2-16-6693/24 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6693

Tsiviilasi

G.K. ja G.K. hagi A.K. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2070 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. juuni 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.K. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.K. (isikukood: XXXXXXXXXXX);

esindaja Janne Kivistik

Vastustajad (hagejad):

1. G.K. (isikukood: XXXXXXXXXX);

2. G.K. (isikukood: XXXXXXXXXX);

Vastustajate seaduslik esindaja D.N.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K. apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 16. juuni 2016 otsus

väljamõistetud elatise suuruse osas. Teha tühistatud osas

uus otsus, millega rahuldada G.K. ja G.K. hagi A.K. vastu

elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõista A.K.lt G.K. ja

G.K. kasuks välja elatis perioodi 27. aprill 2016 kuni 30.

aprill 2016 25 (kakskümmend viis) eurot kummalegi

lapsele ning alates 1. maist 2016 igakuine elatis 190

(ükssada üheksakümmend) eurot kuus kummalegi lapsele

kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o G.K. puhul kuni

24. maini 2031 ning G.K. puhul kuni 29. märtsini 2033.

Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg

1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse

suurust.

3. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

3.1. G.K. ja G.K. hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Mõista A.K.lt G.K. ja G.K. kasuks välja elatis perioodi

27. aprill 2016 kuni 30. aprill 2016 25 (kakskümmend viis)

eurot kummalegi lapsele ning alates 1. maist 2016 igakuine

elatis

(ükssada

üheksakümmend)

eurot

kuus

kummalegi lapsele kuni laste täisealiseks saamiseni, s.o

G.K. puhul kuni 24. maini 2031 ning G.K. puhul kuni 29.

märtsini 2033. Elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära

(PKS § 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku

lapsetoetuse suurust.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte

endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. G.K. (hageja I) ja G.K. (hageja II) esitasid 27. aprillil 2016 hagi A.K. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on hagejad oma ema D.N. ülalpidamisel ning kostja

ei toeta hagejaid piisaval määral. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatise seaduses

sätestatud miinimummääras alates 1. märtsist 2016.

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja sissetulekuks on 1800 eurot kuus ning kulud on 1642

eurot 16 senti kuus. Kostjal on lisaks hagejatele veel kolmas ülalpeetav S.K., kelle kasuks on

kohtuotsusega mõistetud välja elatis. Kuna hagejate nõue tuli kostjale ootamatult, ei ole kostja

saanud veel tegeleda kolmandale lapsele väljamõistetud elatise vähendamise nõudega. Hagejate

vanemate kooselu lõppes 28. märtsil 2016. Kostja on aprillis hagejatele maksnud 200 eurot.

Kostja tegi hagejate seadusliku esindaja korteris remondi, mis läks kostjale maksma 4000 eurot.

Kostja on nõus tasuma igakuiselt lastele elatist 100 eurot ühe lapse kohta ehk 200 eurot kahele

lapsele kokku.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. juuni 2016 otsusega hagi osaliselt ning jättis menetluskulud

kostja kanda. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 27. aprillist 2016

igakuise elatusrahana 215 eurot ühele lapsele (s.o kahele lapsele 2 x 215 eurot) kuni laste

täisealiseks saamiseni või kuni laste vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni,

kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

Perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 lg-st 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev

ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud

saama. PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatise määramisel PKS § 99 lg 1 järgi lähtutakse lapse (laste) vajadustest ning

elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12. detsembri 2007 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-119-07, p 13; 17. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11).

Vaidlust ei ole, et hagejad elavad emaga ning on ema ülalpidamisel. Elatise väljamõistmisel

arvestab kohus nii laste eelduslikke vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Üldjuhul

peavad vanemad andma lastele ülalpidamist võrdses ulatuses. Vastavalt PKS § 101 lg-le 1 ei

või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Kuupalga alammäär on 2016. aastal 430 eurot, elatise miinimummäär ühele lapsele

on seega 215 eurot.

Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike. PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel

(vanema töövõimetus või teine alaealine laps, kes jääks elatise väljamõistmise korral vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps) võib kohus välja mõista ka väiksema elatise, kusjuures PKS

§ 102 lg 2 on erijuhtum, mitte üldreegel.

Vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib

olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimumi. Eeltoodu ei tähenda

aga seda, et teise alaealise lapse olemasolu vabastab kostja kohustusest tasuda elatist hagejatele

miinimummääras. Kostja on tõendanud, et ta maksab täitemenetluses elatist poja S

ülalpidamiseks. Kuna kostja maksab elatist Sile miinimummääras, siis hagejatele alla

miinimummäära elatise maksmise poleks kõigi kolme laste huve võrdselt ja üheselt arvestav.

Hagejad nõuavad elatist alates 1. märtsist 2016 arvestades PKS § 101 lg 1 sätestatut. Kostja

väidete kohaselt lõppes kostja kooselu hagejate seadusliku esindajaga 28. märtsil 2016, ning

kostja on aprillis maksnud lastele elatist 200 eurot, mida tõendab pangakonto väljavõtte (tl 31).

Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et märtsis ja aprillis 2016 on kostja hagejate

seaduslikule esindajale teinud ülekandeid summas 600 eurot, selgitustega „raha“, „lastele“.

Seega on kostja hagejatele elatist tasunud, kuid mitte seaduses sätestatud miinimummääras

(tl 31). Elatise väljamõistmine alates 1. märtsist 2016 ei ole õiglane, mõistlik ega põhjendatud.

Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust nii märtsis kui ka aprillis 2016.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega mõista kostjalt välja alates 27. aprillist 2016 igakuine

elatis summas 100 eurot kuus iga hageja kohta kuni hagejate täisealiseks saamiseni ning jätta

menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja käesoleval hetkel võimeline maksma hagejatele

väljamõistetud summas elatist. Elatise määramisel lähtutakse PKS § 99 lg 1 järgi lapse

vajadustest. PKS § 102 lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid

enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Maakohus on jätnud tähelepanuta hagejate vanemate

varalise seisu. Kostja sissetulekuks on 1800 eurot kuus ning kulud on 1642 eurot 16 senti kuus.

Väljamõistetud elatise juures ei jää kostjale enda ülalpidamiseks vahendeid. Hagejate

seadusliku esindaja sissetulekut ning hagejatele makstavaid toetusi ja väljamõistetud elatist

arvestades jääb hagejatele ja hagejate seaduslikule esindajale nende vajaduste rahuldamiseks

325 eurot inimese kohta. Kuna maakohus ei pidanud vajalikuks välja selgitada hagejate

reaalseid kulutusi, siis ei ole võimalik antud summast arvestada maha eluasemekulusid. Kostja

palub ringkonnakohtul nõuda hagejate seaduslikult esindajalt välja kuludokumendid kulude

suuruse tõendamiseks.

Kostja on saanud S.K. emaga kohtuvälisele kokkuleppele, mille kohaselt tasub ta alatest juulist

2016 S.K. ülalpidamiseks igakuiselt elatist 100 eurot. Kostja esitas 25. juulil 2016 kostja ja S.K.

ema vahel sõlmitud kompromissi ning kompromissi kinnitava määruse tsiviilasjas nr 2-16-

11347.

5. Hagejate vastuse kohaselt ei ole hagejad nõus, et ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võttis ning hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Hagejad soovivad saada

elatist 200 eurot kuus kummagi hageja kohta.

Vastuse kohaselt on hagejate seadusliku esindaja sissetulek alates 9. septembrist 2016 vaid 138

eurot kuus, kuna lõppeb vanemahüvitise maksmine. Hagejate seadusliku esindaja tööle

naasmine on raskendatud, kuna hageja II ei ole saanud lasteaiakohta.

Hagejate igakuised kommunaalkulud on 250–350 eurot kuus olenevalt aastaajast. Lisaks on

hagejatel muud eluks vajalikud kulud ca 150 eurot kuus iga hageja kohta. Hagejad esitasid oma

kulude tõendamiseks uued tõendid. Hagejatele määratud diagnoosi kohaselt vajavad nad

meditsiinilist kehahooldust. Kehahooldusvahendeid tuleb osta välja täishinnaga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi rikkumise

tõttu väljamõistetud elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, mõistab

kostjalt hagejate kasuks välja elatise perioodi 27. aprill – 30. aprill 2016 25 eurot kummalegi

hagejale ning igakuise elatise 190 eurot alates 21. märtsist 2016 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni, s.o hageja I puhul kuni 24. maini 2031 ning hageja II puhul kuni 29. märtsini 2033.

Elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS

§ 101 lg 1), millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust. Apellatsioonkaebus

tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetluskulud poolte endi kanda.

Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid hagejate eluasemekulude suuruse tõendamise

kohta ning kostja poolt esitatud kostja ja S.K. ema vahel sõlmitud kompromissi ning

kompromissi kinnitava määruse. Apellatsioonkaebusele lisatud kostja kulude nimekiri on juba

tsiviilasja materjalides olemas (tl 33) ning selle teistkordseks esitamiseks puudus vajadus.

Ringkonnakohus tagastab selle kostjale.

7. Kostja on hagejate isa (tl 5–6), olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 esimese lause

kohaselt. Samuti puudub vaidlus selle üle, et hagejad elavad koos emaga ning PKS § 100 lg 2

esimese lause kohaselt tuleb kostjal täita hagejate ülalpidamise kohustust. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kostjalt tuleb mõista elatis seadusega kehtestatud miinimummääras või esinevad

PKS § 102 lg-s 2 nimetatud alused selle vähendamiseks alla seaduses kehtestatud määra.

8. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse

nr 139 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

430 eurot. Seega alates 1. jaanuarist 2016 ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

215 eurot.

Perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis arvestab lapse huve saada ülalpidamist

piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste

rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 8. jaanuar

2014. a. otsus tsiviilasjas nt 3-2-1-165-13 p 15). Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad,

tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud tõendite alusel

kindlaks teha. Kuivõrd hagejad nõuavad elatist miinimumsuuruses, ei tule neil kulude suurust

tõendada ning sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse nõuda hagejate

seaduslikult esindajalt välja kuludokumente rahuldamata.

9. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas 14. septembri 2016 kirjas kohtule, et lastetoetused

laekuvad tema kontole. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse

(RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud

kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu 25. mai 2011 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). RPTS § 5 lg 4

esimese lause kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 50 eurot.

Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt

vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema

kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad

vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kuivõrd hagejate

igakuised vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega, jääb hagejate vanemate kanda

380 eurot kuus (430 – 50) kummagi hageja kohta. Kuivõrd eelduslikult panustavad lapse

vanemad lapse ülalpidamisse võrdselt, jääb iga hageja ülalpidamiskuludest kummagi vanema

kanda 190 eurot (380 / 2).

Eeltoodu alusel arvestab ringkonnakohus hagejate emale makstavate peretoetuste suurusega

ning sellest tulenevalt tuleb kostjalt hagejatele välja mõista elatis seaduses sätestatud

miinimumi ulatuses, vähendades seda summat riikliku lapsetoetuse pooles ulatuses. Hetkel

välja mõistetav elatise määr on 190 eurot (215 – 50 / 2 = 190).

10. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hagi tuleb rahuldada osaliselt

ning mõistis sellest tulenevalt välja elatise mitte hagiavalduses märgitud 1. märtsist 2016, vaid

hagiavalduse esitamisest, s.o 27. aprillist 2016.

Kostja on nii märtsis, kui ka aprillis hagejatele elatist osaliselt tasunud. Ringkonnakohus leiab,

et maakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge ega täidetav. Mõistes elatist mitte terve, vaid osa

kuu eest, oleks maakohus pidanud välja arvutama selle kuu osa, mis kuulub kostja poolt

hüvitamisele. Kuivõrd kostja kohustus aprillis oleks olnud 190 eurot, on perioodi 27. aprill –

30. aprill 2016 väljamõistetav osa 25 eurot kummalegi hagejale (190/30*4).

Elatis tuleb PKS § 97 p 1 alusel välja mõista kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lähtudes

eeltoodust on põhjendatud mõista kostjalt hagejate kasuks välja igakuine elatis alates 1. maist

2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud kuupalga alammäär, millest on maha arvestatud pool riikliku lapsetoetuse suurust.

11. PKS § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla seaduses

kehtestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord,

kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel seaduses kehtestatud miinimummääras

osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja vastuväiteks hagiavaldusele on olnud asjaolu, et tal on suured väljaminekud ning tal on

kolmas ülalpeetav S.K. ning kostja on võimeline hagejaid majanduslikult oma võimete piires

aitama, s.o 100 eurot kuus. Apellatsioonimenetluses esitas kostja enda ja S.K. ema vahel

sõlmitud kompromissi, mille kohaselt vanemad vähendavad S.K.le igakuiselt makstavat elatist

kuni 100 euroni.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja ja S.K. ema vaheline kompromiss S.K.le elatise

suuruse osas käesolevas tsiviilasjas aluseks elatise alla seaduses kehtestatud määra

väljamõistmisele. Kuigi eeldatakse, et kummalgi vanemal on laste suhtes ülalpidamiskohustus

ning eelduslikult täidavad vanemad oma kohustusi võrdselt, võivad vanemad siiski PKS § 100

lg 3 esimesel lause järgi oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel

täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb

ülalpidamist anda. Samuti võivad vanemad kokkuleppega kalduda kõrvale vanemate

kohustuste võrdsuse põhimõttest ning leppida kokku, et üks vanem täidab ülalpidamiskohustust

suuremas ulatuses, kui teine. Asjaolu, et S.K. vanemad selliselt kokku leppisid, et S.K. ema

kanda jääb ülalpidamiskohustus suuremas ulatuses, kui kostja kanda, ei tähenda automaatselt,

et kostja ülalpidamiskohustus hagejate ees peaks olema täidetav samasuguses ulatuses.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul asjaolu, et kostjal on muud kohustused

(tl 33), elatise vähendamise aluseks.

Kostja laenukohustused jm elukorraldusega seotud kulutused ei mõjuta kostja kohustust oma

alalealisi lapsi ülal pidada. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada

last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma

vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus

tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Apellatsioonkaebuse väitel on kostja sissetulekuks 1800 eurot

kuus. Ringkonnakohus leiab, et nimetatu on piisav, et tasuda hagejatele elatist igakuiselt 190

eurot kuus.

13. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt ning rahuldab osaliselt

apellatsioonkaebuse, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Menetlusosalistele

hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna hagejaid esindas seaduslik esindaja, ehk kulusid

pole tekkinud ning kostja on loobunud oma menetluskulude sissenõudmisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke