1-11-12425/17 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus

Aivar Hint

27.09.2016, Viljandi kohtumaja

Kriminaalasja number 1-11-12425 (11270000381) Kohtulahend Pärnu G.P Maakohtu 15.12.2011 otsus

süüdimõistmises KarS § 424 järgi

rahalise karistusega 220 päevamäära, s.o 704 eurot Täiteasi nr 187/2012/931 Menetlus kohtus rahalise karistuse asendamise otsustamine

Avaldaja

sissenõudjana

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu Avaldaja esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse volitatud esindajana riiginõuete osakonna jurist Elen Eigo Aunbaum (e-post elen.eigo-aunbaum@rtk.ee) Avalduse ese rahalise karistuse asendamine

Süüdimõistetu võlgnikuna

G.P (isikukood XXX elukoht xxxxx x ; xxx xxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx )

Kohtutäitur

Oleg Sirotin

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 417 lg 3 ja karistusseadustiku (KarS) § 69, 70, kohus määras:

1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) avaldus rahalise karistuse asendamiseks.

2. Maakohtu 15. detsembri 2011 otsuse Pärnu täitmiseks:

2.1 asendada

KarS § 70 alusel G.P-le mõistetud tasumata rahaline karistus päevamäära vangistusega seitsekümmend kolm päeva;

73 ( )

2.2 KarS § 69 lg 1 alusel jätta vangistus päeva täitmisele pööramata ja a sendada see üldkasuliku tööga seitsekümmend kolm

73 ( ) tundi;

2.3 KarS § 69 lg 3 määrata G.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks alusel

neli kuud alates kohtumääruse jõustumisest;

2.4 KarS § 69 lg G.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

4 alusel peab

kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §

75 lg-s 1 sätestatule:

- elama kohtu määratud alal – ises elukohas xxxxx x xxx xxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx ;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Seoses asenduskaristuse kohaldamisega saata määrus süüdimõistetule, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, kohtu allinna Vangla täiturile ja T Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele

4. Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

5. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

1. Maakohtu 15. detsembri 2011 otsusega tunnistati

Pärnu G.P süüdi KarS § järgi

ning karistuseks mõisteti rahaline karistus päevamäära, s.o

704 eurot. Kohtuotsus on

jõustunud 10.01.201 issenõudja

2. S Eesti Vabariigi (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu) esitas

15.04.2016 avalduse asenduskaristuse määramiseks. Avalduses sissenõudja palub otsustada

Täitemenetluse seadustiku § 206 lg 2 sätete alusel avalduses toodud rahalise karistuse asendamine. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid 1159,38 . kulusid. Võlgnikul on euro ulatuses tasumata riiginõudeid

2.

Süüdimõistetu G.P on kohtus ära kuulatud. Ärakuulamisele ta kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil, et avalduses esitatud rahaline karistus on tasumata ning ta ei ole suuteline rahalist karistust tasuma.

kasuliku G.P nõustus asenduskaristusena üld töö tegemisega.

II

Kohtu põhjendused

Kohtul tuleb lahendada asenduskaristuse kohaldamine. Kohus leiab, et avaldus rahalise karistuse asendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KrMS § 417 lg 3 järgi, kui süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist või varalist karistust määratud tähtpäevaks või osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole käesoleva seadustiku §

424 sätestatud korras pikendatud ega -s ajatatud ning süüdimõistetul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid hiljemalt seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest maakohtule täitmise võimatusest.

Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise karistusseadustiku §

71 sätestatud korras. Rahalise või -des 70 ja varalise karistuse asendamisest teavitab kohus süüdimõistetut ja kohtutäiturit.

KarS § 70 lg 1 kohaselt, kui süüdlane ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus rahalise karistuse vangistusega või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga käesoleva seadustiku § s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § - -s 692 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg

2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks

- st päev vangistust.

Pärnu G.P Maakohtu 15.12.2011 otsuse kohaselt oli kohustatud tasuma rahalise karistuse 10 kuu ei ole jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu G.P rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud Süüdimõistetul vara 26.06.2012. puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul on tasumata rahaline karistus päevamäära (704 eurot). Kohus ei tuvastanud

karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine.

G.P-le mõistetud rahalisest karistusest on t päevamäära, kolmele asumata 220

päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 73 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. G.P tuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, andis koh

lähtudes eeltoodust KarS § 70 KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks peab kohus alusel ja

asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega päeva =

73 tundi (220 : 3 = 73

73 tundi).

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud Tähtaja määramisel arvestab kohus .

sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha

Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata G.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kohtumääruse jõustumisest

neli kuud alates . Kohus

märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma.

KarS § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab G.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt § ätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on KarS -s 75 s

süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemak aks; s kui viieteistkümneks päev 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki

§

– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus -des 383 kaebusega kohtu kohtu menetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui määrusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik