3-15-2990/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

29.09.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2990

Haldusasi

I.Š.-i kaebus Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirja nr 6-

2/1481 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.Š.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja - I.Š.

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1481 (tl 15-16) määrati I.Š.-ile

distsiplinaarkaristus, 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna ta ei allunud 16.08.2015

vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana.

2. I.Š. esitas Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1481 peale vaide (tl 17-19), mille

Viru Vangla jättis 29.10.2015. a vaideotsusega (tl 20) rahuldamata.

3. I.Š. esitas 26.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla

16.09.2015. a käskkiri nr 6-2/1481 tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole distsiplinaarmenetluses

välja selgitatud olulisi asjaolusid ning on rikutud menetlusreegleid, mis on viinud ebaõige

otsuseni. Kaebaja keeldus 16.08.2015 tööle asumise korraldusest põhiseaduse § 18 ning

töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna tal on valud paremas

käes ning töötamine seaks ohtu tema tervise ja tekitaks kannatusi. Kaebajale on 2013. a

paigaldatud kätte metallplaat ja kruvid, mis tuli eemaldada hiljemalt 25.10.2014, kuid vangla

meditsiiniosakond ei ole seda kaebajale võimaldanud. Kuna metallplaati ja kruve ei ole

õigeaegselt eemaldatud, tekitavad need valu ja teevad küünarliigese liikumise raskeks.

Kaebaja on seisukohal, et R. Aadamsoo ja I. Kasvandik ei olnud pädevad kaebaja

töövõimelisust hindama, kuna nad pole kirurgid ega ortopeedid. Kaebajale ei selgitatud, et tal

on võimalik tööd teha üksnes üht kätt kasutades. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on

ebaproportsionaalne.

4. Tartu Halduskohus jättis 28.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus

seisukohale, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 keelduda tööst koristajana põhjendusega, et

see võib kahjustada tema tervist.

Halduskohus märkis, et kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana Viru

Vangla 18.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/810. Kuna kaebaja ei ole taotlenud tööle määramise

käskkirja tühistamist, on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kaebaja

keeldus 16.08.2015 V8 osakonna koristajana tööle asumise korralduse täitmisest, tuues

põhjuseks oma tervisliku olukorra. Kaebaja vaatas üle õde I. Kasvandik, kes ei näinud aga

põhjust tema tööst vabastamiseks. Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi andmetel ei

olnud tema käe olukord või arstide hinnangud muutunud tööle määramise käskkirja andmisest

kuni vaidlusaluse kuupäevani. Kaebaja oli sellel ajavahemikul viibinud kahel korral ka

ortopeedi vastuvõtul. Tervisekaardilt nähtub ka see, et kaebaja tõi 26.05, 02.06, 26.06, 28.06

ja 06.07.2015 samuti tööst keeldumisel põhjuseks valu paremas käes, kuid valuvaigisteid õelt

ei soovinud või jättis talle väljastatud valuvaigistid võtmata.

Vastustaja poolt kohtule esitatud 23.11.2015. a Ida-Tallinna Keskhaigla kirja kohaselt ei sega

kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ja absoluutset näidutust implantaadi

eemaldamiseks ei ole.

Halduskohus leidis, et kaebaja paremale käele 2013. a paigaldatud implantaat ei takistanud

kaebajal parema käe kasutamist igapäevaelus ja sellega samaväärses tegevuses. Valu

esinemist ei saa küll objektiivselt kindlaks teha, kuid arvestades arsti hinnangut ja andmeid

selle kohta, et valuvaigisteid kaebaja ei soovi või ei kasuta, ei ole valu esinemine halduskohtu

hinnangul usutav. Halduskohus jõudis järeldusele, et töötamine eluosakonna koristajana,

arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, ei saanud kahjustada kaebaja

tervist. Halduskohus märkis, et kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud

tervishoiuteenusele, siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Halduskohtu hinnangul ei

olnud kaebaja töökohustus piiratud ka tingimusega, et kaebaja saab kasutada ainult vasakut

kätt, kuna ortopeedi arvamuse kohaselt ei tohiks tal ka parema käe kasutamine olla takistatud.

Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et perearst ja meditsiiniõde ei olnud pädevad

hindama kaebaja tervislikku seisundit ning vastustaja oleks pidanud muretsema Ida-Tallinna

Keskhaiglalt andmed 2013. a kaebajale tehtud operatsiooni kohta. Halduskohus leidis, et

Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu ei saanud tõendada kaebaja tervislikku seisundit

16.08.2015. Vastustaja on toiminud õigesti, sest tööle määramise käskkirja andmisel on

vastustaja tuginenud arsti otsusele ning Riigikohtu praktika kohaselt võis seega 16.08.2015

kaebaja terviseseisundit hinnata ka õde.

Kaebaja väite osas, et tal puudus võimalus distsiplinaarmenetluses esitada oma seisukohti ja

vastuväiteid, kuna distsiplinaarmenetluse materjale ei tõlgitud vene keelde, leidis

halduskohus, et see ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, kuna kaebaja valdab

vähemalt osaliselt eesti keelt ning vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada

distsiplinaar- ja vaidemenetluses tõlki. Halduskohus nõustus vaidlustatud käskkirjas esitatud

põhjendustega karistuse liigi ja määra osas ning leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud käskkiri on

õiguspärane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja esitas 27.04.2016 Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada.

Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud uurimiskohustuse täitmata ning on ebaõigesti

hinnanud asjas kogutud tõendeid. Asjaolu, et kaebaja ei vaidlustanud tööle määramise

käskkirja, ei tähenda, et kaebaja ei võinud keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4

alusel, kui ta leidis, et töö iseloom seab tema tervise ohtu ja tekitab kannatusi. Halduskohus

on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et ortopeed M. Uudeküll on keeldunud kaebajale

määratud operatsiooni teostamisest. Kaebaja hinnangul oleks kohus pidanud vajadusel

kaasama eksperdi, et tõde välja selgitada. Kaebaja leiab, et nii vangla arsti R. Aadamsoo kui

ka ortopeed M. Uudekülli tõendid ei ole usaldusväärsed, kuna need on välja antud selleks, et

mitte teostada kaebajale vajalikku operatsiooni. Halduskohus on meelevaldselt jätnud

tähelepanuta kaebajale implantaadi paigaldamise ja selle eemaldamise põhjused. Kaebaja

leiab, et tal oli mõjuv põhjus (käe küünarliigese ja luuhaigus) keelduda tööle asumast

tuginedes TTOS § 114 lg 5 p-le 4. Kaebaja arvates on ka Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a

haiguslugu asjakohane tõend, kuna see kajastab kaebaja haigust, teostatud ravi ja tulevikus

vajaminevat ravi, mida vastustaja meelevaldselt eirab. Kaebaja arvates on ebaõige

halduskohtu seisukoht, et seadus ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda

haldusmenetluses tõlgina ning et seaduses puudub nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Tõlk on

seaduse järgi isik, kes omab vastavat haridust ja kvalifikatsiooni. Kontaktisiku pädevuses on

viia läbi distsiplinaarmenetlus, mitte olla tõlgiks.

6. Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudus õiguslik

alus töötamisest keelduda. Vangla meditsiinitöötajad on hinnanud kaebaja töövõimeliseks ja

talle antud tööle asumise korraldus ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kaebaja

tervisekaardilt nähtub, et kaebajat on korduvalt läbi vaadanud ortopeed M. Uudeküll, kes on

leidnud, et vajadus erakorraliseks operatsiooniks implantaadi eemaldamiseks puudub.

Tervisekaardist nähtuvad andmed lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, et tema tööle

määramisel ei arvestatud talle paigaldatud implantaadiga. Vastustaja on seisukohal, et

kaebajale määratud karistus on vastavuses toime pandud rikkumise raskusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 6 õigesti leidnud, et Viru Vangla 18.05.2015. a

käskkiri nr 6-2/810, millega kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana

ajavahemikuks 19.05.2015–19.08.2015, on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt, sest

kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Samuti on halduskohus kontrollinud, kas kaebaja tööle

määramise käskkirja puhul on täidetud ka VangS § 37 lg-st 3 tulenev nõue, et kinnipeetava

võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst ning õigesti leidnud, et see nõue on täidetud.

9. Ringkonnakohus iseenesest nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et tööle

määramise käskkirja vaidlustamata jätmine ei tähenda seda, et kaebaja ei võinud tööle

asumisest keelduda TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel. Käesoleval juhul on aga ringkonnakohtu

hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 V8 osakonna

koristajana tööle asumise korralduse täitmisest keelduda, kuna töötamine osakonna

koristajana, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, ei saanud kahjustada

kaebaja tervist. Vaidlust ei ole selles, et kohe pärast tööle asumisest keeldumist vaatas

meditsiiniosakonna õde I. Kasvandik kaebaja üle ning leidis, et põhjus tööst vabastamiseks

puudub. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava

töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda ootamatu terviserikke korral kinnipeetava

terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi

22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16).

10. Riigikohtu praktika kohaselt on meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt,

halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi

13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Käesoleval juhul ongi halduskohus hinnanud

tõendeid kogumis ning leidnud, et ka muud tõendid (kaebaja tervisekaardilt nähtuvad

ortopeed M. Uudekülli sissekanded, kaebaja varasemad tööst keeldumised, valuvaigistite

mittesoovimine või nende võtmata jätmine ja Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a kiri)

kinnitavad seda, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 tööst keeldumiseks põhjusel, et see võib

kahjustada tema tervist. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust jõuda

selles osas halduskohtust erinevale seisukohale.

11. Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et ortopeed M. Uudeküll on

keeldunud kaebajale operatsiooni tegemisest, ei ole käesolevas asjas asjakohane. Küsimused

selle kohta, kas kaebaja vajab operatsiooni või kas ortopeed M. Uudeküllil on kohustus seda

teostada, väljuvad käesoleva vaidluse raamidest. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes

küsimus, kas kaebajal esines 16.08.2015 õiguslik alus tööle asumisest keelduda. Kaebaja

väitel keeldus ta tööst TTOS § 14 lg 5 p-st 4 tulenevalt, kuna tal olid valud paremas käes,

kuhu on paigaldatud operatsiooni käigus metallplaat ja kruvid ning töötamine seaks ohtu tema

tervise ja tekitaks kannatusi.

Nagu ringkonnakohus eelpool märkis, siis on halduskohus õigesti kindlaks teinud, et kaebajal

puudus alus tööle asumisest keeldumiseks, kuna kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud

kaebaja käele paigaldatud implantaat takistada kaebaja parema käe kasutamist igapäevaelus ja

sellega samaväärses tegevuses ning seega ei saanud eluosakonna koristajana töötamine,

arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, kaebaja tervist kahjustada.

Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus

on eksperdi kaasamata jätmisega rikkunud uurimiskohustust. Kaebajale operatsiooni

teostamise vajalikkuse küsimus ei seondu 16.08.2015 tööst keeldumisega, sest on tõendatud,

et kaebaja tervislik seisund võimaldas tal 16.08.2015 osakonna koristajana tööle asuda.

Seetõttu ei ole õige ka kaebaja etteheide halduskohtule, et halduskohus on meelevaldselt

jätnud tähelepanuta Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a vastuses märgitud

implantaadi paigaldamise ja eemaldamise põhjused. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui

kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, milleks on ka

otsustus implantaadi eemaldamise operatsiooni mitteteostamise kohta, siis tuleb kaebajal

pöörduda vastava hagiga maakohtu poole. Vangla arsti sisuline tegevus on tervishoiuteenuse

osutamine, mis ei allu halduskohtu kontrollile.

12. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a

haiguslugu ei saa tõendada kaebaja tervislikku seisundit kohtuasjas vaadeldaval ajal ehk

16.08.2015. Kaebaja väide, et nimetatud tõend on asjakohane, kuna see kajastab kaebaja

haigust, teostatud ravi ning tulevikus vajaminevat ravi, mida vastustaja eirab, ei anna alust

jõuda vastupidisele seisukohale.

Kaebaja haigus ja teostatud ravi on käesolevas asjas asjakohased üksnes ulatuses, milles need

annavad informatsiooni selle kohta, kas kaebaja tööle asumine 16.08.2015 oleks seadnud ohtu

tema tervise. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et vangla arst ja ortopeed olid

kaebajale 2013. a teostatud operatsioonist teadlikud. 23.07.2015 on ortopeed M. Uudeküll

teinud kaebaja tervisekaardile sissekande, et 2013. a oktoobris tehti kaebajale parema

küünarnuki murru tõttu osteosüntees ja küünarnukil on fiksatsiooni implantaadid. Samuti on

vangla arst R. Aadamsoo teinud korduvalt kaebaja tervisekaardile vastavasisulisi sissekandeid

(15.04.2014, 04.11.2014, 16.12.2014, 03.03.2015, 10.03.2015, 22.05.2015, 28.05.2015).

Seega olid arstid, kelle hinnangutele halduskohus järelduste tegemisel tugines, teadlikud

kaebajale 2013. a tehtud operatsioonist ja paigaldatud implantaadist ning said kaebaja

tervislikule seisundile hinnangut andes seda arvesse võtta. Tulevikus vajamineva ravi osas ei

ole Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu samuti asjakohane, kuna see ei puuduta

käesoleva vaidluse eset. Nagu ringkonnakohus eelpool märkis, siis kaebajale vajaliku ravi

teostamine või sellest keeldumine väljub käesoleva kohtuasja raamidest ja ka halduskohtu

pädevusest.

13. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul alusetu kaebaja väide, et nii vangla arsti R.

Aadamsoo kui ortopeedi M. Uudekülli tõendid ei ole usaldusväärsed, sest tegemist on

tõenditega, mis on välja antud selleks, et mitte teostada kaebajale vajalikku operatsiooni.

Seda, et kaebajale paigaldatud implantaat võib töötamisel seada ohtu kaebaja tervise, ei

kinnita lisaks vangla arsti ja ortopeedi poolt kaebaja tervisekaardile tehtud sissekannetele ka

Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a vastus kaebaja päringule. Ida-Tallinna Keskhaigla

vastuse kohaselt ei sega implantaat otseselt elamist ja absoluutset näidustust implantaadi

eemaldamiseks pole. Kuigi Ida-Tallinna Keskhaigla vastuses on märgitud, et nad ei saa

töötamise osas hinnangut anda, sest nad ei tea, millist füüsilist tööd silmas peetakse, leiab

ringkonnakohus, et Ida-Tallinna Keskhaigla kiri ei lähe vangla arsti R. Aadamsoo ja M.

Uudekülli seisukohtadega vastuollu, vaid pigem kinnitab nende järeldusi, et kaebaja on

võimeline töötama. Ida-Tallinna Keskhaigla kirja kohaselt paigaldatud implantaat otseselt

elamist ei sega. Arvestades seda, et kaebaja on tööle määratud koristajana ning sedagi kuni

kaheks tunniks päevas ja piiranguga mitte tõsta raskusi üle 5 kg, siis ei ole tegemist raske

füüsilise tööga, vaid pigem tegevusega, mis ei välju oluliselt igapäevaelus tehtava tavapärase

füüsilise pingutuse raamest.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on asunud õigustama

vangla ja arstide õigusvastast tegevust. Halduskohus on vastavalt halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 61 lg 2 teisele lausele hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid nende

kogumis ja vastastikuse seoses, tuvastanud asjaolud ja kohaldanud vastavaid õigusakte ning

põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et kaebus jääb käesolevas asjas rahuldamata.

15. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri tuleb

tühistada tõlgi menetlusse kaasamata jätmise tõttu.

Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja

menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Halduskohus

leidis, et vaidlustatud käskkirja ei saa tühistada põhjusel, et distsiplinaarmenetlus toimus eesti

keeles, sest kaebaja valdab vähemalt osaliselt eesti keelt ja vastustaja pakkus kaebajale

võimalust tõlgi kasutamiseks. Toimiku materjalide kohaselt on kaebaja taotlenud

distsiplinaarmenetluses tõlki alles 15.09.2015 distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumisel.

Samas on kaebaja esitanud distsiplinaarmenetluses 08.09.2015 2,5 lk pikkuse eestikeelse

seletuse. Vaideotsuse kohaselt on kaebaja 12.09.2015 sooritanud riigikeele eksami A2 tasemel

ning saanud tulemuseks 95%. Ka kõik käesolevas asjas kohtule esitatud menetlusdokumendid

on kaebaja esitanud eestikeelsena. Seega ei olnud tõlgi kaasamine distsiplinaarmenetlusse

vajalik, kuna kaebaja valdas piisavalt keelt, milles asja menetleti ning HMS § 21 lg-s 1

sätestatud eeldus tõlgi kaasamiseks ei olnud täidetud. Seetõttu jätab ringkonnakohus

tähelepanuta ka kaebaja väited selle kohta, et kontaktisik ei olnud pädev talle

distsiplinaarmenetluse materjale tõlkima.

16. Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1

kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole

menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/