1-15-4078/46 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-4078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4078 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest M.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

M.N , isikukood XXX, kodakondsuseta, haridus, elukoht xxxx kõrg

Karistuse kandmise algus 16.11.2015 13.03.2017 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada temale Harju Maakohtu 21.05.2015 otsusega M.N

mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata M.N-ile katseaeg pikkusega 6 (kuus) kuud

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada M.N-i järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätes katseajal - tatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada katseajal 2,2 M.N-i järgima KarS § 75 lg 2 p

,4,8 sätestatud järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi;

- mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

- asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas 2 (kahe) nädala

Eesti jooksul alates vangistusest vabanemisest;

- osalema sotsiaalprogrammis.

Määrata M.N kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

M.N karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, esitada

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 13.07.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava id M.N-i vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.N käesoleval ajal kannab karistust Harju Maakohtu 21.05.2015 kohtuotsuse kohaselt, millega tunnistati

ta süüdi KarS § 329 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati M.N-ile mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetavat karistust 30.09.2014.a

Harju Maakohtu otsusega mõistetud, kuid ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 1 kuu

28 päeva vangistust, võrra ja mõisteti vangistus 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva. KarS § liitkaristuseks

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.05.2015-

21.05.2015.a

, s.o 3 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 3 kuud ja 25 päeva. M.N kannab nimetatud karistust alates 16.11.2015.

Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest at korda. Esimese kriminaalkaristuse sai isik nnab ametniku solvamise eest. Käesolevat karistust ka ta isikut karistatud karistuse karistuse kandmisest kõrvalehoidmise eest. Ka varasemalt on kandmisest kõrvalehoidmise eest, samuti mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele, kuriteod on liigiliselt jäänud samaks, raskusaste pole muutunud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kinnipeetavale 25.01.2016 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on talle ette nähtud liiklusohutusprogrammi (LOP) läbimine, eesti keele kursustel osalemine ning tööhõive vastavalt vangla võimalustele. 02.05.2016 läbis Perioodil 04.04.2016- kinnipeetav LOP

programmi. Kinnipeetav teadvustab oma kuriteo tagajärgi ja ohtu ühiskonnale. Isikul on moti ulevikus otsib alternatiive ega istu enam autorooli, olles vatsioon õigekskuulekaks eluks. T ta alkoholijoobes. kinnipeetav riigikeele A1 taseme kursuse. 29.06.2016 lõpetas

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 5 kuud vangistust.

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Isiku elukoht on xxxx, kus isik ka reaalselt elas koos vabanemise abikaasa ja tütrega. Võimaliku korra xxxx sesse majja, kus elavad ka ema ja l läheb kinnipeetav elama õele kuuluvasse kahekord

isa. Majas on kokku kuus eluruumi ning ruumi jagub kõigile. kõrgharidus Kinnipeetaval on -

Tartu Ülikoolis õppis ta õigusteadust, lõpetas 1985 ning on sellest ajast erialal töötanud.

Enesetäiendamisse suhtub motiveeritud õppima kinnipeetav positiivselt, ta on eesti keelt. Enne

vangistust isik ametlikult xxxx, kus töötas tegeles juriidiliste küsimustega, samuti on ta eraisikutel aidanud koostada juriidilisi dokumente ja esindanud neid kohtus. Sissetulekuallikaks oli nii enda kui ka erekond majanduslikult toime. Pereliikmed on abikaasa palk. Isiku sõnul tuli p

nõus isikut vabanemisjärgselt igati toetama. aranteeritud töökoht xxxx Kinnipeetavale on g . Maksmata haginõudeid ks vähene. on summas 1089,90 eurot, motivatsioon tasumise

Kinnipeetav on abielus. Suhted abikaasa V M M ja täisealise tütre E on head ja toetavad, tütar

omandab kõrgharidust. Vanemateks (sünd xxx (sünd xxxx on ema T Z

x) ja isa A Z ), kellega suhted on toetavad. Kinnipeetav on hariduselt jurist. Isiku arvates väldib ta mõttetut riski, ehkki talle ei pruugi meeldida rutiin. Kuriteod viitavad riskeerivale käitumisele liikluses. Isikut on korduvalt karistatud moo eest alkoholijoobes. Liikluses on ta torsõiduki juhtimise käitunud

läbimõtlematult, impulsiivselt, tagajärgedega arvestamata, seades ohtu nii ennast kui ka teisi liiklejaid. Isiku sõnul kontrollib ta oma alkoholi tarvitamist ning sellele järgnevat käitumist.

Sõltuvust ei ole meditsiiniliselt tuvastatud. Isik on teadlik ohutust liikluskäitumisest, ohuolukordade vältimisest ja võimalustest riskeeriva liikluskäitumise ennetamiseks. Kinnipeetav näeb seoseid alkoholi ja kuritegeliku käitumise vahel. T a tunnistab, et kui tarvitab alkoholi, siis võib rutakaid ja läbimõtlematuid otsuseid langetada, mida hiljem kahetseb. Seoses alkoholi tarbimisega võib isiku käitumine liikluses jätkuvalt olla riskiv ja hoolimatu. Narkootikume ei ole kinnipeetav elu jooksul tarvitanud. Oktoobris 2012 ttus isik sa jalakäijana avariisse ja sai vigastuse. 01.03.2013 käis operatsioonil, millele järgnes pikk taastusperiood, määrati aj ta utine

töövõimetus. Karistused, sh kriminaalhooldus, ei ole mõjutanud käitumist muutma, isikut oma tema endiselt impulsiivne, riskiv ja hoolimatu. Probleeme ta teadvustab ja käitumine liikluses on mõistab, põhjus tagajärg seostab, kuid oma tegude puhul ei mõtle võimalikele tagajärgede t ja e le.

Korduvad liiklussüüteod viitavad hoolimatule ja riskeerivale liikluskäitumisele ja ükskõiksele suhtumisele kaasliiklejate suhtes. Juristina omab isik kindlat ettekujutust õiguskuulekusest ja reeglite järgimise olulisusest, vaatamata sellele on korduvalt toime pannud liiklusrikkumisi. ta Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 27%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne Juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.

tähtaega vabastada elektroonilise järelevalve kohaldamisega, teeb vangla ettepaneku määrata

M.N-ile katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, ehk kuni 13.03.2017.

a. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.N-ile KarS § 75 lg

2 p 2,21,4,8

sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses mär ähedasteks xxxx gib, et kinnipeetava l on ema ja

isa. Kinnipeetava perekond abikaasa . Perekonna otsus – ja täiskasvanud tütar elavad xxxx kinnipeetava vabanemiseks xxxx oli ühine. Suhted abikaasaga on vanemate sõnul suurepärased.

Suhted vanemate ja õega on head ja toetavad. Enne vangistust elas M.N xxxx

,

seetõttu suhtlusringi kohta sugulased suurt midagi arvata ei osanud. Kuriteo toimepanemise põhju . Rahvastikuregistri andmetel on M.N seks peetakse probleeme alkoholiga

abielus, suhete alla on mär , tütar E (sünd xxxx gitud ema-isa, abikaasa V M M ). Kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks on märgitud xxxx – . Sellel aadressil asub eramaja elamispinda 122 m2, omanikuks on kinnipeetava õde. Majas on kokku kuus eluruumi. Majas elavad kinnipeetava ema ja isa, samuti õde. Majas on olemas ahjuküte, sees on vesi, kanalisatsioonisüsteem, kõrvalhoones asub saun. Kõik pereliikmed on nõus sellega, et kinnipeetav asub nende juurde peale vabanemist elama. M.N-ile on garanteeritud töökoht xxxx. 04.07.2016 telefonivestluses kinnitas selle juhatuse liige V K garanteeritakse , et M.N-ile

töökoht nende ettevõttes . Töökoht on xxxx xxxx . V K selgitas, et kinnipeetavat soovitas talle tuttav, kes M.N-i professionaalseid õigusalaseid teadmisi, oskusi esile tõi.

Äriregistri teabesüsteemi 17.05.2016 a seisuga 04.07.2016 maksuvõlg puudub. ndmetel xxxx

Kriminaalhoolduse järelevalve alla on M.N-i määratud ühel korral. Katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et M.N pani toime uue kuriteo

üldkasuliku töö tundide sooritamise esimesel kuul. M.N ei sooritanud ühtegi talle määratud üldkasuliku töö tundi. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks M.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata katseaja ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa, kuid mitte vähem kui kuus kuud peale kohtumääruse jõustumist ning määrata M.N-ile KarS § 75 lg 2 p 2,21,4,8 sätestatud kohustused.

M.N ise soovib vangistusest t . Kui ta vabaneb ingimisi enne tähtaega vabaneda

tähtaegselt, siis asub elama aad . Ennetähtaegse vabanemise korral asub elama ressile xxxx vanemate juurde aadressile xxxx. Ta ei saanud sooritada tundi, sest ühtegi üldkasuliku töö esimesele kriminaalhooldaja väljakutsele tuli politsei ja viis ta minema. Põhjuseks, miks politsei välja kutsuti, oli see, et ta tuli kohtumisele oma autoga ja kriminaalhooldaja arvas, et see on rikkumine. Nende esimene kohtumine lõppes selle näinud. ga ja rohkem nad ei ole teineteist Kõiki tema edasisi katseid sooritada üldkasuliku töö tunde, kriminaalhooldaja eiras. Ta ei taha, et kohtul jääks mulje, et ta soovib ennast õigustada, tahab vaid olukorda selgitada. Ta tahab ta

selgitada ka seda, miks soovib emate juurde. Tema enne tähtaega vabanemisel minna van vanemad on xxxx ja xxxx aastat vanad. Tal on kokkulepe abikaasa ja tütrega, et esmalt aitab ta vanemaid. Mis sest, et tal on koos abikaasag abanemisel a ühine firma ja töökoht olemas. V läheb ta tööle xxxx. Ta tahab aidata vanemaid ja ise toime tulla. Ta on aasta juba vanglas olnud ja see on olnud küllalt pikk aeg, et mõistus pähe tuleks. Tema teod peavad näitama, et ta on muutunud. Ainuke mida

ta palub, on anda talle võimalus vabaneda enne tähtaega.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

KrMS § 432 lg 33

teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa M.N-i enne tähtaega

vangistusest vabastamise Proku Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest. rör nõustub

12.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu kinnipeetav M.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Kinn äitumine vangistuses ipeetava k

(liiklusohutusprogrammi /LOP/ aktiivne ja motiveeritud läbimine, eesti keele A1 tasemeõppes osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Vanglas viibib ta esimest korda. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 13.03.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M.N jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnista Ennetähtaegne vabastamine tähendab da oma positiivseid hoiakuid.

sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses Prokurör nõustub

toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku, katseaja ja käitumiskontrolli pikkuse kohta. Prokurör teeb kohtule ettepaneku määrata katseaja pikkuseks kuus kuud. Eeltoodu alusel toetab prokuratuur M.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.N-i võib vangistusest ti ngimisi

enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et isikut on 5 korral kriminaalkorras karistatud. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, mistõttu on selle mõju potentsiaalselt tugev. Isikul on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid tegemist ei ole raske rikkumisega. Kinnipeetav on individuaalse täitmiskava raames läbinud liiklusohutusprogrammi ning lõpetanud riigikeele A1

-taseme kursuse. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning perekonna toetus. Kinnipeetaval on kõrgharidus ning talle on anteeritud töökoht xxxx xxxx vabanemisel gar . Seega on isikule tagatud

majanduslik toimetulek vabaduses. Kuritegude toimepanemise peamiseks riskifaktoriks on alkohol, kuid isik on endale sellest tulenevat ohtu teadvustanud. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtu hinnangul tuleks M.N-ile anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks kohtu hinnangul veelgi maandada katseaja ja käitumiskontrolli kohaldamisega. Lähtudes § 76 lg st 5 tuleb M.N-ile määrata katseaeg KarS -

pikkusega 6 kuud. Katseajaks - tuleb kinnipeetav allutada KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, määrates lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele KarS § 75 lg talle

2 p 2,21

,4,8 tingimisi enne sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul on vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem misest lõpuni karistuse kand vanglas kuni 13.03.2017.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik