3-15-2903/39 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Maili Lokk, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2903

Haldusasi

Vladimir Nikitini kaebus Tartu Vangla poolt

etapeerimisel tekitatud 2000 euro suuruse mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Nikitini apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Vladimir Nikitin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Vladimir Nikitini apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 11.02.2016. a otsus muutmata.

2. Jätta Vladimir Nikitini poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (riigilõiv

60 eurot) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 31.10.2016 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla registreeris 15.09.2015 V. Nikitini kahju hüvitamise taotluse, milles ta

soovis talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 2000 eurot seonduvalt tema

etapeerimisega Viru Vanglast Tallinna Vanglasse ja tagasi. V. Nikitini väitel etapeeriti teda

09.06.2015 koos kahe kinnipeetavaga, 16.06.2015 üksinda, 18.08.2015 ja 25.08.2015 koos

kolme kinnipeetavaga VW Crafter etapibussis, milles olevad reisimistingimused on

inimväärikust alandavad, kuna boksid on kitsad, pimedad, rusuvad ja piinavad, sest ei

võimalda reisijal end liigutada, milline olukord tekitas talle füüsilisi kannatusi seljavalude

näol ja ka vaimseid kannatusi. Lisaks märkis V. Nikitin, et bussides ei ole turvavöid, mistõttu

tundis ta pidevat hirmu oma elu ja tervise pärast. V. Nikitin leidis, et sellised etapeerimise

tingimused on kogumis inimväärikust alandavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni (EIÕK) art 3 ja PS § 18 mõistes.

2. Tartu Vangla jättis 20.10.2015. a vastusega nr 1-13/276-2 V. Nikitini kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata.

3. V. Nikitin esitas 17.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Tartu

Vangla keelduv vastus ja teha otsus, millega kahjunõue rahuldada ning mõista vanglalt

mittevaralise kahju hüvitisena välja 2000 eurot ebainimlikes tingimustes etapeerimise eest.

Kaebuse põhjendused:

Etapibussis olevad reisimistingimused on inimväärikust alandavad, sest boksid on kitsad,

pimedad, rusuvad ja piinavad, kuna ei võimalda reisijal end liigutada, milline olukord tekitas

füüsilisi kannatusi seljavalude näol ja see omakorda tekitas vaimseid kannatusi. Isikut

sunnitakse olema kindlas asendis kogu reisi vältel ja tal ei ole võimalust end ringutada või

sirutada. Bussides ei ole turvavöid, millest tulenevalt tundis hirmu oma elu ja tervise pärast.

EIK on otsustes leidnud, et alla 0,8 m² inimese kohta on vähe. Etapeerimise tingimused

kogumis on inimväärikust alandavad EIÕK art 3 ja PS § 18 mõistes.

4. Tartu Halduskohus jättis 11.02.2016. a otsusega kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Otsuse

põhjendused:

1) Justiitsministri 30.05.2015. a määruses nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ ega üheski

vangistusalases õigusaktis ei ole kehtestatud, kui suur peab saatebussi kamber olema ja millistele tingimustele

vastama. Kõigi juhtumite jaoks kohalduvat kambri suurust ei ole määratlenud ka Euroopa Inimõiguste Kohus

(EIK). Ühe kinnipeetava kohta vajaliku minimaalse ruumi hindamisel tuleb lähtuda nõuetest, millised on ette

nähtud Euroopa Liidu direktiiviga 2001/85/EÜ reisibussis reisijale. Saatebussis asuva 4-kohalise 90×176 cm

mõõtmetega kambri ühe kinnipeetava osaks langev istumisruum järgib neid nõudeid. Seega ei saanud kaebajale

neis tingimustes ühest vanglast teise transportimine põhjustada rohkem kannatusi või ebamugavusi, kui need,

mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad ega kaasa tuua tema poolt nimetatud mittevaralist kahju.

Mittevaralist kahju ei saanud kaebajale kaasa tuua ka asjaolu, et saatebussi lukustatud kambris ei ole

kinnipeetavate tarbeks turvavöid. Pole alust kahelda vastustaja väites, et tegemist on regulaarselt toimuvatel

tehnilistel ülevaatustel kõigile nõuetele vastavaks tunnistatud sõidukiga. Turvavööta istekohal sõidutamise keeld

kehtib liiklusseaduse (LS) § 36 lg 5¹ kohaselt ainult alla 3-aastase lapse puhul. Kui oleks võimalik pidada

turvavööde puudumist rikkumiseks, ei kinnita miski, et sellest või vähesest istumisruumist tingituna sai kaebaja

tervisele tekkida rahas hüvitatav mittevaraline kahju. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest selgub, et talle on ühest

vanglast teise etapeerimise järgselt tehtud meditsiinilised üldläbivaatused, kuid ei nähtu mingeid kaebusi

saatebussi tingimustega seotud füüsiliste kannatuste või psüühiliste läbielamiste üle.

2) Vangla otsustus, millega jäeti kaebaja kohtueelne nõue rahuldamata, on toimingu

tegemisest keeldumise kohta antud kirjalik põhjendus. Tegemist ei ole haldusaktiga, mille

peale saaks tühistamisnõuet esitada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

5. V. Nikitin esitas 14.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 11.02.2016. a otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ja mõista välja

2000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis nõuetele mittevastavates tingimustes

etapeerimise eest. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kaebaja etapeerimine 0,396 m² suuruses kambris oli õigusvastane. EIK praktika valguses

on tegemist kambri suurusega, mis ei vasta EIÕK nõuetele. EIK on seisukohal, et kinnipeetute

transpordi puhul tuleb alla 0,8 m² pindalaga ruumi pidada isikute transportimiseks

ebasobivaks sõltumata transpordi kestusest (Retunscaia vs Rumeeni, nr 25251/04; M.S. vs

Venemaa, nr 8589/08). Varem on EIK leidnud, et 0,4 m² isiku peale ühiskambris on

kinnipeetute transpordi puhul liiga vähe (Yakovenko vs Ukraina, nr 15825). Kaebaja tundis

otsest ohtu oma elule seoses turvavööde puudumisega. Tehnoülevaatus ei puutu asjasse, kuna

see ei taga, et õnnetusi ei juhtu, ning kaebaja ei ole kordagi viidanud rikkis sõidukile.

2) EIK praktika kohaselt, kui isik esitab argumenteeritud väite, et talle konventsiooniga antud

õigusi on rikutud, siis peab tal olema õiguskaitsevahend siseriikliku kohtu ees, et tehtaks otsus

tema kaebuse kohta kui ka hüvitise saamiseks. Hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb riigil

kehtestada põhiõiguste tagamiseks läbipaistev ja selge menetlus, mis minimeerib vigu isikute

õiguste kaitsel. Käesoleval juhul tuleb eeldada mittevaralise kahju olemasolu ning üleelatud

kannatusi ja ebameeldivusi ei pea eraldi tõendama. Riigikohtu 20.06.2014. a otsus nr 341914

ei ole kohaldatav, kuna käsitles muud vaidlust.

6. Tartu Vangla esitas 11.05.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta

V. Nikitini apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

1) Retunscaia vs Rumeenia lahendis EIK tuvastas EIÕK art-i 3 rikkumise kumulatiivselt koos

kinnipidamistingimustega kohtumajas. Otsuses Yakovenko vs Ukraina on EIK tuvastanud

EIÕK art-i 3 rikkumise olukorras, kus isikut transporditi 64 korda raudteevagunis, kus

arvestuslikult oli 0,4 m² ruumi isiku kohta, kuid nähtuvalt konkreetsetest asjaoludest tulenes

see suurema hulga isikute ühte kambrisse paigutamisest. Otsuses M.S vs Venemaa EIK

tuvastas EIÕK art-i 3 rikkumise, arvestades ka saatmiste arvu päevas ning kinnipidamise

jooksul üldse. Riigikohus on 30.11.2015. a lahendis nr 3-3-1-56-15 väljendanud seisukohta, et

kaebajale tagatud isiklik ruum bussis ei erinenud reisijateveo miinimumtingimustest

vabaduses, mistõttu ei pidanud saatmistingimusi iseseisvalt väärikust alandavateks.

Olukorras, kus saatemasina kambrites peaks õigusnormidest lähtuvalt olema turvavööd, siis

oleks tehnoülevaatuse käigus ka sellele tähelepanu juhitud. Sõidukid läbisid tehnoülevaatuse

ilma sellekohaste märkusteta.

2) Siseriiklikult on ette nähtud võimalused ja õiguskaitsevahendid oma õiguste kaitseks.

Kaebaja on selliseid võimalusi ka kasutanud. Viide Riigikohtu 20.06.2014. a otsusele on

asjakohane. Tegemist on üldiste põhimõtetega väärikuse alandamise kui kahjuliku tagajärje

hindamisel ja selliseid põhimõtteid on võimalik kohaldada ka käesolevas vaidluses.

Apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas sellele lahendile viitamine on viinud kohtu ebaõige

järelduse ja otsustuseni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et V. Nikitini apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

8. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et

tema ilma turvavööta etapeerimine 0,396 m² suuruses saatebussi kambris oli õigusvastane.

Ringkonnakohus kontrollib järgnevalt nimetatud osas halduskohtu otsuse põhjendatust.

9. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud kohtuotsusest ja asja materjalidest, et

halduskohus oleks hinnanud tõendeid või kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti.

Halduskohus on uurinud piisava põhjalikkusega tõendeid ja on kaebaja väidete osas võtnud

seisukoha vaidlustatud otsuse p-des 5-9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu halduskohtu põhjendustega, ei ole otsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht alust vaidlustatud osas

halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib

ringkonnakohus järgmist.

10. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebajat etapeeriti Viru Vanglast Tallinna Vanglasse ja

tagasi VW Crafter saatebussiga. Halduskohus on otsuse põhjenduste p-s 4 märkinud, et asjas

ei ole pooltel vaidlust selle üle, et kaebajat transporditi saatebussi 4-kohalises kambris, kus

puudus turvavöö ning mille suurus ühe kinnipeetava kohta oli 0,396 m². Ringkonnakohus

täpsustab, et nimetatud tingimustes etapeeriti kaebajat kahel korral - 18.08.2015 Viru Vanglast

Tallinna Vanglasse kokku 2 tundi ja 43 minutit ning 25.08.2015 Tallinna Vanglast Viru

Vanglasse kokku 2 tundi ja 2 minutit. Mõlemal korral etapeeriti kaebajat koos kolme

kinnipeetavaga.

11. Kaebaja väitel EIK praktika valguses ei vasta 0,396 m² suurune kamber EIÕK nõuetele.

Ringkonnakohus kaebaja väitega ei nõustu. Kohtupraktikas on sedastatud, et EIK otsustes ei

ole üheselt määratletud, kui palju ruumi peab kinnipeetaval saatebussis olema. Kinnipeetavate

transporditingimuste õiguspärasuse kontrollimisel on EIK hinnanud kinnipeetavale tagatud

isikliku ruumi suurust kogumis muude asjaoludega, s.h valgustus ja ventilatsioon, kas igal

kinnipeetaval on oma istekoht, reisi kestus ja kitsastes oludes toimunud transpordikordade arv

(10.07.2014. a otsus M.S. vs Venemaa, nr 8589/08; 08.01.2013. a otsus Retunscaia vs

Rumeenia, nr 25251/04; 25.10.2007. a otsus Yakovenko vs Venemaa, nr 15825/06)

(Riigikohtu 30.11.2015. a otsus nr 3-3-1-56-15, p 20). Seega EIK praktikas on hüvitise

väljamõistmise tinginud saatmistingimused kogumis, mitte pelgalt arvestuslik põrandapind

isiku kohta.

12. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 7 märgituga, et saatebussis asuva

4kohalise 90×176 cm mõõtmetega kambri ühe kinnipeetava osaks langev istumisruum järgib

nõudeid, millised on ette nähtud Euroopa Liidu direktiiviga 2001/85/EÜ reisibussis reisijale.

Seda arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kuna kaebajale tagatud isiklik ruum

saatebussis ei erinenud reisijateveo miinimumtingimustest vabaduses, siis saatebussi kambri

mõõtmetest lähtudes ei alandatud kaebaja etapeerimisel tema inimväärikust, sest sellistes

tingimustes etapeerimine ei saanud põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või

ebameeldivusi, kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. Ringkonnakohtu

seisukohta ei muuda ka kaebaja apellatsioonkaebuses viidatud EIK lahendid. Asjas

Yakovenko vs Ukraina (nr 15825/06) tuvastas EIK EIÕK art-i 3 rikkumise, kuid nimetatud

asjas oli vaatluse all saateautodes ja raudteevagunites saatmine olukorras, kus suur hulk

kinnipeetavaid viibis ühiste pinkidega kambrites. Sarnast olukorda käsitles EIK ka otsuses

asjas Retunscaia vs Rumeenia (nr 25251/04), kus ei olnud tõendatud, et igale isikule oli

tagatud istekoht. Muuhulgas võeti nimetatud asjas arvesse asjaolude kumulatiivset mõju, mida

EIK arvestas ka lahendis asjas M.S. vs Venemaa (nr 8589/08). Seega ringkonnakohus on

seisukohal, et EIK praktikast ei tulene viidet sellele, et kaebajale saatebussis tagatud ruumi

tuleks pidada inimväärikust alandavaks. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja tegevus kaebaja

etapeerimisel ei olnud õigusvastane, mistõttu jättis halduskohus õigesti kaebaja kasuks

kahjuhüvitise välja mõistmata.

13. Kaebaja väitel tundis ta ohtu elule seoses turvavööde puudumisega ning ta ei pea

asjassepuutuvaks tehnoülevaatuse mainimist. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses ega ka

varasema menetluse käigus väitnud, et saatebussi juht oleks tema etapeerimiste korral

ületanud kehtestatud sõidu piirkiirust. Kaebaja on vaid märkinud, et tal oli hirm, et

kokkupõrke või avarii puhul saab ta surma või vigastada. Ringkonnakohtu hinnangul üksnes

kaebaja teoreetiline hirmutunne väidetavalt võimaliku kokkupõrke või avarii toimumise

suhtes ei anna alust lugeda kaebaja taotlust kahju hüvitamiseks põhjendatuks. Ka on

ringkonnakohtu hinnangul halduskohus otsuse p-s 8 asjakohaselt viidanud saatebussi

tehnoülevaatusele, konstateerides, et tegemist on regulaarselt toimuvatel tehnilistel

ülevaatustel kõigile nõuetele vastavaks tunnistatud sõidukiga. Sellega andis halduskohus

ilmselgelt hinnangu ka saatebussis turvavöö puudumisele.

14. Kaebaja väited seonduvalt õiguskaitsevahendite olemasoluga siseriikliku kohtu ees ja

põhiõiguste tagamiseks menetluse kehtestamisega loeb ringkonnakohus asjakohatuteks.

Kaebaja on saanud enda õigusi kaitsta, esitades esmalt kahju hüvitamise taotluse vanglale ja

pöördudes seejärel kaebusega halduskohtu poole.

15. Kaebaja väide, et Riigikohtu 20.06.2014. a otsus nr 3-4-1-9-14 ei ole kohaldatav, ei ole

põhjendatud. Kaebaja nõuab käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt tema

inimväärikuse alandamisega etapeerimisel. Viidatud Riigikohtu otsuse p-s 36 on märgitud, et

riigil lasub kohustus tagada isikute inimväärikus nende kinnipidamise korral ja kohtu

määratud karistuse täideviimisel. Mõningased kannatused ja ebameeldivused kaasnevad isiku

kinnipidamisega paratamatult. Kinnipidamisega paratamatult kaasnevad kannatused ja

ebameeldivused ei ole aga seesugused, mis juba iseenesest tähendaks isiku inimväärikuse

alandamist. Kinnipidamistingimused võivad olla vastuolus õigusega inimväärikale

kohtlemisele, kui isiku kohtlemine tema kinnipidamise käigus ületab teatud raskusastme.

Täpset piiri, mil seadusliku kinnipidamisega kaasnevad tavapärased kannatused lähevad üle

inimväärikust alandavaks kohtlemiseks, pole võimalik määrata. See sõltub mitmetest

asjaoludest, muuhulgas seesuguse kohtlemise kestusest, selle füüsilisest ja psüühilisest

mõjust, mõningatel juhtudel ka kannatanu isiku eritunnustest ning muudest kinnipidamise

tingimustest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et eelnimetatud Riigikohtu lahendis

sisalduvad põhimõtted on kohaldatavad ka käesolevas asjas, kuna tegemist on üldiste

põhimõtetega väärikuse alandamise hindamisel.

16. Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus V. Nikitini apellatsioonkaebuse

rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 11.02.2016. a otsuse muutmata.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 60 eurot (tl 72). Kuna ringkonnakohus jätab

kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes tasutud

riigilõiv summas 60 eurot tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiina Pappel

12.01.