4-16-4734/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. augustil 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-16-4734 (2440,16,002852 ja 2440,16,002891) Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu,

Olga Nõmmemees Väärteoasjad kaebemenetluses

N.I lg 1 kvalifitseeritava o LS § 202 järgi väärte toimepanemises, milles N.I tunni

stati süüdi LS § 202 lg 1

järgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot

Xxx Xxx LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles Xxx Xxx tunnistati süüdi LS § 201 lg 1

järgi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summas 100 eurot Menetlusalused isik

ud N.I , isikukood xxx, xxx Xxx Xxx, isikukood xxxx Kohtuväline menetleja Ida prefektuuri esindaja

vaneväärteomenetleja Meelis Kaev Kaitsja Xxx Xxxi ja N.I kaitsja kokkuleppel Marko Tiirik RESOLUTSIOON VTMS § § 132 p 1, 133-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta N.I kaebus litseija Piirivalveameti Ida prefektuuri politseijaoskonna ennetus- Po Jõhvi ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kxx 18.05.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,002852 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv 160 (ükssada kuuskümmend) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja

jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220165087000.

2 Jätta ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna e Xxx Xxxi kaebus Politseinnetus-

ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaevu 18.05.2016 otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,002891 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Rahatrahv 100 (sada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220165086988.

Menetluskulu, valitud kai kanda. tsja tasu summas 500 eurot, jätta N.I

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 07.09.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 28.09.2016

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest päevase tä 30- htaja möödumisel ( ) juhul kui ükski menetlusepoo ehk 29.10.2016

l ei ole kassatsiooni esitanud.

KAEBUSTE SISU JA

MENETLUSE KÄIK

29.04.2016 koostas patrullpolitseinik Sergei Xxx menetlusaluse ov väärteoprotokolli AB1464070

isiku N.I suhtes selle fakti kohta, et xxx lubas menetlusalune isik mootorsõiduki xxx omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku Xxx Xxxi. Nimetatud tegevusega rikkus menetlus (I kd, tl 8 alune isik LS § 90 lg 2 nõudeid ).

18.05.2016 koostas Ida prefektuuri politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse Jõhvi

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev otsuse väärteoasjas nr 2440,16,002852, milles N.I

tunnistati süüdi LS § 202 lg 1 järgi ja juhindudes KarS § 56 lg 1, karistati teda rahatrahviga 40 trahviühiku ulatuses, s.o summas 160 eurot (I kd, tl 4-5)

13.06.2016 esitas N.I kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas väärteo karistuse määramise otsuse täies ul , et väärteomenetlus nr 2440,16,002852 atuses ja leidis kuulub lõpetamisele VTMS § 9 lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu 2 . Kaebuse esitaja ei ole

lubanud xxx ikut Xxx Xxxi. Nimetatu mootorsõidukit juhtima juhtimisõiguseta is on tõendatud

videoregistraatori salvestusega, mille kaebaja on lisanud kaebusele. Kaebaja väitel on videosalvestus antud juhul kõige usaldusväärsem tõend, kuna sellest on otseselt näha, et sõiduk ei

liikunud. Samuti on sellel registreeritud sündmuskoha kuupäev, kellaaeg ja politseipatrulli kohalesõit. stmel eesmärgiga tutvuda auto juhtimisvõtetega. Seisvas Xxx Xxx istus seisva auto juhii

autos juhiistmel istumine sõiduki omaniku nõusolekul ei ole kvalifitseeritav LS § 90 lg 2 rikkumisena (I kd, tl 1-2 ).

29.04.2016 koostas patrullpolitseinik Rxxx Sxxx menetlusaluse k väärteoprotokolli AB14616149

isiku Xxx Xxxi suhtes fakti kohta, et xxx juhtis menetlusalune tänaval isik mootorsõiduki

xxxomamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid

(II kd, tl 8).

3

18.05.2016 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M otsuse väärteoas xxx Kxxx jas nr 2440,16,002891, milles Xxx Xxx 1 tunnistati süüdi LS § 20 lg 1 järgi ja juhindudes KarS § 56 lg 1, karistati teda rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, s.o summ 100 eurot (II kd, tl 4). as

13.06.2016 esitas Xxx Xxxi kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule kaebuse, milles vaidlustas väärteo karistuse määramise otsuse täies ulatuses ja leidis äärteomenetlus nr 2440,16,002891 , et v

kuulub lõpetamisele VTMS § lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu 29 . Kaebuse esitaja ei ole juhtinud xx mootorsõidukit. Nimetatu on tõendatud videoregistraatori salvestusega, mille kaebaja

on lisanud kaebusele. Kaebaja väitel on videosalvestus antud juhul kõige usaldusväärsem tõend,

kuna sellest on otseselt näha, et sõiduk ei liikunud. Samuti on registreeritud sündmuskoha kuupäev, kellaaeg ja politseipatrulli kohalesõit istus seisva auto juhiisitmel eesmärgiga . Xxx Xxx

tutvuda auto juhtimisvõtetega. Seisvas autos istumine ei ole kvalifitseeritav LS § 90 lg 1 p 1 rikkumisena (II kd, 2-3 tl ).

08.08.2016 esitas kaebajate kaitsja Marko Tiirik Viru Maakohtule taotluse ühendada väärteoasjad nr 2440,16,002852 (kohtuasi nr 4-16-4734) ja nr 2440,16,002891 (kohtuasi nr 4-16-4735) ühte menetlusse, kuna (I väärteoasjad on analoogsed ja mõlemas asjas on kaebaja teises asjas tunnistaja kd, tl 28).

10.08.2016

-16-4734 ja nr 4-16- Viru Maakohtu määrusega ühendati väärteoasjad nr 4 4735 ühte menetlusse ja väärteoasjade numbriks määrati nr 4-16-4734 (I kd, tl 29-30).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi ja nende kaitsja oma kaebuse juurde, palusid lisada d Xxx Xxx, N.I

materjalide juurde kaebuses märgitud videosalvestuse ning vaadata seda kohtuistungil. Kaitsja

arvates on see kõige vahetum tõend kaebuses väidetu tõendamiseks. Kaitsja on seisukohal, et

menetlusalune isik Xxx Xxx . sõidukit 29.04.2016 kell 17.54 ei juhtinud ja sõiduk ei liikunud

Kaitsja palub Xxx Xxxi ja N.I kaebused rahuldada, kohtuvälise menetleja 18.05.2016

otsus

ed väärteoasjades nr 2440,16,002852 ja nr 2440,16,002891

tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § lg 1 p 1 alusel koosseisu puudumise tõttu. M jätta 29 enetluskulud riigi kanda.

Kohtuvälis kaebused ei kuulu e menetleja esindaja leidis kohtuistngil, et Xxx Xxxi ja N.I

rahuldamisele. Nimetatud teod on toime pandud ning politseiametnike poolt antud ütlused vastavad tegelikkusele. Politseiametnikud nägid liikuvat sõidukit , mis liikus lühiajaliselt. xxx xxx

Kohtuväline menetleja leiab, et

Xxx Xxxi ja N.I kaebused tuleb jätta rahuldamata ning otsused muutmata. Videosalvestusega ei ol

e süüdistus ümber lükatud.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Xxx Xxxile on esitatud süüdistus LS § 201 lg 1 järgi ootorsõiduki juhtimise eest vastava m kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt.

N.I-le on esitatud süüdistus LS § 202 lg 1 järgi astava kategooria mootorsõiduki v juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku poolt.

4

Kohus käsitleb esmalt kohtuistungil uuritud tõendeid ja annab seejärel hinnangu faktilistele asjaoludelemilline faktiliste asjaolude kogum leiab kinnitamist tõenditega.

Kohtuistungil uuriti videos vestust, mille esitasid menetlusalused isikud ja nende kaitsja. al

Salvestus oli tehtud videoregistraatoriga menetlusaluste isi ve kute sõidukis. Sal stusest nähtub, kuidas läheneb politseipatrul auto ja peatub, sellest väljuvad kaks politseinikku on nähtav l . Videolt

selle salvetamise alguse aeg 29.04.2016, kell 17.54 ja 56 sekundit. (I kd, tl 32). Salvestusest nähtub, et alates kl st 17.54 ja 56 sekundit sõiduk, mi - lles on videoregistraator, seisab.

Kohtuistungil antud ütlustes selgitas menetlusalune isik Xxx Xxx, et istus autos, isa selgitas talle,

kuidas tuleb juhtida autoseadmeid. Isik istus rooli taga, kontrol . lis turvavööd ja auto ei liikunud Nende ette

sõitis politseipatrullauto, jäi seisma ja politseinikud küsisid nende dokumente, kutsusid enda autosse ja ütlesid, et nägid autot liikumas us, millal või kui palju auto sõitis,

. K Xxx Xxxile ei selgitatud. Xxx Xxx elab aadressil xxx ja kodune aadress asub sündmuskohast umbes 5. kilomeetri

kaugusel. Xxx Xxx selgitas, et nendega koos oli ema, kelle nad viisid Vironia kauplusesse ja sõitsid seejärel linnast välja, et palju teisi sõidukeid mitte segada teisi juhte, kuna xxx oli ja nende autol oli vaja tulesid kontrollida. xxx teepikkuseks kaubanduskeskuse juurest sündmuskohani võis olla umbes 1 kilomeeter ja roolis oli isa N.I. d umbes 5-10 Sündmuskohal seista jõudsid na

minutit ja siis sõitis nende juurde politseipatrull. Seisuajal selgitas isa, kuidas

sõidukil käike vahetada ja Xxx Xxx mootor proovis seda ka ise teha. Täpselt ei mäleta, kas seismise ajal auto

töötas või mitte. Seisukohale sõitis isa ja siis mootor töötas. Seejärel vahetasid nad isa Oleg

Xxxiga Xxx Xxx sisse kohad ja auto seisis käsipiduriga. Lisaks käikude vahetamisele proovis lülitada ka auto kojamehi, jõudnudki ( kuid seoses politsei tulekuga rohkem midagi proovida ei I kd, 35-36). tl

Kohtuistungil antu lgitas menetlusalune isik N.I, et viibis 29.04.2016 abikaasaga d ütlustes se

xxx keskuses. Kuna abikaasal läks kauplustes aega, otsustasid nad pojaga sõita

kaubanduskeskusest veidi eemale, et seletada pojale autot, kuna poeg ma soovis hakata õppi

sõiduki juhtimist kud sõi autokoolis. Menetlusaslused isi tsid Vironia keskusest umbes 500 m eemale, kus asub ühe tuttava garaaž, keda N.I lootis ühtlasi kohata. xxx teeni oli umbes 200 meetrit, oli tipptund ja kuna poeg pole kunagi autot juhtinud ei oleks N.I gi juhul mitte ühel

lubanud Xxx x teepeale . Intsidendi juhtumise Xxx Xxx veel Xx il välja sõita ajal ei käinud

autokoolis. Xxx Xxx Nad seisid sündmuskohal paigal ja proovis käike vahetada. Käikude proovi , auto ei liikunud, kuna seisis N.I ainult mise ajal auto mootor ei töötanud käsipiduril.

näitas, kuidas autot käivitada. Politsei saabudes istus N.I politseiautosse ja palus näidata

videosalvestust. Politseinikud ei vastanud midagi ja palusid N.I oodata oma autos ning

seejärel kutsusid poja selgitas, et tema autos olev Xxx Xxxi politseiautosse. N.I

videregistraator töötab ainult siis, kui auto süüde on sisse lülitatud. Milla süüte sisse lülitas, ei l os da. Registraatori salvestus ei salvestuse ka öel säili, kui järgmine peale salvestatakse. Videolõiku

varasemast ajast esitada ei ole. xxx sündmuskohale sõidu kohta ei pidanud vajalikuks

videosalvestust säilitada. Sündmuskohale sõitis läbi garaažide, et vaadata, kas seal on tema xxx, tuttav. Politseinikud oma videosalvestust ei näidanud (I kd, tl 36).

Kohtuistungil antud ütlustes selgitas t nägi kõne all olev unnistaja xxxx et at autot seismas ja see ei liikunud kuni politseipatrulli tulekuni. Sündmus jäi hästi meelde, kuna politsei tuli kohale ja peatus

just seisva auto juures. Oleg ja Xxx Xxx on endised naabrid, seetõttu on tunnistajale tuttavad. Tunnistaja teadis, et N.I on sellist värvi auto, kuid ei teadnud, et see, mis seal seisis, just tema auto on.

Ixxx Tunnistaja arvates ei väljunud keegi seisvast autost, kuid kindlalt väita ei saa. N.G -olla pool tun ei oska täpselt öelda, kui kaua ta oma töökohal seisnud oli, võib di või tund. Menetlusaluste isikute auto tuli garaažide poolt. Varem seda sõidukit tee peal liikumas ei näinud,

kuna autosid sõitis palju ja kõigele ei pööra tähelepanu. See auto jäi silma sellega, et seisis ja

5

politseiauto tuli nende juurde. Kui Xxx istaja sellele ide auto jäi seisma, ei pööranud tunn tähelepanu ega oska seetõttu öelda, kas seisma jäämise hetkest keegi autost välja liikus või mitte.

Tähelepanu pööras alles siis, kui politseiauto kohale jõudis istus oma tööautos juhi . IxxxN.G

kohal, auto mootor ei töötanud, auto paiknes xxx ristmikul, Xxxide autost umbes 50-70 meetri

kaugusel. Tunnistaja ei oska öelda, kui palju aega möödus kõne all oleva auto seismajäämisest

politseipatrulli saabumiseni. Samuti ei oska tunnistaja öelda, kas autos istujad võisid kohti

vahetada või mitte, kuna nägi seda autot küljeaknast teatud nurga all (I kd, tl 36-37).

Kohtuistungil antud ütlustes selgitas tunnistaja Txxx Nxxx, et oli 29.04.2016 koos NxxxGxxx patrullteenistuses. Liikudes xxxja valgusfooride poole, v , xxx eidi peale spordihoonest möödumist tänaval liikumas mootorsõidukit, lülitas mõne sekundi pärast tuled mis liikus 1-3 meetrit, peatus, välja ja jäi kohapeale seisma. Kuna sõiduk, märgates politseipatrulli, lüitas tuled välja, äratas see

kahtlust. Kui oleks olnud tegemist seisva sõidukiga, millel tuled ei põle, oleks politseipatrull

ilmselt autost mööda sõitnud. Peatumise ja auto juurde sõitmise põhjuseks oli juhi kahtlane

käitumine. Kui pikk oli vahemaa autot märgates, tunnistaja ei oska öelda. Politseipatrull sõitis

lähemale, lülitas sise sinised ja punased vilkurid ja andis peatumismärguande, jälgides pidevalt

kõne all olevat autot. lase sõiduki juurde sõitmine aega võttis, tunnistaja ei osk Kui palju kaht a öelda. Politseinikud väljusid autost ja tutvustasid ennast ning selgitasid olukorda. Juhi kohal istus

autos Xxx Xxx, juhi kõrvalistmel N.I. Pärast vestlust politseiautos kutsusti kohale teine politseiekipaaž, kes viis läbi menetluse. il puudus juhtimisõigus, N.I oli kõne all Xxx Xxx oleva sõiduki omanik Tunnistaja ei mäleta, et politseiautos oleks olnud videokaamera, kuna autod . pidevalt vah

etuvad. Võimalusel peaks videokaamera olema sisse lülitatud. Kui politseiautos oleks

olnud videokaamera, näitaks see üldjuhul otse. Seda saaks ka kõrvale keerata, kuid mitte väga palju. Kui antud olukorras oleks videokaamera olnud tavaliselt paigaldatud, poleks menetlusaluste

isikute Xxx ja N.I kutsuti sõiduki liikumine tunnistaja arvates sinna peale jäänud.

politseiautosse. Isikul, kes istus juhi kohal, puudus isikut tõendav dokument. Tunnistaja tegeles

suurema osa ajast isikute tuvastamisega ning seetõttu ei oska öelda, kas keegi selgitas, et menetlusaluste isikute autos on videoregistraator. Videoregistraatori osas oskab täpsemini vastata

paarimees. Punased vilkurid pani politsei tööle selleks, et kahtlust tekitanud auto ei liiguks rohkem. Intsidendi aeg on fikseeritud protokollis ja see juhtus 17.54 paiku. Menetlusaluste isikute poolt esitatud videosalvestuse osas selgitas Txxx Nxx olla 1 minut pikem, siis , et see oleks võinud oleks see arusaadavam. Tunnistajale oli kohtuistungil tutvumiseks esitatud videosalvestus ja selle alusel esitati küsimusi. Tunnistaja vates on videosalvestis tehtud sellest hetkest kui auto juba seisis. Kui video ar lõik oleks salvestatud 1 minut varem, oleks näha politsei saabumisele eelnev aeg (I kd, 37-38). tl

Kohtuistungil antud ütlustes selgitas tunnistaja Nxxx Gxxx, et oli 29.04.2016 patrullteenistuses

koos Txxxs Nxxa ning nad xxx xxx teostasid liiklusjärelevalvet Sõideti koos teiste sõidukitega asuva spordihoon

xxx

it, e juurest Jõhvi suunas ning märgati tänava garaažide juures liikuvat sõiduk mis eisma ja millel tuled kustusid. jäi s Politsei liikus koheselt sõiduki juurde ja tunnistaja säilitas kogu aja visuaalse kontakti roolis olnud isikuga. Nxxx Gxxmärkas kahtlast sõidukit siis, kui selleni oli umbes 20-25 meetrit. Tunnistaja äranägemise järgi ja kogemusele tuginedes võis auto liikuda 20-30 km/h. uki (milleks oli vanem xx Jõudes sõid ) ette, lülitas tunnistaja sisse punase vilkuri ja

parkis patrullsõiduki seisva auto ette. Politsei jaoks äratas kahtlust asjaolu, et sõiduk järsult ja sellisel kohal seis , tunnistaja liikus juhi kohal istuva isiku poole, ma jäi. Sõidukis oli kaks inimest kes eelnevalt oli sõidukit ka juhtinud. Tunnistaja küsis isikut tõendavat dokumenti, selgitades, et

tegemist on korrkaitseseaduse alusel ohu ennetamisega politsei kontrollib roolis oleva isiku ja

juhtimisõigust. Seejärel tuli roolis olnud isik koos politseinikega patrullsõidukisse. Andmebaasi

alusel tuvastati, et tegemist on alaealise Xxx Xxxiga, kellel puudub juhtimisõigus, sealhulgas

piiratud juh k timisõigus. Tunnistaja küsimusele, mi s isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, vastas Xxx Xxx, et tegemist ei olnud juhtimisega, vaid nad harjutasid

6 isaga käikude vahetamist ja käsipiduri peale ja maha võtmis sõiduk võis panemist t ning lisas, et

tem N.I a tegevuse tagajärjel liikuda. Mootorsõiduki omanik väitis, et tegemist ei olnud

juhtimisega ja nad harjutasid vaid kohapeal. Eeltoodud asjaoludele tuginedes kutsuti teine

patrullekipaaž ja T üle tunnistajatena. xxNxxning Nixxx xxx Lisaks eelnevale selgitas tunnistaja Ni Go xxx xxx xx xxx , et sõiduk liikus esimese garaaži juurest suunas, see on vähemalt 10 meetrit.

Het xxxteel liikudes oli kel, millal politseipatrull sõidukit märkas, polnud vaateväli piiratud, politseipatrull jub xxx a ristmikul. Ristmikust võis puudu olla umbes 10 meetrit. Tunnistaja üritab alati vaadata kõrvalteid ja tänavaid, kuna varemgi on olnud garaažide juures isikuid, kes on toime

pann Pol ud erinevaid süütegusid. itseiauto liikus 50 km/h nagu ette nähtud linnas. Peale spontaanset manöövrit tegi tunnistaja kiirenduse, kiirust ei oska öelda, ilmselt oli see suurem kui

50 km/h, kuna alust oli arvata, et aset leiab korrarikkumine. Politseiautos oli videokaamera, kuid antud juhtumi puhul ei jäänud see videosse. Tunnistaja oletab, et menetleja ei kasutanud kaamerat, kuna korrarikkumine ei salvestunud. alused isikud oleksid selgitanud, et neil Ei mäleta, et menetlus on autos videoregistraator. Tunnistajale oli kohtuistungil tutvumiseks esitatud videosa

lvestus ja selle alusel esitati küsimusi. Tunnistaja Xxx Xxxi arvates on menetluaste isikute poolt esitatud videosalvestus tehtud vahetult peale seda kui nende o -2 minutit erineda, politsei auto seisma jäi. Vide registraatori kellaeg võib 1

vormistab protokolli enda kella järg on sõidukis või telefonis. Tunnistaja juhib tähelepanu i, mis

asjaolule, et eelnevat tegevust ei o Xxx ja N.I videosalvestusel filmitud, video algab le sellest hetkest kui politseis vestis on esitatud sellest momendist, kui s õiduk kohale jõudis. Sal õiduk oli juba peatunu videore d. Tunnistaja ei saa väita, et gistraator lülitati just sellest hetkest sisse, see võis ka varem töötada, lihtsalt varasem salvestis ei kõnele netlusaluste isikute kasuks (I kd, me tl 38-39).

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. -

Kohus annab hinnangu tõenditele.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millis ele tõen t ditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Esmalt hindab kohus menetlusaluste isikute poolt esitatud videregistraatori salvestust.

Videosalvestusest nähtub, kuidas läheneb politseipatrullauto ja peatub, sellest väljuvad kaks politseinikku. Videolt on nähtav selle salvetamise alguse aeg 29.04.2016, kell 17.54 ja 56 sekundit.

29.04.2016 koostatud väärteoprotokolli on märgitud väärteo des AB1416149 ja AB1464070

toimepanemise kellaajaks 17.54, sama kellaaeg on märgitud ka kohtuvälise meneteleja väärteo

otsustes. Vid et video algusaeg on 17.54 ja 56 sekundit, samas teo eosalvestusest nähtub,

toimepanemise ajaks on 17.54, mis tähendab, et väidetav tegu võib olla toime pandud

ajavahemikus 17.54.00-17.54.55 ehk eelneva 55 sek kestel. Selle ajavahemiku kohta ei ole videosalvestust esitatud. Menetlusalune isik N.I selgitas küsimusele, et varasema aja kohta

ei pidanud ta vajalikuks salvestust esitada. Arvestades menetlusaluste isikute ütlusi, et enne peatumist sõitis menetlusalune N.I sõiduautoga ja peatus ja pärast vahetati kohti, oleks

kaitsepositsiooni seisukohalt mõistlik esitada just seda videolõiku, kus olek

s fikseeritud

menetlusaluse isiku sõiduauto peatumisele eelnev aeg ja sõiduauto liikumine. Juhul, kui menetlusalune isik soovib ennast kaitsta aktiivselt, peab ta esitama kohtule selliseid andmeid, mis on kontrollitavad. Kui kohtualune otsustab end aktiivselt kaitsta ja asub oma konkreetset tegevust

7

(Riigikohtu lahend 3-1-1-12-03, p 9.4). Antud juhul tekitas videosalvestuse esitamine kohtule

kahtlusi, et kohtule on esitatud ainult see kärbitud videolõik, mis kinnitaks menetlusaluse isiku auto seismist, mitte liikumist.

Esitatud videolõigul oleks kaitsetõendina kaalu, ku sündmus i oleks olnud filmitud ka enne

kellaaega 17.54.56. Kohus selgitab, et videosalvestus tegevust, mis toimus enne ei näita

17.54.56.

17.54 ja 56 sekundit Videolt nähtava salvestamise algushetkel võiski sõiduk juba

kohapeal seista. Seda kinnitavad tunnistajad T. Xxx ja N. Xxx deosalvestus . Mõlemale oli vi

kohtuistungil näidatud ja mõlemad kinnitasid kohtule, et salve us on õige ja see lõik st video

näitabki just seda aega, millal menetlusaluse isiku auto jäi seisma. Videodalvestus on seega kooskõlas ka I. i ütlustega, et algul auto liikus garažiide juurest ja jäi Xxx gi seisma ja selle juurde

saabus politseiauto. Sealhu

lgas ei tõenda salvestus fakti, et peale sõiduki liikumist ja enne koha

peale seisma Xxx Xxx ja N.I autos kohti jäämist vahetasid ( nagu mõlemad väitsid oma ütlustes). Menetlusaluste isikute poolt kohtade vahetamist ja kinnitanud ka kaitse poolt esitatud tunnistaja I. Xxx.

Seetõttu ei saa kohus jõuda järeldusele tus lükab süüdistuse ümber. Vastupidi, , et videosalves esitatud videosalvetus on kooskõlas muude kohtuistungil uuritud tõenditega (tunnistajad T. Xxx,

N. Xxx, I, Xxx ning menetlusaluste isikute ütlused, et politseiauto saabumise hetkeks oli

menetlusalkuse isiku sõiduk seisma jäänud). Salvestusest ei nähtu, et sõiduk vahetult enne või

täpselt kell . Arvestades

17.54 ja 00 sekundit seisis ja selle liikumise ajal oli roolis N.I eeltoodut, ei tõenda videosalvestus ütlusi Xxx ja N.I , et liikumise ajal oli roolis ainult N.I .

Tunnistaja Xxx Xxx kohtuistungil antud

i ütlustest tuleneb, et tunnistaja nägi menetlusaluste isikute

autot sõitmas sündmuskohale garaažide poolt ja seejärel jäi seisma. Peale seismajäämist auto

sõiduk rohkem edasi ei liikunud. Seisva auto juurde tuli politseipatrull. Tunnistaja ei pannud tähele, kas seismajäänud sõiduki juht ja kõrvalistuja võisid istekohti vah tada, kuna ei pööranud e sellele Seega ei anna I. Xxx kuni politsei saabumiseni tähelepanu. i ütlused kaitse positsioonile

täiendavat kaalu, sest kohtade i ütlused vahetamist ei saanud tunnistaja kinnitada. Xxx Xxx

tõendavad käesolevas asjas fakti, et menetlusaluste isikute auto sõitis sündmuskohale ja jäi seal

seisma, seejärel saabus sinna politseipatrull. Nimetatud asjaolude üle vaidlus puudub. Seega, ei

sisalda tunnistaja Xxx Xxx nformatsiooni i ütlused käesolevas väärteoasjas uut või täiendavat i

juhtunu kohta, mistõttu kohus ei saa nende alusel olulisi järeldusi teha.

Kaitse poolt esitatud

tunnistaja I. Xxx Xxxi ja N. Xxx lustega selles osas, et i ütlused on kooskõlas tunnistajate T. i üt politsei saabus menetlusaluse isiku auto ju

urde siis, kui see jäi juba seisma.

Menetlusaluste isikute Xxx Xxxi ja N.I kohtuistungil antud ütlused erinevad osaliselt teistest kriminaasjas Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi . tlused erinevad selles kogutud tõenditest ( ütlustest) Ü os Xxx Xxx. S as, et menetlusaluste isikute väitel ei liikunud sõiduk siis, kui selle roolis istus õiduki

liikumisel oli roolis N.I

ja sõiduki seima jäämisel vahetasid juht ja kõrvalistuja kohad. Tõendamaks enda ütlusi on menetlusalused isikud esitanud kohtule videosalvestuse, mille osas on kohus eespool juba hinnangu andnud. Xxx ja N.I väiteid ei tõenda ka tunnistaja Xxx Xxxi

ütlused. i ütlused üle vaidlus puudub Xxx Xxx kirjeldavad ainult fakte, mille . Seega ei sisalda tunnistaja ütlused informatsiooni, mis tõendaks väiteid Xxx ja N.I .

Kohus on arvamusel, et videosalvestuse ja tunnistaja I. Xxxi ütlustega ei ole isikutele esitatud

süüdistus ümber lükatud. Kusjuures nimetatud tõendid on kooskõlas süüdistuse poolt esitatud tõenditega, nimelt T. i ütlistega. Xxxi ja N. Xxx

On selge, et isikutele esitatud süüdistuse aluseks on T. i ja N. Goloivini antud ütlused nende Xxx poolt tajutud asjaolude kohta.

8

Tunnistajate Xxx Xxxi ja Xxx Xxx kohtuistungil antud i ütlustega loeb kohus tõendatuks järgmist:

29.04.2016 kell 17.54 juhtis Niidu tänaval mootorsõidukit alaealine Xxx Xxx, omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kõrvalistmel istus auto omanik N.I, kes on eelnevalt lubanud juhtimisõiguseta isikule sõidukit juhtida.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate T. Xxxi ja N. Xxxi ütluste usaldusväärsust ei suutnud kahjustada ka kaitse poolt esitatud videosalvestus ja tunnistaja

I. Xxx

i ütlused.

Märgates kahtlast sõidukit, mis liikus ja jäi seejärel seisma lülitades välja tuled, sõitis xxx m , politseipatrull olukorda uurima, jälgides pidevalt kõne all olevat autot. Nii väidab ütlustes

N. Xxx.

Ka tunnistaja T. Xxx nägi selgelt garaažide juurest sõitvat autot, mis liikus paar meetrit ja jäi

seisma. Kui Xxx Xxx ja N.I oleksid auto peatumisel istekohti vahetanud, oleks politseipatrull seda ilmselgelt märganud, kuna vahemaa ei olnud pikk, nähtavus oli hea, vaateväli

polnud piiratud ning politseipatrullil säilis visuaalne kontakt sõiduki roolis olnud isikuga. Ka

kaitse pool pole kordagi osutanud sellele, et politseinikest tunnistajad valetavad tahtlikult ja milline võiks olla sellise valetamise motiiv. Vaidlus selle üle puudub, et enne seisma jäämist sõiduk liikus. Vaidlus on selle üle, kes sellel ajal

sõidukit juhtis. ütlustest teeb kohus järelduse Xxx Xxxi ja Xxx Xxxi , et tegeliku Xxx ja N.I lt autos kohti ei vahetanudki ja Xxx Xxx

tee sõitis Niidu tänava esimese garaaži juurest Järveküla

suunas vähemalt 10 meetrit sõidukiirusega umbes 20-30 km/h ja see toimus ajaliselt enne

videosalvetuses näidatud ajl ehl ei ole välistatud, et kl 17.54.00-17.54.55. Seega, juhtis mootorsõidukit , kellel puudus igasugune juhtimisõigus õrvalistmel istus Xxx Xxx ning k auto

omanik N.I, kes lubas mootorsõidukit juhtima isiku kellel puudus vastav juhtimisõigus. V otokollis fikseeritud kellaaja algusest ttu ei ideolõik on salvestatud 55 sek hiljem väärteopr , mistõ

tõenda see menetlusaluste isikute ütlusi. Seega tuvastatud faktilised asjaolud ei ole vastuolus

isikutele esitatud süüdistustega. lubamine võis toimuda alates 17.54.00 ja auto Juhtimisele juhtimine N.G poolt võis toimuda väärteoprotokollis näidatud ajal 17.54 ehk kuni 17.54.55.

Vähetähtis pole asjaolu, et on ka ise politseile antud ütlustes maininud, et tegemist ei Xxx Xxx olnud küll juhtimisega, kuid sõiduk võis tema tegevuse tagajärjel liikud pole seda küll a. Xxx Xxx

kohtuistungil antud ütlustes korranud, kuid patrullpolitseinik Xxx Xxx on kohtuistungil antud ütlustes seda maininud. pole sellele vastuväidet esitanud Xxx Xxx . See kinnitab kohtul tekkinud

veendumust, et menetlkusaluste isikute

ütlused on ennast õigustavad ja on antud eesmärgiga vältida vastutust väärteo eest.

Arvestades eeltoodut, u loeb kohus käesolevas väärteoasjas saldusväärseteks tõenditeks tunnistajate

Xxx Xxxi ja Xxx Xxx htuotsuse tegemisel tugineb nendele. Kohtul puudub alus i ütlusi ning ko kahelda

nimetatud ütluste usaldusväärsuses, kuna need on loogilised, ühtivad muude tõenditega ( videosalvestus ja tunnistaja I. Xxx

i ütlused) Kohtu hinnangul saavad tunnistajate ütlused olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et tänaval juhtis mootorsõiduki Xxx Xxx xxx xxx registreerimismärgiga kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. xxx, omamata vastava

Xxx Xxxile heidetakse ette, et tema rikkus LS § 90 lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime LS § 201 lg 1

ettenähtud väärteo.

LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik astava kategooria või

kellel ei ole v alamkategooria m

ootorsõiduki juhtimisõigust.

9

LS § 201 lg 1 ootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki kohaselt m juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et Xxx Xxx rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS

§ järgi. omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

90 lg 1 p 1 Isik juhtis xxx, Seega on Xxx Xxx e koosseisu. oma teoga täitnud väärteo LS § 201 lg 1 järgi objektiivs

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Xxx Xxx tahtlikulut. täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi KarS lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. § 16

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Xxx Xxx teadis, et ta juhib sõidukit ja tal puudub juhtimisõigus. Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus N.G auto juhtimisega ilma juhtimisõiguseta. Seega

pani Xxx Xxx usega. käesoleva väärteo toime otsese tahtl

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine

- 2 VTMS § s 9 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetluse lõpetamise asjaolusid.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Xxx Xxxi süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Ülaltoodu alusel l 29.04.2016 kell 17.54 xxx tänaval lubas oeb kohus tuvastatuks, et N.I

mootorsõiduki omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria mootorsõiduki xxx juhtimisõiguseta isiku.

N.I-le heidetakse ette, et tema rikkus lg LS § 90 lg 2 sätteid ning seega pani toime LS § 202

1 ettenähtud väärteo.

LS § 90 lg 2 ootorsõiduki omanik, valdaja või juht ei tohi lubada mootorsõidukit kohaselt m juhtima isikut või anda juhtimist üle isikule, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus või kes on joobeseisundis, alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis.

LS § 202 astava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku mootorsõidukit lg 1 kohaselt v juhtima lubamise eest mootorsõiduki omaniku, valdaja või tehnonõuetele vastavuse või käitamise eest vastutava isiku poolt

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

10 Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et N.I rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § 90 lg 2 järgi. Isik

lubas xxx juhtima , vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku

Xxx Xxxi. Seega on N.I oma teoga täitnud väärteo LS § 202 lg 1 järgi objektiivse

koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.I täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi tahtlikulut. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.I oli teadlik, et ta lubas auto juhtimisele N.G, kellel puudub juhtimisõigus. Jätkates sotmist reisijana autos, mida juhtis N.G, tahtiski N.I süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist. Süüteokoosseisule vastava teo toimepanemine oli katkestatud politsei ilmumisega kohale. Seega pani N.I

käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali sseaduse § 202 fitseeritud Liiklu lg 1 järgi.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §

9 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetluse

- 2 s lõpetamise asjaolusid.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

N.I süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Xxx Xxx

on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 201 lg 1 ).

LS § 201 lg 1 näeb karistusena ette ni 200 trahviühikut või aresti

rahatrahvi ku .

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul

11

KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas kohus ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud kohus KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid.

Xxx Xxx juhtis mootorsõidukit sõites sellega maksimaalselt 10 m

, omamata vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigust garaažide juurest Sellise käitumise , kohas, kus liiklus on rahulik- . tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud t usvastase . eoga ei kaasnenud õig id tagajärgi

Eeltoodut arvestades hindab kohus lõplikult i süüd teos keskmisest väiksemal määral. Xxx Xxx

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3- 1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Kohus arvestab, et alaealisele karistuse mõistmisel on rõhuaset eeskätt tuleb us teistsugunearvestamisele alaealise toimepanija isik ( 3-1-1-43-06).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul puuduvad kriminaal-

ja väärteokaristused.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud

sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Xxx Xxxile on karistuseks mõistetud rahatrahv 25 trahviühiku ulatuses, s.o 100 eurot, mis on

ligilähedane karistuse miinimummäärale LS § 201 lg 1 (keskmine määr oleks 100 trahviühikut)

alusel.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglan põhjendatud, rahatrahv summas 1 e ja

00 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktika kohaselt tuleb ristuslikke meetmete alaealise puhul kõigepealt kaaluda mitteka

kohaldamist, sest alaealise karistamine on viimane meede. Alaealiste puhul on esmatähtis kasvatuslike meetmete kohaldamine, mitte karistamine ( 3-1-1-43-06). Sellest lähtudes asub kohus kaaluma, kas tuleks võtta tarvitusele mittekaristuslikke meetmeid, mis kaasneksid menetluse lõpetamisele.

Kohus leiab, et väärteomenetlus N.G suhtes ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 lg 1 või 2 alustel. Kuigi kohus nõustub, et antud konkreetses väärteoasjas on N.G süü kesmisest väiksem, ei pea kohus põhjendatuks menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Seda põhjusel, et isiku poolt

on toime pandud rikkumine, mida liikluses ei peeta kergeks. Juhtimisõiguseta juhtimine on

rikkumine, mille eest on seaduseandja ette näinud karistusena nii rahatrahvi, juhtimisõiguse äravõtmist kui ka aresti kohaldamist. Kuigi isiku süü on alla kesmise, on kohtu arvates kaalukas

asjaolu, et alaealine menetlusalune isik ei väljendanud vähimatki kahetsust ja veelgi, asus kohtumenetl ma, andes kohtuistungil t

uses ennast õigusta õele mittevastavaid ütlusi. Vähetähtis ei

ole ka asjaolu, et kahjuks ei ole ka alaealise vanem selliseks isikuks, kes suunaks alaealist

seadusekeelekale käitumisele. Alaealise vanem ise asus kohtuistungil ennast

- isa N.I õigustama, ei See näitab, et men se lõpetamine ei ole otstasrbekas, sest isik kahetsenud tehtut. etlu

12 ei ole teost teinud vastavaid järeldusi ja vanemalt ei ole õigeid suunitlusi saadud. Kohus leiab, et sel juhul tuleb alaealist mõjutada karistuse mõis

tmise kaudu. See annaks alaealisele signaali, et ta peab hoiduma süütegude toimepanemisest.

N.I lg 1 ). on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 202

LS § 202 lg 1 näeb karistusena ette ni 100 trahviühikut.

rahatrahvi ku

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul.

KarS § 57 tulenevaid karistust kergendavaid asjaolusid käesolevas väärteoasjas kohus ei tuvastanud, samuti ei tuvastanud kohus KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid.

N.I lubas mootorsõiduki omanikuna mootorsõidukit juhtima vastava kategooria

mootorsõiduki juhtimisõiguseta Sellise käi isiku. tumise tulemusel ei tekkinud liiklusohtlikku olukorda, keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi.

Eeltoodut arvestad süüd teos keskmisest väiksemal määral. es hindab kohus lõplikult N.I

Samas ei saa pidada N.I süüd ebaoluliseks, sest rooli oli tema poolt lubatud alaealine,

millega N.I lõi ohu mitte ainult liikluses muudele osalejatele, vaid ka alaealise isiku

tervisele, sest juhtimisõiguseta alaealise isiku käitumine rooli taga võib olla ettearvamatu ja endale ohtlik.

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtub, et isikul puuduvad kriminaal-

ja väärteokaristused.

N.I-le on k eurot, mis on alla aristuseks mõistetud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses, s.o 160 keksmise karistuse määra LS § 202 lg 1 (keskmine määr oleks 50 trahviühikut)

alusel.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 160 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

MENETLUSKULUD

Kaitsja 6,002852 ja nr 2440,16,002891 Marko Tiirik esitas kohtule arve väärteoasjade nr 2440,1 menetlu eurot (I kd, tl 34). skulude hüvitamiseks summas 500

VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või

kohaliku eelarvest.

Kuna kohus ei lõpeta väärteomenetlust KVTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kannab menetluskulusid, muuhulgas valitud kaitsja tasu, menetlusalune isik ise.

Menetluskulude

määramisel ja väljamõistmisel kohaldatakse

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid .

13

KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskulu valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku

suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Toimiku le (I kd) valitud kaitsja tasu on 500 eurot. Kohus leiab, et kuna heküljelt 34 nähtub, et isikud d ka kaebe tekkinud menetluskulusid menetlusalused jäi menetluse tulemina süüdi, kannavad isikud. Kuna Xxx Xxx menetluskulud tema isa N.I on alalealine ja ei oma sissetulekut, jäävad kanda.

KOHTU MEE™ED

Xxx Xxxi

- ja menetlustalituse kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus

menetlusteenistuse vanem xxx Kxx 18.05.2016 väärteomenetleja M üldmenetluse otsusele väärteoasjas n tunnistati süüdi LS § 201 lg 1 jär r.2440,16,002891, millega Xxx Xxx

gi ja karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

N.I kaebus Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M 18.05.2016 üldmenetluse otsusele xx Kxx väärteoasjas n tunnistati süüdi LS § 202 lg 1 jä r.2440,16,002852, millega N.I

rgi ja karistati rahatrahviga 40 trahviühikut, s.o 16 urot, tuleb jätta rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

0 e

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu kohtunik