Pretke anti kohtu alla ja teda süüdistatakse KarS § 120 lg 1 järgi selles, et tema,

olles kinnipeetav Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, kirjutas ja edastas posti teel järgmised

kirjad:

- juulis 2014 edastas M. Pretke K.P. le 07.07.2014 kuupäevaga kirja, milles muuhulgas

ähvardab K.P. t tapmisega, kasutades kirjas järgmisi sõnu: „Mina sind sünnitasin, mina sind

tapan.“ Arvestades M. Pretke varasemat käitumist, karistatust ning isikuomadusi, tunnetas K.P.

reaalset ohtu oma tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist.

- juulis 2014 edastas M. Pretke L.A. ile 24.07.2014 kuupäevaga kirja, milles muuhulgas

ähvardab L.A. i tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega järgmises sõnastuses: „Peatu ja tõsta

oma pilk … üles. Vaata, kui ilus on maailm, mille nautimiseks sul aega ei jää.“ Arvestades M.

Pretke varasemat käitumist, karistatust ning isikuomadusi, tunnetas L.A. reaalset ohtu oma

tervisele ning kartis ähvarduse täideviimist.

- novembris 2014 edastas M. Pretke K.P. le ja L.A. ile 09.11.2014 kuupäevaga kirja, milles

ähvardab K.P. t ja L.A. i tapmise ning tervisekahjustuse tekitamisega, kasutades järgmisi sõnu:

„Mõned kuud on veel seda aastat jäänud ja loodan, et maharadža peab ennast korralikult

üleval, see on vihje, kui kõik ei lähe normaalset rada, saadan järgmiseks tšetšeeni, kes nikub

Teid ribadeks.“ Arvestades M. Pretke varasemat käitumist, karistatust ning isikuomadusi ja

asjaolu, et M. Pretke saatis 2014. a novembrikuus, kindlaks tegemata kuupäeval, vanglast

vabanenud india rahvusest B.C. i K.P. ning tema ema L.A. i elukohta, et B.C. annaks neile üle

M. Pretke poolt kirjutatud kirja, tunnetasid kannatanud reaalset ohtu oma tervisele ja kartsid

ähvarduse täideviimist.

2. M. Preket süüdistatakse lisaks KarS § 2751 lg 1 järgi selles, et tema, olles kinnipeetav

Tartus, Turu 56 asuvas Tartu Vanglas, laimas Tartu Vangla vanemvalvurit A.S. t seoses tema

ametikohustuste täitmisega. Tartu Vangla otsustas karistada M. Pretket vanemvalvur A.S. e

poolt fikseeritud distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest 5-ks ööpäevaks kartserisse

paigutamisega. M. Pretke esitas 27.03.2015 Tartu Vanglas Tartu Vangla IV üksuse inspektor-

kontaktisik I.P. le Tartu Vangla direktori nimele adresseeritud vaide koos lisaga, pealkirjaga

„Märgukiri ettekande nr 1144 juurde“. M. Pretke poolt 10.03.2015 allkirjastatud märgukirjas

esitas M. Pretke A.S. e kohta järgmisi valesid faktiväiteid: „Valvur A.S. tuli kambri nr 1003

juurde 27.02 skp, olles eelnevalt bensiiniga „vabalt ümber käinud“ so. nuusutanud. Taskust

ripnes välja 4 kasutatud kantossi ja suust kunstmunn (50 cm pikk), lõug oli sitaga koos ja

hammaste vahel olid persekarvad. Persses oli isevalmistatud nikkumisagregaat ja teine oli

tagavaraks veel. Palun karistada teda kunstnikuagregaadi äravõtmisega sest taoline käitumine

paneb ohtu Tartu Vangla julgeoleku tööpäeva alguses. PS Eriti suur on vangla julgeoleku ohtu

seadmine, salaja hoidmine isevalmistatud nikuaparaati persses.“ Kuna ükski esitatud väidetest

ei vasta tegelikkusele, laimab M. Pretke selle märgukirjaga Tartu Vangla vanemvalvur A.S. t.

3. Tartu Maakohus tunnistas 22.07.2016 M. Pretke süüdi KarS § 120 lg 1 järgi ning mõistis

talle karistuseks 1 aasta vangistust. M. Pretke tunnistati süüdi ka KarS § 2751 lg 1 järgi ning

talle mõisteti 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima

suurendamise teel mõisteti kuritegude kogumi eest liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust,

mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Tartu Maakohtu 06.12.2005 otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa – 2 aasta, 6 kuu ja 11 päeva võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti M. Pretkele

liitkaristuseks 3 aastat, 8 kuud ja 11 päeva vangistust, mida arvestatakse alates kohtuotsuse

kuulutamisest 22.07.2016.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

4. Maakohus luges süüdistuse KarS § 120 lg 1 järgi tõendatuks. Kohtus uuritud

dokumentaalsed tõendid on lubatavad ja usaldusväärsed. Vaidlust ei ole selles, et M. Pretke

kirjutas vanglast K.P. le ja L.A. ile kirju. M. Pretke kinnitab, et kirjutas K.P. le ja L.A. ile ka

07.07.2014, 24.07.2014 ja 09.11.2014 kuupäevi kandvad kirjad. Ka kohtus uuritud suulised

tõendid (kannatanute K.P. , L.A. i, tunnistaja B.C. i ning süüdistatava M. Pretke ütlused) luges

kohus usaldusväärseteks. Asitõendid ning nende vaatlusprotokollid tõendavad M. Pretke poolt

kirjade kirjutamist K.P. le ja L.A. ile. Süüdistatav kinnitab tema poolt kirjade kirjutamist ja

saatmist kannatanutele.

5.

07.07.2014 kiri sisaldab otseselt tapmisähvardust: „Mina sind sünnitasin, mina sind

tapan.“ Kuigi sellele järgnenud 24.07.2014 kiri ei sisalda otsest ähvardust tapmisega või

kehavigastuse tekitamisega („Peatu ja tõsta oma pilk…üles. Vaata kui ilus on maailm, mille

nautimiseks sul aega ei jää.“), on kirja sisu otseselt seotud eelmises kirjas esitatud tapmise

ähvardusega. Kiri viitab eelmises kirjas tapmise ähvardusele ja selle täideviimise reaalsusele –

enam ei jää aega eluks. Kirjade teel, kirjalikus vormis saadetud ähvardustega on M. Pretke

teadvustanud kannatanutele kahju tekitamise kavatsuse ning raskeima tagajärje saabumise

võimalikkuse – tapmise. Ka kolmas, 09.11.2014 kiri („Mõned kuud on veel seda aastat jäänud

ja loodan et maharadža peab ennast korralikult üleval, see on vihje, kui kõik ei lähe normaalset

rada saadan järgmise tšetšeeni, kes nikub Teid ribadeks“) sisaldab ähvardust raske tagajärje

saabumiseks, milleks saab kirja tekstist lähtudes järeldada vähemalt raskete tervisekahjustuste

tekitamist.

6. Süüdistatava ja kannatanute ütlused tõendavad, et karistuse kandmise ajal saatis

süüdistatav kannatanutele K.P. le ja L.A. ile kirju. Kannatanute ütluste järgi kolisid nad 2012.

a Tartust Tallinnasse elama, et süüdistatav ei saaks neid enam ähvardada. M. Pretke sai kuskilt

kannatanute uue aadressi teada ning sinna hakkasid ka uuesti kirjad tulema. K.P. ütluste järgi

ta kartis, et M. Pretke tapab tema ja ta perekonna. Kannatanu kartis ka peksmist ning seksuaalse

sisuga ähvardusi. Hirm tugines M. Pretke varasemal käitumisel, tapmiskatse eest vanglas

istumisel. Tänu sellele kardabki K.P. süüdistatavat. Kannatanu K.P. kardab ähvarduste

täideviimist ning tal on hirm oma elu eest. Eelnevaks annab põhjuse asjaolu, et M. Pretke kiri

on kannatanu nimele adresseeritud, kannatanu teadvustas kirjades olnud sõnu M. Pretke

poolsete ähvardatavate sõnadena, kannatanu on lapsepõlves näinud M. Pretke poolset ema

peksmist pealt. Lisaks teadmine, et M. Pretke istub vangis juba mitmendat korda erinevate

vägivallategude eest, millest viimane oli mõrvakatse.

7. L.A. i ütluste järgi oli süüdistatava käitumine pärast esimese karistuse kandmiselt vabanemist

muutunud vägivaldseks. M. Pretke oli L.A. i suhtes vägivaldne – peksis kannatanut jalgade

ning kätega ja lükkas taburetile pikali. Vägivald leidis aset nii kodus kui ka väljaspool kodu,

seda nägid pealt ka lapsed. M. Pretke esitas ka suulisi ähvardusi - ütles, et lööb hambad välja,

viskab hapet näkku. Ähvardamisi on palju. Kui L.A. süüdistatava minema ajas, siis tuli

süüdistatav tagasi ja peksis jalaga ukse katki, et sisse saada. Vahel kutsuti M. Pretkele politsei.

2013. a hakkas M. Pretke kannatanule kirjutama - kogu aeg nõudis raha, kirjades olid roppused

ning joonistused, süüdistused, et talle on liiga tehtud. Süüdistatava ütlused kinnitavad L.A. i

suhtes vägivalla toimumist – leidsid aset perekondlikud kaklused. K.P. nägi oma ema L.A. i

M. Pretke poolset peksmist pealt. Kannatanu L.A. kardab ähvarduste täideviimist ning hirmu

oma elu üle. Kannatanu L.A. il on M. Pretke ees hirm ja usub, et süüdistatav on võimeline

ähvardused täide viima, kuna kannatanule teadaolevalt on süüdistatav vägivaldne inimene,

lisaks on M. Pretke kannatanule nende kooselu ajal põhjustanud füüsilist valu.

8. Kohtu hinnangul on süüdistatav M. Pretke jätnud kannatanutele mulje, et kahju

tekitamine sõltub süüdistatava tahtest, et süüdistatav suudab ka kolmanda isiku panna

koosseisupärast kahju tekitama. Kannatanute ütluste kohaselt tõi üks tõmmu ja lühikest kasvu

mees isiklikult kirja neile Tallinnasse koju. Kirja sisu oli järgmine: „Kirja ja kõige paremad

soovid toob minu India sõber! Olge tema vastu kenad, siis on ka tema Teie vastu lahke ja

vastutulelik.“ Sellise sisuga kiri jõudis kannatanuteni umbes nädal pärast kirja, kus süüdistatav

oli kannatanuid ähvardanud „tšetšeeni poolse ribadeks nikkumisega“. Eeltoodud suulised

tõendid – nii kannatanute kui ka tunnistaja B.C. i ütlused – tõendavad, et M. Pretke kasutas

kirjades väljendatud ähvarduse tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks kolmandat isikut. Kirja tooja

võõrapärane välimus ja kirjas väljendatud teisest rahvusest mehe koju saatmise võimalus

kinnitavad kannatanutes hirmu, et M. Pretke võib ähvardused päriselt täide viia. Kannatanutel

kinnistus teadmine, et B.C. ongi isik, kellele M. Pretke viitas kui maharadžale. B.C. ütluste

kohaselt ei olnud B.C. süüdistatava ja kannatanutevahelistest suhetest teadlik ning edastas kirja

kannatanuteni heauskselt.

9. Arvestades M. Pretke varasemaid karistusi ning asjaolu, et ta on L.A. i suhtes olnud

vägivaldne ja ei ole K.P. suhtes isalikku huvi üles näidanud ning kannab ka praegu

vanglakaristust mõrvakatse eest, on kohtu hinnangul piisavalt põhjust asuda seisukohale, et

kannatanud kartsid ähvarduse täideviimist. Ähvarduste sisuks on käesoleval juhul tapmine ja

tervisekahjustuse tekitamine. Neid ähvardusi ei pea sõnaselgelt välja ütlema, kui süüdistatava

sõnakasutus, väljendusviis ning muud asjaolud annavad kannatanutele aluse koosseisupärase

kahju tekitamist uskuda. Tartu Maakohtu 05.09.2005 otsuses kirjeldatud M. Pretke kuritegude,

mõrva katse ja röövimise asjaolud iseloomustavad süüdistatava käitumise julmust, ükskõiksust

teise inimese elu vastu. Süüdimõistmine röövimises kinnitab, et võõra raha saamiseks on

süüdistatav valmis kasutama vägivalda. M. Pretke käitumine kannatanute hirmu all hoidmiseks

heauskseid kolmandaid isikuid ära kasutades ja järjekindlus oma tegevuses annab küllaldaselt

alust järeldada ähvarduse täideviimise usutavust.

10. Eelnevale tuginedes on objektiivne külg KarS § 120 lg 1 mõttes täidetud. Subjektiivse

külje osas esineb süüdistataval kavatsetus – M. Pretke ähvardas sihilikult oma last K.P. t ning

endist abikaasat L.A. i, et viimased talle raha ja asju saadaks. Tegemist on lõpule viidud

ähvardusega, mida kannatanud põhjendatult kartsid.

11. Kohus asus seisukohale, et süüdistus on tõendatud ka KarS § 2751 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohus luges suulised tõendid (kannatanu A.S. e,

tunnistaja I.P. ja süüdistatava M. Pretke ütlused) ning dokumentaalsed tõendid usaldusväärseks

ja lubatavaks.

12. Kannatanu A.S. on Tartu Vangla vanemvalvur, seega võimuesindaja, keda KarS § 2751

koosseisuga kaitstakse. Süüdistatav tunnistab laimava sisuga märgukirja kirjutamist ja väidab,

et tänu sellele sai kartserist vabaks. Märgukirja laimavat sisu tõendab 10.03.2015 kuupäeva

kandev märgukiri, mille süüdistatav esitas 27.03.2015 Taru Vangla otsusele vaide lisana.

Märgukiri tõendab, et M. Pretke kirjutas A.S. e kohta valesid faktiväiteid sõnastuses, mis on

märgitud süüdistuses.

13. Süüdistatava M. Pretke ütlused tõendavad, et tegelikult ta ei näinud A.S. t märgukirjas

kirjeldatud moel, sest kartseris oleku ajal rauduksest läbi ei näe. M. Pretke ütluste järgi kirjutas

ta absurdi ja musta huumorit, et karistus ära lõppeks. Süüdistatava ütlused tõendavad, et ta esitas

tõele mittevastavaid fakte. A.S. tundis ennast märgukirja tõttu laimatuna. Laimamine on kohtu

hinnangul täide viidud ajendatuna kättemaksust kannatanule, kelle ametikohustuste täitmist on

kiidetud ajakirjanduses ja kelle tegevuse tulemusena kandis süüdistatav distsiplinaarkaristust.

Kohus on seisukohal, et M. Pretke tegutses kavatsusega, sest ta avaldas teadvalt tõele

mittevastavaid fakte, mille eesmärgiks oli laimata vanemvalvur A.S. t tema ametikohustuste

täitmise pärast.

14. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse, et M. Pretke on olnud kuritegelikult väga

aktiivne ja on korduvalt kandnud karistusena vangistust. Mõistetud karistused ei ole hoidnud

M. Pretket vanglas uute kuritegude toimepanemisest. Eelnev näitab, et varasem karistus ei ole

avaldanud süüdistatavale mingit mõju, hoidumaks edaspidi kuritegudest. Eelnev näitab

süüdistatava poolt väljakujunenud ühiskondlikku käitumismustrit, mis omakorda annab

võimaluse prognoosida süüdistatava edasist käitumist ja hinnata tema isikust tulenevat ohtu.

Süüdistatav ei ole muutnud ja ei soovi oma käitumist kontrollida ega muuta. M. Pretke ei ole

oma tegude suhtes üles näidanud kahetsust. Maakohus on eelnevat karistuse mõistmisel arvesse

võtnud.

APELLATSIOONIDES ESITATUD TAOTLUSTE SISU

15. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni M. Pretke kaitsja vandeadvokaadi

vanemabi V. Murde, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu otsus M. Pretke süüditunnistamises

KarS § 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi ning teha uus otsus, millega mõista süüdistatav õigeks.

Apellatsiooni väited on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

16. Apellant leiab, et esitatud ja kohtulikult uuritud tõenditest ei tulene veenvalt, et

KarS § 120 lg 1 ettenähtud koosseis oleks täidetud. Apellant edastas kannatanutele kirju ka

enne süüdistuses märgitud kuupäevi, samas ei ole kannatanud apellandile ei sõnaliselt ega ka

käitumisega näidanud, et nad oleksid tundnud hirmu või oleksid apellandi kirjad neid muul

viisil häirinud. L.A. on ütlusi andes selgitanud, et tema neid kirju ei lugenud, vaid seda tegi

tütar K. Pertke. Kuna K.P. l oli diagnoositud depressioon, ta viibis ravil psühhiaatriakliinikus,

siis hirmutunde tekkimise põhjuseks K.P. l ei saa olla apellandi koostatud kirjad, vaid

kannatanu vaimne tervis.

17. Maakohtu otsusest ei nähtu, et apellandi 10.03.2015 märgukiri ettekande nr 1144 juurde

sisaldaks laimuna käsitletavaid tõele mittevastavaid andmeid. Selleks, et kvalifitseerida

tegu § 2751 järgi, ei piisa üksnes kannatanu subjektiivsest arvamusest, et väljendid on solvavad

ja laimavad. Ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale peab olema selge, et selliste väljendite

esinemisel hakkab iga inimene tundma end laimatuna. Apellant kahtleb tõsiselt, kas kannatanu

tundis ennast laimatuna, sest kohtulikul uurimisel küsimusele vastamisel kannatanu A.S. naeris

ja vastas: „Jah, väljendid olid solvavad.“ Eelnevast saab järeldada, et märgukirjas avaldatud

väljendid ei saanud kuidagi kannatanut negatiivselt mõjutada. Süüdistataval puudus igasugune

soov A.S. t laimata.

18. Kohus ei võimaldanud M. Pretkel avaldada põhjalikult viimast sõna KrMS § 303

mõttes. Nimetatud paragrahvi 2. lõikes on selgesõnaliselt sätestatud, et viimase sõna kestus ei

ole piiratud.

19. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka süüdistatav M. Pretke, kelle väited

on kokkuvõtlikult alljärgnevad.

20. KarS § 120 süüdistuse aluseks ei saanud olla kirjanduslikud väljendid. Tütar K.P. on

psüühiliselt ebastabiilne. Kohus ei ole võtnud arvesse K.P. kirjutatud kirju vanglasse

novembris ja detsembris 2015.

21. Märgukirja lisaga päästis M. Pretke ennast valvurite omavoli ja kiusamise eest

kartserisse panekul. Distsiplinaarkaristused on kunstlikult fabritseeritud ja lavastatud.

22. Viimase sõna ajal katkestati teda korduvalt, ega antud uut viimast sõna. Samuti tehti

takistusi küsimuste esitamisel kannatanule, repliike ei lubatud esitada, kohtulik vaidlus oli

ühepoolne, s.o piirdus prokuröri kõnega. Ei protokollitud täielikke lauseid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde. Täiendavalt esitas M. Pretke

veel taotluse vabastada ta menetluskulude tasumisest. Prokurör taotles maakohtu otsuse

muutmata jätmist.

24. Kohtukoosseis, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kohtutoimikuga, leiab, et

Tartu Maakohtu otsus M. Pretke süüditunnistamises KarS § 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi jääb

tervikuna muutmata.

24.1

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus sama kriminaalasja

teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige I astme kohtu tegevuse

kontrollimine apellatsioonide piires (RKKKo 3-1-1-115-04, 3-1-1-14-14, p 718).

24.2

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud tõendeid vastavuses menetlusõiguses

sätestatud põhimõtetega ning hinnangu tulemina asjakohaselt põhjendanud, millistel põhjustel

tõendikogum kinnitab maakohtu siseveendumust süüdistatava süü tõendatuses mõlema

süüteokoosseisu järgi. Ringkonnakohtu hinnangul esitatud apellatsioonid ei sisalda endas

selliseid kaalukaid argumente, mis veenvalt kummutaksid maakohtu sisukohaseid ning

tõenditele tuginevaid järeldusi. Apellatsioonikohtul jääb seetõttu vaid nõustuda maakohtu

otsustusega ja kõiki kohtu põhjendusi siinkohal üle ei korda.

24.3

Kuna apellatsioonikohtu hinnangul on maakohtu otsus M. Pretke süü tuvastamises KarS

§ 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi argumenteeritud ja veenev ja puudub vähimgi vajadus maakohtu

seisukohtade ülekandmises käesolevasse lahendisse ning seda ei tingi ka esitatud

apellatsioonid. Alljärgnevalt toob ringkonnakohus omapoolsed vastused apellatsioonides

esitatud põhiväidetele.

25. Esmalt tuleb vastata apellatsioonides esitatud etteheitele, mille kohaselt ei võimaldanud

maakohus süüdistataval vabalt realiseerida menetlusõiguses ettenähtud õigusi, s.h õigus

viimasele sõnale, tehti takistusi küsimuste esitamisel kannatanule, repliike ei lubatud esitada,

kohtulik vaidlus oli ühepoolne, s.o piirdus prokuröri kõnega. Ei protokollitud täielikke lauseid.

25.1

Ringkonnakohus osundab esmalt KrMS § 266 lg-le 1, mille kohaselt juhib kohtuistungit

kohtunik. Seejuures juhindub kohtunik kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud kohtulikku

arutamist reguleerivatest normidest. Õige on väide, et vastavalt KrMS § 303 lg-le 2 ei ole

süüdistatava viimase sõna kestus piiratud, kuid nimetatu ei ole absoluutne, kuna samas sättes

välja toodud põhjusel võib kohus süüdistatava kõne ka katkestada.

25.2

Eeltoodut silmas pidades saab asuda seisukohale, et apellantide etteheited süüdistatava

menetlusõiguste

alusetust

piiramisest

maakohtu

poolt

ei

pea

paika.

Maakohtu

istungiprotokollist nähtuvalt on maakohus seaduses sätestatud ulatuses võimaldanud

süüdistataval oma menetlusõigusi realiseerida, sealhulgas on ta saanud ka esineda viimase

sõnaga (kohtuistungiprotokoll, lk 18-35).

25.3

Lisaks tuleb märkida sedagi, et apellatsioonidest ei selgu, mil viisil võis kohtuniku

sekkumine süüdistatava viimases sõnas esitatava kõne pidamisse endaga kaasa tuua

põhjendamatu ning ebaseadusliku kohtuotsuse.

26. Süüdistatava arvates ei saa KarS § 120 järgi süüdistuse aluseks olla kirjanduslikud

väljendid. Tütar K.P. on psüühiliselt ebastabiilne. Kohus ei ole võtnud arvesse K.P. kirjutatud

kirju vanglasse novembris ja detsembris 2015. Kaitsja on samuti seisukohal, et uuritud

tõenditest ei tulene veenvalt, et KarS § 120 lg 1 ettenähtud koosseis oleks täidetud. Apellant

edastas kannatanutele kirju ka enne süüdistuses märgitud kuupäevi, samas ei ole kannatanud

apellandile ei sõnaliselt ega ka käitumisega näidanud, et nad oleksid tundnud hirmu või oleksid

apellandi kirjad neid muul viisil häirinud. Kuna K.P. l oli diagnoositud depressioon, ta viibis

ravil psühhiaatriakliinikus, siis hirmutunde tekkimise põhjuseks K.P. l ei saa olla apellandi

koostatud kirjad, vaid kannatanu vaimne tervis.

26.1

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Pretkele KarS § 120 lg 1 järgi esitatud

süüdistusega seoses analüüsinud kõiki asjassepuutuvaid tõendeid, hinnanud neid kogumis ning

tegi kindlaks, et M. Pretkele esitatud süüdistus on tõendatud. Maakohtu seisukohad on selged,

vastuoludeta ning tõenditele tuginevad ning nendega saab vaid nõustuda (otsuse lk 4-9).

26.2

Apellatsioonikohus leiab, et mingit tähtsust ei oma süüdistatava väide, et süüdistuse

aluseks on kirjanduslikud väljendid. Oluline on hoopis see, kus, millisel viisil, kellele suunatult

ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Käesolevas kriminaalasjas saab kahtlusteta järeldada,

et süüdistatava poolt kannatanutele adresseeritud kirjad sisaldasid ähvardusi, mis olid kantud

selgest eesmärgist tekitada kannatanutes hirmutunnet oma elu ja tervise pärast.

26.3

KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes

ainult süüdistusakti järgi. Nimetatud normist tulenevalt ei ole mingit tähendust asjaolul, et

süüdistatav edastas kannatanutele kirju ka enne süüdistuses toodud kuupäevi.

26.4

Maakohtuga nõustuvalt ei mõjuta ka ringkonnakohtu hinnangul kannatanu K.P. l olnud

depressioon asjaolu, et mõlemal kannatanul tekitasid hirmutunnet nende elu ja tervise pärast

just nimelt süüdistatava poolt saadetud kirjades sisalduv. Kohtutoimiku materjalidest saab teha

vaid sellise järelduse. Siinkohal ei hakka ringkonnakohus veelkord välja tooma maakohtu

põhjendusi selle kohta, millised asjaolud kogumis võimaldavad sellisele seisukohale asuda.

Maakohus on selles osas olnud vägagi põhjalik ning muuhulgas käsitlenud ka süüdistatava ja

kannatanute varasemaid suhteid, mis vaieldamatult mõjutasid kannatanuid tajuma süüdistatava

poolt neile saadetud kirjades toodut ähvardusena.

27. Seoses süüdistusega KarS § 2751 lg 1 järgi märgib süüdistatav, et märgukirja lisaga

päästis ta ennast valvurite omavoli ja kiusamise eest kartserisse panekul. Distsiplinaarkaristused

on kunstlikult fabritseeritud ja lavastatud. Kaitsja aga kahtleb tõsiselt, kas kannatanu A.S.

tundis ennast laimatuna, sest kohtulikul uurimisel küsimusele vastamisel kannatanu A.S. naeris

ja vastas: „Jah, väljendid olid solvavad.“ Eelnevast saab järeldada, et märgukirjas avaldatud

väljendid ei saanud kuidagi kannatanut negatiivselt mõjutada. Süüdistataval puudus igasugune

soov A.S. t laimata.

27.1

KarS § 2751 lg 1 objektiivse koosseisu moodustab võimuesindaja laimamine seoses

ametiülesannete täitmisega. Kogutud tõendite alusel tuvastas maakohus põhjendatult, et

süüdistuses toodud asjaoludel on M. Pretke realiseerinud vastava süüteokooseisu. Ka

ringkonnakohus asub maakohtuga samasele seisukohale, et süüdistatava poolt kannatanu

laimamise eesmärgiks oli kättemaks, see oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus, mistõttu saab

väita, et M. Pretke tegutses kavatsetult.

27.2

Süüdistatava osundus distsiplinaarkaristuste väidetavale fabritseerimisele ei oma

tõendamiseseme asjaolude tuvastamise seisukohalt mingit tähtsust.

27.3

Kummastav on kaitsja seisukoht selles, et märgukirjas avaldatud väljendid ei saanud

kannatanut kuidagi negatiivselt mõjutada. Apellatsioonikohus on veendunud, et süüdistuses

kirjeldatud tekst saab mõjuda vaid negatiivselt igale keskmisele terve mõistusega inimesele.

28. Süüdistatav esitas ringkonnakohtu istungil taotluse vabastada ta menetluskulude

tasumisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega, mis puudutavad

M. Pretkelt menetluskulude väljamõistmist. Kohtu seisukohad selles küsimused on selged ning

veenvad, mistõttu ka selles osas jääb kohtuotsus muutmata (vt kohtuotsuse lk 13).

29. Eelnevat kokku võttes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus

Tartu Maakohtu otsuse M. Pretke süüdistusasjas muutmata ning apellatsioonid rahuldamata.

30. Kaitsja Valli Murde esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi tasu suuruse

ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt võttis kaitsjal kaebuse koostamine aega kolm

tundi, mille eest ta soovib tasu summas 144 eurot (sealhulgas käibemaks 24 eurot).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus tuleb hinnates apellatsiooni mahtu ning riigi õigusabi

tasumäärasid arvestades rahuldada.

Kaitsja esitas ka kohtuistungil taotluse osutatud riigi õigusabi eest ringkonnakohtu istungil

summas 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). Kuna kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu

30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel ning tasu arvestamisel lähtutakse

menetlusosalistele teatavaks tehtud kohtuistungi alguse ja istungiprotokollis märgitud

kohtuistungi lõpu kellaajast, siis arvestades ringkonnakohtu istungi toimumise kestust (10:00-

10:37), kuulub kaitsjatasu taotlus rahuldamisele osaliselt, s.o poole tunni eest summas 24 eurot

(sh käibemaks 4 eurot). Seega kuulub kaitsjale hüvitamisele kokku 168 eurot (sh käibemaks 28

eurot) apellatsioonimenetluses M. Pretkele riigi õigusabi osutamise eest.

Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4, 185 lg 2, § 189 lg-st 2 ja RÕS § 25 lg-st 1, tuleb M. Pretkel

õigusabi tasu 168 eurot hüvitada riigile täielikult. Menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse

kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile ning sellisel juhul lasub võlgnikul ka täitemenetlusega

kaasnevate kulude hüvitamise kohustus.

/Allkirjastatud digitaalselt/