Legislator Case Law & Legislation
1-15-10816/26 AI generated

1-15-10816/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-15-10816/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

september 2016 kohtumaja (istung toimus Jõgeva 15.09.2016) Kriminaalasja number 1-15-10816 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Maakohtu 08.07.2016. a määruse alusel alates 27.07.2016. Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-15-10816/26 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: s rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohustades Reigo Jürgensteini tasuma igakuiselt hiljemalt 15- katteks ndaks kuupäevaks alates 2016. a märtsist rahalise karistuse vähemalt 80 eurot kuus.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (6) Kriminaalasi nr 1-15-10816

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2016 kohtumaja (istung toimus Jõgeva 15.09.2016) Kriminaalasja number 1-15-10816 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik

Sirje Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne kohta Reigo Jürgensteini Süüdimõistetu REIGO JÜRGENSTEIN

isikukood 38804102760, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx, asukoht: Tartu Vangla, vahistatud Tartu

Maakohtu 08.07.2016. a määruse alusel alates 27.07.2016. Kaitsja advokaat Anne Vissak RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele Reigo Jürgensteinile Tartu Maakohtu 08.02.2016. a otsusega kriminaalasjas 1-15-10816 i karistuseks KarS § 424 järg mõistetud

1 (üks) aasta vangistust.

Karistuse kandmise algust arvestada alates Reigo Jürgensteini kinnipidamisest, s.o alates 27.07.2016.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva koh

Tartu Maakohtu tumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK

2 (6)

Reigo Jürgenstein on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 08.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-10816

KarS § 121 (hetkel KarS § 121 lg 1) järgi, mille eest mõisteti karistusek

s rahaline karistus 300 päevamäära, s.o 960 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi 1 aasta jooksul kohustades Reigo Jürgensteini tasuma igakuiselt hiljemalt 15- katteks ndaks kuupäevaks alates 2016. a märtsist rahalise karistuse vähemalt 80 eurot kuus.

Reigo Jürgenstein tunnistati süüdi ka KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta

vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendati Reigo Jürgensteinile karistuseks mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati Reigo Jürgensteinile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule.

KarS § 69 lg 4 alusel oli Reigo Jürgenstein kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kar

S § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati Reigo Jürgensteini käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrati Reigo Jürgenstein

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

13.06.2016. a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi kohtule erakorralise ettekande

Reigo Jürgensteini kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole Reigo Jürgenstein asunud sooritama temale kohtuotsuse alusel määratud üldkasulikku tööd, on rikkunud kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli perioodil alkoholi, ei ole ilmunud kokkulepitud ajaks kriminaalhooldaja vastuvõtule ja on lahkunud ilma kriminaalhooldaja loata Soome Vabariiki. Kriminaalhooldaja kõnedele ega korduvkutsetele ei ole Reigo Jürgenstein reageerinud.

Erakorralise ettekande kohastelt ilmus Reigo Jürgenstein esimesele kohtumisele

kriminaalhooldajaga 04.03.2016 kokkulepitud ajal. Hooldusalune andis ülevaate oma elukorraldusest ja selgitas oma rasket majanduslikku olukorda, kuna peab üksinda last kasvatama, sest lapse ema on lahkunud Itaaliasse. Reigo Jürgenstein avaldas, et tal on hooajaline töötamise võimalus Soome Vabariigis farmitöödel, töötamine toimub lepingu alusel ja üldkasuliku tööga lubas ta alustada peale Eestisse naasmist 14. aprillil.

Kriminaalhooldusametnik andis nõusoleku Reigo Jürgensteinile ühekordseks välismaale tööleminekuks ajavahemikul 13.03.2016 08.04.2016, samal päeval pidi -

ta ka

registreerimiskohustust täitma, kuid 08.04.2016 hooldusalune ei ilmunud. Registreerima saabus Reigo Jürgenstein alles 12.04.2016, olles alkoholijoobes, alkomeetri näit 0,731 mg/l. Hooldusalune lubas üldkasulikku tööd alustada 14. aprillil, kuid ei teinud seda.

Kriminaalhooldusametnik teostas 19.04.2016 kodukülastuse hooldusaluse koju aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxReigo Jürgenstein viibis kodus ja tegeles kodu lähedal asuvas angaaris veoautode kaalumisega. Küsimusele, miks ta üldkasulikule tööle pole läinud, ei osanud hooldusalune vastata. Samas allkirjastas ta ajakava, lubas juhendajaga samal päeval ühendust võtta ja tööle asuda. Kriminaalhooldusametnik andis korralduse ilmuda Reigo Jürgensteinil registreerima 22.04.2016, selleks ajaks oleks pidanud olema täidetud esimene üldkasuliku töö ajakava. 22.04.2016 hooldusalune registreerima ei ilmunud, kriminaalhooldaja helistamise peale vastas hooldusaluse ema, et poeg on lahkunud Soome tööle juba 20. aprillil ja tuleb tagasi kuu aja pär oli nõutu ast. Ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

ja mures poja käitumise pärast ja avaldas, et tema arvates ei hooli poeg peale lapse emaga kooselu luhtumist enam millestki ja võib käituda ohtlikult ka enda suhtes.

Kriminaalhooldusametnik edastas 20.05.2016, enne puhkusele minekut, korduvkutse kriminaalhooldaja vastuvõtule tulekuks 01.06.2016, kuid sellele Reigo Jürgenstein samuti ei reageerinud. Kriminaalhooldaja telefonikõnet ei ole vastu võtnud ka hooldusaluse ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

3 (6)

Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole Reigo Jürgensteini kriminaalhoolduse teostamine võimalik, kuna isikul puudub täielikult motivatsioon ja vastutustunne alternatiivkaristuse täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata Reigo Jürgensteinile mõistetud karistus üldkasuliku töö sooritamata tundide osas (360 tundi) täitmisele.

Kohus pidas kohtuistungi 08.07.2016. Reigo Jürgenstein kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse kättesaamise kohta teave puudus. Kriminaalhooldaja avaldas, et ka temal puuduvad andmed süüdimõistetu kohta, temaga ühendust ei saa. Eeltoodust tulenevalt taotles ta Reigo Jürgensteini tagaotsitavaks kuulutamist ning vahistamist.

08.07.2016. a kuulutas kohus R Reigo eigo Jürgenstein tagaotsitavaks ja määras, et Jürgensteini tabamisel kohaldada tõkendina vahistamist. leb tema suhtes tu

27.07.2016. a teatati kohtule, on tabatud ning et tagaotsitavaks kuulutatud Reigo Jürgenstein v

iibib Jõgeva arestimajas. Süüdimõistetu toimetati eeluurimiskohtuniku juurde küsitlemiseks 28.07.2016. a. Eeluurimiskohtunik leidis, et Reigo Jürgensteini vabastamiseks puudub alus.

22.08.2016 esitas Reigo Jürgenstein kohtule avalduse, milles selgitab toimepandud rikkumiste asjaolusid, kahetseb oma senist käitumist ning avaldab, et on käesolevalt valmis asuma täitma kohtuotsusega määratud kohustusi.

08.09.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi arvamuse ja kokkuvõtte Reigo

Jürgensteini senisest kriminaalhooldusest. Erakorralise ettekande koostamisele järgnenud perioodil ajavahemikul 13.06.2016-27.07.2016 ei võtnud Reigo Jürgenstein

kriminaalhooldusametnikuga ühendust ega näidanud valmisolekut üldkasuliku töö sooritamiseks ja teiste kohtuotsusega määratud kohustuste täitmiseks. Fikseeriti uus KarS §

75 lg 2 p 2 rikkuminensteinil alkoholijoove 1,03 mg/l. 27.07.2016 tuvastati Reigo Jürge

16.08.2016. a suhtles kriminaalhooldusametnik hooldusaluse ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx avaldas, et nende peret tabas raske kaotus pereisa surma näol ja väidetavalt on see asjaolu poja ellusuhtumist muutnud. Samuti loodab Margarita Jürgenstein poja abile tütre kasvatamisel, kuna lapse ema xxxxxxxxxxxx elab juba aastaid Itaalias ja tütre kasvatamisel ei osale. Kriminaalhooldaja hinnangul on Reigo Jürgenstein olnud eelnevalt teadlik, et ta peab täitma lapsevanemana ülalpidamiskohustusi, kuid see ei ole teda motiveerinud täitma temale kohtuotsusega määratud kohustusi, väärtustama võimalust kanda karistust vabaduses ja anda oma panus lapse kasvatamisel. Kriminaalhooldajal puudub põhjendatud alus arvata, et Reigo Jürgenstein võiks vabadusse jäämise korral kohtuotsust tingimusteta täitma asuda.

Eeltoodust lähtudes jääb kriminaalhooldusametnik 13.06.2016. a koostatud erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde pöörata KarS § 74 lg 4 alusel Reigo Jürgensteini karistus sooritamata üldkasuliku töö tundide osas täitmisele.

15.09.2016. a kohtuistungil esitas kaitsja kohtule Reigo Jürgensteini ema

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tervislikku seisundit puudutavad dokumendid, millega soovib tõendada, et vajab Reigo Jürgensteini abi xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx . Lisaks esitas kaitsja sünnitõend, Reigo Jürgensteinil 5 aastane tütar, surmatõendi, millest mille kohaselt on - samuti nähtub, et Reigo Jürgensteini isa suri juunis 2016. a. Reigo Jürgenstein selgitas, et tal oli plaanis üldkasulikku tööd tegema hakata küll, kuid kuna tal oli erinevatel põhjustel raha vaja, läks ta korduvalt tööle Soome. Tema laps oli siis ema juures ja emale olid abiks sugulased ja tädipoeg. Istungil selgus, et koos Reigo Jürgensteini, tema ema ja tütrega elab käesolevalt ka Reigo Jürgensteini elukaaslane ja elukaaslase laps.

4 (6)

Reigo Jürgenstein tunnistas, et ta oli et üldkasulikku tööd tuleb teha määratud teadlik, graafiku järgi, sel ajal ja seal kohas, kus öeldakse. Ü s.o htegi kohustust, mida ta korrektselt

täitnud oleks katseajal, ta nimetada ei oska. Süüdimõistetu selgituste kohaselt ta lähiajal

Soome minna ei plaaninud, väidetavalt on kaalunud ka kodus töötamise varianti. Sõidukite remontimiseks on tal olemas garaaž ning vajalikud mehhanismid. Samuti on ta mõelnud alkoholiravi läbida ning on nõus ka läbima sotsiaalprogrammi alkoholi mõjude kohta. Reigo Jürgenstein arvas, et suudab kohtu määratud kohustusi täitma asuda, käia alkoholikliinikus ja muudes sotsiaalprogrammide s. Kaitsja palus kohtul karistust täitmisele mitte pöörata. Kaitsja selgitas, et

Reigo Jürgenstein on ise tunnistanud, et ta Kaitsja leiab, et asjaolu, et on rikkunud nõudeid ja kahetseb oma tegu.

Reigo Jürgenstein on ol vahi all 51 päeva, võiks olla nud kohtuistungi toimumise ajaks mõjutanud Reigo Jürgensteini edaspidi õigesti käituma Kaitsja kirjeldas Reigo Jürgensteini .

keerulist olukorda - isa ootamatu surm, kohustus üksinda last kasvatada saamata sealjuures lapse emalt materiaalset toetust, ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 80% töövõimekaotus. Positiivsena näeb kaitsja Reigo Jürgensteinil tekkinud võimalust asuda tööle oma garaažis ja remontida autosid. Kaitsja palus, et koh Reigo us ei pööraks karistust täitmisele ja annaks Jürgensteinile veel ühe võimaluse. Kaitsja pidas võimalikuks ka katseaja pikendamist 6 kuu võrra ja sotsiaalprogrammis, mis puudutab alkoholi tarvitamist, osalemise kohustuse määramist.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalhooldaja on erakorralises ettekandes märkinud Reigo Jürgensteini karistuse täitmisele pööramise alusena KarS § 74 lg 4. Kuna Reigo Jürgenstein ei ole mõistetud karistusest tingimisi vabastatud, vaid temale mõistetud karistus on asendatud üldkasuliku tööga, tuleneb karistuse täitmisele pööramise alus KarS § 69 lg 6.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et ui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi k

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohtule esitatud materjalidest ning istungil antud selgitustest nähtuvalt on Reigo Jürgenstein kogu kriminaalhooldusperioodil suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse. Reigo Jürgensteinile mõisteti karistuseks vangistus, mis asendati üldkasuliku rahaline karistus ning

tööga kuulutamisel selgitas kohus otsuse täitmise, s.h ka üldkasuliku töö . Kohtuotsuse tegemise korraldust ning otsuse nõuetekohaselt täitmata jätmise tagajärgi. Lisaks selgitas ka kriminaalhooldaja süüdimõistetule otsuse täitmist. Üldkasuliku töö ajakavade koostamisel arvestas kriminaalhooldusametnik Reigo Jürgensteini elukorraldust ja keerulist majanduslikku olukorda, lubades tal ühekordselt välisriiki tööle asuda. Süüdimõistetu rikkus kokkuleppeid ja lubatud ajal tööle ega ka registreerima ei asunud. Sellele vaatamata koostas kriminaalhooldaja uue ajakava, kuid ka seda Reigo Jürgenstein täitma ei asunud. Ta andis korduvalt lubadusi tööga d põhjuseid, miks ta ei ole saanud seda teha. alustada, kuid on alati leidnud erinevai

Lisaks üldkasulikust tööst kõrvalehoidumisele on Reigo Jürgenstein korduvalt rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja talle kohtuotsusega määratud täiendavat kohustust mitte tarvitada käitumiskontrolli perioodil alkoholi. Reigo Jürgenstein jättis

5 (6)

korduvalt ilmumata kokkulepitud ajal kr . Kriminaalhooldaja iminaalhooldaja vastuvõtule

kõnedele ega korduvkutsetele ei ole Reigo Jürgenstein samuti reageerinud. Ta lahkus korduvalt kriminaalhooldaja loata Soome Vabariiki ja viibis seal pikemate perioodidena.

Enda ütluste kohaselt lahkus ta Soome tööle, kuid küsitlemisel selgus, et tööd oleks olnud võimalik teha tal ka elukohast lahkumata. Samuti selgus ütlustest, et ta ei asunud üldkasulikku tööd tegema ka ajal, kui viibis Eestis.

Ka käesoleva asja arutamiseks tuli Reigo Jürgenstein kuulutada tagaotsitavaks, kuna ta oli lahkunud enda elukohast ega olnud kättesaadav ka kohtule. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks tuli tema suhtes kohaldada tõkendina vahistamist. Reigo Jürgensteini käitumine ka kohtueelse menetluse ajal on olnud menetlust takistav, ta jättis menetleja juurde ilmumata, mistõttu kohaldati tema suhtes sundtoomist. Lisaks eelnevatele rikkumistele on kahel korral tuvastatud KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Eelnevast nähtub, et Reigo Jürgenstein ei nud sooritama asenduskaristust ega täitnud ka asu ühtegi kontrollnõuet ja täiendavalt määratud lisakohustust, mis käitumiskontrolliga kaasnes.

Kohtuistungil süüdimõistetu kinnitas, et oli teadlik kriminaalhooldusega kaasnevatest kontrollnõuetest ja kohustustes täitmata jätmise tagajärgedest. Ühtegi t, samuti nende

mõistlikku põhjendust ta otsuse täitmata jätmise osas esile tuua ei osanud. Vaatamata korduvalt antud lubadustele ja ka kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatusele, ta jätkas jonnaka järjekindlusega otsuse täitmisest kõrvalehoidmist. Eelneva põhjal leiab kohus, et Reigo Jürgensteinile ei avalda mõju leebemad meetmed ja tema

suhtes ei ole otstarbekas pikendada katseaega ega määrata täiendavaid kohustusi. Süüdimõistetule on korduvalt antud võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses, kuid ta ei ole sellest teinud vajalikke järeldusi. Kohus on seisukohal, et käesolevalt on karistuse eesmärke võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Asjaolu, et süüdimõistetul on alaealine ülalpeetav, kelle ema on lahkunud Itaaliasse ja lapse kasvatamisest osa ei võta, ei anna alust jätta vangistust täitmisele pööramata. Ka eelnevalt ei tegelenud lapse kasvatamisega Reigo Jürgenstein ise, vaid valdavalt tegi seda tema ema – süüdimõistetu ei viibinud üldse kodus ja laps oli jäetud selleks ajaks vanavanema hoolde.

Vajadusel on võimalik lahendada lapse kasvatamise küsimus süüdimõistetu vangistuses viibimise aja jooksul eraldi eestkostemenetluses.

Käesolevalt on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et süüdimõistetu ka xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxast. Lisaks andis Reigo Jürgenstein ütlusi selle kohta, et käesolevalt elab tema emaga koos ka süüdimõistetu uus elukaaslane ja naabruses elab sugulasi, kes saavad vajadusel abi osutada.

Kahetsusväärne on perekonda tabanud lähedase kaotus, kuid see ei saa olla põhjuseks karistuse täitmisele pööramata jätmisel. Seda enam, et isa kaotus ei takistanud Reigo Jürgensteini jätkuvalt kohtuotsus täitmisest kõrvale hoidmast ja kõiki ta e

lle asenduskaristuse kandmisega kaasnevaid kohustusi rikkumast. Ka peale isa surma lahkus ta taaskord Eestist ja on tuvastatud ka alkoholi tarvitamine.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldaja ettepanek

Reigo Jürgensteinile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. on

Kriminaalhooldaja esitatud andmete kohaselt on süüdimõistetul kogu üldkasulik töö, s.o 360 tundi, sooritamata

. KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab ühele tunnile üldkasulikule tööle üks päev

6 (6) vangistust, seega on

Reigo Jügensteinil karistuseks mõistetud vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 1 aasta vangistust.

Reigo Jürgenstein on 07.2016. a määruse alusel vahistatud Tartu Maakohtu 08. . Karistuse

kandmise algust tuleb arvestada alates Reigo Jürgensteini kinnipidamisest, s.o alates 27.07.2016.

Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik