1-14-6705/55 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. september 2016, Tartu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-14-6705

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Tõlk

Natalia Tselikova

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo

(istungil ei osalenud)

Kriminaalasi

Rasmus Antonsi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi,

Aleksandr Nikiforovi süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi, Viktor Stepuškini süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, §

199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses

Menetlustoiming

süüdimõistetu Viktor Stepuškini tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

Viktor Stepuškin

isikukood 39010160225; elukoht vabanemisel XXXX

Kaitsja

riigi õigusabi korras advokaat Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Vabastada Viktor Stepuškin temale Harju Maakohtu 08.10.2014 otsusega kriminaalasjas

nr 1-14-6705 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 5 alusel määrata Viktor Stepuškinile katseaeg kuni 05.11.2017. KarS § 78 p

2 kohaselt hakata Viktor Stepuškini katseaega arvestama alates käesoleva kohtumääruse

jõustumisest.

Kohustada

Viktor

Stepuškini

alates

ennetähtaegselt

vabastamisest

alluma

käitumiskontrollile, mis kestab kuni 05.11.2017. Käitumiskontrolli ajal on Viktor

Stepuškin kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, st ta on

kohustatud:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXXX;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 21, 4, 7, 8 alusel määrata Viktor Stepuškinile käitumiskontrolli

ajaks kohustused:

1. mitte tarvitada alkoholi;

2. mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

3. asuda tööle või võtta end Eesti Töötukassas arvele hiljemalt 2 (kahe) nädala jooksul

alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest;

4. mitte suhelda teadvalt narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku

käitlemisega tegelevate isikutega;

5. osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalprogrammis.

Määrus Viktor Stepuškini suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks

Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele.

Vabastada süüdimõistetu Viktor Stepuškin karistuse kandmiselt pärast kohtumääruse

jõustumist.

Välja mõista Viktor Stepuškinilt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale

makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot.

Makseinfo

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355

(Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal),

märkides viitenumbri 99914700026724 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja

numbri ning makse liigi.

Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 (üks) kuu alates

kohtulahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus

ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja

võlgnikult.

Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ning prokurörile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 08.10.204 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-6705 tunnistati Viktor Stepuškin

süüdi KarS § 184 lg 2p1 ja § 199 lg 2p 9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema

karistuse kaetuks raskema karistusega ja mõisteti temale mõistetud karistust Harju Maakohtu

08.11.2013 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 kuu ja 27 päeva vangistust

võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti temale 3 aastat 7 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 26.-27.02.2014, s.o 2 päeva ja alates 11.03.2014

karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 11.03.2014, millest alates kuulus kandmisele

vangistus 3 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 24.10.2014.

Kinnipeetava karistusaeg algas seega 11.03.2014 ja lõppeks selle täieliku ärakandmise korral

05.11.2017.

Tartu Maakohtu 04.02.2016 määrusega jäeti Viktor Stepuškin vangistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Kohus leidis, et

Viktor Stepuškini poolt toime pandud kuritegude asjaolud ei võimalda kinnipeetavat veel

vabastada. Samuti ei olnud kohus veendunud, et Viktor Stepuškin suudab läbida ennetähtaegse

vabastamisega kaasneva katseaja. Kohtumäärus jõustus 26.02.2016.

26.08.2016 esitas Tartu Vangla kohtule materjalid Viktor Stepuškini vabastamise kohta KarS

§ 76 lg 2 p 2 alusel. Materjalidest nähtuvalt vangla toetab Viktor Stepuškini tingimisi

ennetähtaegset vabastamist.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas Viktor Stepuškini tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta

kirjaliku seisukoha, milles nõustub vanglaga. Kuigi isik on korduvalt kriminaalkorras

karistatud, korduvalt viibinud vangistuses ja isikule varasemalt määratud katseaeg on

ebaõnnestunud, võiks siiski isiku puhul kohaldada tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja poolne järelevalve ja kontrollnõuded on antud isiku puhul vajalikud,

lisakohustused maandavad riske. Seega ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine

võiks Viktor Stepuškini puhul olla tulemuslikum, kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine.

Tuginedes välja toodud positiivsetele asjaoludele ja korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile

toetab prokurör Viktor Stepuškini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Välja

toodud positiivsed asjaolud ja Tartu vangla poolt antud hinnang annab alust eelduseks, et

kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik korrigeerida Viktor Stepuškini käitumist ning

tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine oleks tulemuslik. Seetõttu toetab

prokurör Viktor Stepuškini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Süüdimõistetu Viktor Stepuškin avaldas kohtus, et ta soovib vangistusest ennetähtaegselt

vabaneda. Ta arvab, et on palju teinud ja liikunud edasi positiivses suunas. On läbinud palju

programme, sest see huvitas teda ja meeldis väga ning soovib ka edaspidi neid läbida, sest sealt

sai palju kasulikku. Praegu on uued sihid ja ta ei taha suhelda nende inimestega, kellega varem

suhtles. On kriminaalhooldajaga vestelnud ja teab, millised tingimused vabanemisel.

Kaitsja leidis, et isikul on motivatsioon, et vabaneda enne tähtaega. Isikul ei ole

distsiplinaarkaristusi, ta viibib avavanglas, on saanud loa teha kodu- ja poekülastusi ja käib

vabalt tööl. Loodetavasti kohus vabastab ta ennetähtaegselt ja tema töö ja eraelu saavad korda

ning isik ei satu enam vanglasse.

KOHTU SEISUKOHT

Viktor Stepuškin kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude

toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga

tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks

kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on

Viktor Stepuškin temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte

vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Viktor Stepuškini on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Enne käesolevat

vangistust kohaldati talle karistusena tingimuslikku vangistust. Selle karistuse raames

toimunud kriminaalhoolduse ajal rikkus Viktor Stepuškin registreerimiskohustust. Lisaks

pani Viktor Stepuškin sel ajal toime uued kuriteod. Seega ei ole varasemad karistused Viktor

Stepuškini osas oma eesmärki täitnud ega mõjutanud teda hoiduma edasiste süütegude

toimepanekust. Tema kuritegude toimepanemise ajendiks oli sõltuvus narkootikumidest ning

soodusteguriks puudulik probleemilahendamise oskus.

Praegu Viktor Stepuškin kinnitab, et soovib edaspidi kuritegelikust käitumisest hoiduda.

Arvestades kinnipeetava käitumist vanglas, ei saa seda välistada. Tal puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused. Kaaskinnipeetavatega ega vanglateenistujatega ei ole tal probleeme

olnud. Ta on vangistuse jooksul läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, sh programmi

„Eluviisitreening“ ning vestelnud psühholoogiga. Alates 09.03.2016 viibib kinnipeetav Tartu

Vangla avavanglas. Seal oleku ajal on ta korduvalt ilma järelevalveta viibinud väljaspool

vangla territooriumit: on külastanud kauplust ja kodu ning käinud kirikus. Samuti on Viktor

Stepuškin käinud avavanglas viibides väljaspool vanglat tööl – alates 05.05.2016 töötab ta

XXXX. Ka tööl on ta käinud ilma vanglapoolse järelevalveta. Järelevalveta liikumise ajal

mingeid vahejuhtumeid olnud ei ole. Eelnevast võib järeldada, et kantud karistus on tema

puhul praeguseks oma eesmärgi täitnud.

Head on ka Viktor Stepuškini taasühiskonnastumise väljavaated. Pärast vabanemist on tal

olemas kindel elukoht aadressil XXXX. Kinnipeetava isa ja tema elukaaslane on nõus

kinnipeetava sinna elama asumisega, et mitte kokku puutuda endiste tuttavatega. Viktor

Stepuškinil on lähedased suhted nii oma isa kui ka emaga. Järelikult on tal olemas lähedased

isikud, kes saavad teda tema püüdlustes aidata ja toetada ning kes saab tema üle teostada

täiendavat sotsiaalset kontrolli. Ka on Viktor Stepuškini isa valmis talle majanduslikku abi

pakkuma.

Hinnanud eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et Viktor Stepuškini saab tingimisi enne tähtaja

lõppemist vangistusest vabastada.

KarS § 76 lg-st 5 ja § 78 p-st 2 lähtuvalt kestab Viktor Stepuškini katseaeg käesoleva

kohtulahendi jõustumisest kuni 05.11.2017.

KarS § 76 lg 5 teise lause kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks KarS §-s 75 sätestatud

käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kuni 24 kuuks. Kohus leiab, et arvestades

toimepandud kuritegude iseloomu ja isiku korduvaid karistamisi, tuleb Viktor Stepuškin

allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, s.o kuni 05.11.2017. Selline aeg võimaldab

isikut piisavalt pikalt kontrollida ning samaaegselt ka toetada, et aidata tal hoiduda edaspidi

uute kuritegude toimepanemisest.

Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi, tuleb Viktor

Stepuškinile lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele käitumiskontrolli ajaks KarS

§ 76 lg 5 ja 75 lg 2 p 4 alusel määrata täiendav kohustus asuda tööle või võtta end arvele Eesti

Töötukassas hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. Samal

eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p-de 21 ja 7 järgsed kohustused mitte omada või

tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte suhelda teadvalt narkootikume

tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega. Samuti tuleb talle KarS

§ 75 lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt pakutavates

sotsiaalprogrammides. Kuna Viktor Stepuškini kuritegude toimepanemise soodusteguriks oli

sõltuvus alkoholist, siis selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski veelgi,

tuleb Viktor Stepuškinile käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav

kohustus mitte tarvitada alkoholi.

Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks Viktor Stepuškinile riigi õigusabi korras määratud

kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad

riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Viktor Stepuškinil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik