2-15-109896/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-15-109896

Tsiviilasi

J.K. hagi TÜ E&V Õigusbüroo vastu kahju hüvitamiseks

ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4443 eurot 21 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 26. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TÜ E&V Õigusbüroo apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): TÜ E&V Õigusbüroo (registrikood:

12356860); täisosanik Raivo Edala

Vastustaja (hageja): J.K. (isikukood: XXXXX); esindaja

Jüri Sakkart

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 26. aprilli 2016 otsus muutmata.

2. Jätta TÜ E&V Õigusbüroo apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks

määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TÜ E&V Õigusbüroo kanda.

2

4. Rahuldada

J.K.

taotlus

ringkonnakohtus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Mõista

TÜ-lt E&V Õigusbüroo J.K. kasuks välja menetluskulu

200 eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise esindaja

tasu. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda

kulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.K. (hageja) esitas 4. septembril 2015 hagi TÜ E&V Õigusbüroo (kostja) vastu kahju 4112

euro 18 sendi väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt mõisteti hageja kasuks Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni

1. septembri 2014 otsusega tööandja A.N.Linde OÜ-lt välja töötasu ja põhipuhkuse hüvitis

kokku 3932 eurot 18 senti. Tööandja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas

Harju Maakohtule taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. 2. septembri 2014

volikirjaga (I kd, tl 46) volitas hageja kostja juriste Raivo Edalat ja Jelizaveta Vassiljevat

esindama enda huve sh ka tsiviilasjas nr 2-14-58014 (töövaidlusasi nr 4-1/1215).

Harju Maakohus andis hageja esindajatele 13. oktoobril 2014 (I kd, tl 53–54) ja 3. novembril

2014 (I kd, tl 55) tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks. Esindaja R. Edala esitas 13. novembril

2014 avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks (I kd, tl 59–60). Harju Maakohtu

24. novembri 2014 määrusega (jõustus 20. detsembril 2014) jäeti avaldus töövaidluses läbi

vaatamata (I kd, tl 63–64). Töövaidluskomisjoni otsus ei jõustunud ning seega ei olnud

tööandjal kohustust tasuda hagejale 3932 eurot 18 senti.

Hageja esitas 23. aprillil 2015 kostjale varalise kahju hüvitamise nõude 4112 eurot 18 senti, mis

koosnes töövaidluses saamata jäänud 3932 eurost 18 sendist ja esindustasust 180 eurot (I kd,

tl 73–74, tõlge I kd, tl 76–77). Kostja nimetatud summat vabatahtlikult ei tasunud.

Poolte vahel oli sõlmitud käsundusleping. Hoolsuskohustuse sisuks on käsundisaaja kohustus

täita käsund käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoida kahju tekkimine käsundiandja

varale (võlaõigusseaduse (VÕS) § 620 lg 2). Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud

ning kohustuse rikkumine on toonud endaga kaasa varalise kahju hagejale. Tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg-st 5 mõeldakse kostja tegevuse all tema osanike,

juristide R. Edala ja J. Vassiljeva, tegevust.

3

Asjaolu, et vaatamata kohtu selgitustele ei suutnud kostja seaduses sätestatut mõista, viitab

selgelt kostja asjatundmatusele. Rahalise summa väljamõistmine töövaidluskomisjoni otsusega

määratud ulatuses oleks hagejale toonud kasu, kuid kostja hagist loobumisega oli kasu saamise

võimalus kaotatud. Lisaks on kostja tekitanud hagejale kahju ebapiisava kvaliteediga

käsunduslepingu täitmisega summas 180 eurot, s.o tasu hagiavalduse koostamise ja kohtus

esindamise eest, mille hüvitamist on hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kahju ja viivise nõuded ei ole tõendatud. Hagiavaldusele lisatud

volikiri ei ole käsundiks. Volikiri annab õigused, kuid ei kohusta teostama konkreetseid

toiminguid. Hagile lisatud maksekviitungid ei kinnita asjaolu, et käsundusleping sõlmiti hageja

esindamiseks Harju Maakohtus. Kuna kohtule ei ole esitatud käsunduslepingut, ei ole võimalik

tuvastada kostja kohustusi hageja ees ega seda, kas kostja on võetud kohustusi rikkunud või

jätnud täitmata. Harju Maakohtule esitatud hagist loobumise avaldus ei kinnita hagejale kahju

tekitamist ega kostja võetud kohustuste täitmata jätmist või täitmist vastuolus hageja huvidega.

Hageja ei ole tõendanud, et Harju Maakohus oleks rahuldanud hageja nõuded. Kostja tegutses

heauskselt ning hagejale kahju ja menetluskulude ärahoidmise eesmärgil loobus

hagimenetlusest. Hageja ise ei ole täitnud suulist käsundit, mille kohaselt ta oli kohustatud

tasuma ette esindajatasu, mis hõlmas ka kostja sõidu- ja lähetusega seotud kulud Tallinnasse.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 26. aprilli 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 4112 eurot 18 senti ning kahjuhüvitiselt viivise alates 30. aprillist 2015 kuni

kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 423 eurot 36

senti, sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 123 eurot 36 senti ja lepingulise esindaja

tasu 300 eurot. Maakohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu 226 eurot 64 senti ning

riigilõivult viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vastab poolte vaheline õigussuhe oma olemuselt

käsunduslepingule, mille sõlmimiseks ei ole seaduses ette nähtud kohustuslikku vorminõuet.

TsÜS § 117 lg 2 kohaselt on volitus kitsapiiriline termin, mis väljendab üksnes tehinguga

isikule antud teise isiku esindamise õigust. Volitus asjaajamiseks kohtus annab esindajale

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 kohaselt õiguse teha kõiki menetlustoiminguid

esindatava nimel ja jaoks. Esindatava ja esindaja sisesuhe tekib eelkõige pooltevahelise lepingu

alusel. Üldjuhul vastab leping, mille täitmiseks üks isik kohustab teisele isikule osutama

teenuseid, käsunduslepingu tunnustele (VÕS § 619). Toimikus olevate tsiviilasja nr 2-14-58014

materjalidega (I kd, tl 47–71), sh volikirjaga (I kd, tl 46) on tõendatud, et kostja osutas hagejale

õigusabiteenust ja jurist R. Edala oli hageja lepinguliseks esindajaks Harju Maakohtus. Hageja

oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (I kd, tl 87–88). Juriidilisest isikust

käsundisaajate puhul osutavadki reaalselt teenust konkreetsed füüsilised isikud juriidilise isiku

nimel. Kostja täisosanikeks on J. Vassiljeva ja R. Edala (II kd, tl 16). TsÜS § 31 lg 5 kohaselt

loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks.

Kliendi õigused ja õigusnõustaja kohustused tulenevad kliendi ja õigusnõustaja vahel

sõlmitavast õigusteenuse osutamise lepingust (VÕS § 619). Kui käsundisaaja rikub oma

lepingulisi kohustusi, sh kaitsekohustusi, saab käsundiandja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 3 ja § 115

lg 1 järgi käsundisaajalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Sellise nõude

rahuldamiseks tuleb kontrollida, kas käsundisaaja on lepingut rikkunud (VÕS § 100 ja § 115

lg 1) ja kas ta vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st tuleb hinnata, kas rikkumine

ei ole VÕS § 103 järgi vabandatav, kas käsundiandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127

4

lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2), kas kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena käsundisaajale lepingu

sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127

lg 3) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (Riigikohtu

10. juuni 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-15, p 19).

Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel VÕS § 620 lg 1 järgi

käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab

täitma käsundi VÕS § 620 lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks

parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või

kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste

tasemel. Maakohtu hinnangul oli hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014

ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks

esindajat üldse olnud. Kostja tegevusalaks on õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus (II kd,

tl 16).

Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot

18 senti. Harju Maakohus on 20. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi

vaatamata ja märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas ei jõustu (I kd, tl 63).

Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses puuduste

kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses kui rahuldas

töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on kaotanud

menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu menetlusest

kõrvaldanud (I kd, tl 90).

Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses (I kd, tl 65–66) on esindaja tuginenud

väärteomenetluse- ja kriminaalmenetluse seadustiku sätetele. Määruskaebuses ei ole

vaidlustatud hagi läbivaatamata jätmist, vaid on palutud ainult määruse tühistamist osas,

millega kohus on märkinud, et töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud ulatuses ei jõustu (I kd,

tl 67). Määruskaebuse rahuldamine selliselt on õiguslikult võimatu.

Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimist välistab vääramatu jõu

esinemine VÕS § 103 lg 2 tähenduses. Selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole ning kostja pole

sellele tuginenud. Maakohus leidis, et esindaja menetluslikud minetused on kaasa toonud

hagejale kahju, st hageja jäi ilma töövaidluskomisjonis tema kasuks väljamõistetud rahast.

Nõue on arusaamatutel põhjustel esitatud väiksemas ulatuses kui töövaidluskomisjoni otsusega

rahuldati ning kostja on rikkunud VÕS §-s 624 sätestatud teavitamiskohustust, mis on samuti

hageja huve kahjustav. Viimast tõendab see, et hageja oli sunnitud kahel korral teabe saamiseks

pöörduma kohtu poole (I kd, tl 47–48). Esindaja sellise tegevuse ja kahju vahel on olemas

põhjuslik seos, kuna ilma eeltoodud ebaprofessionaalsete vigadeta oleks menetluse tulemus

olnud teistsugune. Kostja ei ole kahjuhüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus, teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole hagist loobumine võimalik ainuüksi lepingulise esindaja

tahtel ja hagiavaldusest loobumise esitamisega kohtule. Kohus lahendab loobumisavalduse

teatades sellest hagejale ja selgitades loobumise õiguslikke tagajärgi ning veendudes, et hagist

loobumine ei too kaasa hageja õiguste rikkumist. Harju Maakohus teatas hagejale hagist

loobumise tagajärgedest ning hageja on kirjalikult kinnitanud kohtule, et on nendest õiguslikest

asjaoludest teadlik (TsMS § 432). Hagist loobumise avalduse rahuldas Harju Maakohus

5

eelnevalt veendudes TsMS § 429 lg 4 ja § 432 mõtte kohaselt, et loobumine ei too kaasa

hagejale tema õiguste rikkumist ega kahju. Ei ole välistatud, et hageja on esitanud kahju

hüvitamise nõude vale kostja vastu, kui Harju Maakohus hagist loobumise avalduse

lahendamisel ei teatanud hagejale tema hagist loobumise avalduse lahendamisest ega selgitanud

hagejale hagist loobumise võimalikke õiguslikke tagajärgi. Materiaalõiguse normid (ITVS § 27

lg 8) ei luba kohtul töövaidluse asjas hagist loobumise korral lahendada asja nii, et

töövaidluskomisjoni otsus ei jääks kehtima. Maakohus oli 24. novembri 2015 hagist loobumise

vastuvõtmise määruses ebaseaduslikult jätnud märkimata, et hagist loobumise korral jõustub

töövaidluskomisjoni otsus.

Hageja ei ole tõendanud, millist käsunduslepingu tingimust esindaja on rikkunud, kuna

kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis lepingut ei ole pooled sõlminud. Hageja poolt

esitatud arved tõendavad ainult hageja poolt tasu maksmise kohustust õigusabi eest, kuid neid

ei saa käsitleda käsunduslepinguna poolte vahel. Arvest ei tulene käsundiandja juhiseid ja

tollase kohustust väidetavat käsundit täita Harju Maakohtus. Ka hageja poolt kostjale antud

volikiri ei tõenda käsunduslepingu olemasolu.

Hageja väited kahju tekkimise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Tuvastatud ei ole, mis

on väidetavalt tekitatud kahju liik. Kuna poolte vahel puudub käsundusleping pole võimalik

tugineda lepingu rikkumisest tuleneva kahju tekkimisele. Lepinguvälise võlasuhte puhul oleks

hageja pidanud tõendama delikti üldkoosseisu olemasolu.

Hageja hagiavaldus ei vastanud TsMS 363 nõuetele ning kohus pidi selle jätma läbi vaatamata

ja tagastama selle hagejale. Asjaolu, et kohtunik võttis menetlusse vigase hagi ja tegi selle alusel

ebaõige kohtuotsuse, viitab kohtu kallutatusele hageja kasuks. Hageja lepinguline esindaja on

endine Viru Maakohtu kohtunik. Nimetatud asjaolu võis olla määravaks otsuse teinud

kohtuniku poolt kallutatud seisukoha võtmiseks hageja kasuks ning ebaobjektiivse kohtuotsuse

tegemiseks. Kohtunik on jätnud ennast taandamata, mis seab kahtluse alla kohtu erapooletuse.

Hageja ei ole tõendanud, et Harju Maakohtus oleks tema nõuded rahuldanud. Keegi ei olnud

hagejale garanteerinud, et ta saab Harju Maakohtult ootuspärase lahendi. Käsund on suunatud

isikule teenuse osutamisele, mitte aga tulemuse saavutamisele.

Kostja esitas tsiviilasjas nr 2-14-58014, mille otsusel põhineb hageja nõue, korduvalt kohtu

tegevuse kohta vastuväiteid kohtu poolt materiaalõiguse väära tõlgendamise ja rakendamise

ning menetlusõiguse normide olulise rikkumise kohta, kuid kohus jättis need vastuväited

tähelepanuta. Esindaja poolt märgitud menetlus- ja materiaalõiguslike oluliste rikkumiste

sisulise kõrvaldamise asemel asja menetlenud kohtunik kõrvaldas ebaseaduslikult hageja

esindaja menetlusest, väites, et esindaja on asjatundmatu. Nimetatu ei vasta tegelikkusele.

Maakohus on jätnud kohtuotsuse tegemise seisukohalt olulised asjaolud tuvastamata, s.o jätnud

kindlaks tegemata, kas hagis esitatud nõuetel on seaduslik alus või mitte, jätnud kindlaks

tegemata kahjunõude seaduslikkuse, selle suuruse määramise alused.

Maakohus on ületanud pädevuse piire. Kohtuotsuses esitatud seisukoht, et tsiviilasjas

nr 2-14-58014 on hageja esindaja valinud vale menetlustaktika, kinnitab hagimenetluse piiride

ületamist kohtuniku poolt. Hageja ei ole nõudnud, et maakohus tuvastaks hageja esindaja

valitud menetlustaktika õiguspärasuse või ekslikkuse.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Vastuse kohaselt nähtub asja materjalidest, et hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe nii

osutatava teenuse (hageja esindamine kohtumenetluses) kui ka tasu (180 eurot) osas. Sellest

tulenevalt oli poolte vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes.

6

VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele,

eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise

võimaluse kaotamises. Hagist loobumise tagajärjel oli hageja kaotanud võimaluse saada kasu.

Etteheited maakohtu kohtuniku ebaprofessionaalsusele ja erapoolikusele on aluseks

süüteokaebuse esitamiseks KarS § 305 või 3051 järgi ning hagejal ei ole võimalik nimetatud

väidetele vastata. Asjaolu, et hageja esindaja J. Sakkart on endine Viru Maakohtu kohtunik ei

ole aluseks kohtuniku taandamiseks. Apellatsioonkaebus ei sisalda ühtegi viidet konkreetsele

faktilisele asjaolule, mis võimaldaks kohtuniku taandamist. On arusaamatu, miks kostja ei

kasutanud TsMS §-is 24 sätestatud õigust esimese astme kohtumenetluses.

Maakohus ei väljunud hagimenetluses pädevuse piiridest. Nõude piiride ületamisega on

tegemist siis, kui kohus teeb otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439).

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude ja viivise väljamõistmise

nõude. Kohus tegi otsuse üksnes antud nõuete osas, muid nõudeid otsuses ei käsitleta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

7. Hageja nõuab kostjalt tsiviilasja menetluses hageja õiguste kaitsmata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamist.

Esmalt peatub ringkonnakohus hageja ja kostja vahelisel õigussuhtel. Kostja osutab õigusabi

teenust. J. Vassiljeva ja R. Edala on kostja täisosanikeks (II kd, tl 16).

Hageja väitel on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping, mille järgi pidi kostja osutama hagejale

õigusabi. Leping, mille sisuks on teenuse osutamise protsess, vastab VÕS §-s 619 sätestatud

käsunduslepingu mõistele. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga käsundisaaja

vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga

maksma selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kostja vaidleb hagejaga õigusteenuse

osutamise lepingu sõlmimisele vastu leides, et pooled ei ole sõlminud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lepingut.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ja kostja vahel

oli kehtiv käsundusleping. Hageja on menetluses esitanud volikirjaga volitanud kostja juriste

esindama oma huve, ajama mh kõiki tsiviil- ja muid asju kõigis asutustes (I kd, tl 46). Volitus

asjaajamiseks kohtus annab esindajale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 222 kohaselt

õiguse teha kõiki menetlustoiminguid esindatava nimel ja jaoks. Esindatava ja esindaja sisesuhe

tekib eelkõige pooltevahelise lepingu alusel. Maakohus on õigesti leidnud, et toimikus olevate

tsiviilasja nr 2-14-58014 materjalidega (I kd, tl 47–71), sh volikirjaga on tõendatud, et kostja

osutas hagejale õigusabiteenust ja jurist R. Edala oli hageja lepinguliseks esindajaks Harju

Maakohtus. Hageja oli sellega nõus ja maksis teenuse eest õigusbüroole tasu (I kd, tl 87–88).

Õiguslikult põhjendatud ei ole kostja seisukoht, mille järgi peaks õigusteenuse osutamise leping

olema sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis TsÜS § 79 järgi.

8. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kostja olema

rikkunud õigusabi osutamisega seotud lepingulist kohustust, selle tõendamise kohustus on

esindataval.

VÕS § 620 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt

ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi 2. lõike järgi peab

7

käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima

kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Kostja tegevusalaks on

õigusnõustajate ja õigusbüroode tegevus. Apellatsioonkaebuses toob kostja esile seda, et ta on

magistrikraadiga jurist, töötanud Narva kohtumaja konsultandina ning õppejõuna kõrgemas

õppeasutuses õigusteaduse erialal. Samuti on esindaja olnud õppejõuks tegutsevatele

kohtunikele (sh otsuse teinud kohtunikule) ja praktiseerivatele juristidele ning riigiametnikele.

Maakohus on õigesti leidnud, et isikud, kes esitlevad end asjatundjatena ja osutavad

õigusbüroos õigusteenust, peaksid osutama õigusabi kvaliteetselt ning nende kutseoskused ja

kvalifikatsioon peavad võimaldama osutada õigusabi piisavalt heal tasemel.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kostja on lepingust

tulenevat hoolsuskohustust rikkunud, hagejale osutatud õigusabi tsiviilasjas nr 2-14-58014 oli

ebakompetentne ja hageja oli isegi halvemas positsioonis võrreldes sellega, kui tal ei oleks

esindajat üldse olnud.

Töövaidluskomisjoni otsusega (I kd, tl 42) mõisteti tööandjalt hageja kasuks välja 3932 eurot

18 senti. Harju Maakohus on 20. detsembril 2014 jõustunud määrusega jätnud hagi läbi

vaatamata. Määruse resolutsiooni p 2 järgi ei jõustu töövaidluskomisjoni otsus rahuldatud osas

(I kd, tl 63). Harju Maakohus on määranud hageja esindajale kahel korral tähtaja hagiavalduses

puuduste kõrvaldamiseks (I kd, tl 53, 55), hagis on esitatud töötasu nõue väiksemas ulatuses

kui rahuldas töövaidluskomisjon, esindaja on loobumise avalduses märkinud, et hageja on

kaotanud menetlushuvi ning Harju Maakohus on hageja esindaja asjatundmatuse tõttu

menetlusest kõrvaldanud (I kd, tl 90).

Kostja on menetluses väitnud, et töövaidluskomisjoni otsus on põhjalik, põhjendatud ja

seaduslik (II kd, tl 36). Olles veendumusel töövaidluskomisjoni otsuse õigsuses, on hagist

loobumine otseselt hageja huve kahjustav tegevus. Ka apellatsioonkaebuse põhjal on näha, et

kostja ei ole aru saanud individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) sätestatust.

Kostja on apellatsioonkaebuses rõhutanud, et hageja ei ole tõendanud, et hagimenetluses Harju

Maakohtus oleks tema ootuspäraseid nõudeid rahuldatud teisiti kui töövaidluskomisjon.

Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu ITVS § 24 lg-le 4, mille kohaselt võib juhul, kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse

esitanud pool. Seega oli kostja tsiviilasjas nr 2-14-58014 hageja esindaja. Maakohus on

põhjendatult tuvastanud, et määruskaebuses ja vastuväites (I kd, tl 68, 69) on esindaja viidanud

ITVS § 27 lg-le 8, kuid ITVS §-s 27 lg-t 8 ei ole. ITVS § 24 lg 8 annab küll kohtule avalduse

esitanud isikule (antud juhul tööandjale) õiguse avaldusest loobuda, kuid mitte isikule kes

pöördus töövaidluskomisjoni (töötaja, hageja). Lisaks ei saa TsMS § 429 lg 1 alusel loobuda

hagist, mida kohus ei ole menetlusse võtnud. Sellise hagi saab tagasi võtta TsMS § 424 lg 1

alusel. Tööandja avaldusest loobumise korral oleks jõustunud töövaidluskomisjoni otsus.

9. Hageja väitel on talle tekkinud kostja lepingu rikkumisega kahju. Tekkinud kahju peab TsMS

§ 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus

on õigesti leidnud, et kostja kohustuse rikkumine on hagejale kaasa toonud kahju, hageja jäi

ilma talle töövaidluskomisjoni otsusega tema kasuks välja mõistetud rahast.

10. Kostja peab õigusteenuse osutamise lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitama, kui

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Põhjusliku seose eelduseks on

see, et õigusabi lepingu kohase täitmise korral ei oleks kahju tekkinud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult leidnud, et nõuetekohase hagiavalduse

esitamisel ning menetluse lõpetamise taotluse esitamata jätmisel ei oleks hagi jäetud läbi

vaatamata ja piisava tõenäosusega oleks hageja saanud raha vähemalt samas, või sellesarnases

8

ulatuses, kui töövaidluskomisjonis. Ka kostja on ise menetluses leidnud, et töövaidluskomisjoni

otsus oli õige.

11. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui hagejale on tekkinud või tekib kahju õigusabiteenuse

osutamisega, on see kahju hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS

§ 127 lg 2) ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Õigusabi teenuse osutaja peab olema teadlik sellest, et tema

mittekohase kohustuste täitmise tagajärjel võib esindavale tekkida varaline kahju. Arvestades

praeguse vaidluse asjaolusid, oli võimaliku kahju suurus (hageja rahaline nõue) kostjale teada.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on otsust piisavalt põhjendanud ning ei ole jätnud asjas

otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitamata.

Kostja apellatsioonkaebuse väited kohtuniku kallutatuse suhtes ei ole põhjendatud. Kostja ei

ole apellatsioonkaebuses tuginenud ka sellele, et ta oleks menetluses ise nõudnud TsMS § 24

lg 1 alusel kohtuniku taandamist.

13. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamise osas, puudub vajadus

muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud menetluskulude suurus on

põhjendatud ja vajalik. Ringkonnakohus jätab kostja vastuväited hageja maakohtus kantud

menetluskuludele tähelepanuta.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses on olnud lepingulise esindaja kulu 200 eurot

kostja apellatsioonkaebusega tutvumise ning sellele vastu koostamise eest.

Lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud

õigusabi eest tasumise kohustus. Hagejat esindas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav

esindaja. Seega ei ole asjakohane kostja vastuväide, et hageja ei ole esitanud kulude kadmist

tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt kohtu nõudmiseta ei pea

menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama ning kohus jätab kostja taotluse nõuda hagejalt

välja kulude kandmist tõendavad dokumendid rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 alusel nimetatud kulu tsiviilasja keerukust ja

mahukust arvestades põhjendatud ja mõistlik. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on

mõistlik. Vastavalt hageja taotlusele mõistab ringkonnakohus väljamõistetud menetluskuludelt

välja ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke