4-16-534/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteoasjas 15.12.2014 otsusega nr 2670,14,007423 karistati U.G 201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 liiklusseaduse (LS) § trahviühikut, s.o 800 eurot.
Legislator headnote
AI generated4-16-534/13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Kohus määras üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks 15.04.2016 ning hoiatas U.G üldkasuliku töö tähtajaks tegemata jätmise KarS § 69 lg toodud tagajärgede eest -s 6 . Maakohtu määrus jõustus 03.03.2016.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-16-534
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht
26. september 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-534 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu määrus Maakohtu 29. augusti 2016. a , millega
pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu U.G-le
16. veebruari 2016. a määrusega määratud arest kaks
kümmend päeva Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.G
(ik XXX, elukoht X ), XX määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.
Määruskaebus jätta rahuldamata.
2. Maakohtu 29. augusti 2016. a osas, millega kohustati U.G Pärnu määrus tühistada
ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja
Pärnu kambrisse Muus osas jätta Pärnu Maakohtu määrus 19.09.2016 kell 10.00. muutmata.
3. Kohustada U.G ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse Pikk 18 Pärnu ( ) hiljemalt 26.10.2016.
Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ning selle pea (VTMS § 198). le kaebust esitada ei saa
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri väärteoasjas 15.12.2014 otsusega nr 2670,14,007423 karistati U.G
201 lg 2 alusel rahatrahviga 200 liiklusseaduse (LS) § trahviühikut, s.o 800 eurot.
2. Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuur esitas 27.01.2016 Pärnu Maakohtule avalduse U.G-le
asenduskaristuse määramiseks. Avaldaja palus otsustada el KarS § 72 lg 1 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 alus
U.G-le
ei ole rahatrahvi määratud rahatrahvi asendamine arestiga põhjusel, et U.G vabatahtlikult tasunud, mistõttu alustas kohtutäitur 31.03.2015 tema suhtes täitemenetluse nr atusest. Nimelt puudus 172/2015/142. 12.01.2016 teatas kohtutäitur avaldajale täitmise võim
4-16-534
U.G vara kohtutäituri andmetel , millele sissenõuet pöörata. Võlgniku pangakontod on arestitud ja pangaarvetel puuduvad rahalised vahendid. U.G puudub töökoht, ta ei saa pensioni ega vanemahüvitist.
3. Pärnu Maakohus määrusega kohaldas 16.02.2016 U.G-le asenduskaristust. Kohus
arvestas Politseii 15.12.2014 ja Piirivalveameti Lääne prefektuur otsusega väärteoasjas nr 2670,14,007423 i 800 eurot (s.o 200 ) vastavaks 20 määratud tasumata rahatrahv trahviühikut päevale a üldkasuliku tööga. restile. Aresti asendas kohus 20 tunni
Kohus määras üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks 15.04.2016 ning hoiatas U.G üldkasuliku töö tähtajaks tegemata jätmise KarS § 69 lg toodud tagajärgede eest -s 6 . Maakohtu määrus jõustus 03.03.2016.
4. Pärnu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse vanemspetsialist JK esitas 26.07.2016 Pärnu Maakohtule taotluse, milles palus pöörata U.G-le mõistetud arest KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele, kuna süüdlane ei teinud ühtegi tundi üldkasulikku tööd.
5.
Pärnu Maakohus pööras määrusega 29.08.2016 U.G-le 16.02.2016 Pärnu Maakohtu määrusega määratud 2 päeva aresti KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele. Kohus kohustas
U.G ilmuma aresti kandmiseks PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse
19.09.2016 kell 10.00. Maakohus märkis, et U.G osales kohtuistungil, kus talle määrati üldkasuliku töö tegemise kohustus. Seega oli ta teadlik kohtumääruses sisust ning üldkasuliku töö määramise ja selle täitmise korrast. Samuti on süüdlasele selgitatud, et kui ta üldkasuliku töö tegemisest hoidub kõrvale, võib kohus pöörata aresti Ka § 69 lg 6 alusel täitmisele. rS
Kohtule esitatud materjalide kohaselt leppisid U.G ja üldkasuliku töö koordinaator
01.03 lasele tutvustatud tema .2016 kokku üldkasuliku töö tegemise ajakavas. Samuti on süüd õigusi ja kohustusi üldkasuliku töö tegemisel, mida ta on allkirjaga kinnitanud. Taotluse kohaselt informeeris U.G 18.04.2016 üldkasuliku töö koordineerijat, et ta ei ole kohustust tähtaegselt täitnud. Nimetatut kinnitas ka üldkasuliku töö juhendaja tööaja arvestuse lehe tagastamisel. U.G võttis seejärel endale vabatahtlikult kohustuse teha üldkasuliku töö tunnid ära 20.04,
21.04 ja 24.04.2016 ehk pärast kohtu poolt määratud töö tegemise tähtaja möödumist. Samas nähtub taotlusest, et üldkasuliku töö tunnid on praeguseni tegemata.
Kuna U.G on taotluse ja sellele lisatud ajakava kohaselt kõik üldkasuliku töö tunnid tegemata, pööras kohus täitmisele 20 ööpäeva aresti, kohustades süüdlast ilmuma kohtu määratud ajal ja kohas aresti kandma.
6. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse U.G, kes palub maakohtu määrus tühistada ja anda talle võimalus üldkasuliku töö tunnid ära teha.
Süüdlane märgib kaebuses, et samal ajal, kui ta oleks pidanud tegema talle Harju Maakohtu
16.02.2016 määrusega määratud 20 tundi üldkasulikku tööd, oli tal kohustus teha ka talle kriminaalmenetluses määratud üldkasulik u töö
455 tundi k d. Kui ta oli viimati nimetatud tunnid ära teinud, le ta töökoha. Töö kõrvalt tase raske puudega tütrega idis pidi ta tegelema oma 4-aas ja 5- X . Samuti pidi ta hoolt kandma aastase keskmise puudega pojaga, et saada nad õppima XX oma raske puudega abikaasa eest. Eelnimetatuga seoses U.G u nii raskeks, et ta läks el unustas 20 tundi üldkasulikku tööd tegemata. Kuna U.G ei soovi oma töökohta AS kaotada, siis palub ta anda talle üldasuliku töö
- W s
tundide tegemiseks uus võimalus. Ta tööandjaga kokkuleppel võimalik üldasuliku töö l oleks
tunnid koheselt ära teha. Tundide tegemist ei takista ka lapsed, kuna nad käivad kodus vaid reedel, laupäeval ja pühapäeval. U.G märgib, et kahetseb oma tegu.
4-16-534
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.
Ringkonnakohus ei pea võimalikuks jätta U.G aresti täitmisele pööramata.
8.1 Seoses U.G ka väitega, et ta ei jõudnud üld suliku töö tunde teha seetõttu, et ta pidi samal ajal tegema talle kriminaalmenetluses määratud üldkasuliku töö tunde, märgib ringkonnakohus, et U.G oli juba maakohtu 16.02.2016 määruse tegemise ajal talle kriminaalmenetluses pandud kohustusest teadlik. Nimelt kinnitas U.G maakohtu 16.02.2016 kohtuistungil (toim.l. 9), et ta soovib rahatrahvi asendamist üldkasuliku tööga. Seejuures kinnitas süüdlane, et olenemata talle kriminaalmenetluses pandud kohustusest teha üldkasulikku tööd, jõuab ta kõik tunnid tähtajaks tehtud.
Kui U.G üldkasulikku tööd kohtu määratud tähtajaks (15.04.2016) ära ei teinud, lubas üldkasuliku töö koordinaator tal teha töötunnid ära 20., 21. ja 24. aprillil 2016. S.t sisuliselt pikendas üldkasuliku töö koordinaator ise U.G üldkasuliku töö tähtaega.
8.2 Ka uutel üldkasuliku töö tegemise aegadel ei teinud U.G ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd. Määruskaebuses tunnistab U.G, et unustas üldkasulikku tööd teha. Unustamist põhjendas ta sellega, et sai palgatöö ning pidi tegelema sellega, et saada lapsed X õppima. XX
Määruskaebusest ei nähtu, millal U.G AS- W tööle asus ning millal ta tegeles lastele X s XX ettevalmistusrühma koha taotlemisega. Nende asjaolude kohta ei ole esitatud ka mingisuguseid tõendeid. Seetõttu ei ole tõendatud, et U.G oli just aprilli teises pooles tekkinud nii mitu olulist kohustust, et nende kõrval ununes kohustus teha üldkasulikku tööd. Märkida tuleb aga ka seda, et ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et U.G oleks ajavahemikul maist septembrini tundnud huvi selle vastu, kas tal on veel võimalik üldkasulik töö ära teha. Üldkasuliku töö koordineerija on esitanud taotluse aresti täitmisele pööramiseks alles 26.07.2016, s.o kolm kuud pärast seda, kui U.G pidi üldkasuliku töö ära tegema.
8.3 Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ei ole üldkasuliku töö tähtaja pikendamine ning maakohus on põhjendatult pööranud U.G aresti täitmisele. Kohus peab oluliseks seda, et U.G oli endal võimalik vältida aresti täitmisele pööramist tehes üldkasulikku tööd, mis oli võimalik ära teha kolme päevaga. U.G ei teinud ära ühtegi tundi üldkasulikku tööd, jättes seejuures kasutamata üldkasuliku töö koordineerija antud võimaluse teha töö ära pärast kohtu määratud tähtaega. Ka ei näidanud ta ise mitme kuu jooksul üles huvi, kas oleks võimalik üldkasulik töö ära teha.
9.
Eelnevast tulenevalt ei ole alust määruskaebuse rahuldamiseks. Pärnu Maakohtu
29.08.2016
määrus tuleb osaliselt tühistada aga põhjusel, et määruses märgitud aeg, millal
U.G pidi ilmuma aresti kandma, on
tuleb maakoh
möödunud. Seetõttu tu määrus VTMS § le 194 ja § 147 lg 1 p nimetatud osas tühistada ja määrata - -le 4 tuginedes
U.G-le aresti kandma asumiseks uus tähtaeg.
U.G on kohustatud ilmuma PPA Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse (Pikk 18 Pärnu) aresti kandma hiljemalt 26.10.2016. (allkirjastatud digitaalselt)
Sten Lind
kohtunik