1-13-5287/54 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. september 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-5287

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 29. augusti 2016

määrus karistuse täitmisele pööramises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Lang (ik 38003205717),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 29. augusti 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sergei Lang tunnistati süüdi Saksamaa Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010.a. otsusega

ning teda karistati raskendavatel asjaoludel toime pandud röövi eest 7 aasta pikkuse

vangistusega. 22.01.2013 andis Eesti Vabariigi Justiitsministeerium nõusoleku Sergei Langi

ületoomiseks karistuse kandmiseks Eesti Vabariiki kohtulikult karistatud isikute üleandmise

Euroopa konventsiooni artikkel 9 lg 1 b kohaselt. Riigiprokuratuur edastas 07.06.2013

Justiitsministeeriumist saabunud Saksamaa Liitvabariigi Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010

kohtuotsuse Sergei Langi suhtes kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks.

2. Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega kriminaalasjas nr 1-13-5287 tunnistati KrMS §

483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks S. Langi suhtes tehtud Saksamaa Regensburgi I astme kohtu

05.10.2010 kohtuotsuse täitmine Eesti Vabariigis. S. Langi süütegu kvalifitseeriti KarS § 200 lg

1 järgi ning teda karistati 7-aastase vangistusega. S. Langi karistuse kandmise alguseks loeti

22.03.2010, millest loeti katkenuks ajavahemik 21.-24.07.2010, s.o 4 päeva vangistust seoses

trahvi ärakandmisega. Kohtumäärus jõustus 30.07.2013.

3. Tartu Maakohtu 07.04.2016.a. määrusega vabastati S. Lang temale Saksamaa

Regensburgi I astme kohtu 05.10.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega. KarS § 76 lg 5 alusel määrati S. Langile katseaeg kuni 26.03.2017, mille jooksul

kohustati isikut järgima KarS § 75 lg-s 1 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ja

lisakohustusi.

4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Valga esinduse kriminaalhooldaja esitas Tartu

Maakohtule erakorralise ettekande S. Langile määratud karistuse täitmisele pööramiseks.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on kontrollnõuete mittejärgimine. S. Lang ei ole

allunud talle pandud kontrollkohustustele (KarS § 75 lg 1 p-d 2-6), samuti on ta rikkunud

kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kriminaalhooldaja teeb ettepaneku pöörata karistus täitmisele.

5. Tartu Maakohtu 29. augusti 2016. a määrusega pöörati S. Langile Saksamaa Regensburgi

I astme kohtu 05.10.2010.a. otsusega mõistetud (Harju Maakohtu 12.07.2013 määrusega

kriminaalasjas nr 1-13-5287 KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel lubatavaks tunnistatud ) ja Tartu

Maakohtu 07.04.2016.a. määrusega tingimisi enne tähtaega vabastamise tõttu ärakandmata

karistus täitmisele. S. Lang poolt ärakandmisele kuuluv karistus on üksteist kuud ja üks päev

vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata ning KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise

aja algust arvatakse 27.08.2016.a.

Maakohus märkis, et kohtuistungil on leidnud tuvastamist, et S. Lang on rikkunud

kriminaalhooldusnõudeid perioodil 25.04.2016-15.07.2016 ning alates 16.07.2016 eirab talle

määratud kohustusi absoluutselt täies mahus. Nii ei ole ta ei ole täitnud alates 16.07.2016

kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele ega elanud oma alalises elukohas, mille kohus talle määras. Samuti ei täida ta

seetõttu ka KarS § 75 lg 1 p-des 3-5 nimetatud üldisi kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti on

S. Lang rikkunud katseajal alkoholi tarvitamise keeldu – 16.08.2016.a. on PPA Lääne-Harju

politseijaoskonna patrullpolitseinik koostanud S. Langi suhtes indikaatorvahendi kasutamise

protokolli, millest nähtub, et isikul tuvastati joove 1,01 mg/l kohta. Veelgi enam, S. Langi suhtes

on alustatud 2 kriminaalmenetlust, sest teda kahtlustatakse uute kuritegude toimepanemises.

Seega on S. Lang suhtunud talle mõistetud karistusse ja tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisse

nii ükskõikselt kui vähegi võimalik. S. Lang jättis ka kohtus põhjendamata oma kohustuste

täitmatajätmise, olles samas teadlik kohtuotsuse täitmata jätmise tagajärgedest. Süüdimõistetu

seletus kontrollnõuete täitmata jätmise osas ei ole veenev ega põhjendatud. Kuna S. Lang ei

suuda või ei taha täita kohtuotsust ja -määrust, mis on aga tõhusa ja toimiva kriminaalhoolduse

eelduseks ja aluseks, siis ei ole võimalik S. Langile tingimusliku karistuse täitmise jätkamine

ning kandmata karistus 11 kuud ja 1 päev tuleb S. Langi suhtes täitmisele pöörata.

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Lang, kes taotleb vaidlustatava määruse

tühistamist, enda vabastamist kriminaalhooldusele ja lisakohustuste panemist.

S. Lang leiab, et karistuse täitmisele pööramise juures ei tohiks arvestada kahte

kriminaalmenetlust, sest kedagi ei tohi käsitleda süüdiolevana enne, kui tema suhtes on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Liiatigi on tänaseks Valga kriminaalasi lõpetatud ning seega

on seda arvestatud ekslikult. Tallinna asjas on aga kohaldatud elukohast lahkumise keeldu.

Paari korda alkoholi tarvitamist seletab S. Lang sellega, et esimest korda tarvitas ta alkoholi 4

kuud pärast kohtumääruse tegemist perekondlikel põhjustel, kuna muud väljapääsu ei olnud.

Teine kord käis ta venna haual. Rikkumistest saab S. Lang aru ja kahetseb neid. See, et S. Lang

oli elukohast 15 päeva ära, oli arusaamatus, kuivõrd ta arvas, et peab kriminaalhooldajat

teavitama juhul, kui lahkub riigist. Soome Vabariigis käis S. Lang töötukassa poolt 4- päevasel

proovipäeval. Ta ei teadnud, et peab sellest teavitama. S. Lang on nõus, et ei ole täitnud kõiki

kohtumäärusega pandud kohustusi ning ta kahetseb seda. Samas arvab ta, et see ei ole nii suur

põhjus, et teda kohe vahi alla võtta. Vale on ka väide, et ei kohus ja kriminaalhooldaja teda kätte

ei saanud. Kriminaalhooldajal oli olemas Tallinna aadress, samuti nii S. Langi kui ka tema ema

telefoninumber. Telefon on alati sees. Korduvalt on S. Lang teavitanud kriminaalhooldajat, et

elab osaliselt Tallinnas, kus on kergem tööd leida. See, et viimasel kuul ei käinud S. Lang

registreerimas, on tema viga, ent põhjus on selles, et ta tegi katsetöid siseviimistlejana ning ei

omanud telefoni, et helistada.

S. Lang leiab, et kohus oleks võinud panna talle lisakohustusi ja kuna ta on vahele jäänud

alkoholi tarvitamisega, siis võiks selleks kohustuseks olla AA-koosolekutel osalemine. Kaks

ekslikku joomist ja perevaheline probleem ei ole nii suur asi, et selle eest kohe peaks karmilt

karistama.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus. Ringkonnakohus põhistab oma

otsustust järgmiselt.

7.1

S. Lang ei vaidlusta, et talle etteheidetavad rikkumised on aset leidnud, seetõttu ei hakka

ringkonnakohus üle kordama kriminaalhooldaja ettekandes väljatoodud rikkumisi, mille

maakohus on oma põhistustes piisava põhjalikkusega ka tuvastanud.

7.2

S. Langi keskne argument seisneb selles, et tema karistuse täitmisele pööramine on liialt

karm reageering ning talle võiks panna täiendava lisakohustuse.

Apellatsioonikohus märgib, et õige on see, et karistuse täitmisele pööramine on üksnes üks

alternatiiv KarS § 76 lg 7 loetelus.

KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme

variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2)

pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele.

7.3

S. Lang on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Tartu Maakohtu 07.

04.2016. a määrusega katseajaga kuni 26.03.2017. Talle on määratud käitumiskontroll tähtajaga

kuni katseaja lõpuni, mistõttu selle pikendamine ei oleks otstarbekas. Samuti ei ole mõttekas

täiendavate kohustuste määramine, kuivõrd ka olemasolevaid kohustusi ei ole S. Lang

nõuetekohaselt täitnud. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et S. Langi

registreerimiskohustuse täitmine on algusest peale olnud probleemne. Ta on käinud luba

küsimata välismaal, mille kohta on tehtud ka kirjalik hoiatus. Samuti on talle tehtud kirjalik

hoiatus registreerimiskohtuse rikkumise kohta ning kolmaski hoiatus alkoholikeelu rikkumise

kohta. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub ettekandest teisigi ilmseid märke sellest, et S. Lang

teeb end teadlikult kriminaalhooldajale mittekättesaadavaks (telefoni väljalülitamine, samuti ei

olnud võimalik S. Langi kätte saada naistuttava ja ema telefonidelt, alates 19.07.2016 S. Lang

registreerimistele ei ilmunud). Paljasõnaliseks peab apellatsioonikohus S. Langi teadmatust talle

pandud kontrollnõuete sisust ja kriminaalhooldaja teavitamisvajadusest. Tingimisi ennetähtaegse

vabastamisega pandud tingimused on sõnaselgelt kirjas määruses. Samuti selgitatakse

kriminaalhooldusalusele tema õigusi ja kohustusi kriminaalhoolduse alguses.

7.4

Ringkonnakohus leiab, et karistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamine on riigipoolne

usalduse märk sellest, et karistuse eesmärke on võimalik saavutada mittevabadusekaotuslikult.

Kui isik tahtlikult sellist usaldust kuritarvitab – hoidub korduvalt vaatamata talle tehtud

kirjalikele hoiatustele käitumiskontrolli nõuete täitmisest kõrvale ja tarvitab alkoholi, ehkki see

on talle kohtumäärusega keelatud, puuduvad sellisele käitumisele õigustused. Ringkonnakohus

hindab S. Langi poolseid rikkumisi kogumis rasketeks rikkumiseks ning leiab, et olukorras, kus

süüdlane on käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi asunud rikkuma juba katseaja alguses, ei ole

täiendavate kohustuste panemine otstarbekas, kuna oma käitumisega on S. Lang näidanud üles

hoolimatut suhtumist talle antud võimalusse kanda karistus ära vabaduses. Sellises olukorras on

karistuse täitmisele pööramine ainuvõimalik lahendus.

8. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta

maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Mati Kartau