4-16-6007/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-16-6007

1 (8)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2016. kohtumajas, kirjalik menetlus a Pärnu Väärteoasja number 4-16-6007 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

Kaebuse esitaja

Kaebuse esitaja kaitsja

Kohtuväline menetleja B.T kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihl

29.07.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,16,003039

B.T, isikukood xxx; elukoht xxxx

Vandeadvokaat Urmas Kukk, e-post urmas.kukk@mullarikoch.ee

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlusteenistus, aadress Rahumäe tee 6/1, Tallinn

RESOLUTSIOON Juhindudes

LS § 50 lg 3 p 1, § 169 lg 5, § 223 lg 1 ja § 236 lg 1 -135 kohus ; VTMS § 2, § 120, § 132 p 2, § 133 otsustas:

Rahuldada B.T kaebus osaliselt.

Tühistada ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihl´i poolt 29.07.2016.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,003039 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas.

Vähendada B.T-le määratud karistust ning karistada teda Liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga xx (xx) trahv (xx) eurot ja 236 iühikut, so x Liiklusseaduse § lg 1 alusel rahatrahviga x x ) eurot. (x) trahviühikut, so (x

Rahatrahvid summas x eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a- EE 891010220034796011 le

SEB pangas -le EE 932200221023778606 Swedbank pangas, a/a-le või a/a EE4033003334161100002 -le EE701700017001577198 №rdea pangas Danske pangas või a/a

4-16-6007

2 (8) (viitenumber 10220165134678). Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle

eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui

isik tasub

nõude päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja 15 möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale, kaitsjale

ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule

30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutv 28.09.2016.a. umiseks kättesaadav alates

Kaebuse sisu x.x.x.a esitas B.T 2670,16,003039 tehtud Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr

otsusele. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse kõiki

x.x.x toimunud õnnetusele järgnenud asjaolusid.

Kaebuse esitaja selgitas kohtuvälise menetluse käigus korduvalt, mis tingis tema poolt sündmuskohalt lahkumise ilma õnnetusest teatamata. Kaebuse esitaja soovis kohe peale õnnetuse

toimumist teavitada sellest tankla töötajat. Kaebuse esitaja sisenes tankla hoonesse, et tankla töötajat teavitada. Teavitamine jäi siiski toimumata sõiduki omaniku tungival nõudmisel.

Eeltoodud asjaolu on fikseeritud nii x.x.x protokollis: „Soovisin tankla töötajat juhtunust teavitada, kuid autoomaniku nõudmisel jätsin selle tegemata.“ kui ka kaebuse esitaja x.x.x toiminud ülekuulamise protokollis: „/---/ olin endast väljas, kuid ütlesin auto omanikule, kes oli

kõrvalistuja, et peame xx sisse minema ja sellest teatama, kuid tema arvas, et ei pea. Kuna olin

endiselt väga šokeeritud juhtunust, jäin kahjuks auto omaniku otsust kuulama, istusin

kõrvalistmele ja autoomanik sõitis ära.“ Eelnevat kinnitab ka sõiduki omanik, kelle seletus on

lisatud kaebusele.

Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud Riigikohtu lahendist, mis sisuliselt

võrdsustab kaebus esitaja mitmekümne kordse liiklusseadustiku rikkujaga. Vaatamata levinud

kombele viidata Riigikohtu lahenditele, ei kehti Eesti Vabariigis pretsedendiõigus. Seetõttu ei

piisa Riigikohtu lahendist ühe lause tsiteerimisest või refereerimisest. Riigikohtu lahendile

tugineja peab ka selgitama, kuidas viidatud lahend on rakendatav konkreetses menetluses.

Kohtuvälise menetleja poolt otsuses viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-26-03 oli tegemist kriminaalmenetlusega, kus kohtu all oli isik, kellel oli üle 30 liikluseeskirja rikkumise, nendest 13 mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja tasumata 33 000kr (2 109€) suuruses summas.

Lisaks eeltoodule on kohtuväline menetleja meelevaldselt Riigikohtu lahendit refereerinud ja

teadlikult jätnud välja osa, mis näitab, et Riigikohtu seisukoht käib eelkõige joobes juhtimise

kohta. Riigikohus on lahendis 3-1-1-26-

03 öelnud tegelikult: „Olukorras, kus aastast aastasse

hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge

signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.

“ On ilmne, et kohtuväline menetleja on kasutanud Riigikohtu lahendis öeldut „valvetsitaadina“,

mida kasutatakse olenemata sellest, milline on olnud tegelik rikkumine ja rikkuja

süü selles.

Samas on kohtuväline menetleja jätnud põhjendamata, miks tema arvates ei ole tegemist vähetähtsate väärtegudega. Kaitsja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja

võrdsustamine korduva liiklusseaduse rikkujaga, on vastuolus VTMS §

6.

4-16-6007

3 (8)

Kaitsja on ka seisukohal, et kohtuväline menetleja on, lisaks sellele, et võrdsustab kaebuse

esitaja korduva liiklusseaduse rikkujaga, jätnud tähelepanuta, et kaebuse esitajal puuduva varasemad rikkumised. Seega ei ole kohtuvälise menetleja põhjendused väärteomenetluse mittelõpetamiseks VTMS §30

lg 1 p 1 alusel kohaldatavad kaebuse esitaja suhtes. Eeltoodud asjaolusid silmas pidades leiab kaebuse esitaja, et tema suhtes on võimalik lõpetada

väärteomenetlus VTMS § 30 lg1 p1 alusel. Juhul kui kohus leiab, et väärteomenetluse

lõpetamine ei ole VTMS § 30 lg1 p1 alusel mõlema rikkumise puhul võimalik, siis taotleb

kaebuse esitaja alternatiivselt menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ühe rikkumise suhtes ja teise osas talle määratud trahvi vähendamist.

Kaebuse esitaja teadvustab endale täielikult õnnetusejärgse käitumise ebaseaduslikust ja on

jätkuvalt valmis hüvitama õnnetusega tekkinud kahju. Kaitsja on seisukohal, et karistuse

määramisel ei ole kohtuväline menetleja lähtunud mitte käesoleva kaasuse asjaoludest, vaid

ainult Riigikohtu lahendi meelevaldset tõlgendamisest ja seetõttu on ka määratud rahatrahvide suurus ilmses vastuolus sooritatud teo raskusega.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Jaak Paju oma 14.09.2016.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et B.T-le inkrimineeritavad rikkumised on

leidnud täielik tõendamist. u enda ütlustega on u lt Videosalvestisega ja menetlusaluse isik

tõendatud, et B.T juhtis mootorsõidukit x.x.x ajal ja põhjustas oma

kell x.x tegevusega liiklusõnnetuse ja varalise kahju.

Maksimaalse karistusena on seadusandja sellise rikkumise toimepanemise eest ette näinud rahatrahvi kuni x ut (so. x x kuuks. trahviühik eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni Otsuse tegija on karistanud kaebuse esitanud isikut L

S § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga x ulatuses (so. x eurot). trahviühiku

Väärteomaterjalidele lisatud videosalvestisest nähtub veel, et B.T sai aru, et on,

põhjustanud liiklusõnnetuse duvalt nii sõid , kuna vaatas kor uki kui ka hoone vigastusi. Olles juhtimisõigust omavaks isikuks pidi ta olema teadlik, et talle tekkisid seetõttu Liiklusseaduses §

169 loetletud kohustused. Nimetatud kohustused jättis isik aga täitmata ja lahkus liiklusõ

nnetuse

sündmuskoh õnnetuse toimumisest teavitamata. Sellest tulenevalt on alt politseid liiklus

kohtuväline menetleja ka selle rikkumise õigesti kvalifitseerinud LS § 236 lg 1 järgi.

Maksimaalse karistusena on seadusandja sellise rikkumise toimepanemise eest ette näinud raha

trahvi kuni 300 trahviühikut (so. 1200 eurot), aresti või juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuks. Otsuse tegija on karistanud kaebuse esitanud isikut LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toi trahviühiku ulatuses (s mepanemise eest rahatrahviga x o. x eurot). Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu millega seatakse ohtu mitte ainult teiste

isikute vara vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liiklusõnnetuse sündmuskohalt

lahk samuti raske rikkumine, millega umine, politseid liiklusõnnetusest mitte teavitades on

üldjuhul soovitakse varjata mõnda teist eelnevalt toimepandud rikkumist. Tegemist ei ole

vähetähtsate väärtegudega, mistõttu peab ka riik rikkumiste toimepanemisele reageerima ja

määrama proportsionaalse karistused, et mõjutada rikkumise toimepannud isikut edaspidi liikluses hoolikamalt käituma.

Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud B.T isikut, tema poolt toime

pandud tegusid ja süü suurust. Samuti on otsuse tegija arvestanud asjaoluga, et menetlusalune

isik on varasemalt väärteokorras karistamata ning on pidanud võimalikuks mõjutada

menetlusalust isikut edaspidi seadusekuulekale käitumisele, määrates talle karistuseks

rahatrahvid sanktsiooni alumises kolmandikus ning ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist.

4-16-6007

4 (8)

Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud B.T kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtumenetluse poolte seisukohast leiab, et kaebuse saab vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

V x.x.x koostatu äärteoasja nr 2670,16,003039 toimikust nähtuvalt on B.T-le d

väärteoprotokoll selles, linnas, Juhtis mootorsõidukit, ei et tema x.x.x kell x.x xxx juures, x

kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks oma sõidukogemusele ja liiklusoludele, et suudaks

seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, selle tõttu kaotas auto üle juhitavuse ning sõitis vastu maja seina ja ust. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt kui politsei teavitamine liiklusõnnetusest oli kohustuslik. Oma tege ja varalise kahju xxx . vusega põhjustas liiklusõnnetuse AS’ile ning x.x

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7

kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu

tõendatuks. Väärteoprotokolli kohaselt on väärteosajas tõenditeks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja liiklusõnnetuse nr xxx materjalid.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et B.T

kaebus tuleb osaliselt rahuldada ning Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialisti Margus Pihl´i

poolt 29.07.2016.a koostatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,16,003039 tühistada osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas.

B.T väärtegu liiklusseaduse (LS) § 223 lg 1 järgi. LS § 223 lg 1 esimesest alternatiivist tuleneva koosseisu täitmise eelduseks on mootorsõiduki,

maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mille tagajärjel on tekitatud - teisele isikule varaline kahju. Kohtumenetluse pooled ei .a x juures x vaidle selle üle, et x.x.x linnas gastada maja sein ja toimunud liiklusõnnetuses sai autoga maja otsa sõitmise tulemusena vi

uks, samuti kandis varalist kahju õnnetuses osalenud sõiduki omanik sõiduki kahjustuste näol. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo koosseisu täitmiseks on oluline, et varaline kahju on tekitatud

teisele isikule, antud juhul x-le ja x.x ses osalenud le. Liiklusõnnetuse aktis on liiklusõnnetu sõiduki xxx, reg märgiga xxxxxx omanikuks märgitud x.x , . X AS on esitanud kahjustatud hoone

omanikuna kohtuvälisele menetlejale avalduse menetluse algatamiseks ja kahju hüvitamiseks.

Avalduses on kirjeldatud ka hoonele tekitatud kahju – kokkupõrke tulemusena deformeerusid

maja sein ja uks. Liiklusõnnetuses osalenud sõiduki vigastuste kohta toimikus andmed puuduvad. jal maja seina ja ukse vigastustega, on ilmne, Samas, tutvudes toimikus oleva foto põh et ka sõidukile liiklusõnnetuse tagajärjel vigastused tekkisid.

Viidatud le viitava foto järgi on xxxx maja seinal ja uksel sõiduki esiotsa kokkupõrke

iseloomuga kontaktjäljed, metallukse sees on mõlk, kahjustatud on metallist uksepõski ning

kahjustusi on saanud maja sein mõlemal pool ust. Asitõendi vaatlusporokolli, milles on vaadeldud x, x, on tuvastatud, et kell x.x.x hoonel oleva valvekaamera salvestust, järgi sõidab punast v esiosaga vastu maja seina. ärvi auto numbrimärgiga xxx xxx

Väärteoprotokollis on kohtuväline menetleja B.T-le ette heitnud seda, et B.T

rikkus LS § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki

kiiruse olukorral

e vastavaks. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust ja

4-16-6007

5 (8) liiklusolusid

, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. itis vastu maja Juht kaotas auto üle juhitavuse ning sõ seina ja ust. B.T on x.x.x ülekuulamisel tunnistanud, et sõitis liiklusõnnetuse toimumise päeval x.x kuluva autoga xxxx hoone parklas ning kaotas parkima asudes sõiduki üle kontrolli ja sõitis vastu hoone tagaust. Seega on tõendatud, et kaebaja sõitis autoga parkimismanöövri käigus otsa x hoonele.

Kogutud tõenditest ja B.T ütlustest saab järeldada, et B.T soovis sõidukit juhtides auto parkida esiotsaga x ja hoonele maja suunas. Parkimismanöövrit sooritades lähenes

ei arvestanud menetlusalune isik aga oma sõiduoskusi ning valede sõiduvõtete ja vale majale

lähenemis suutnud sõidukit soovitud kohas peatada ning sõitis auto e kiiruse tulemusena ei

esiotsaga vastu maja seina ja ust. Varalise kahju tekitamine

on tõendatud eelkõige B.T

ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga videosalvestusest ja x AS avaldusega. Menetlusaluse isiku käitumine on põhjuslikus seoses tekkinud varalise kahjuga.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega on B.T täitnud LS § 223 lg 1 tuleneva väärteo subjektiivse koosseisu, kui ta pani teo toime vähemalt kergemeelsusest või hooletusest KarS § 18 lg 1 mõttes. KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid

oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Selleks, et isikule ette heita hooletust, peab kohus tuvastama, et isik on rikkunud mingit hoolsuskohustust –

jättes mingi ühiskonnas eksisteeriva käitumisreegli täitmata, mille tähele panemiseks ja

täitmiseks oli ta kohustatud. Tulenevalt LS § 14 lg 2 peab iga liikleja järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist. Seega, kui B.T oleks olnud hoolikas, hinnanud õigesti oma sõiduoskuseid läheduses väiksema kiiru ning liikunud hoone vahetus sega vastavalt

LS § 50 lg 3 p 1 tulenevale kohustusele, siis ei oleks tema juhitav sõiduk

vastu maja seina sõitnud. väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. Seega pani B.T B.T teos puuduvad d asjaolud. õigusvastasust ning süüd välistava

B.T väärtegu LS § 236 lg 1 järgi.

LS § 236 lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine, kui teatamine oli kohustuslik.

Liiklusõnnetusest teatamise nõuded on sätestatud LS § 169, mille lg 4 kohaselt ei ole liiklusõnnetusest teatamine politseile kohustuslik muuhulgas siis, kui liiklusõnnetuse pooled on ühisel meelel varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ning on välja selgitatud ka vastutav

isik, lisaks on hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil loetletud kõik liiklusõnnetuses

osalenud inimeste andmed ning kõik eelpool loetletud asjaolud on märgitud kirjalikus kokkuleppes, millele on liiklusõnnetuse pooled alla kirjutanud. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et B.T lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt

ettenähtud korras teatama ülekuulamisel selgitanud, et ta. B.T on x.x.x soovis xx hoonesse juhtunust teada andma minna, kuid temaga koos olnud et seda ei sõiduki omanik ütles,

pea tegema. B.T tulenevalt jäi oma kogenematusest ning õnnetusest põhjustatud endast väljas olekust sõiduki omanikku uskuma ja nii lahkuti sündmuskohalt. Asitõendi vaatlusporokolli, milles on vaadeldud xxx xxx hoonel oleva valvekaamera salvestust, järgi on tuvastatud, et B.T väljus liiklusõnnetuse toimumise järgselt sõidukist ning veendus isiklikult, et liiklusõnnetuse tagajärjel Kuna käesoleval juhul o tekkis varaline kahju. n leidnud lisaks auto omanikule x - kui x hoone omanikul varaline kahju tekkis, tõendamist, et AS il

siis oleks pidanud B.T kahju saaja ning jääma sündmuskohale ja selgitama välja

jõudma temaga kirjalikule õi helistama poli kokkuleppele v tseisse. Selle kohustuse asemel aga B.T lahkus sündmuskohalt ning rikkus LS § 169 lg 5 tulenevat kohustust. Kuna LS §

4-16-6007

6 (8)

169 lg 4 tingimused B.T ei teatanud politseile toimunud ei olnud täidetud ning liiklusõnnetusest sündmuskohal, rikkus ta LS § 169 lg 5 nõudeid ning täitis oma teoga LS § 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu. Liiklusõnnetusest teavitas politseid

varalise kahju saanud x AS.

Antud väärteo pani vähemalt B.T kohtu hinnangul toime kaudse tahtluse vormis

vastavalt KarS § 16 lg 4 ta pidi sõidukijuhina liiklusnõudeid tundva isikuna pidama , sest

võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda liiklusõ

, et nnetuse korral ei tohi sõidukit liigutada

kui pooled pole jõudnud kokkuleppele õnnetuse asjaolude osas

või politseid ei ole teavitatud eiras nimetatud nõuet ning . Vaatamata sellele B.T

lahkus S esitatud avaldus sündmuskohalt. õiduki omaniku , et tema soovitas sündmuskohalt lahkuda ning B.T B.T ütlused, et kuulas sõiduki omanikku, et muuda tahtust teo toimepanemise hetkel. Vastupidiselt, B.T on ka ise kinnitanud, et pidas õigeks

juhtunust x siiski selle tegemata. Seda, hoone töötajaid minna teavitama, kuid jättis seejärel millega sõiduki omanik B.T-le lahkumise lubatavust põhjendas, ei ole muuhulgas ei sõiduki omaniku ega menetlusaluse isiku poolt välja toodud Ülaltoodu näitab, et .

menetlusalune isik vaagis, kas ja Tegemist ei millised tagajärjed võivad saabuda sündmuskohalt lahkumisega. ole ettevaatamatusega, vaid isik pidas konkreetselt võimalikuks, et sündmuskohalt lahkumisega täidetakse süüteokooseisule vastav asjaolu. x.x. evusega teo toimepanemisele kaasa. avalduse põhjal saab järeldada, et isik aitas teg KarS §

23 kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine ning seega B.T aga

tegu. kui B.T , kes Väärteo toimepanemise eest vastutab üksnes täideviija juhtimisõiguse omamisena vajalikust kvalifikatsioonist tulenevalt oleks pidanud suutma hinnata talle antud sõiduki omaniku poolt nõu/soovituse seaduslikkust.

Kohus märgib, et kaebuse esitanud isiku juhtimisõiguse saamise eelduseks on liiklusseaduse

sätete tundmine ning liikluseksami edukas sooritamine peaks näitama seda, et isik on need

teadmised omandanud. Juhtimisõiguse saanud isikuna pi B.T liiklusnõuetest di

teadlik , olema ning möönma et taolise avarii põhjustamise järgselt ei ole liiklusseadusega kooskõlas sündmuskohalt lahkumine teos puuduvad õigusvastasust ning süüd . B.T välistavad asjaolud.

B.T taotles nii kohtuvälise menetleja poolt kui ka kohtus väärteomenetluse

lõpetamist järgi puuduvad B.T otstarbekuse kaalutlustel. Kaebuses selgitatu varasemad rikkumised ning kohtuväline menetleja ei ole põhjendanud menetluse mittelõpetamist käesoleva menetluse asjaolusid arvestades. K

ohus kaebuses esitatud seisukohaga menetluse lõpetamiseks ei nõustu. Riigikohus on oma lahendites korduvalt märkinud, et VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt võib

menetleja lõpetada väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel. Tegemist on seadusandja poolt

menetlejale antud õiguse, mitte aga kohustusega. Menetlejal on reeglina süüteo asjaolude

ilmnemisel menetlemise kohustus, millest tuleneb VTMS § 30 näeb ette erandid. Eeltoodust

seega, et süüteo toimepanemisel tuleb avalikku menetlushuvi ja menetluse läbiviimist ka eeldada. Väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS § 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui

avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb kohtu kaalutlusõiguse piiresse

. Kui ka jaatada

menetlusaluse isiku (isik LS § 223 lg 1 tuleneva süüteo osas süü suuruse väiksust pani süüteo toime hooletusest, liiklusõnnetusega tervis mõlema ekahjustusi ei tekitatud), esineb

teo kummagi rikkumise osas puhul avalik menetlushuvi, mille tõttu ei saa väärteomenetlust lõpetada. Avalikkuse huvi liiklusohutuse ja liiklusnõuete rikkujate suhtes karmide meetmete kohaldamise vastu on kõrgendatud. Kohtu hinnangul ei ole huvi kõrgendatud pelgalt mitt

e joobes juhtide ja

4-16-6007

7 (8)

kiiruseületajate suhtes, millised on kahtlemata enamlevinumateks liiklusalasteks õigusrikkumisteks raskemate liiklusohutuse alaste nõuete osas üldiselt , vaid rikkumiste . Selliste

rikkumiste , millega on kaasnenud alla käib kohtu arvates ka liiklusõnnetuse põhjustamine

varaline kahju. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ühiskonnaohtlik tegu, millega seatakse ohtu

teiste isikute vara, kaasinimeste elu ja tervis. on liikluses suurema ohu allikas, Mootorsõiduk

mille valdaja (juht) peab liiklusnõuete järgimisel olema eriti tähelepanelik ning hoolikas.

Konkreetse rikkumise puhul tuleb siinjuures ka LS § 223 lg 1 arvesse võtta isiku käitumist süüteojärgselt ning ruumilise läheduse tõttu mõlema teo olulisel määral üksteisega. ajalisseotust

Esimese ja hooletusest põhjustatud rikkumise toimepanemine tõi endaga kaasa teise tõsisema rikkumise. Isiku kohene tegevus liiklusõnnetuse toimepanemise järgselt ei olnud suunatud kahju heastamisele, vaatamata teadlikkusest kahju tekitamise osas.

Liiklusõnnetuse läbi tekitati , menetlusalune isik sündmu

kahju xxx - sh AS le skohale asjaolude

selgitamiseks ei jäänud, vaid lahkus sündmuskohalt sellest nõuetekohaselt teavitamata.

Sündmuskohalt lahkumise näol on eriliselt taunimisväärse teoga tegemist kohtu hinnangul .

Avalikkuse huvi on suuna ksid tuvastatud, menetlus oleks tud sellele, et süütegude asjaolud saa võimalikult kiire ning riik süüteole vastavalt reageeriks. Sü toimepandud

ndmuskohalt lahkumine töötab kohtuväline menetleja märkinud, et üldjuhul soovitakse toodud loetelule vastu. Nii on gi

liiklusõnnetuses varjata mõnd või t mitte teavitades a teist eelnevat toimepandud rikkumist konkreetset toime pandud liiklusõnnetust netluse igakülgset läbiviimist. ning sellega takistada me

LS § 236 süüteo osas tuleb märkida ka, et kohus tuvastas, et antud süüteo pani lg 1 eraldiseisvalt

B.T toime tahtlikult. Tahtlikult toime pandud õiguserikkumise puhul ei saa aga

kohtu hinnangul avaliku käesolevas asjas rääkida ei kaebaja eriliselt väikesest süüst ega menetlushuvi puudumisest.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 223 lg 1 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on

tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni

kuue kuuni. LS § 236 lg 1 näeb liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest

politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik, ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe

aastani. KarS § 47 lg 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada

rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suuruseks on neli eurot. Kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavat mitmele eri väärteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse KarS § 63 lg 3 kohaselt karistus iga väärteo eest eraldi. Kohtuväline menetleja on LS § 223 lg 1 alusel menetlusalust isikut B.T karistanud

rahatrahviga x

trahviühiku ulatuses, s.o x eurot, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. LS § 236 lg 1 alusel on B.T trahviühiku ulatuses, karistatud rahatrahviga x s.o x

eurot, mis on samuti alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Käesolevas asjas on kaebaja oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mis on vastutust

kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 alusel. Raskendavad asjaolud puuduvad. Toimiku materjalide kohaselt ei ole isikut varem toimepanemise eest karistatud. süütegude

Arvestades kergendavate asjaolude esinemist ja raskendavate puudumist ning isikul varasema

karistatuse puudumist, on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele

isikule määratud rahatrahve võib vähendada poole võrra, sest ka väiksemad rahatrahvid mõjutavad B.T, keda ei ole varem väärtegude toimepanemise eest karistatud ning

4-16-6007

8 (8)

kes on oma süüd tunnistanud ja toimepandud tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud, hoiduma

edasiste süütegude ahvide vähendam tagatud õiguskorra toimepanemisest. Samuti on ka tr isel kaitsmise huvid. Kohus on veendunud, et B.T on teinud omale vastavad järeldused toimunud sündmusest ning edaspidi sarnaseid õigusrikkumisi toime ei pane.

VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse korral süüdimõistetu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill Kohtunik