2-15-4842/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedMõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja 21 835 eurot 84 senti (sh põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379 eurot 94 senti ja viivis ajavahemiku 1. detsember
Legislator headnote
AI generated2-15-4842/40 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: detsember
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Vahur-Peeter Liin
Otsuse avalikult
teatavakstegemise aeg ja koht
27. september 2016. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-4842
Hagi ese
Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu
põhivõla
euro,
intressi
ja
viivise
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
21 835 eurot 84 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Ilkka Juhani Öhberg (isikukood XXX;
elukoht XXX)
hageja lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus
(Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor);
e-post janar@advokaat.ee)
Kostja: Hannes Roosalu (isikukood XXX; elukoht
XXX)
kostja lepinguline esindaja: Armand Mark (Turu
Õigusbüroo OÜ; e-post marmand@hot.ee)
Viimane istung
7. september 2016. a
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Ilkka Juhani Öhbergi hagi Hannes Roosalu vastu.
2. Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja 21 835 eurot 84 senti (sh
põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379 eurot 94 senti ja viivis ajavahemiku 1. detsember
2014 kuni 25. märts 2015 eest 1455 eurot 90 senti).
3. Jätta menetluskulud Hannes Roosalu kanda.
4. Mõista Hannes Roosalult Ilkka Juhani Öhbergi kasuks välja menetluskulu 2675
eurot 50 senti. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude
suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul
alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
2/3
avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta
seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja
lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab
kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Ilkka Juhani Öhberg (hageja) esitas 30. märtsil 2015 Tartu Maakohtule Hannes Roosalu
(kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 19 000 eurot,
intressi 1379,94 eurot ja viivise ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni 25. märts 2015 eest
1455,9 eurot. Hagi kohaselt sõlmisid hageja, K.P. ja kostja 13. augustil 2014 laenulepingu,
millega hageja ja K.P. laenasid kostjale 19 000 eurot intressiga 2% kuus ja laenu
tagastamise tähtajaga 30. november 2014. Kostja pole kokkulepitud ajaks laenu ega
intresse tasunud. K.P. loovutas enda laenulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale.
2. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et hageja ei ole
talle raha tegelikult üle andnud. Laenuleping oli suunatud seoses kostja äri alustamisega
tulevikus raha üleandmisele. Kuna kostja äri ei alustanud, siis ei antud üle ka laenusummat.
KOHTU SEISUKOHT
3. Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingust tuleneva laenu tagastamise, st
võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 ja § 108 lg 1 järgse laenulepingu täitmise nõude.
Pooled ei vaidle laenulepingu sõlmimise üle. Pooled vaidlevad sisuliselt selle üle, kas
hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingu alusel raha üle või ei andnud. VÕS § 396 lg 1
kohaselt on laenuandja laenu tagastamise nõude eelduseks asjaolu, et laenuandja on
andnud laenusaajale eelnevalt selle summa. Seega on asja lahendamiseks oluline kindlaks
teha, kas kostjale oli laenulepingu alusel raha üle antud.
4. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ja K. P. andsid kostjale laenulepingus nimetatud summa
19 000 eurot üle, on tõendatud tunnistaja K. S. ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub nii
rahasumma kui ka selle üleandmine hageja ja K. P. poolt. Kuigi tunnistaja kostjat ei tunne,
ei ole kohtu hinnangul usutav, et hageja ja K. P. sõlmisid täpselt samal kuupäeval kui
kostjaga laenuleping sõlmiti, kellegi kolmanda isikuga veel laenulepingu täpselt samas
summas. Kohus ei nõustu kostjaga, et tunnistaja ütlused on ebausaldusväärsed. Tunnistajat
oli hoiatatud valeütluste andmise eest. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on hageja sõber ei
nähtu tunnistaja sellist seost hagejaga, mis annaks alust arvata, et tunnistaja annab tema
kasuks valeütlusi, teades sellega kaasnevat vastutust. Kohtu hinnangul ei anna tunnistaja
ütluste usaldusväärsuses põhjust kahelda ka nende detailsus. Arvestades asjaolu, et
tunnistajale on pikemalt teada vajadus tulla kohtuasjas tunnistama ning vaidluse ese, ei ole
ebatavaline, et tunnistaja on vaidlusalused sündmused detailselt meelde tuletanud. Kuivõrd
tunnistaja ütlustega on raha üleandmine tõendatud, ei pea kohus vajalikuks hinnata seda,
kas laenulepingus sisaldus ka lisaks täitmise kviitung VÕS § 95 mõttes.
5. Kuivõrd raha üleandmine on tõendatud oli kostjal VÕS § 396 lg 1 ja laenulepingu järgi
kohustus laen lepingus märgitud tähtpäevaks 30. novembriks 2014 tagasi maksta. Vastavalt
lepingus kokkulepitule pidi kostja lepingu ja VÕS § 397 lg 1 järgi tasuma intressi, mille
3/3
määraks oli lepingu järgi 2% kuus. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks laenu tagastanud või
intressi maksnud. Seega on kostjal jätkuvalt laenu tagastamise ja intressi maksmise
kohustus. Samuti võib VÕS § 113 lg 1 esimese ja kolmanda lause kohaselt nõuda viivist
samas määras kui lepingus kokkulepitud intressimäär. Nõude loovutamise lepinguga on
tõendatud, et K. P. on enda osas loovutanud laenulepingust tuleneva nõude koos
intressinõudega hagejale. Seega tuleb hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja
põhivõlg 19 000 eurot, intress 1379,94 eurot ja viivis ajavahemiku 1. detsember 2014 kuni
25. märts 2015 eest 1455,9 eurot.
6. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt tuleb hagi
rahuldamise tõttu jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja
kohaselt on hageja menetluskuluks esindajatasu 1998 eurot 18,5 tunni eest, tasutud
riigilõiv 900 eurot ja kohtusse sõidu kulu 209,5 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid
hageja sõidukulule ja riigilõivule. Tegemist on TsMS 138 lg 2 ja § 144 p 2 kohaste
menetluskuludega, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja esindajakulud
tuleb TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja mõista põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu
hinnangul hageja esindaja tunnitasu 108 eurot koos käibemaksuga (1998/18,5) on
põhjendatud ja vajalik. Arvestades vaidluse lihtsat olemust, kus vaidluse all oli sisuliselt
vaid üks faktiline asjaolu, kas kostjale anti raha üle, ning üks õiguslik küsimus, kas
laenuleping on ka täitmise kviitung, ei ole kohtu hinnangul hageja esindaja ajakulu
tervikuna põhjendatud ja vajalik. Kostja esindaja ajakulu oli kostja menetluskulu nimekirja
kohaselt 12,25 tundi, mis on ca 1/3 võrra vähem. Arvestades hageja koostatud
menetlusdokumentide sisu ja hulka ning asjaolu, et hagejal tulenevalt tema positsioonist on
põhjendatud natuke suurem ajakulu, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja
ajakulu 14,5 tunni ulatuses. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu
2675,5 eurot (900+209,5+14,5*108).
/allkirjastatud digitaalselt/
Vahur-Peeter Liin
Kohtunik