3-14-53264/130 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2016, Tartu Haldusasja number 3-14-53264 Haldusasi Artemi Kurvitsa kaebus tema ümberpaigutamiseks Viru Vanglast Tartu Vanglasse Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Artemi Kurvitsa määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Artemi Kurvits RESOLUTSIOON Jätta Artemi Kurvitsa määruskaebus Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse resolutsiooni punktile 4 läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Artemi Kurvits esitas 21. detsembril 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et ta paigutataks Viru Vanglast ümber Tartu Vanglasse. 2. Tartu Halduskohus tagastas 6. jaanuari 2016. a määrusega A. Kurvitsa kaebuse. Nimetatud määrus on käesoleva määruse tegemise hetkeks jõustunud. 3. Tartu Halduskohus jättis 4. juuli 2016. a määrusega kaebaja taotluse menetluse uuendamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 4). Halduskohus selgitas, et asja arutamise uuendamise alused on sätestatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 130. Nimetatud paragrahvist tuleneb, et asja arutamist on võimalik uuendada üksnes juhul, kui asjas ei ole tehtud lõpplahendit. Halduskohus märkis, et käesolevas asjas on 6. jaanuari 2016. a määrusega tagastatud A. Kurvitsa kaebus ning seega on asjas tehtud lõpplahend ning menetluse uuendamine enam võimalik ei ole. Halduskohus selgitas, et kui kaebaja leiab, et kohus on teinud asja arutamisel vea, siis on tal võimalus esitada ringkonnakohtule kaebus lõpplahendi peale. Käesolevas asjas on kaebaja seda õigust kasutanud ning määruskaebemenetlus on pooleli.

2

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. A. Kurvits esitas 8. juulil 2016 hiljem täiendatud määruskaebusena pealkirjastatud pöördumise, milles palub lõpetada talle bürokraatliku surve avaldamine ja suhtuda tema poolt käesolevas asjas esitatud kaebustesse objektiivselt, õiglaselt ning erapooletult. 5. Tartu Halduskohus 27. juuli 2016. a määrusega jättis A. Kurvitsa määruskaebuse 4. juuli 2016. a määruse peale käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p-d 3 ja 4). 6. A. Kurvits esitas 12. augustil 2016 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palub lõpetada bürokraatliku surve osutamine. 7. Tartu Halduskohus jättis 17. augusti 2016. a määrusega A. Kurvitsa määruskaebuse 4. juuli 2016. a määruse peale teistkordselt käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Halduskohus kohustas kaebajat vastama, kas kaebaja 8. juuli 2016. a pöördumise näol on tegemist määruskaebusega Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse peale ning kas sellisel juhul soovib 4. juuli 2016. a määruse tühistamist. 8. A. Kurvits esitas 23. augustil 2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et soovib Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse tühistamist. 9. Tartu Halduskohus jättis 30. augusti 2016. a määrusega rahuldamata A. Kurvitsa taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse peale ning jättis halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse peale esitatud määruskaebuse käiguta ja andis tähtaja riigilõivu tasumiseks. 10. A. Kurvits esitas 4. septembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a määruse peale. 11. Tartu Halduskohus 9. septembri 2016. a määrusega võttis A. Kurvitsa määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a määruse peale menetlusse, rahuldas määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 30. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2. Ühtlasi rahuldas halduskohus A. Kurvitsa taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse peale, võttis määruskaebuse menetlusse ja jättis määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse peale rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. HKMS § 207 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus esmalt, kas halduskohus on kaebaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 4 peale, millega halduskohus jättis rahuldamata A. Kurvitsa taotluse menetluse uuendamiseks, õigesti menetlusse võtnud. 13. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib halduskohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Seega on vaja esmalt kindlaks teha, kas menetluse uuendamise taotluse lahendamise peale määruskaebuse esitamise õigus tuleneb seadusest. 14. Halduskohus on 4. juuli 2016. a määruse edasikaebamise korra all märkinud, et määruse resolutsiooni p 4 peale määruskaebuse esitamise õigus tuleneb HKMS § 148 lg-st 2. Ringkonnakohus halduskohtuga ei nõustu. HKMS § 148 lg 2 järgi võib esitada määruskaebuse määruse peale, millega lahendati kohtuistungilt puudunud menetlusosalise taotlus menetluse uuendamiseks. Kuivõrd käesolevas asjas ei ole kohtuistungit korraldatud, siis ei saanud halduskohus kaebaja taotlust menetluse uuendamiseks tõlgendada selliselt, et see oleks esitatud HKMS § 146 lg 1 alusel.

3

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asja arutamise uuendamine üldse võimalik kirjalikus eelmenetluses, mis lõpeb kaebuse tagastamisega. Ka asja sisulisel läbivaatamisel kirjalikus menetluses, erinevalt istungimenetlusest, ei ole ei näe menetlusseadustik ette võimalust asja arutamise uuendamiseks. Kirjalikus menetluses määrab kohus menetlusosalistele tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Seejuures ei ole HKMS § 203 lg 1 ls-st 1 ja §-st 132 tulenevalt määruskaebe korras vaidlustatavad menetlusliigi valik ega menetlusosalistele menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja andmine või lahendi teatavakstegemise aja määramine. Menetlusosalise taotlust kirjalikus menetluses asja arutamise uuendamiseks saab eelkõige mõista taotlusena uue tähtaja andmiseks menetlusdokumentide esitamiseks. Kuid ka selle otsustuse määruskaebuse esitamisega vaidlustamise võimalust halduskohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seetõttu ei ole ka kohtu otsustus menetlusdokumentide esitamise tähtaja määramata jätmise või tähtaja pikendamata jätmise kohta vaidlustatav, isegi kui menetlusosaline on vastava taotluse esitanud. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et pärast menetlust lõpetava lahendi tegemist puudub halduskohtul endal võimalus asja uueks menetlemiseks või menetlust lõpetava lahendi muutmiseks. Selles menetlusstaadiumis ei ole menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja määramine enam võimalik, mistõttu tuleb vastav taotlus jätta läbi vaatamata (HKMS § 55 lg-d 1 ja 2). Kuid ka juhul, kui halduskohus on taotluse siiski läbi vaadanud ja otsustanud jätta rahuldamata, ei tulene sellest menetlusosalisele õigust halduskohtu otsustust määruskaebusega vaidlustada. 15. Lisaks on Tartu Halduskohus 9. septembri 2016. a määruse põhjenduste p-s 20 leidnud, et Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 4 peale on määruskaebuse esitamine lubatud HKMS § 121 lg 4 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist ilmselge eksitusega, kuna HKMS § 121 lg 4 lubab esitada määruskaebuse kaebuse tagastamise määruse peale. 16. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus võtnud A. Kurvitsa määruskaebuse Tartu Halduskohtu 4. juuli 2016. a määruse resolutsiooni p 4 peale ebaõigesti menetlusse ning kaebaja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 207 lg 2).

Tiina Pappel

Einar Vene

Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt