1-16-6785/3 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1/3

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28. september 2016 Kriminaalasja number 1-16-6785 (15284000284) Kohtunik Kadi Aavik Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Kriminaalasi

H.B

KarS süüdistuses § järgi käskmenetluses (kirjalik menetlus) Prokurör V

anemprokurör Küllike Taits Süüdistatav

H.B

(isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xx-xxx, xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxx ) Kaitsja Vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg st 1, § 253 p st 1 ja § - - -st 254:

S tunnistada H.B üüdi karistusseadustiku (KarS) § järgi ja mõista talle

120 lg 1 karistusena rahaline karistus 50 päevamäära, s.o 1675 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot.

KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus tingimisi kohaldamata, kui H.B - ei pane ühe (1) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Lugeda katseaja alguseks 28. september 2016.

V H.B-lt riigituludesse menetluskulud, s.o sundraha 645 (kuussada älja mõista nelikümmend viis) eurot ja määratud kaitsja poolt õigusabi osutamise Raul Tosmanni tasu

24 (kakskümmend neli) eurot.

Selgitada, et menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed (sh viitenumber) sisalduvad kohtuotsusele lisatud makseinfos, mis tehakse -toimiku ( kättesaadavaks ka e https://www.etoimik.ee/) süsteemi vahendusel. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2/3

Edasikaebamise kord

Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kuriteo asjaolud

H.B pani 03.05.2015.a xxxxxxxxxxxxx xxx-xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx x-x korteris oma elukaaslase suhtes toime kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Menetlus nimetatud kriminaalasjas lõpetati otstarbekuse kaalutlustel 22.06.2015.a ja määrati H.B-le kohustus maksta 390 eurot riigi tuludesse ning tasuda menetluskulud 48 eurot. Nimetatud kohustused on täidetud.

H.B 26.06.2015.a. tuli kell 18.10 paiku koju, oli purjus ja väga agressiivne. Ta tagus jala ja rusikaga seinu ning kapiuksi, sõimas ja ropendas, ähvardas peksmise ja tapmisega oma elukaaslast. X X Käesoleval ajal elab H.B xxxxx xxxxxxxxxx ja kannatanuga ei kohtu.

II Süüdistuse sisu

H.B süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes ja agressiivse olekuga,

25.06.2015.a kella 18.10 ja 18.30 vahel ähvardas xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxx-xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxxxx xx x-xx da oma elukaaslast .X X lüüa rusikaga näopiirkon , lubades ta ära

tappa ning seejärel tappa iseenda. Kannatanu oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna X.X

H.B on ettearvamatu käitumisega ja on varem tema suhtes füüsilist vägivalda tarvitanud. Tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, millise ähvarduse täideviimist oli alust karta, pani H.B toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek Prokurör süüditunnistamist käskme KarS § taotleb H.B netluses ja tema karistamist

120 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, so 1675 (50x33,50) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et tingimisi jäetakse karistus süüdlasele kohaldamata, kui süüdlane ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Katseajaks määrata üks aasta.

IV Kohtu põhjendused

KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse.

Kriminaalasi ning süüdistusakt H.B süüdistuses saabusid kohtusse 09.08.2016. Kohus on seisukohal, et kriminaalasi asi allub KrMS § 24 lg 1 alusel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. i 05.08.2016 (tl 56) ja tema kaitsja Süüdistusakt on süüdistatav kätte saanud 15.06.2016 (tl 52).

3/3

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus H.B käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo.

KarS § 120 lg 1 järgi t kitamisega või olulises ulatuses vara apmisega, tervisekahjustuse te rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava H.B karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad KarS § s 58 sätestatud karistust - raskendavad asjaolud.

Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava H.B puhul, kellel ei ole kehtivaid kriminaalega väärteokaristusi, saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega, millise võib tema suhtes KarS § 73 lg

3 alusel jätta tingimisi kohaldamata, määrates katseajaks üks

- 1 ja te aasta alates käesoleva otsuse tegemisest.

V Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks § 175 lg 1 p de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p KrMS - alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot, ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 24 eurot. KrMS

§ 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud

tuleb süüdimõistetult H.B-lt riigituludesse välja mõista.

Kadi Aavik

Kohtunik