2-16-1755/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.september 2016.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-1755

Tsiviilasi

AA ja JLi hagi NP vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

4 843,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: AA (isikukood xxx), e-post xxx@gmail.com

Hageja II: JL (isikukood xxx), esindaja AA (hageja I)

Kostja: NP (isikukood xxx), elukoht xxx, 10415 Tallinn,

e-post xxx@gmail.com

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil osalenud isikud

Kohtuistungil 07.06.2016 ja 08.09.2016

Hagejad ja kostja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt NPlt hagejate AA ja JLi kasuks solidaarselt välja varalise kahju

hüvitis summas 1305,39 eurot.

3. Jätta hagi varalise kahju hüvitise nõudes summas 37,75 eurot rahuldamata.

4. Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Hagejate menetluskulud riigilõivu näol 300 euro ulatuses jätta hagejate

kanda. Ülejäänud hagejate menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda

ja 3% ulatuses hagejate kanda.

5.2.

Kostja menetluskulud jätta kostja kanda.

5.3.

Rahuldada hagejate

ja kostja

taotlused

menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

Määrata

hagejate

menetluskulude

rahaliseks

suuruseks menetluskulud summas 400 eurot. Määrata kostja menetluskulude

rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 120 eurot.

5.4.

Mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 97

eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

2-16-1755

2 (16)

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hagejate seisukohad

1. AA (hageja I) ja JL (hageja II) esitasid 02.02.2016 Harju Maakohtule hagi NP (kostja)

vastu kahju hüvitise ja müügieseme puuduste kõrvaldamise nõudes. Hagejad nõuavad kostjalt

hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas 1118 eurot seoses Xxx xx-xx korterist 3

sisseehitatud kapi eemaldamisega, summas 39,99 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast

seinapeegli eemaldamisega, summas 93,90 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast 3

seinariiuli eemaldamisega, summas 21,50 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast seinanagi

eemaldamisega, summas 32 eurot seoses Xxx xx-xx korteri köögist Electrolux mikrolaineahju

alustaldriku üleandmata ja hüvitamata jätmisega, summas 37,75 eurot seoses Xxx xx-xx

korteri sisseehitatud köögimööblist (varamukapist) prügikastisüsteemi ja seda kandva

liugkonstruktsiooni eemaldamisega. Hagejad paluvad hüvitada kostjal eeltoodud tema poolt

tekitatud õigusvastane kahju kokku summas 1343,14 eurot. Samuti nõuvada hagejad kostjalt

mittevaralise kahju hüvitamist ja paluvad selle kostjalt välja mõista õiglases summas kohtu

äranägemisel.

2. Hagejate väitel avaldati 6. oktoobril 2015 internetiportaalis www.kv.ee kuulutus korteri

müügiks aadressil Sõle 47. Kuulutuses oli muuhulgas kirjas järgmine tekst: Lisainfo:

seinakappid, ventilatsioon, tv, tasuta parkimine, uus elektrijuhtmestik, garderoob, toad eraldi,

pakettaknad, parkett, lift. KÖÖK: elektripliit ja köögimööbel ning Avaras esikus ja mõlemas

magamistoas on mugavad garderoobid, kokku on korteris kolm garderoobi (Lisa 1

müügikuulutus). Kuulutuses on kostja selgesõnaliselt andnud teada, et korteri omandi juurde

kuuluvad ka magamistubade garderoobid sisseehitatud kappide ja esikus asetseva seinakapi

näol ning need sisalduvad vara hinnas. Korteriga tutvumise käigus ütles maakler EV, et

sisseehitatud kapid (kokku 3 tk) jäävad korterisse sisse, kuna need on korteriomandi olulised

osad. Seda, et sisseehitatud kapid on korteri olulised osad, mis määravad korteriomandi hinda,

märgib ka korteri hindaja KS hindamisaktis nr 1338/1015H lk 6. Seega on hagejate hinnangul

sisseehitatud kapid korteri oluliseks osaks. Antud esemed olid hagejate väitel ka üheks

vajalikest elementidest, miks üldse antud korter hagejate poolt osteti. Ostetud korteri valduse

ülevõtmisel hageja II poolt 05.11.2015 ja hageja I poolt 13.11.2015 selgus, et kostja ei ole

täitnud oma lubadusi korteri üleandmisel ega ole hagejatele üle andnud sisseehitatud kappe.

Hagejate hinnangul väärib märkimist ka asjaolu, et kostja ei ole allkirjastanud valduse

üleandmise-vastuvõtmise akti hagejaga I, milles olid välja toodud korteris akti koostamise

hetkeks ilmseks tulnud puudused. Lisaks kappide puudumisele oli nende eemaldamisega

tugevalt vigastatud korteri seinu ja nende viimistlust.

2-16-1755

3 (16)

3. Lisaks seinakappide eemaldamisele on hagejate väitel korteri vannitoast eemaldatud 3

klaasriiulit, seinapeegel ja seinanagi, mille tagajärjel on vannitoa seinte keraamilistesse

plaatidesse jäänud nimetatud esemete kinnitusaugud. Hagejad on seisukohal, et vannitoa

sisustus klaasriiulite, peegli ja nagi näol oleks pidanud jääma korterisse ning vannitoast ei

oleks tohtinud kirjeldatud esemeid eemaldada kuna need olid müügilepingu osaks. Lisaks

poleks tohtinud neid eemaldada, kui ei oldud kindlad, et eemaldamisega ei tekitata varale

kahju. Antud juhul on vannitoaseinad kahjustatud ja rikutud. Kostja poolse hooletu ja

õigusvastase käitumisega on müügikuulutuses välja reklaamitud maitsekalt plaaditud

vannitoast ja hindamisaktis eksperdi poolt üle vaadatud hiljuti põhjalikult renoveeritud ja

ilma viimistluse kulumisjälgedeta korterist on saanud kahjustatud seintega sanitaarruum.

Käesolevaks ajaks on eemaldatud esemetest hagejad asendusena soetanud seinapeegli hinnaga

39,99 eurot. Hagejad leiavad, et seoses 3 riiuli ja nagi soetamisega tekib neil kostja

ebaseadusliku tegevuse tulemusena kahju summas kokku umbes 115,40 eurot (1 riiuli

ligikaudne maksumus 31,30 eurot ja seina nagi ligikaudne maksumus 21,50 eurot).

4. Hagejad leiavad, et kostja ei ole korterisse sisseehitatud köögitehnikast ja –mööblist üle

andnud integreeritud Electrolux mikrolaineahju sisemist alustaldrikut. Kostja keeldus hagejate

väitel seda korteri üleandmisel hüvitamast, väites, et selle hind on 5 eurot ning uued

omanikud võivad selle ise poest osta. Hageja II ostis sobiva taldriku ise poest hinnaga 32

eurot. Hagejate hinnangul on alustaldrik mikrolaineahju oluline osa, ilma milleta ei ole

võimalik eset kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Samuti ei ole võimalik mikrolaineahju

eemaldada, kuna tegu on köögimööbli integreeritud e. sisseehitatud esemega ja selle

eemaldamine kahjustaks oluliselt korteromandit.

5. Samuti on hagejate väitel kostja omavoliliselt eemaldanud köögist valamukapist

prügikastisüsteemi koos seda kandva liugkonstruktsiooniga, mis oli kinnitatud statsionaarselt

valamukapi põhja külge. Nimetatud esemete eemaldamise tulemisena jäid kapi põhja ja seda

katva aluskatte sisse kinnitusavad, mis rikkusid korterisse sisseehitatud köögimööbli.

Kaashagejad on seisukohal,

et

kirjeldatud prügikastisüsteem

koos

seda kandva

liugkonstruktsiooniga oli korterisse sisseehitatud köögimööbli oluline osa ja see kuulus

köögimööbli komplekti ning ühtlasi sisaldus ka korteri müügihinnas (müügikuulutuses:

Köögis on uus integreeritud köögimööbel).

6. Oma pretensioonidest teatamiseks saatis hageja I kohe e-kirja kostjale, milles teatas, et ei

ole rahul sellega, millisel kujul on ostetud korter temale üle antud ja, et kostja on oluliselt

rikkunud nendevahelist kokkulepet, so üle antud omand ei ole samas seisus nagu ta oli

hagejatele tutvustamise hetkel ning see ei vasta müügikuulutuses ega hindamisaktis

kirjeldatule. Hagejad palusid korduvalt kostjat, sh maakler Eha Vahersalu kaudu, tagastada

korterist eemaldatud garderoobide kapid vältimaks lisakulude tegemist ja olukorra kiireks

lahenduseks, kuid tulutult. Hinnapäringute edastamise ja vastuste saamise ajal selgus, et

kostja ei olegi tegelikult huvitatud tekitatud kahju korvamises. Hageja II tegi hinnapäringud

kokku 9 äriühingule tema poolt valmistatud jooniste alusel 3 garderoobi kapi maksumuste

kohta. Saabunud hinnapakkumised (sh kappide maksumus, transport ja paigaldus) olid

vahemikus 1084,60-2694,53 eurot. 05.12.2015 sõlmiti leping nr TL 12/09 KD-Interior Design

OÜ-ga 3 garderoobi kapi (sh paigaldus ja transport) kohta kokku lõppsummas 1118 eurot,

millest 500 eurot oli tasutud ettemaksena 05.12.2015 arve nr 12/8 alusel hageja I poolt

06.12.2015. KD-Interior Design OÜ-lt tellitud 3 garderoobi kappi on paigaldatud Xxx xx-xx

korterisse 22.01.2016.

7. Lisaks leiavad hagejad, et kostja on tekitanud hagejatele õigusvastaselt mittevaralist kahju.

Hagejate hinnangul on kostja hooletu käitumine müüdud korteri vabastamisel ja võõrandatud

vara sisuline lõhkumine tekitanud olukorra, kus hagejad ei saanud asuda sissekolimisel

2-16-1755

4 (16)

kasutama soetatud vara selleks ettenähtud korras ja vastavalt hagejate õiguspärastele

ootustele. Hagejad olid kostja poolt rikutud kohustuste tõttu (vara ei olnud üle antud sellisel

kujul nagu see oli soetamise hetkel) sunnitud taluma igapäevaselt stressi, elulist ebamugavust

ja otsima erinevaid võimalusi oma igapäevaelu korraldamisel, sh riiete jm koduste esemete

hoiustamiseks ajutiste vahendite hankimine, kokkulepete otsimine kostjaga, suhtlemine

maakleriga EV ja muude olukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemine (vannitoa

kasutuse ohutuse tagamine, eelarve ümberplaneerimine, sobivate esemete otsimine

kaubandusest, erinevate hinnapäringute tegemine ja nende sobivusanalüüs, disainlahenduste

planeerimine) selle asemel, et nautida soetatud ja lisainvesteeringuid mittevajavat elukohta.

Hagejate väitel olid nad kostja õigusvastase tegevuse tulemusena sunnitud ümber planeerima

oma kulutused seoses soetatud korteri sisustamisega, so kulutama ja planeerima kulude

tegemist oma säästude arvel eeskätt korterist õigusvastaselt ära viidud esemete asendamisele

(alustades mikrolaineahju alustaldriku ja vannitoa elektrikaabli ohutuks peitmiseks soetatud

seinapeegli taha ja lõpetades hinnapäringute tegemisega sobivate garderoobide leidmiseks).

Ostjad arvestasid korteri ja müügihinna sees sisalduvate esemete seisukorda ja olemasolu ning

tulenevalt sellest planeerisid oma eelarve muude vallasasjade soetamiseks juba ära. Just sel

põhjusel häiris lubatud esemete puudumine valduse kätte saamisel ja nende eemaldamisega

tekitatud kahju tugevalt ja häirib käesoleva ajani hagejate igapäevast elu, so rohkem kui 4 kuu

vältel. Hagejad pidid ja peavad siiani õiguspäraste ootuste vastaselt taluma igapäevaselt

stressi ning kulutama oma vaba aega ja enda rahalisi vahendeid kostja poolt nendele algselt

lubatud kappide hankimiseks, kappide eemaldamisel tekitatud vigastuste parandamiseks ja

muid käesolevaks ajaks soetatud esemete (seinapeegel ja mikrolaineahju alustaldrik)

ostmiseks ning planeerima neid kulutusi ja ka neid, mis on siiani veel reaalselt tegemata

(vannitoariiulid, seinanagi, prügikastisüsteem) ja mahutama neid oma eelarvesse, olles

teadmatuses, kas kostja hüvitab need kulud või mitte. Eelkirjeldatud mittevaraline kahju on

tekkinud eeskätt põhjusel, et hagejad ei olnud teadlikud kõikidest nendest puudustest ja

kahjudest, mis tulid ilmsiks antud korteri kätte saamisel ega saanudki nendega arvestada enne

ostutehingu teostamist, kuivõrd nendele ja ka korteri hindajale oli loodud korteromandi

seisukorrast teistsugune mulje.

8. Vastuseks kostja vastusele märgivad hagejad, et 29.10.2015 korteriomandi notariaalselt

kinnitatud ostu-müügileping tõlgiti ostu-müügitehingu sõlmimisel NPle vene keelde, millest

tulenevalt isik teadis, et müüb korteri kaasomandisse. Seega oleks tulnud korter üle anda

mõlemale kaasomanikule. 04.11.2015 andis NP korteri üle ainult ühele kaasomanikule

hagejale II. Hageja I kui üks kaasomanikest teavitas sellest rikkumisest koheselt kostjat ning

ühtlasi esitas ka omapoolsed pretensioonid korteri kasutusvalduse saamise kohta.

9. Hagejad märgivad vastusena kostja väitele, et korteriomandite võõrandamisel ning neist

eelmiste elanike lahkudes on iseenesest mõistetav, et sinna jäävad seintesse augud mingite

esemete kinnitamisest jne ning neid tuleb taluda (ja arvestada nende olemasoluga) igal

järgneval elanikul, seda, et müügikuulutuses on kirjas, et korter on täielikult renoveeritud

2014. aastal. See, et tegu on täielikult renoveeritud korteriga, on kirjas ka läbirääkimiste

protokollis 3E151014-1 p-s 6.1. Hagejatele jääb arusaamatuks kostja vastuse mõte, kuna

hagiavalduses iseenesest pole nõutud sanitaarremondi kompenseerimist.

10. Vastusena kostja väitele, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi

võõrandamisel on õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks, märgivad hagejad,

et hagejad pole nõudnud valgustite kompenseerimist hagiavalduses, mistõttu hagejatele jääb

antud vastuse mõte arusaamatuks.

11. Vastusena kostja väitele, et 14.oktoobril 2015.a koostatud lepingueelsete läbirääkimiste

protokoll nr 3E151014-1 kinnitab üleantavate esemete loetelu, märgivad hagejad seda, et

2-16-1755

5 (16)

tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg-st 2 kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida

teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Eraõiguses on kasutusel

privaatautonoomia põhimõte, mis võimaldab isikutel sõlmida just neile sobivaid lepingute

vorme, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega antud läbirääkimiste protokoll küll omab teatud

mõttes lepingule iseloomulike jooni, küll aga kinnisvara ost- müük on Eestis reguleeritud

viisil, et leping peab olema notariaalselt tõestatud. Antud protokoll seda kahjuks pole. Siiski,

kui lugeda läbirääkimiste protokolli 3E151014-1 peatükki Pakkumus ja selle punkti 5, on seal

märgitud, et korterisse jääb peale sisseehitatud köögimööbli ja mikrolaineahju Electrolux, ka

vannitoa sisustus.

12. Kostja väitele selle kohta, et kui esineski mingisuguseid täiendavaid suulisi kokkuleppeid

maakleri ja hagejate vahel, olid need maakleri ja hagejate omavahelised katteta kokkulepped,

mille eest kostja ei vastuta, märgivad hagejad seda, et hagejatel ei olnud põhjust kahtlustada,

et maakleri tegevus ei ole kooskõlastatud korteri omanikuga ning, et maakler vahendab

hagejatele vara ilma omaniku heakskiiduta. Hagejatel oli alust eeldada, et maakler ja kostja

olid eelnevalt omavahel müügitingimustes kokku leppinud ja maakler vahendas kostja

esitatud tingimusi.

13. Kohtuistungil jäid hagejad oma seisukohtade juurde.

14. Hagejad on avaldanud enda menetluskuluks riigilõivu summas 400 eurot.

Kostja vastuväited

15. Kostja hagi ei tunnista.

16. Kostja kinnitab, et poolte vahel on koostatud 04.novembril 2015.a üleandmise akt, millele

on alla kirjutanud hageja II ehk siis hageja I elukaaslane. Kostjale jäävad arusaamatuks väited,

et hagejal II puudusid volitused nimetatud aktile allakirjutamiseks. Akti üle vaidlemisel

paljasõnaliste formaalsuste taha peitmine ei ole tõsiseltvõetav.

17. Kostja leiab, et poolte vahel on 29.10.2015.a sõlmitud korteriomandi müügileping koos

ühishüpoteegiga koormamiselepingu ja asjaõiguslepingutega ja selle lepingu punkt 1.3.

loetleb lepinguobjektiga üleantavate vallasasjade nimekirja. Nendeks olid sisseehitatud

köögimööbel koos tehnikaga, vannitoa sisustus ilma pesumasina ja kuivatita. Muud hagejate

dokumentides mainitud vallasasjad ei olnud lepinguobjetideks. Kostja, hageja II ja tehingut

vahendanud OÜ Raid ja Ko esindaja vahel on 14.oktoobril 2015.a koostatud ka lepingueelsete

läbirääkimiste protokoll nr 3E151014-1. Selle lepingu punkt nr 5 on identne notariaalse

müügilepinguga, st loetleb üleantavad vallasasjad.

18. Kostja leiab, et korteriomandite võõrandamisel ning neist eelmiste elanike lahkudes on

iseenesest mõistetav, et sinna jäävad seintesse augud mingite esemete kinnitamisest jne ning

neid tuleb taluda (ja arvestada nende olemasoluga) igal järgneval elanikul. Kerge

sanitaarremont on varem asustatud eluruumide omandamisel tavaline ning selle taha

peitumine ehk puudustena vormistamine on veider.

19. Kostja leiab, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi võõrandamisel on

õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks. Kostja jättis muuhulgas hagejatele

valgustid koridoris ja vannitoas.

20. Kostja märgib, et maakler näitas korteriomandit ostjatele iseseisvalt kostja juuresolekuta.

Kostja nägi hagejat II esimest korda protokolli koostamisel, seega kui esineski mingisuguseid

täiendavaid suulisi kokkuleppeid, olid need maakleri ja hagejate omavahelised katteta

kokkulepped.

21. Samas pole selles kuulutuses kirjas, missugused vallasasjad kuuluvad korteriomandi

2-16-1755

6 (16)

võõrandamisel müüjale üleantava vara hulka. Lisainfo kirjeldab vaid korteris olevaid

vallasasju. Müügiobjektiks sisalduvad vallasasjad on üles loetletud kohtule esitatud müüja ja

maakleri vahelises lepingus ja notariaalses ostumüügilepingus.

22. Kostjale on arusaamatu, miks nõuavad hagejad prügikastisüsteemi kompenseerimist, sest

üleantava vara koosseisus teda polnud (st see on hageja poolt hiljem ise arvatavasti

installeeritud). Samuti märgib kostja, et mikrolaineahju taldriku puudumist üleantava vara

hulgast on hageja vara üleandmisel viitamata jätnud. Vannitoa sisustusest ei kuulunud

metallriiulid ja väike peegel, mille kostja eluruumide vabastamisel kaasa võttis,

lepinguobjekti hulka. Vara üleandmisel pretensioone ei esitatud. Vannitoa sisustuse all

mõeldakse kostja hinnangul eelkõige torustikku, kraanikausse ja vanne jms koos seda

ümbritsetavate mööbliesemetega (kraanikausikapp, vanniümbris jms). Kostja jättis vannituppa

käterätikutehoidja, kuigi see ei olnud lepingu objektiks.

23. Kohtuistungil 07.06.2016 on kostja asunud täiendavalt seisukohale, et prügikastisüsteem

ja mikrolaineahju taldrik ei ole köögimööbli olulised osad. Mikrolaineahju taldrikut pole

kostja väitel olnud ja selle asemel kasutas kostja tavalist taldrikut ning, et kostja hoiatas

hagejaid enne korteri müüki, et taldrikut seal ei ole. Samuti väidab kostja, et sellist

prügikastisüsteemi nagu väidavad hagejad, pole seal korteris olnudki. Valamu all kapis oli

tavaline prügiämber ja sinna polnud võimalik hagejate väidetud prügikastisüsteemi

paigaldada. Samuti märgib kostja, et seinakappide näol oli tegemist tavalise kapiga, kus olid

torud, riiulid ja korvid. Tegemist oli varem kasutatud kappidega. Nii kallist kappi nagu on

soetanud hagejad pole seal olnud.

24. Kostja on märkinud enda menetluskuluks hagivastuse koostamise kulu summas 120 eurot.

Kostja väitel on OÜ-le Mango ja Reiter tasutud hagivastuse koostamise eest arve summas 120

eurot. Nimetatud summa palub kostja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED

25. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS

§ 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

26. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2

järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle

omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest

avaldustest.

27. Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks järgmised tõendid. Korteri Xxx xx-xx,

Tallinn (edaspidi korter) müügikuulutuse (I kd tl 120-125), millega hagejad soovivad

tõendada, millised esemed kuulusid korteri juurde; 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr

1338/1015H (I kd tl 126-149), millega hagejad soovivad tõendada, millises seisukorras oli

korter ja mis esemed korteri sisustusse kuulusid; fotod korterist (I kd tl 150-175), millega

hagejad

soovivad

tõendada

esemete

(kappide,

vannitoariiulite,

vannitoa

peegli,

prügikastisüsteemi) puudumist ning seinte ja köögikapi kahjustamist; arve-saateleht nr

2-16-1755

7 (16)

474185 (I kd tl 176), millega hagejad soovivad tõendada mikrolaineahju taldriku maksumust;

Jysk maksekviitung (I kd tl 177), millega hagejad soovivad tõendada vannitoa peegli

maksumust ja kulu; väljatrükk K-Rauta kodulehelt (I kd tl 178-179), millega hagejad

soovivad tõendada prügikastisüsteemi maksumust; väljatrükk K-Rauta kodulehelt (I kd tl 180-

181), millega hagejad soovivad tõendada vannitoanagi maksumust; väljatrükk K-Rauta

kodulehelt (I kd tl 182), millega hagejad soovivad tõendada vannitoariiuli maksumust;

05.11.2015-11.11.2015 kirjavahetus (I kd tl 183-187), millega hagejad soovivad tõendada, et

pöördusid koheselt oma pretensiooniga kostja poole; 05.11.2015 ja 19.11.2015 kirjavahetus (I

kd tl 188-189), millega hagejad soovivad tõendada, et nad üritasid saavutada kompromissi

kostjaga; kappide eskiisid (I kd tl 190-191), millega hagejad soovivad tõendada kappide

valmistamiseks lahenduste otsimist; 26.11.2015 hinnapakkumine (I kd tl 192), millega

hagejad soovivad tõendada soovi leida kõige soodsam pakkumine kappide valmistamiseks;

päringud ja pakkumised Ergofur OÜ-lt, Hansaekspert OÜ-lt, Hansaword OÜ-lt;

Soodnegarderoob OÜ-lt, TMP Service OÜ-lt, Ventex Grupp OÜ-lt (I kd tl 193-205), millega

hagejad soovivad tõendada soovi leida kõige soodsam pakkumine kappide valmistamiseks ja

kappide maksumust; leping nr TL 12/09 (I kd tl 206), millega hagejad soovivad tõendada 3

kapi tellimist KD Interior Desing OÜ-lt ja selle maksumust; KD Interior Desing OÜ arved nr

12/8 ja 1/13 (I kd tl 207-208), millega hagejad soovivad tõendada 3 kapi maksumust koos

paigalduse ja transpordiga; internetipanga väljatrükid (I kd tl 209-210), millega hagejad

soovivad tõendada 3 kapi eest tasumist; kostjale 18.12.2015 saadetud e-kiri (I kd tl 211-212),

millega hagejad soovivad tõendada kohtuvälise kokkuleppe pakkumise tegemist kostjale;

13.11.2015 korteriomandi üleandmise akt (I kd tl 213-214), millega hagejad soovivad

tõendada, et hageja I võttis korteri vastu 13.11.2015 ja märkis üles puudused; 04.11.2015

korteriomandi üleandmise akt (I kd tl 215), millega hagejad soovivad tõendada, et 04.11.2015

võttis korteri vastu üksnes hageja II; 09.10.2015 hüpoteegi kustutamise kokkulepe,

korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (II kd tl 53-

62), millega hagejad soovivad tõendada seda, et tulenevalt eelmise elukoha müügist, olid

hagejad sunnitud võtma vastu Xxx xx-xx puudustega korteri. Hagejad taotlesid tunnistajana

maakler EV ülekuulamist, kelle ütlustega soovisid hagejad tõendada, et sisseehitatud kapid,

vannitoa mööbel, prügikastisüsteem ja mikrolaineahju taldrik olid korteri juurde kuuluvateks

esemeteks ja need oleks pidanud kostja hagejatele korteri müümisel üle andma. Kohus

rahuldas hagejate taotluse ja kuulas tunnistaja üle 08.09.2016 kohtuistungil.

28. Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks järgmised tõendid. Lepingueelsete

läbirääkimiste protokoll 14.10.2015 nr 3E151014-1 (II kd tl 9-12), millega kostja soovib

tõendada, et läbirääkimiste protokollis polnud märgitud esemeid, mida hagejad nõuavad;

29.10.2015

korteriomandi

müügileping,

ühishüpoteegiga

koormamise

leping

ja

ajaõiguslepingud (II kd tl 16-30), millega kostja soovib tõendada, et lepingus polnud märgitud

esemeid, mida hagejad nõuavad. Kostja esitas taotluse kuulata üle tunnistajana AKi, kelle

ütlustega soovis kostja tõendada asjaolu, et korterisse sisseehitatud kapid olid varem

kasutatud materjalidest ja, et köögimööbli juurde ei kuulunud prügikastisüsteemi. Kohus

rahuldas kostja taotluse ja kuulas tunnistaja üle 08.09.2016 kohtuistungil.

29. Kostja väitel on hagiavalduse lisa nr 3 (fototabel) koostatud hagejate poolt iseseisvalt ning

nende vormistamise (sh pildistamise) juures pole olnud kostjat või tema esindajat. Kostja ei

saa kinnitada ega ka ümber lükata selles sisalduvat. Hagejad kinnitavad, et fototabel on tehtud

vastavuses Eestis kehtivate reeglitega, fotod ei ole töödeldud fototöötlusprogrammidega ning

fotografeeritud kohad on täpselt sellises seisus nagu need olid Xxx xx-xx valduse

kättesaamisel

ja

nendes

ei

olnud

kaashagejate

poolt

tehtud

muudatusi,

v.a

seinakonstruktsioonist lahti olnud pahtli- ja krohvimaterjali eemaldamine olukorra

jäädvustamiseks ja selle iseseisvaks parandamiseks seoses uute sisseehitatud kappide

2-16-1755

8 (16)

paigaldamisega. Kohus leiab, et hagejate poolt esitatud fototabelid on lubatavad tõendid.

Fotod võivad olla dokumentaalseteks tõenditeks TsMS § 272 mõttes.

30. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostja omandis olnud korteri müügiks avaldati

kuulutus internetiportaalis www.kv.ee; kostja ja hageja II sõlmisid 14.10.2015 lepingueelsete

läbirääkimiste protokolli nr 3E151014-1 (edaspidi läbirääkimiste protokoll); kostja ja hagejad

sõlmisid 29.10.2015 korteriomandi müügileping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja

ajaõiguslepingud (edaspidi müügileping); hageja II võttis korteri vastu 04.11.2015 ja hageja I

kirjutas korteri üleandmise aktile alla 13.11.2015; korteris asusid 3 garderoobikappi, vannitoa

peegel, vannitoa riiulid (3 tükki) ja nagi; kostja on võtnud korterist kaasa 3 garderoobikappi ja

vannitoast peegli, seinariiulid (3 tükki) ning nagi; hagejad esitasid 05.11.2015 kostjale

pretensiooni puuduolevate esemete osas. Vaidlust ei ole ka vannitoa peegli, seinariiulite ja

nagi ning prügikastisüsteemi ja mikrolaineahju taldriku maksumuse osas. Vaidlust ei ole ka

selle üle, et kostja ei ole hagejatele äravõetud esemete maksumust hüvitanud. Kohus loeb

TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.

31. Kostja on esitanud vastuväite, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi

võõrandamisel on õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks. Kohus märgib, et

hagejad ei ole valgustite kaasavõtmise osas nõuet esitanud, mistõttu kohus jätab kostja

sellekohase vastuväite tähelepanuta.

32. Vaidlus on järgmiste asjaolude üle:

-

kas korteris olnud garderoobikapid (3 tükki), vannitoa riiulid (3 tükki), vannitoa

peegel ja nagi kuulusid müügieseme (korteri) juurde;

-

kas kostjal oli õigus need esemed korteri müümisel eemaldada ja kaasa võtta;

-

kas korteris oleva köögimööbli juurde kuuluvad prügikastisüsteem ja mikrolaineahju

juurde mikrolaineahju taldrik;

-

kas korteris asusid enne korteri hagejatele võõrandamist hagejate väidetud

prügikastisüsteem ja mikrolaineahju taldrik;

-

kas hagejatel on õigus nõuda garderoobikappide maksumust summas 1118 eurot;

-

kas esinevad asjaolud, mille puhul on hagejatel õigus nõuda mittevaralise kahju

hüvitist.

33. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejad võtsid kehtivalt müügieseme vastu. Hagejad on

märkinud, et 04.11.2015 võttis korteri vastu ainult hageja II ja seda ka ainult olude sunnil,

kuna nad olid müünud oma varasema elukoha. Hagejad leiavad, et hageja I ei ole korterit

kehtivalt vastu võtnud, vaid hageja I allkirjastas vastuvõtmise akti alles 13.11.2015, milles tõi

välja korteri puudused. Kostja leiab, et müügilepingu poolte vahel on koostatud 04.11.2015.a

üleandmise akt, millele on alla kirjutanud hageja II ehk siis hageja I elukaaslane ja sellega on

ostjad korteri vastu võtnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et juhul kui on

tegemist kaasomanikega ja samas elukaaslastega ning ühe kaasomaniku elukaaslane võtab

müügieseme vastu, siis tuleks lugeda müügiese vastuvõetuks ka teise kaasomaniku suhtes.

AÕS § 71 lg-st 4 tuleneb, et kaasomanikul ei ole teiste kaasomanike seadusest tulenevat

esindamise õigust. Antud juhul ei nähtu, et hageja I oleks hagejat II volitanud ka tehinguliselt

tema nimel korterit vastu võtma. Kuna kaasomanikud teostavad oma õigusi iseseisvalt, oleks

tulnud korter üle anda ka hagejale I ehk siis teisele kaasomanikule. Samas ei mõjuta see

asjaolu käesoleva asja lahendamist.

34. Hagejad on esitanud kostja vastu nõude lepinguvälise kahju sätete alusel. Vastavalt VÕS

§ 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

2-16-1755

9 (16)

käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise

kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel

nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju

ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leiab, et lepinguvälise kahju hüvitamise sätete

alusel ei saa käesolevat asja lahendada, kuna vaidluse saab lahendada VÕS 11.peatüki sätete

alusel, so müügilepingu sätete alusel. Pooled on nõustunud sellega, et asja saab müügilepingu

sätete alusel lahendada.

35. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

rahas ja võtma asja vastu. Hagejad on tuginenud müügilepingu esemeks oleva asja

lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja

lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja

lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejate poolt esitatud

tõenditest esitasid nad kostjale oma pretensioonid koheselt. Pealegi ei ole kostja esitanud

vastuväidet selle kohta, et ostjad (hagejad) oleksid müüjale (kostjale) teatanud

lepingutingimustele mittevastavusest ebamõistliku aja jooksul. Seega poolte arutlus asjaolu

üle, kas ja millal keegi hagejatest korteri vastu võttis ei oma asja lahendamisel tähtsust kuna

hagejad saavad tugineda lepingutingimuste mittevastavusele ka sellele väitele tuginemata.

36. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi

muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Seega on asja

lepingutingimustele vastavuse määramisel oluline kindlaks teha poolte vahel sõlmitud

müügilepingu sisu.

37. Kohus leiab, et müügilepingu sisuks oli lisaks korterile ka selle sisustus – 3

garderoobikappi, vannitoa riiulid (3 tükki), vannitoa peegel ja nagi.

38. Korteri müügikuulutuse (I kd tl 120-125) kohaselt on kuulutuse lk 1 lisainfona märgitud

muude esemete hulgas seinakapp ja garderoob. Kuulutuse lk 2 on märgitud, et avaras esikus

ja mõlemas magamistoas on mugavad garderoobid, kokku on korteris kolm garderoobi.

Samuti nähtub kuulutuse juures olevatelt fotodelt sisseehitatud garderoobikapid (lk 4,

paremalt ja ülevalt teine foto, lk 5 vasakul ülemine foto ja paremal ülemine foto). Kuulutuse

lk 2 on märgitud, et kokku ehitatud vannituba ja wc on avar ja kaunis ning, et maitsekalt

plaaditud vannitoas on vann, integreeritud pesumasin-kuivati ning pilgu eest kaetud

käterätikuivati. Lisaks on kuulutusele lisatud fotodelt (kuulutuse lk 5 paremal ülevalt kolmas

foto) näha, milline näeb välja kuulutuse tekstiosas kirjeldatud vannituba. Fotolt nähtub 3

seinariiulit ja peegel.

39. Käesolevas asjas on tunnistaja EV ütlustega tõendatud, et korteri müügikuulutus pandi

internetiportaali üles tema poolt (II kd tl 88). Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud temal

müüjaga juttu sellest, kas garderoobikapid jäävad sisse või võetakse välja ja tunnistaja eeldas,

et

garderoobikapid

jäävad

korterisse

sisse.

Tunnistaja

leiab,

et

sisseehitatud

garderoobikappide puhul on üldine tava, et need jäävad korterisse korteri müümisel sisse.

Lisaks märkis tunnistaja, et tavaliselt lepitakse müüja ja ostja vahel eraldi kokku, mis esemed

korterisse jäävad ja mis ei jää (II kd tl 88). Vannitoa sisustuse all sai tunnistaja aru seda, mis

on kruvidega seinas ja antud korteri puhul oli selleks peegel ja riiul (II kd tl 89). Kohus leiab,

et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et maakleri ja kostja vahel puudus kokkulepe selle kohta,

mis esemeid võib maakler müügikuulutusse märkida ja mis esemed kuuluvad konkreetselt

müügieseme (korteri) juurde. Kohus leiab, et maakler lähtus põhjendatult arusaamast, mille

kohaselt korterisse sisseehitatud kapid ja vannitoa seina kruvidega kinnitatud asjad peaksid

2-16-1755

10 (16)

kuuluma korteri juurde ka korteri müümisel. Sisseehitatud kappide näol on kohtu hinnangul

tegemist oma olemuselt esemetega, mis on korterisse püsivalt paigaldatud ja mõistlikult võttes

ei saa eeldada, et need esemed korterist korteri müügi puhul eemaldatakse, välja arvatud siis,

kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja väitis kohtuistungil, et maakleriga oli kokku lepitud,

et korterisse jääb kõik, mis on köögis ja köögitehnika ning vannituppa wc pott, valamu ja

vann ning kõik ülejäänu, mida sai demonteerida, kuulus müüjale. Kohus leiab, et kostja väide,

mille kohaselt kõik muu, mida sai demonteerida, kuulus müüjale, ei ole millegagi tõendatud.

Tunnistaja ütluste kohaselt sellist kokkulepet müüja ja maakleri vahel polnud. Muid tõendeid

sellesisulise kokkuleppe kohta ei ole kohtule esitatud.

40. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakleri ja kostja vahel oli sõlmitud

maaklerileping. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler)

vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama

kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle

selle eest tasu (maakleritasu). Seega maakler üksnes vahendab lepingu sõlmimist, mitte ei

sõlmi lepingut enda nimel. Seega ei saa ka müügikuulutust pidada maakleri enda nimel

tegutsemiseks, vaid ka sellele kohaldub maaklerilepingu olemus, mille kohaselt

müügikuulutus on avaldatud müüja nimel. Sellisel juhul eeldatakse müüja teadlikkust

müügikuulutuse sisust. VÕS § 658 lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule

käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS §

621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kohus

leiab, et kui käsundiandja ei ole juhiseid andnud, on käsundisaajal õigus lähtuda parimast

võimalikust arusaamisest käsundi täitmisel. Kostja oleks pidanud selgesõnaliselt andma

maaklerile juhiseid selle kohta, et garderoobikapid ja vannitoasisustus (riiulid, peegel ja nagi)

ei kuulu müügieseme juurde. Sellekohase juhise puudumisel oli maakleril õigus lähtuda

tavapärasest praktikast, mille kohaselt sisseehitatud ja seina külge kinnitatud asjad lähevad üle

ostjale. Kostja ei ole esitanud väidet, et sellist praktikat, mille puhul reeglina sisseehitatud ja

seina külge kinnitatud asjad lähevad üle ostjale, ei ole või on praktika teistsugune.

41. Kohus leiab, et müügikuulutuses avaldatu näol on kohtu hinnangul tegemist müüja jaoks

siduvate pakkumistega. Kohus leiab, et need pakkumised said müügilepingu osaks ning

asjaolu, et läbirääkimiste protokollis ja müügilepingus ei olnud märgitud korteri juurde

kuuluvate esemetena kolme garderoobikappi ja vannitoa sisustust, ei muuda asjaolu, et

nimetatud esemed kuulusid müügilepingu eseme juurde. Müügikuulutuse puhul on tegemist

müüja pakkumisega (tahteavaldusega) müüa müügiese just sellistel tingimustel nagu on

märgitud müügikuulutuses ning seda ei saa pidada maakleri tahteavalduseks. Lisaks kuulutuse

tekstilisele osale saab pidada ka tekstile lisatud fotosid selle teksti ja seega ka tahteavalduse

osadeks.

42. Kohus leiab, et kostja oli teadlik müügikuulutuse sisust. Tunnistaja EV ütluste kohaselt ei

olnud kostjaga juttu sellest, et ta tutvuks kuulutusega enne selle avaldamist, kuid tunnistaja

kinnitab, et kostja müügikuulutuse kohta pretensioone ei avaldanud (II kd tl 88). Kostja ei ole

esitanud vastuväidet nagu ta poleks olnud teadlik, millise sisuga kuulutuse maakler

internetiportaali üles pani. Seega kohus leiab, et kostja oli teadlik asjaolust, et

müügikuulutusse oli lisatud lisainfona muude esemete hulgas seinakapp ja garderoob.

43. Lähtudes sellest, et müügikuulutuse puhul on tegemist müüja poolse siduva

tahteavaldusega, võisid ka hagejad ostjatena eeldada, et müügikuulutuses sisalduv kuulub ka

reaalselt müügilepingu eseme juurde. Asjaolusid, millest oleks alus järeldada vastupidist, pole

käesolevas asjas tuvastatud. Hagejate sellekohast eeldust kinnitab ka hagejate poolt esitatud

tõend - 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr 1338/1015H (I kd tl 126-149), mille kohaselt

on kinnisvaraekspert hinnanud korteri turuväärtust ja pidanud selle leidmisel üheks oluliseks

2-16-1755

11 (16)

asjaoluks, et hinnatav korter on väga heas seisukorras. Eksperthinnangu lk 6 on ekspert

märkinud, et korter on hiljuti põhjalikult renoveeritud, viimistlusel puuduvad kulumisjäljed ja

korteris puudub täiendav investeerimisvajadus. Eksperthinnangule on lisatud ka fotod, millelt

nähtuvad sisseehitatud garderoobikapid ja vannitoa sisustus.

44. Varem avaldatud tahteavalduse muutmiseks on vajalik seda muutev tahteavaldus teha

tahteavalduse

adressaadile

teatavaks.

Kostja

ei

ole

selgesõnaliselt

välistanud

garderoobikappide ega vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja nagi) kuulumist müügilepingu

eseme juurde. Antud asjaolu on tõendatud tunnistaja Eha Vahersalu ütlustega (II kd tl 88).

VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil

ettevalmistav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel

lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks

teavitanud hagejaid asjaolust, et vaatamata müügikuulutuses märgitule ei kuulu

garderoobikapid ja vannitoa seintele kinnitatud esemed müügilepingu eseme juurde. Kostja ei

saanud eeldada, et olukorras, kus garderoobikappide ega vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja

nagi) osas konkreetset kokkulepet ei ole, poleks saanud ostjad lähtuda müügikuulutuse sisust.

Kostja oleks pidanud antud olukorras sõnaselgelt välistama müügilepingu sõlmimisel

garderoobikappide ja vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja nagi) lepingu eseme hulka

kuuluvuse.

45. Kostja on soovinud tõendada asjaolu, et garderoobikapid ja vannitoa sisustus ei kuulunud

müügilepingu eseme juurde kohtule esitatud läbirääkimiste protokolli (II kd tl 9-12) ja

müügilepinguga (II kd tl 16-30). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et läbirääkimiste protokoll

ja müügileping ei tõenda asjaolu, et garderoobikapid ja vannitoa sisustus ei kuulunud

müügilepingu eseme juurde ning kostja poolt esitatud läbirääkimiste protokoll ja müügileping

ei lükka ümber kohtu veendumust selles, et müügikuulutuse andmed said pakkumise osaks ja

olid müüjale siduvad. Müügilepingu p 1.3 nähtub, et müüja ja ostja on kokku leppinud, et

korterisse jäävad sisse sisseehitatud köögimööbel koos tehnikaga, vannitoa sisustus ilma

pesumasina ja kuivatita. Samasisuline punkt sisaldub läbirääkimiste protokollis (p 5). Kohus

leiab, et vaatamata hagejate väitele, et läbirääkimiste protokoll ei ole tõendina kasutatav, kuna

see ei ole sõlmitud notariaalselt tõestanud vormis, on see protokoll kasutatav tõendina.

Läbirääkimiste protokoll on koostatud eesmärgiga sõlmida eelnev kokkulepe müügilepingu

tingimuste osas ja selles ei ole reguleeritud kinnisasja võlaõiguslikku müüki ega omandi

üleminekut. Samuti ei ole selles märgitud poolte kohustust võlaõigusliku ja asjaõigusliku

lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et kummastki dokumendist ei nähtu, et pooled oleksid

otsustanud garderoobikappide kuuluvuse üle või oleksid määratlenud, mida nad peavad

vannitoa sisustuseks. Kuid lähtudes müügikuulutuses märgitud andmete siduvusest

pakkumisega, on kohus seisukohal, et ostjad (hagejad) võisid lähtuda ka müügikuulutuses

avaldatust.

Poolte

kokkuleppe

tõendamiseks

võivad

pooled

esitada

kõiki

tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid ja selleks ei saa olla ainult leping ja eelnev

läbirääkimiste protokoll, vaid pooled saavad kokkuleppe sisu tõendada ka muude tõenditega,

antud juhul müügikuulutusega.

46. Kohus leiab, et garderoobikappide ja vannitoa seintelt esemete eemaldamine tekitas

olukorra, kus korter ei vastanud enam müügikuulutuse kirjeldusele - disainitud, stiilne ja

kaunis perekorter, milles on maitsekalt plaaditud vannituba, mis on avar ja kaunis. Kohus

leiab, et kuna kostja oli teadlik müügikuulutuse sisust, oli kostja teadlik ka asjaolust, et

müügikuulutuses on reklaamitud müüdavat korterit kui disainitud, stiilset ja kaunist

perekorterit, milles on maitsekalt plaaditud vannituba, mis on avar ja kaunis. Hagejate poolt

esitatud fotodega (I kd tl 150-173) on tõendatud, et seintest garderoobikappide, vannitoa

peegli ja vannitoa seinariiulite eemaldamisega on seintesse jäänud nähtavad augud. Kostja on

väitnud, et need augud võisid tekitada hagejad ise. Kohus ei pea kostja väidet

2-16-1755

12 (16)

tõsiseltvõetavaks. Kostja on ise tunnistanud, et ta võttis garderoobikapid ning vannitoast

peegli, riiulid ja nagi kaasa. Kuna lähtudes tuvastatud asjaoludest oli garderoobikappide näol

tegemist seinte külge kinnitatud esemetega (tunnistaja AK on seda asjaolu kinnitanud), on

kohtu hinnangul tõenäoline, et nende eemaldamisel jäävad seintesse järele kinnituseaugud.

Samuti jäävad kinnituste augud järele vannitoast esemete seintelt eemaldamisel. Kohus ei pea

õigeks ka kostja esitatud õigustust oma käitumisele, mille kohaselt on korteriomandite

võõrandamisel ning neist eelmiste elanike lahkudes iseenesest mõistetav, et sinna jäävad

seintesse augud mingite esemete kinnitamisest. Kohus leiab, et ehkki stiilne ja kaunis on

subjektiivsed arusaamad, ei saa pidada ilmselgelt nähtavate aukudega seintega korterit

stiilseks ega kauniks. Kohus leiab, et kostja, müües korterit kui stiilset ja kaunist, pidi aru

saama, et kappide ja vannitoa seintelt esemete eemaldamine ei ole lubatud, kuna selliselt

läheks ta vastuollu müügikuulutuses avaldatuga. Lisaks nähtub müügilepingu punktist 4.3, et

müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses,

hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme ostjale üle

seisundis, millises see oli ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil (II kd tl 21).

47. Seega on tõendatud, et garderoobikappide ja vannitoa sisustuse (seintele kinnitatud riiulid,

peegel ja nagi) puudumise näol on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217

lg 1 mõttes.

48. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui

mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale,

isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige

siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale

(VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu

sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja

vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on

teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või

pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3),

puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja

puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11). Antud juhul ei

ole vaidlust selles, et puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal hagejatele. Tõendatud ei ole, et

hagejad oleksid pidanud teadma asjaolust, et kostja kavatseb esemed ära viia. Vastupidiselt

sellele võisid hagejad müügikuulutuse alusel eeldada, et garderoobikapid ja vannitoasisustus

jäävad korterisse. Samuti ei ole tuvastatud muud müüja vastutust välistavad asjaolud.

49. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole puudust kõrvaldanud. VÕS § 100 kohaselt on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingutingimustele mittevastava

müügieseme hagejatele üleandmisega kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib

juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist.

Seega peab kostja hagejatele garderoobikappide ja vannitoasisustuse puudumisest tekkinud

varalise kahju hüvitama.

50. Kohus leiab, et hagejad on tõendanud garderoobikappide puudumisest tekkinud varalise

kahju summas 1118 eurot. Hagejate esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejad võtnud

erinevatelt müüjatelt pakkumisi seinakappide valmistamiseks ja paigaldamiseks (I kd tl 192, I

kd tl 193-205, I kd tl 206). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud

isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt

hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

2-16-1755

13 (16)

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas asjas ei ole

esitatud tõendeid eemaldatud garderoobikappide väärtuse kohta. Tunnistaja AK väitel oli

tegemist varem kasutatud materjalist valmistatud garderoobiga, mis koosnes siinidest,

torudest, püstakutest ja korvidest (II kd tl 92). Samas ei saa kohtu hinnangul eeldada, et

hagejad peaksid varasema asemele ostma kasutatud eseme. Kasutatud kapi hankimine sõltuks

suuresti võimalusest see konkreetsesse kohta korteris paigutada. See oleks aga ilmselgelt

raskendatud ja ebamõistlik. Teisalt ei tohiks kahju hüvitis osutuda hagejate kostja arvel

rikastumiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja käitumise tulemusel pidid hagejad puuduolevate

garderoobikappide asemele hankima teised kapid (kostja poolt kappide jätmisel korterisse,

poleks hagejad pidanud asuma teisi kappe asemele hankima) ja eeldada ei saa, et nad oleksid

pidanud hankima kasutatud kapid, võib pidada mõistlikuks hagejate poolt uute kappide

ostmist ja selle väärtuses kahju hüvitise nõudmist. Kohus ei näe ka põhjendatuks uute kappide

väärtuse osas kahju hüvitise vähendamist kuna pole teada varasemate kappide maksumus ja

vähendamine võiks viia ebaõiglase lahenduseni. Lisaks peab arvesse võtma kostja tegevuse

tulemusel korteri seintes nähtavaks jäetud kappide kinnitusauke, mille katmiseks oleks

hagejatel võimalus, kas hankida uued kapid või siis teostada korteris remont, mille järgselt

oleks hagejatel õigus nõuda kappide maksumuse asemel remondikulude hüvitamist. Hagejad

on valinud kappide väärtuse hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hagejad on lähtunud

mõistlikult kappide keskmisest maksumusest. Hagejate poolt esitatud tõenditest nähtub, et

kappide hinnad varieeruvad vahemikus 1084,60-2694,53 eurot (I kd tl 192-205), mistõttu

hagejate poolt nõutud summa on lähedane kõige odavamale hinnale ja seega mõistlik

kahjuhüvitis.

51. Vannitoa mööbli (peegli, kolme seinariiuli ja nagi) maksumuse osas ei ole käesolevas

asjas kostja vastuväidet esitanud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise

väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses

või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse

omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt

ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja poolt vannitoa mööbli

maksumuse vaidlustamine ei tulene ka kostja muudest vastuväidetest, mistõttu kohus rahuldab

hagejate nõude vannitoa mööbli osas kahju hüvitamiseks summas 39,99 eurot seinapeegli

maksumuse ulatuses, summas 93,90 eurot 3 seinariiuli maksumuse ulatuses ja summas 21,50

eurot seinanagi maksumuse ulatuses.

52. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud mikrolaineahju taldriku olemasolu enne

korteri müüki. Hagejad ei ole kohtule sellekohaseid piisavaid tõendeid esitanud. Tunnistaja

EV ütluste kohaselt pidi korterisse jääma mikrolaineahi. Maakler kinnitab, et näitas korterit

ostjale, kuid mikrolaineahju selle käigus ei avatud. Müüja temale puuduseid tehnika osas välja

ei toonud ja esitles seda kui korrasolevat (II kd tl 89). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal

kohustust mikrolaineahju taldrik mikrolaineahju enne müüki paigutada. Samas leiab kohus, et

hagejad võisid eeldada selle olemasolu. Müügikuulutuse kohaselt oli korteri köögis uus

integreeritud köögimööbel ja Elektrolux kodutehnika. Uue kodutehnika puhul võib

kodutehnika ostja mõistlikult võttes eeldada, et see kodutehnika on komplektne, mis

mikrolaineahju puhul tähendab, et selle hulka kuulub ka mikrolaineahju taldrik. Kohus leiab,

et olukorras, kus müüa pakutakse uut kodutehnikat, ei pea selle ostjad asuma koheselt

veenduma selle komplektsuses. Käesoleval juhul on hagejad avastanud puuduse pärast korteri

valduse saamist ja neile ei saa ette heita, et nad seda enne ei avastanud ega uurinud kostjalt

2-16-1755

14 (16)

võimalike puuduste kohta. Olukorras, kus kostja müüs korterit uue kodutehnikaga, oleks

pidanud kostja ise hagejate tähelepanu juhtima võimalikele puudustele. Olukorras, kus kostja

ja hagejate vahelist müügilepingu sõlmimist vahendas maakler, oleks kostja pidanud

maaklerile selgitama võimalikke puuduseid kodutehnika juures.

53. Kohus leiab, et kostja on rikkunud kohustust üle anda lepingutingimustele vastav

müügiese ka mikrolaineahju taldriku osas ja hagejatel on õigus nõuda õiguskaitsevahendina

kostjalt mikrolaineahju taldriku väärtuse ulatuses kahju hüvitamist.

54. Mikrolaineahju taldriku maksumuse osas ei ole käesolevas asjas kostja vastuväidet

esitanud ja selle maksumuse vaidlustamine ei tulene ka kostja muudest vastuväidetest,

mistõttu kohus rahuldab hagejate nõude nende poolt nõutud ulatuses, s.o summas 32 eurot.

55. VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama

üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu

sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Kohus leiab, et müügilepingu sõlmimisel pidi kostja ette nägema, et lepingutingimustele

mittevastava müügieseme üleandmisel võib hagejatel kahju tekkida. Samuti oli müügilepingu

alusel tekkinud kostja kohustuse - üle anda lepingutingimustele vastav asi, eesmärgiks

hagejatele tekkinud kahju ärahoidmine. Müügilepinguga kohustub müüja üle andma

lepingutingimustele vastava asja. Kohustuse täitmisel kahju ei tekiks.

56. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt

välja 1305,39 eurot, so garderoobikappide maksumuse ulatuses summas 1118 eurot, vannitoa

peegli maksumuses summas 39,99 eurot, vannitoa riiulite maksumuses summas 93,90 eurot,

vannitoa nagi maksumuses summas 21,50 eurot ja Elektrolux mikrolaineahju taldriku

maksumuses summas 32 eurot.

57. Hagejad omandasid korteri kaasomanikena, mistõttu on mõlemal õigus nõuda kostjalt

lepingutingimustele mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kohus käsitleb hagejaid

solidaarvõlausaldajatena. Solidaarnõue tekib kui mitu võlausaldajat võivad nõuda sama

kohustuse täitmist. Antud juhul on hagejatel õigus nõuda sama kohustuse täitmist neile

mõlemale.

58. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud prügikastisüsteemi olemasolu enne korteri müüki.

Hagejate poolt esitatud fotodelt nähtub valamu kapi all kinnituseaukude olemasolu (I kd tl

173-175). Tunnistaja EV ütluste kohaselt oli valamukapis prügikast, kuid kirjeldada ta seda ei

oska (II kd tl 89). Tunnistaja AK ütluste kohaselt paigaldas ta korterisse Xxx xx-xx

köögimööbli, kuid prügikastisüsteem ei mahtunud valamukapi alla, kuna torustik segas,

mistõttu oli seal tavaline prügiämber. Tunnistaja AK sõnul oli valamukapp varem kasutatud ja

seal olid kinnitusaugud juba sees (II kd tl 92-93).

59. Hagejad väitsid kohtuistungil, et AK ütlused ei tõenda, et tema garderoobi- ja köögikappe

paigaldas. Kohus sellega ei nõustu. Tunnistaja ütlused on TsMS § 229 lg 2 kohaselt üheks

lubatud tõendiliigiks. Tegemist on iseseisva tõendiga, mille usaldusväärsuse kahtluse alla

seadmiseks oleks vaja seda põhistada või mille ümberlükkamiseks oleks vajalik esitada

vastavaid tõendeid. Hagejad ei ole teinud kohtule usutavaks, et tunnistaja AK ei ole

usaldusväärne tõendi allikas. Samuti ei ole hagejad esitanud ümberlükkavaid tõendeid.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et see süsteem oleks seal olnud müümise hetkel.

Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et korteri müümisele eelnevalt prügikastisüsteemi

valamukapis ei olnud.

60. Kohus leiab, et kostjal ei olnud kohustust prügikastisüsteem enne korteri hagejatele

müümist sinna paigutada. Samuti ei saanud hagejad eeldada hagejate poolt kirjeldatud

prügikastisüsteemi olemasolu köögimööblis. Hagejate väitel oleks seal pidanud olema

2-16-1755

15 (16)

hagejate poolt esitatud K-Rauta kodulehe väljatrükilt (I kd tl 178-179) nähtuv

prügikastisüsteem. Kohus leiab, et müües korterit uue köögimööbliga ei saa eeldada, et uue

köögimööbli hulka kuuluks tingimata selline prügikastisüsteem nagu seda on kirjeldanud

hagejad. Tegemist on vastavalt võimalustele paigaldatava esemega ja see ei saa immanentselt

alati kuuluda köögimööbli juurde. Antud juhul ei ole ka müügikuulutuses märgitud

prügikastisüsteemi olemasolu ja ka maakler ei ole müügilepingut vahendades hagejatele

kinnitanud selle kuulumist köögimööbli juurde.

61. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata summas 37,75 eurot, so

prügikastisüsteemi maksumuse ulatuses.

62. Kohus leiab, et ka hagejate mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagejad on

põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist sellega, et hagejad olid kostja poolt rikutud

kohustuste tõttu sunnitud taluma igapäevaselt stressi, elulist ebamugavust ja otsima erinevaid

võimalusi oma igapäevaelu korraldamisel. Samuti olid hagejad kostja tegevuse tulemusena

sunnitud ümber planeerima oma kulutused seoses soetatud korteri sisustamisega. VÕS § 134

lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist

nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt

lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et

kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et müügileping ei

olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Hagejad ei ole tõendanud, et müüja (kostja)

müügilepingu järgse kohustuse - anda ostjatele üle lepingutingimustele vastav asi, eesmärk

oleks olnud kaitsta ostjaid (hagejaid) mittevaralise kahju tekkimise eest. Õiguskirjanduses on

asutud seisukohale, et lepingute puhul peab võlausaldaja arvestama lepingurikkumise

võimalusega ja olema selleks psüühiliselt valmis (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. § 134, lk 473 p 4.1.). Ka Riigikohus on leidnud, et tavapärase käibetehingu

rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul

suunatud mittevaralise huvi järgimisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). Nii on viidatud otsuses Riigikohus, olukorras, kus üürileandja

tegi üürnikule eluruumi kasutamise võimatuks, leidnud, et üürilepingust tulenev kohustus ei

olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seda enam leiab kohus, et tavapärase

müügitehingu puhul, milleks on ka kinnisasja müügitehing, on välistatud mittevaralise huvi

järgimise kohustus ja seda vaatamata sellele, et tegemist on eluasemeks mõeldud korteriga.

Lisaks sellele märgib kohus, et hagejate poolt esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et

järeldada mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju hüvitamist võimaldavad erilised

asjaolud, rikkumise raskus. Riigikohus on leidnud, et pelgalt hingelised üleelamised ei õigusta

hüvitise

väljamõistmist,

vaid

seda

õigustab

üleelamiste

raskus

(vt

Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12). Kohus leiab, et hagejate

esitatud tagajärjed (stress, ebamugavus, kulutuste ümberplaneerimine) võivad kaasneda iga

sarnase lepingurikkumise puhul ja tegemist ei ole eriliselt raskete tagajärgedega. Hagejad

väitsid, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustab asjaolu, et müügilepingus ei

olnud ette nähtud lepingu rikkumise puhuks leppetrahvi. Kohus hagejate sellise väitega ei

nõustu. Leppetrahvi ei saa asendada mittevaralise kahju hüvitisega. Leppetrahvi ja

mittevaralise kahju hüvitise olemus ja eesmärgid on erinevad. Leppetrahvi eesmärgiks on

lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse tõendamist. Selleks peab

tõendama ainult kohustuse rikkumise olemasolu. Hagejad oleksid pidanud lepingu sõlmimisel

ise hoolsamad olema ja leppetrahvi ettenägemist nõudma.

63. Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-16-1755

16 (16)

64. Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud proportsionaalselt

hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 1.

65. Hagejad esitasid menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kostja esitas

menetluskuludena kostja vastuse koostamise eest tasutud summa 120 eurot.

66. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi varalise kahju nõude osas suuremas osas

hagejate kasuks, tuleb kostja menetluskulu jätta kostja kanda. Seda õigustab kohtu hinnangul

ka asjaolu, et kostja vastuses esitatud vastuväited puudutavad ainult hagejate varalise kahju

nõuet, mistõttu kostja ei ole menetluskulu kandnud hagejate mittevaralise kahju nõudele

vastuvaidlemiseks.

67. Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata täies ulatuses, mistõttu

hagejate poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõude eest tasutud riigilõiv jääb täies ulatuses

hagejate kanda.

68. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

69. Hagejad on palunud kostjalt välja mõista hagejate kasuks riigilõiv 400 eurot. TsMS § 138

lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud,

kohtukulud on mh riigilõiv.

70. Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskuludena kindlaks 400 eurot. Kuna

kohus jätab hagejate menetluskuludest 300 eurot hagejate enda kanda ja hagejate varalise

kahju hüvitamise nõue kuulus rahuldamisele 97% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista hagejate

menetluskulude katteks 97 eurot (s.o 100-st eurost 97%).

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik