2-15-4842/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

27. september 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-4842

Hagi ese

Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu

põhivõla

euro,

intressi

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

21 835 eurot 84 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ilkka Juhani Öhberg (isikukood XXX;

elukoht XXX)

hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus

(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor);

e-post janar@advokaat.ee)

Kostja: Hannes Roosalu (isikukood XXX; elukoht

XXX)

kostja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu

Õigusbüroo OÜ; e-post marmand@hot.ee)

Viimane istung

7. september 2016. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu.

2. Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja 21 835 eurot 84 senti (sh

põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379 eurot 94 senti ja viivis ajavahemiku 1. detsember

2014 kuni 25. märts 2015 eest 1455 eurot 90 senti).

3. Jätta menetluskulud Hannes Roosalu kanda.

4. Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja menetluskulu 2675

eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

2/3

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Ilkka Juhani Öhberg (hageja) esitas 30. märtsil 2015 Tartu Maakohtule Hannes Roosalu

(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 19 000 eurot,

intressi 1379,94 eurot ja viivise ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 25. märts 2015 eest

1455,9 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid hageja, K.P. ja kostja 13. augustil 2014 laenulepingu,

millega hageja ja K.P. laenasid kostjale 19 000 eurot intressiga 2% kuus ja laenu

tagastamise tähtajaga 30. november 2014. Kostja pole kokkulepitud ajaks laenu ega

intresse tasunud. K.P. loovutas enda laenulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole

talle raha tegelikult üle andnud. Laenuleping oli suunatud seoses kostja äri alustamisega

tulevikus raha üleandmisele. Kuna kostja äri ei alustanud, siis ei antud üle ka laenusummat.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva laenu tagastamise, st

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 järgse laenulepingu täitmise nõude.

Pooled ei vaidle laenulepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas

hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingu alusel raha üle või ei andnud. VÕS § 396 lg 1

kohaselt on laenuandja laenu tagastamise nõude eelduseks asjaolu, et laenuandja on

andnud laenusaajale eelnevalt selle summa. Seega on asja lahendamiseks oluline kindlaks

teha, kas kostjale oli laenulepingu alusel raha üle antud.

4. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingus nimetatud summa

19 000 eurot üle, on tõendatud tunnistaja K. S. ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub nii

rahasumma kui ka selle üleandmine hageja ja K. P. poolt. Kuigi tunnistaja kostjat ei tunne,

ei ole kohtu hinnangul usutav, et hageja ja K. P. sõlmisid täpselt samal kuupäeval kui

kostjaga laenuleping sõlmiti, kellegi kolmanda isikuga veel laenulepingu täpselt samas

summas. Kohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistajat

oli hoiatatud valeütluste andmise eest. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on hageja sõber ei

nähtu tunnistaja sellist seost hagejaga, mis annaks alust arvata, et tunnistaja annab tema

kasuks valeütlusi, teades sellega kaasnevat vastutust. Kohtu hinnangul ei anna tunnistaja

ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda ka nende detailsus. Arvestades asjaolu, et

tunnistajale on pikemalt teada vajadus tulla kohtuasjas tunnistama ning vaidluse ese, ei ole

ebatavaline, et tunnistaja on vaidlusalused sündmused detailselt meelde tuletanud. Kuivõrd

tunnistaja ütlustega on raha üleandmine tõendatud, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda,

kas laenulepingus sisaldus ka lisaks täitmise kviitung VÕS § 95 mõttes.

5. Kuivõrd raha üleandmine on tõendatud oli kostjal VÕS § 396 lg 1 ja laenulepingu järgi

kohustus laen lepingus märgitud tähtpäevaks 30. novembriks 2014 tagasi maksta. Vastavalt

lepingus kokkulepitule pidi kostja lepingu ja VÕS § 397 lg 1 järgi tasuma intressi, mille

3/3

määraks oli lepingu järgi 2% kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks laenu tagastanud või

intressi maksnud. Seega on kostjal jätkuvalt laenu tagastamise ja intressi maksmise

kohustus. Samuti võib VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt nõuda viivist

samas määras kui lepingus kokkulepitud intressimäär. Nõude loovutamise lepinguga on

tõendatud, et K. P. on enda osas loovutanud laenulepingust tuleneva nõude koos

intressinõudega hagejale. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379,94 eurot ja viivis ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni

25. märts 2015 eest 1455,9 eurot.

6. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi

rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 1998 eurot 18,5 tunni eest, tasutud

riigilõiv 900 eurot ja kohtusse sõidu kulu 209,5 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid

hageja sõidukulule ja riigilõivule. Tegemist on TsMS 138 lg 2 ja § 144 p 2 kohaste

menetluskuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindajakulud

tuleb TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu

hinnangul hageja esindaja tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga (1998/18,5) on

põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse lihtsat olemust, kus vaidluse all oli sisuliselt

vaid üks faktiline asjaolu, kas kostjale anti raha üle, ning üks õiguslik küsimus, kas

laenuleping on ka täitmise kviitung, ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu

tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja ajakulu oli kostja menetluskulu nimekirja

kohaselt 12,25 tundi, mis on ca 1/3 võrra vähem. Arvestades hageja koostatud

menetlusdokumentide sisu ja hulka ning asjaolu, et hagejal tulenevalt tema positsioonist on

põhjendatud natuke suurem ajakulu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja

ajakulu 14,5 tunni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu

2675,5 eurot (900+209,5+14,5*108).

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik