4-16-5339/14 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juulil 2016.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Väärteoasja number

4-16-5339

Kohtukoosseis

Kohtunik Aulike Salo

Kohtuistungi sekretär

Ülle Karna

Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

H.V (isikukood XXX, kodakondsus

EV, elukoht XXXX, töökoht XXXX OÜ) väärteoasi

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi

PPA

Põhja

prefektuuri

korrakaitsebüroo

liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse

09.06.2016.a

üldmenetluse

otsus

väärteoasjas

nr

2315,16,005409

Istungil osalenud isikud

kaebuse esitaja H.V

kohtuvälise menetleja, PPA Põhja prefektuuri, esindaja

Hannes Küünarpuu

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, § 155-156, kohus

otsustas: Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 09.06.2016.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2315,16,005409 muutmata ning H.V kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korras on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 30.09.2016.a.

Asjaolud ja menetluse käik

PPA Põhja Prefektuuri Ida-harju PJ patrullpolitseinik Teele Üksaeg koostas 19.05.2016.a väärteoprotokolli AB 1466108 H.V-le selle kohta, et tema 19.05.2016.a kell 07.17 juhtis Tallinnas Peterburi tee 92D juures suunaga Maardu poole sõidukit Fiat Scudo, reg.märgiga XXXX, kiirusega 84 (+/-3) km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust (50 km/h) mitte vähem kui 31 km/h. Kirjeldatud tegevusega rikkus H.V Liiklusseaduse (LS) § 15 lg 1 p 2 nõudeid; väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetelja Kairi Palits karistas H.V 09.06.2016.a väärteoasjas nr. 2315,16,005409 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, so summas 300 eurot ning LS § 227 lg 5 p 1 alusel võeti kaebajalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 kuuks. H.V esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada karistamisotsus osaliselt, seda karistus mõistmise osas – jättes lisakaristust kohaldamata. H.V jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt ta ei eita, et pani toime rikkumise. Põhikaristust ta ei vaidlusta, kuid palub tühistada lisakaristuse mõistmine, kuna tööülesannete täitmine eeldab juhtimisõiguse olemasolu. See oli tema teadlik käitumine, ta oli teadlik kiiruse ületamisest, kuna oli hilinemas Võsule. Ülalpeetavaid ei ole, saab miinimumpalka. Möönab, et tema käitumine oli kahetsusväärne, kahetseb juhtunut ning loodab, et juhtimisõigus säilib. Kohtuvälise menetleja esindaja vaidles esitatud kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Leiab, et varasemad trahvid ei ole kaebaja käitumisele soovitud mõju avaldanud, mistõttu on põhjendatud lisakaristuse, juhtimisõiguse äravõtmine, kohaldamine.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid, ära kuulanud kaebuse esitanud isiku seletused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. H.V ei ole vaidlustanud otsust sisuliselt. Isik tunnistab, et rikkus liiklusseaduse nõudeid. Ületas kiirust, kuna oli hilinemas kohtumisele Võsul. Kaebuse esitaja vaidlustab talle lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Kaebaja poolt liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 rikkumine, s.t asulasisesel teel suurima sõidukiiruse,

50 km/h, ületamine 31 km/h võrra on tõendamist leidnud lisaks H.V süü omaksvõtule, ka kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et 19.05.2016.a kell

07.17 juhtis H.V sõidukit Fiat Scudo, reg.märgiga XXXX, Tallinnas Peterburi tee 92D juures suunaga Maardu poole kiirusega 84 (+/-3) km/h. Lõplik mõõtetulemus 81 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Protokolli kohaselt on liikumiskiiruse mõõtmist teostatud kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõturit UltraLyte LTI 20-20 100 LR nr UX014780, milline on taadeldud (mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-16/00083). Seadme töökorras olekut on kontrollitud 18.05.2016.a kell

20.38 ning seade oli töökorras, seadme töötemperatuur vastas mõõtevahendi kasutusjuhendis ja mõõtemetoodikas esitatud nõuetele. Kaebajale näidati seadme tablool fikseeritud lugemit. Protokollist nähtuvalt ei ole H.V talle tutvustatud ning tablool fikseeritud lugemit

84 km/h vaidlustanud. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Sõites asulasisesel teel kiirusega 84 km/h +/- 3 km /h rikkus H.V LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kuna H.V on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust rohkem kui 21 km/h, so 31 km/h, on H.V toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo - mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 km/h. Vastavalt V™S §-le 2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on H.V täitnud LS § 227 lg 2 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. H.V enda ütlustest nähtub, et ta ületas tahtlikult ja teadlikult eesmärgipäraselt kiirust, kuna oli hilinemas. Eeltoodust tulenevalt kinnitavad H.V enda ütlused, et ta teadlikult ületas lubatud sõidukiirust. H.V möönis, et ületab lubatud suurimat sõidukiirust ja teadis, et selline tegevus on karistatav LS § 227 järgi, mistõttu pani H.V väärteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. H.V on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Tuginedes eelnenule ja antud tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et H.V-le süüksarvatud tegu, LS § 15 lg 1 p 2 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS §

227 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette, et mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 - 40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kaebajale määratud karistuse hindamisel juhindub kohus KarS § 56 lg 1, mille kohaselt on karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu andmisel karistuse üldja eripreventiivsetest eesmärkidest. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad menetlusaluse isiku käitumises ja karistanud kaebajat LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga summas 300 eurot. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et LS §

227 lg 2 sätestatud rikkumise alammäära ületamise osas on süü suur ja kohtu arvates ka asulasisesel teel teo toimepanemist arvestades maksimumi lähedane. Samas peab kohus oluliseks, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h LS § 227 lg 2 mõttes võib karistusena rahatrahvi määrata kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kuivõrd menetleja ei tuvastanud kaebaja käitumises kergendavaid asjaolusid ning on otsuses märkinud, et karistusregistri andmete kohaselt omab kaebaja kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest, sh lubatud sõidukiiruse ületamised ning et isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist, siis on kohtu arvates määratud rahatrahvi suurus üle sanktsiooni keskmise määra, põhjendatud.

Kuna kaebaja ei vaidlusta ka talle määratud trahvi suurust, siis jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse rahatrahvi suuruse osas muutmata. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul põhjendatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kaebuse esitajat on ka 31.03.2016.a ja 30.04.2012.a karistatud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest, 10.01.2016.a LS § 221 lg 1 ja 20.09.2012.a LS § 239 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistusena on määratud üksnes rahatrahvid.

Lisaks eelpool nimetatud rikkumistele on isikul veel kehtivad karistused ÜTS § 54 lg 1 rikkumiste eest. Seega on enne käesolevas asjas vaidlustatud rikkumist isikul kokku 4 kehtivat karistust liiklusnõuete rikkumise eest ning kokku üldse 11 kehtivat väärteokaristust, mis tähendab, et H.V puhul ei ole tegemist õiguskuuleka isikuga. Kuna kaebaja ei ole eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi teinud, siis õiguskorra kaitsmise huvides on lisaks põhikaristusele vajalik ka lisakaristuse kohaldamine. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on tagada, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna.

Kohus hindab H.V süüd suureks. Kui selline rikkumine (lubatud kiiruse ületamine) pannakse toime asulasisesel teel, siis sellise rikkumise toimepanemine näitab juhi äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Teisiti öeldes on käesoleval juhul H.V oma käitumisega - pannes vähem kui 2 kuu jooksul toime kaks samalaadset väärtegu – näidanud üles äärmist lugupidamatust kehtivate liiklusreeglite vastu ning kaasliiklejate suhtes. Isikul on 2 kehtivat karistust kiiruse ületamise eest. Liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud H.V-le elustiiliks.

Kaebuse esitaja on tasunud talle varasemalt väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid, kuid tema käitumisest järeldab kohus, et rahatrahvid ei ole avaldanud H.V-le soovitud mõju. Arvestades, et kaebajal on 4 kehtivat karistust liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ning ta jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist, tuleb karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades KarS § 50 lg 1 p 2 alusel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kaebaja väide, et juhtimisõigus on tal tööalaselt vajalik, ei ole aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks.

Kaebuse esitaja sõnu uskudes võib küll väita, et kaebuse esitajal on vajalik juhtimisõigus töö tegemiseks ning oma elu korraldamiseks, kuid antud asjaolud olid H.V-le teada ka rikkumise toimepanemise ajal. Seda enam oleks kaebuse esitaja pidanud jälgima oma liiklusalast käitumist, kuivõrd isikut oli juba eelnevalt korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest. Kohus on seisukohal, et õigusrikkumiste jätkuva toimepanemise tõttu oli järjekordse liiklusrikkumise eest trahvi määramine ammendanud ning tema isikut, käitumises süü suurust ja karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on olnud põhjendatud tema karistamine lisakaristusena karistusega, mis eemaldaks ta mõneks ajaks juhina liiklusest, s.t juhtimisõiguse äravõtmisega.

Samuti ei välista juhtimisõiguse äravõtmise võimalust kaebaja vajadus omada juhtimisõigust oma firma töö organiseerimisel. Isik, kelle elukorralduslik toimetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust, on kohustatud ise käituma alati viisil, mis välistaks temalt juhtimisõiguse karistusena äravõtmise võimaluse ning ei saa eeldada, et tema erahuvid ja -vajadused kaaluvad igakordselt üle ühiskonna üldise huvi liiklusohutuse suhtes. H.V on küll oma rikkumist tunnistanud ja kohtumenetluses väljendanud kahetsust, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud.

Nii nagu kohus juba ka eelnevalt märkis, väljendab kaebaja liiklusseaduse nõuete jätkuva rikkumisega oma ükskõikset suhtumist kehtestatud liiklusalastesse käitumisnormidesse ja teistesse liiklejatesse. H.V peab tunnetama oma vastutust liikluses osalejana ning aru saama oma teo keelatusest. Rikkudes liiklusnõudeid ning suhtudes liikluskorda hoolimatult ja vastutustundetult, seab kaebuse esitaja ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Kohus on veendunud, et turvalisus liikluses kaalub üles kaebuses ja kohtuistungil väljendatud seisukohad lisakaristuse mittekohaldamiseks.

Arvestades kehtivate karistuste olemasolu, leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on vajalik selleks, et kaebaja korrigeeriks oma edaspidist liiklusalast käitumist õiguskuulekaks. Lisakaristuse kohaldamata jätmine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Väärteoasja materjalidest ei ilmne ka selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. KarS § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. H.V ei kasuta mootorsõidukit liikumispuude tõttu.

Lähtudes teo korduvusest on kohtuväline menetleja kohaldanud kaebuse esitajale põhjendatud ja seadusliku karistuse lisakaristuse kohaldamise näol. Kuna kohtuväline menetleja on määranud lisakaristuse pikkuseks 1 kuu, mis on ka minimaalne määr lisakaristuse kohaldamise puhul, siis ei pea kohus vajalikuks muuta ka lisakaristuse pikkust. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata.

Aulike Salo

Kohtunik