Legislator Case Law & Legislation
1-13-2155/36 AI generated

1-13-2155/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-13-2155/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eduard Nairismägi tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 6. märtsi 2013. a otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu

Legislator headnote

AI generated

1-13-2155/36 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: märtsi 2013. a otsusega KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu

Keywords

AI generated
vocational rehabilitation measure work education measure gainful inactivity limited work availability rehabilitation success occupational disability benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-2155

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. augusti 2016 määrus

süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

Eduard

Nairismägi

(isikukood

36908166514), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 29. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel

teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eduard Nairismägi tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 6. märtsi 2013. a otsusega KarS § 121

järgi ja mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu

Maakohtu 7. mai 2010 otsusega mõistetud karistuse (8 aastat vangistust) ärakandmata osa võrra, s.o

4 aastat 9 kuud ja 17 päeva vangistust võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti karistuseks 5 aastat ja

17 päeva vangistust, millist hakati lugema 6. märtsist 2013. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb seega

23. märtsil 2018.

2. Tartu Maakohtu 29. augusti 2016 määrusega jäeti E. Nairismägi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

Kohus tõi välja, et esineb formaalne alus E. Nairismägi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.

Ehkki kohus tõi välja ka positiivseid asjaolusid (taasühiskonnastavad tegevused, milles osalemise

motivatsioon on kõrge), leidis ta, et taasühiskonnastav tegevus ei ole süüdlase hoiakutele ja

käitumisele veel vajalikku positiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab E. Nairismägi

vabaduses kuritegude toimepanemist. Kohus tõi välja, et E. Nairismägit on varem korduvalt

kriminaalkorras karistatud, käesolevalt kannab ta karistust vangistuses toime pandud kehalise

väärkohtlemise eest – seega ei ole vangistus E. Nairismägile soovitud eripreventiivset mõju

avaldanud. Süüdlast ei ole hoidnud kuritegude toimepanemisest hoiduma ka katseajad ega

käitumiskontroll. Valdavalt varavastaseid kuritegusid toime pannud E. Nairismägi käitumisele on

lisandunud vägivalla element. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvus alkoholist, samuti puudub

E. Nairismägil toetav õiguskuulekas lähisuhtevõrgustik ja töökoht. Kohtul puudus veendumus, et

E. Nairismägi suudaks kriminaalhooldusega seotud tingimusi täita.

3. Määruskaebuses taotletakse Tartu Maakohtu 29. augusti 2016 määruse tühistamist ja

E. Nairismägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Määruskaebuse esitaja märgib, et kohtu seisukoht, nagu ka prokuröri oma, tugineb vaid minevikule.

See aga ei ole objektiivne, kuna tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalust ei tohiks hinnata

vaid mineviku järgi, sest vastasel juhul jääb mulje, et inimene ei olegi vanglas muutunud. E.

Nairismägi osas on vangla täitnud oma eesmärgi, kasvatada seaduskuulekaid kodanikke ja

valmistada kinnipeetav ette eluks väljaspool vanglat. E. Nairismägi on läbinud neli

sotsiaalprogrammi ning tema motivatsioon programmides osalemiseks on olnud kõrge. Programmid

on tal aidanud hinnata peret ja naist, hoida end vaos, olla elusituatsioonides rahulik ning läbi

mõelda tegutsemisviise ja planeerida oma elu ja sissetulekuid. Ka suitsetamisega ei ole enam

probleeme, kuna E. Nairismägi ei ole juba 3 aastat suitsetanud. Ta on palju mõelnud kuriteo ja

mineviku üle. Määruskaebuse esitaja on rahulik, õppinud inimesi valima ning on oma

tutvusringkonna suhtes nõudlik ja ei vali tuttavaid vanglast. Samuti näeb E. Nairismägi võimalusi

elada alkoholita ning tegeleb 2 aastat spordiga.

Ehkki kohus leiab, et E. Nairismägi suure tõenäosusega hakkab toime panema uusi kuritegusid, ei

saa inimest hinnata tema endise elustiili järgi. Sel juhul võib teha vale järelduse, et vangistus ei ole

oma eesmärke täitnud. See aga teeb ka vangla töö mõttetuks ja alandab riigi osa kinnipeetavate

ümberkasvatamisel, muutes vangla vaid karistusorganiks.

Kohus märgib sedagi, et alkoholi tarvitamine on kuritegude toimepanemise soodusteguriks.

E. Nairismägi selgitab, et ta osales AA-tugirühmas ning ka vastavates sotsiaalprogrammides. Lisaks

kinnitab määruskaebuse esitaja, et tal on tugev tahtmine elada normaalset elu, mida on kinnitatud ka

vangla arvamuses. Võru Linnavalitsus on otsustanud eraldada E. Nairismägile 1-toalise korteri.

Oma vanade tuttavatega ei soovi E. Nairismägi suhelda. Võrus elab ka määruskaebuse esitaja naine,

kuid ta ei soovi viimasega suhteid taaselustada, vaid elada üksi ja teha tööd. Vabanemise korral ei

ole E. Nairismägil küll garanteeritud töökohta, ent ta plaanib asuda tööle mööblitootmisega

tegelevasse ettevõttesse või saekaatrisse. E. Nairismägi on lõpetanud puidupingitöölise õppekava.

Telefonitsi on ka kriminaalhooldajale lubatud, et E. Nairismägi saab tööle. Esialgu ei huvituks ta

niivõrd palgast, kuivõrd töötamisest.

E. Nairismägi oli 2011 märtsist jaanuarini 2013 tööl AS-is Tartu Vanglatööstus puidutööstuses ja

keevitaja abilisena. Seega on tööharjumus säilinud. Samuti soovib määruskaebuse esitaja tegeleda

spordiga ning muude positiivsete harrastustega. See ei jätaks aegagi alkoholi tarvitamisele. See aeg,

mille ta on vanglas veetnud, ei ole möödunud asjata. Vanglal ei ole rohkem programme pakkuda

ning ka tööd ei ole.

Määruskaebuse esitaja on viibinud vanglas 6,5 aastat. Selle aja jooksul on tal olnud vaid üks

füüsiline konflikt oma kambrikaaslasega, mille põhjustas viimase kaukaasia temperament. Karistuse

selle eest on ta saanud. Samas oli konflikt pigem juhuslik. Süüdi selles olid mõlemad osapooled

ning asi oleks võinud päädida lepitusega. Tartu Vangla ei toeta tingimisi ennetähtaegset vabastamist

põhjusel, et E. Nairismägi on kõrgohtlik ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on üle 30%. kuid

arvestamata on jäetud, et E. Nairismägil on elukoht ning võimalus asuda tööle, mis kahandab uue

kuriteo toimepanemise riski. Konfliktist kambrikaaslasega on möödas juba 3,5 aastat, ent endiselt ei

ole E. Nairismägi ohtlikkuse taset alandatud. Kontaktisik on ka seletanud, et kõrgohtlikkuse taset ei

saa alandada seoses kuriteo raskusega, milleks on tahtlik tapmine. Nii et ükskõik, mida E.

Nairismägi ka ei teeks, jääb ta ikkagi vangla silmis kõrgohtlikuks, mistõttu tema tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamist ei toetata. Inimest peaks aga kõige paremini iseloomustama just

tema praegune käitumine.

Kõike eelpooltoodut arvestades peaks kohus siiski leidma, et E. Nairismägil on valmisolek ja

oskused hakkamasaamiseks ning ta palub, et tema vabastamise üle ei otsustataks standardsete

tabelite, endiste kuritegude ja elustiili järgi. Ehkki kohus toob välja, et E. Nairismägil puudub toetav

lähisuhtevõrgustik, ei sega see toimetulekut.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud E. Nairismägi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4.1

Ringkonnakohus märgib, et tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on

vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on

seejuures aga positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut

kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub on süüdlast puudutavad (tema käitumine

vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema

varasem elukäik). Maakohtu määrusest nähtub, et kohus on põhjalikult vaaginud kõiki tingimisi

ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, ent leidnud, et vaatamata mõnedele

positiivsetele (vt p 2) momentidele, esineb endiselt oht uute kuritegude toimepanemiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga.

4.2

E. Narismägi põhiväiteks on see, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral ei tohiks

arvestada isiku varasemat elukäiku, vaid tema positiivseid muutusi karistuse kandmise ajal.

Ringkonnakohus sellega ei nõustu, nagu p-st 4.1 nähtub, on kaalutlusotsustus erinevate

materiaalsete eelduste hinnangu kogum, ning alles kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes saab

kohus jõuda lõppjärelduseni kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise või mittevabastamise

osas.

4.3

Siinjuures toonitab apellatsioonikohus sedagi, et karistus mõistetakse isikule tema süü

suuruse järgi. Seega ei saa süüdlasel olla õigustatud ootust, et seaduses sätestatud formaalsete

eelduste täidetuse korral ta obligatoorselt vabastamisele kuulub. E. Nairismägi süü on kahtlemata

suur – tema tegevuse tagajärjel kaotas elu teine inimene.

Seejuures on rasked ka kuriteo asjaolud – nimelt lõi E. Nairismägi kannatanut korduvalt kööginoaga

rindkeresse ja kõhtu, tekitades kannatanule rinna- ja kõhuõõnde tungivad torke-lõikehaavad

südamepauna ja üleneva aordi vigastusega ning peensoolelingude ja soolekinnisti osalise

väljumisega kõhuõõnest, mille tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust

ning südametamponaad, millistesse vigastustesse kannatanu sündmuskohal suri. Sama kannatanu

vastu oli E. Nairismägi toime pannud varem ka kehalise väärkohtlemise. Kehalise väärkohtlemise

pani E. Nairismägi toime ka vangistuse kandmise ajal kambrikaaslase suhtes. Seetõttu soostub

apellatsioonikohus prokuröri seisukohas avaldatuga, et kui isik vanglas range järelevalve all olles ja

kainena, ei suuda enesekontrolli säilitada ja reageerib sõnavahetusele vägivallaga, esineb endiselt

oht enesekontrolli kaotamiseks.

See nähtub ka E. Nairismägi varasemast elukäigust, kus süüdlast on 11 korral kriminaalkorras

karistatud (neist 3 kehtivat kriminaalkaristust, 4 reaalset vangistust). Peamiselt on E. Nairismägit

karistatud varavastaste, aga ka isikuvastaste kuritegude (kehaline väärkohtlemine, raske

kehavigastuse tahtlik tekitamine) eest.

4.4

E. Nairismägi väited enese muutumisest ja vabastamisjärgsetest plaanidest on muidugi

kiiduväärt, ent ringkonnakohus leiab, et kinnipeetavat ei saa vabastada vaid tema lubadustele

tuginedes, kui E. Nairismägi varasem kriminaalne elukäik näitab, et ta ei ole suutnud vaatamata

eriliigilistele karistustele õiguskuulekaks jääda.

5. Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud

kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau