3-15-853/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-853

Haldusasi

Tallinna Tehnikaülikooli kaebus SA Archimedes

20.11.2014 otsuse nr 26.2-5/4976 ja 26.11.2014 otsuse

nr 26.2-5/5049 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Tallinna Tehnikaülikool, volitatud esindajad

v.adv Carri Ginter ja adv Kadri Härginen

Vastustaja – Sihtasutus Archimedes, volitatud esindaja

v.adv Priit Lätt

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.11.2015 otsus (täiendatud

kirjeldava ja põhjendava osaga 14.03.2016)

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Tehnikaülikooli apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 25.11.2015 otsus haldusasjas nr 3-15-853 muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-15-853

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) taotles Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust kahe

projekti jaoks: projektiga 3.2.0200.08-0001 TTÜ teadusraamatukogu rajamise jaoks ning

projektiga 3.2.0201.09-0003 TTÜ uue õppehoone jaoks.

2. SA Archimedes rahuldas 20.11.2008 otsusega nr 26.2-2/25 TTÜ rahastamise taotlused

maksimaalselt summas 10 928 891,89 eurot, toetuse määraga 95%. Esialgset 20.11.2008

rahastamise otsust nr 26.2-2/25 muudeti TTÜ taotlusel 21.04.2009 otsusega nr 26.2-25-7,

17.12.2009 otsusega nr 26.225-16 ning 25.03.2010 otsusega nr 26.2-2/25-23.

3. TTÜ viis raamatukogu uue hoone ehitamiseks läbi riigihanke nr 102054, mille tulemusena

sõlmiti 30.01.2008 hankeleping maksumusega 8 322 098,86 eurot. Hankeleping täideti

14.09.2009. Raamatukogu metallmööbli soetamiseks koos paigaldusega korraldas TTÜ

riigihanke nr 109706, mille tulemusena sõlmiti 23.03.2009 hankeleping maksumusega

296 833,18 eurot. Hankeleping täideti 22.06.2009. Raamatukogu kabinettidesse mööbli

soetamiseks korraldas TTÜ riigihanke nr 109998, mille tulemusena sõlmiti 29.06.2009

hankeleping maksumusega 127 117,14 eurot. Hankeleping täideti 14.09.2009.

04.09.2009 korralduse alusel viis TTÜ läbi riigihanke nr 115835 “Raamatukogu metallmööbli

täiendus“, 14.09.2009 korralduse alusel riigihanke nr 114541 „Tehnomeedikumi ruumide

rekonstrueerimine“, 10.11.2009 korralduse alusel riigihanke nr 115392 „Raamatukogu

täiendavad ehitustööd“ ning 18.12.2009 korralduse alusel riigihanke nr 117099 „Raamatukogu

kabinettide mööbel ja täiendus“. Riigihanked nr 115835, 114541, 115392 ja 117099 viidi läbi

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlustena.

4. SA Archimedes kohustas 20.11.2014 otsusega nr 26.2-5/4976 „Struktuuritoetuse osalise

tagasinõudmise kohta“ (muudetud 26.11.2014 otsusega nr 26.2-5/5049; edaspidi ühiselt

nimetatud tagasinõudeotsus) TTÜ-d tagasi maksma toetust summas 43 691,71 eurot. Otsuse

kohaselt ei olnud riigihangete nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 puhul täidetud

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviimise eeldused, mistõttu ei olnud

tegemist abikõlblike kuludega. Otsusega nõuti TTÜ-lt tagasi 25% hankelepingute summast.

5. TTÜ esitas Haridus- ja Teadusministeeriumile tagasinõudeotsuse peale vaide, mille

ministeerium jättis 03.03.2015 otsusega nr 75 rahuldamata.

6. Tallinna Tehnikaülikool esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse SA Archimedes

20.11.2014 otsuse nr 26.2-5/4976 ja 26.11.2014 otsuse nr 26.2-5/5049 tühistamiseks.

1) Vastustaja kohaldas riigihangete seaduse (RHS) § 28 lg 4 p 2 ja lg 5 p 1 ebaõigesti.

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused olid kõigi vaidlusaluste

hangete puhul täidetud.

2) Riigihanke nr 117099 puhul olid täidetud mh tehnilise kokkusobimatuse ning käitamise ja

hooldamise raskuse kriteeriumid. Erinevad pakkujad kasutavad erinevate tootjate materjale

ning igal pakkujal on oma disain, mistõttu ei olnud võimalik tooteid osta mõnelt teiselt

pakkujalt. Vastustaja hinnangul oleks kaebaja pidanud korraldama lihthanke RHS § 182 järgi,

kuid see säte lisati seadusesse alles pärast vaidlusaluste hangete korraldamist. Lihthange oleks

3-15-853

3(9)

ka olnud vastuolus RHS § 23 lg-tega 1 ja 2. Lisaks heidab vastustaja kaebajale ette eksimusi

nõuete vastu, mida RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene. Näiteks on asjakohatu vastustaja etteheide,

et kaebaja oleks pidanud uute asjade ostmise vajadust ette nägema ja need juba esimese hankega

ostma. Samuti on asjakohatu vastustaja välja toodud nn erilisuse kaalutlus, kuna seadus sellist

tingimust ette ei näe. Olukorras, kus seadus annab hankijale võimaluse kasutada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust, pole alust hankijale ette heita RHS § 3 p-

st 4 tuleneva põhimõtte rikkumist.

3) Kaebaja korraldas riigihanke nr 115835 seetõttu, et hoidla olemasolevaid riiuleid ei olnud

võimalik integreerida teiste tootjate riiulitega. Riiulite osas nõustus vastustaja kaebajaga, et

nende tellimine teiselt tootjalt ei oleks olnud võimalik, kuid leidis ekslikult, et muude sama

hankega tellitud objektide puhul ei olnud täidetud tehnilise kokkusobimatuse tingimus. Hankija

vahendite otstarbeka ja säästliku kasutamise huvides oli tellida samasuguseid tooteid, nagu

telliti põhihankes. Näiteks raamatukäru katkiminemise korral on kaebajal võimalik kasutada

selle terveid osi teise parandamist vajava käru juures. Seeläbi pikendab kaebaja kasutatava

mööbli eluiga. Ka selle hanke puhul heitis vastustaja kaebajale ette eksimusi nõuete vastu, mida

RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene. Seadusest ei tulene hankijale kohustust hankida kõiki asju ühe

hankega ega kasutada sama hankemenetluse liiki ühe projekti raames korduvalt.

4) Kaebajale ei olnud põhihanke algatamise ajal teada täiendava rahastamise saamise

võimalus ja tingimused. Ehituse ajal selgus, et esialgses hankelepingus kokku lepitud ruumide

kasutusotstarvet ei toetata. Seetõttu otsustas kaebaja ehitushanke projekti muuta ning lisas

sellesse täiendavad teadlastele mõeldud töökohad, millest tingituna korraldas kaebaja

riigihanke nr 114541. Vastasel juhul oleks kaebaja rahastamise taotlus rahuldatud väiksemas

mahus. Seega oli tegemist ettenägematu asjaoluga RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Vastustaja on seda

mõistet sisustanud põhjendamatult kitsendavalt. Rahandusministeeriumi finantskontrolli

osakonna poolt 2010. aastal läbi viidud auditeerimise käigus toetuse tagasinõudmise aluseks

olevaid asjaolusid ei tuvastatud. Tehnilistel ja majanduslikel põhjustel ei saanud täiendavaid

ehitustöid esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata.

Esiteks oleks esialgse hankelepinguga tehtud tööd kaotanud garantii ning teiseks oleks esialgse

hankelepingu tähtaja muutmisega kaasnenud kulutused seoses maja kasutamise võimatusega,

sh kasutult seisva maja kütte- ja elektrikulud. RHS § 28 lg 5 p 1 ei näe ette eeldust, et jätkuhanke

tegemise ajal peaks esimeses hankes sõlmitud hankeleping olema veel kehtiv.

5) Ka riigihanke nr 115392 puhul oli täidetud ettenägematu asjaolu kriteerium, kuna kaebajal

ei olnud võimalik 2006. aastal raamatukogu uut hoonet planeerides arvestada struktuuritoetuse

ja selle saamise tingimustega. Ettenägematuteks asjaoludeks olid ka biomeditsiinitehnika

instituudi ruumide üürilepingu lõppemine ja instituudi ületoomine TTÜ üliõpilaslinnakusse

ning TTÜ kirjastuse kolimine teadusraamatukogu juurde seoses senise asukoha hoonete

müügiga novembris 2006. Selleks ajaks oli raamatukogu hoone ehitus juba planeeritud ja hange

välja kuulutatud.

6) Rahandusministeeriumi auditi lõpparuanne ei ole tagasinõudeotsuse põhjenduste osaks.

Otsuses ei ole märgitud, et selle motiveerivas osas on tuginetud auditi lõpparuande

põhjendustele. Riigikohtu praktika kohaselt peab teisele dokumendile viite tegemisel olema

kokkuvõttes arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon on osaks haldusakti

põhjendustest (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-47-12, 3-3-1-87-08, 3-3-1-35-13).

7. SA Archimedes vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Tagasinõudeotsus

on

põhjalikult

motiveeritud

ning

selles

on

viidatud

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna auditi lõpparuandele, milles tuvastatud

asjaoludele ja esitatud põhjendustele on tuginetud otsuse tegemisel. Mitteabikõlbliku kulu

esinemisel ei ole rakendusüksusel perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seaduse (STS) ja

3-15-853

4(9)

Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise

ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja

kord“ kohaselt õigust otsustada, kas nõuda mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks välja makstud

toetus tagasi või mitte. Rakendusüksusel on üksnes võimalik kaaluda, kas nõuda toetus tagasi

osaliselt või täies ulatuses. Kuna praegusel juhul esinevad STS § 26 lg-s 1 nimetatud asjaolud,

on vastustaja kaalutlusõigus piiratud määruse nr 278 (kuni 28.08.2014 kehtinud redaktsioonis)

§ 111 lg-s 1 ja lg 3 p-s 2 sätestatuga. Vastustaja on kaalunud, kas nõuda toetus tagasi täies mahus

või osaliselt, ning otsustanud rakendada määruse nr 278 § 111 lg-s 3 sätestatud 25% tagasimakse

määra. Vastustaja on toetuse osalisel tagasinõudmisel teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt.

Vastustaja nõustub kaebajaga, et tagasinõudeotsuses tehtud viide lihthankele oli asjakohatu.

Küll aga oleks kaebaja pidanud valima väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke asemel mõne

muu menetlusliigi. Seadusandja mõte ei saanud olla see, et hanke osadeks jaotamise vältimiseks

tuleks hankijatel kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust. Kaebajal ei

saanud tekkinud õiguspärast ootust, et toetus jäetakse tagasi nõudmata.

2) Riigihangete nr 117099 ja nr 115835 läbiviimine väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetlustena ei olnud lubatav. Hoone erinevates ruumides paikneva mööbli ühtset

väljanägemist ja sisustuse terviklikkust ei saa käsitada tehnilise kokkusobivuse küsimusena.

Hankega nr 117099 soetatud asjad ei olnud kabineti mööbli lahutamatud osad. Jääb selgusetuks,

miks ei saanud muuseumi kontoriosa sisustust tellida muuseumi mööbli hanke raames, vaid

telliti raamatukogu kontorimööbli täiendava ostu raames. Hankega nr 115835 telliti

peaasjalikult eraldi funktsioneerivaid esemeid, mille puhul tehniline kokkusobivus ei ole

oluline. Kaebaja selgitused mööbli säästliku kasutamise kohta (nt raamatukärude parandamine)

on asjakohatud. Täiendava mööbli tellimise vajadus oli tingitud hankija planeerimisveast.

Põhihankele (nr 109998) esitas pakkumuse viis pakkujat, mis näitab, et turul oli teisigi

pakkujaid, kes olid valmis pakkuma kaebaja esitatud tingimustele vastavat mööblit.

3) Riigihangete nr 114541 ja nr 115392 puhul ei olnud täidetud väljakuulutamiseta

läbirääkimistega riigihanke läbiviimise eeldused, kuna puudus ettenägematu asjaolu, mis oleks

õigustanud uut hankemenetlust, ning täiendavad teenused ei olnud vältimatult vajalikud

esialgse hankelepingu täitmiseks. Direktiivi 2004/18/EMÜ ja Euroopa Kohtu praktika (Euroopa

Kohtu otsus nr C-337/05, komisjon vs Itaalia, p 57) kohaselt tuleb erandlike menetluste

lubatavuse tingimusi tõlgendada kitsalt. Euroopa Liidu struktuurifondide toetuse saamist ei saa

lugeda ettenägematuks asjaoluks RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Ettenägematu asjaoluna ei saa

käsitada olukordi, mis on tekkinud hankija tegevusest või tegevusetusest. Täiendava

rahastamise taotluse esitamine ja ruumide ümberehituse vajaduse tekkimine oli tingitud hankija

tegevusest. Kaebaja pidi ette nägema üürilepingu lõppemist ja sellest tingitud täiendavate

ruumide kasutamise vajadust. Kui täiendavat rahastamise taotlust ei oleks rahuldatud, poleks

kaebaja suure tõenäosusega ka täiendavaid ehitustöid teostanud, mis viitab sellele, et tegemist

ei olnud esialgse lepingu täitmiseks vältimatult vajalike töödega. Hankemenetlust nr 114541

alustati kolm kuud pärast esialgse hanke (nr 102054) raames sõlmitud hankelepingu täitmist,

mistõttu ei saanud olla tegemist esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalike töödega.

Garantii võimalik kaotamine ei ole praegusel juhul asjaolu, mis õigustaks kaebaja valitud

menetlusliigi kasutamist.

8. Tallinna Halduskohus jättis 25.11.2015 otsusega (kirjeldav ja põhjendav osa lisati

otsusele 14.03.2016) TTÜ kaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.

1) Vastustaja on tagasinõudeotsust piisavalt põhjendanud. Ka juhul, kui mitte käsitada

Rahandusministeeriumi auditi lõpparuandes tuvastatud asjaoludele ja esitatud põhjendustele

viitamist vaidlustatud haldusakti motivatsioonina, on kaebajale tagasinõudeotsuse tegemise

motiivid olnud arusaadavad.

3-15-853

5(9)

2) Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud tehnilise kokkusobimatuse või käitamise ja

hooldamise raskuse kriteeriumi täidetust riigihankes nr 117099. Külalistoolide osas ei esinenud

kokkusobivuse probleemi. Kaebaja ei ole näidanud, et integreeritava köögitehnika puhul oli

sobivate mõõtmetega seadmeid võimalik osta vaid samalt pakkujalt. Ainuüksi integreeritava

köögitehnika paigaldamisel pakkuja vahetumisest tingitud võimalik mööblile antud garantii

kaotamise oht ei ole käsitatav tehnilise probleemina. Tagasinõudeotsuses esitatud kaalutlused,

mida kaebaja peab asjakohatuteks ja õigusvastasteks, ei olnud toetuse tagasinõudmise aluseks.

3) Kaebaja ei ole tõendanud, et riigihankega nr 115835 ostetud toodete (v.a riiulid), näiteks

raamatukärude ja sildihoidjate osas esines kokkusobivuse probleem. Kaebaja väited katkiste

esemete parandamise kohta teistelt esemetelt saadud varuosade abil ei ole asjakohased ega

õigusta väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamist.

4) Puudus ettenägematu asjaolu, mis oleks õigustanud riigihangete nr 114541 ja 115392

korraldamist väljakuulutamiseta läbirääkimistega hangetena. Euroopa Liidu struktuurifondist

toetuse saamist ei saa lugeda ettenägematuks asjaoluks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tallinna Tehnikaülikool palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1) Hankijal ei ole keelatud soetada samaliigilisi asju vastavalt vajadusele erinevate hangetega,

mistõttu on asjakohatu vastustaja etteheide, miks ei ostnud kaebaja täiendava hankega soetatud

tooteid juba esimese hankega. RHS § 28 lg 4 p 2 kohaldamise eelduseks ei ole asjade erilisus.

Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused olid riigihanke nr

117099 puhul täidetud ning sellise menetlusliigi puhul saabki kutse esitada üksnes ühele

pakkujale, on põhjendamatu vastustaja väide konkurentsi piiramise kohta. RHS § 28 lg 4 p 2

kohaldamine ei eelda, et samalt pakkujalt põhihanke järel asjade täiendamiseks või

asendamiseks asjade ostmine on hankija jaoks ainuvõimalik lahendus. Kaebaja tellis tervele

raamatukogu hoonele ühtse sisekujundusprojekti, mistõttu oli vaja soetada samasugust mööblit

nagu osteti esialgse hankega.

2) Kaebaja arvestas riigihanke nr 115835 puhul sellega, et katkiminevate asjade detailid

oleksid omavahel asendatavad ja asju saaks seeläbi parandada. Sellega on täidetud tehnilise

kokkusobivuse nõue. Vastustaja on põhjendamatult viidanud kaebaja planeerimisveale, kuivõrd

RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene kohustust analüüsida hankija planeerimistegevust.

3) Kohus on ekslikult leidnud, et täiendava rahastamise saamist ei saa lugeda ettenägematuks

asjaoluks RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes. Raamatukogu uue hoone ehitushankega alustati umbes

aasta enne seda, kui selgus, et ehitustööde maksumuse hüvitamiseks on võimalik hiljem

taotleda struktuuritoetust. Alles ehituse käigus selgus, et esialgses hankelepingus kokku lepitud

ruumide kasutusotstarve ei ole toetuskõlblik, mistõttu pidi kaebaja projekti muutma.

Täiendavad tööd ei pea olema vajalikud esialgse hankelepingu täitmiseks, vaid hankija

eesmärgi saavutamiseks kogu hankeobjekti osas. Seega olid riigihangete nr 114541 ja 115392

puhul täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke korraldamise eeldused.

10. SA Archimedes vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

1) Vaidlusaluste riigihangete puhul ei olnud täidetud väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamise eeldused. Kohus hindas kaebaja väiteid sisuliselt ega rikkunud

HKMS § 157 lg-s 1 sätestatud kohtuotsuse seaduslikkuse nõuet.

3-15-853

6(9)

2) Kaebaja märgib õigesti, et RHS § 28 lg 4 p-st 2 ei tulene kohustust analüüsida hankija

planeerimistegevust, kuid vastustajal ei ole keelatud tuua tagasinõudeotsuses välja muid

tähelepanekuid, mida ta oluliseks peab. Tagasinõude esitamisel lähtus vastustaja siiski üksnes

RHS-s toodud eeldustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Apellatsioonkaebuses kordab kaebaja suures osas juba varasemalt esitatud väiteid.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4).

12. STS § 2 p 2 kohaselt on abikõlblik kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja projekti

elluviimiseks vajalik, mis on tehtud kooskõlas õigusaktides või toetuse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud nõuetega ning mida ei ole varem Euroopa Liidu, välisabi või Eesti riigi poolt

nende vahendite kaasrahastamiseks sihtotstarbeliselt eraldatud vahenditest hüvitatud. Vastavalt

STS § 21 lg-le 1 peab toetuse saaja toetust kasutama sihtotstarbeliselt. Kõik toetusest

hüvitatavad kulud peavad olema projektiga otseselt seotud ja abikõlblikud. TTÜ-l oli

struktuuritoetuse saajana kohustus järgida abikõlblikkuse nõuet kõigi projekti „Tallinna

Tehnikaülikooli teadusraamatukogu“ raames tehtud kulude osas, s.o kulud tervikuna pidid

olema tehtud õigusaktides sätestatud nõudeid järgides. Vastustaja asus tagasinõudeotsuses

seisukohale, et riigihangete nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 puhul ei lähtunud kaebaja

korrektselt RHS-s sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimise

eeldustest. Kuna kaebaja eiras hangete korraldamisel menetlusnõudeid, ei olnud kõik kaebaja

poolt tehtud kulutused vastustaja arvates abikõlblikud.

13. Ringkonnakohus peab esmalt vajalikuks märkida, et eraldivõetuna ei ületanud riigihangete

nr 115835, 117099, 115392 ja 114541 maksumus RHS § 15 lg 1 p-s 2 sätestatud piirmäärasid.

Kuna aga tegemist oli sama projekti raames ostetud teenuste ja asjadega, mille oleks

põhimõtteliselt võinud osta ka esialgsete hangete nr 102054 ja nr 109998 raames, tuleb lähtuda

soetatud teenuste ja asjade hangete kogumaksumustest, nagu kaebaja õigesti tegi. Nii vastustaja

kui ka halduskohus on nõustunud kaebajaga, et tagasinõudeotsuses on asjakohatult viidatud

lihthankele (RHS § 182), mille korraldamise võimalus viidi RHS-i sisse alles 2012. aastal ehk

pärast vaidlusaluste hangete toimumist. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et kõnealune

ekslik märkus muudab tagasinõudeotsuse õigusvastaseks. Praegusel juhul on ilmne, et see viga

ei mõjutanud asja otsustamist. Määrav on see, kas väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hankemenetluse korraldamise eeldused olid praegusel juhul täidetud või mitte. Kui vastavad

eeldused ei olnud täidetud, oleks kaebaja pidanud valima mõne muu hankemenetluse liigi, mis

asjaolusid arvestades oli lubatav. Hankijal on alati võimalik läbi viia avatud hankemenetlus.

14. Riigihangetega nr 114541 ja 115392 tellis kaebaja täiendavaid ehitustöid, lähtudes

hankemenetluse valikul RHS § 28 lg 5 p-st 1. Selle sätte kohaselt on hankijal ehitustööde või

teenuste hankelepingu sõlmimisel õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta

läbirääkimistega hankemenetlusena, kui tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või

hankelepingus mittesisaldunud, kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või

teenuste osutamiseks ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid

või teenuseid kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid

täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse hankelepingu

esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või

teenused esialgse hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalikud.

3-15-853

7(9)

15. Kaebaja peab RHS § 28 lg 5 p-s 1 nimetatud ettenägematuks asjaoluks struktuuritoetuse

saamist, kuna projekti koostamisel ei olnud veel teada, kas ja millistel tingimustel toetust

saadakse, samuti biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürilepingu lõppemist ja sellest

tingitud vajadust leida instituudile ruumid TTÜ hoonetes.

16. Ehkki kaebaja väide, et esialgse hanke läbiviimisel ei olnud täiendava toetuse saamine teada,

on usutav, ei saa seda siiski pidada RHS § 28 lg 5 p 1 mõttes ettenägematuks asjaoluks, mille

tõttu osutusid vajalikuks täiendavad ehitustööd.

Kuna väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus on kõige vähem läbipaistev menetlus, on

selle kasutamine rangelt piiratud. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb läbirääkimistega

hankemenetlust pidada erandlikuks ning erandeid reeglist, mille eesmärk on tagada

asutamislepinguga tunnustatud riigihankelepingute sektorit puudutavate õiguste efektiivsus,

tuleb tõlgendada kitsalt (Euroopa Kohtu lahend kohtuasjas C-337/05, komisjon vs Itaalia, p-d

56-57 ja seal viidatud kohtupraktika). Erandile tugineda sooviv isik kannab tõendamiskoormist

selle erandi tegelikku esinemist tõendavate erandlike asjaolude osas (samas, p 58 ja seal viidatud

kohtupraktika). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ettenägematuks asjaoluks ei saa

üldjuhul pidada olukordi, mis on põhjustatud hankija tegevusest või tegevusetusest.

Struktuuritoetuse taotlemine ning sellega seoses projekti muutmine ruumide kasutusotstarbe

osas on selgelt kaebajast endast sõltuvad asjaolud. Struktuuritoetuse saamine ei olnud asjaolu,

mis tingis täiendavate ehitustööde vajalikkuse, vaid kaebaja otsustas teostada täiendavaid töid,

et saada projektile rohkem rahastust. Ettenägematuks asjaoluks ei saa pidada ka

biomeditsiinitehnika instituudi ruumide üürilepingu lõppemist ja üliõpilaskülast väljaspool

paiknevate hoonete müüki. Lisaks tuleb arvestada, et täiendavad ehitustööd peavad olema

vajalikud esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

04.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-12-1618, p 9). Praegusel juhul ei olnud tegemist sellise

olukorraga: esiteks oli esialgne hankeleping hangete nr 114541 ja 115392 korraldamise ajaks

juba täidetud ning teiseks oli esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustööd võimalik teostada

ning hankelepingu eesmärk – raamatukogu ehitamine – saavutada ka ilma teadlastele tööruumide

rajamisega seotud täiendavate töödeta.

Kuna üks kumulatiivsetest eeldustest oli täitmata, ei olnud lubatav riigihangete nr 114541 ja

115392 korraldamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlusena. Seetõttu puudub

vajadus hinnata kaebaja väidet, et garantii säilimiseks oli vajalik osta tööd just esialgse

hankelepingu täitnud ettevõtjalt.

17. Riigihangetega nr 117099 ja 115835 tellis kaebaja täiendavat mööblit, lähtudes RHS § 28 lg

4 p-st 2. Nimetatud säte lubab hankijal asjade hankelepingu sõlmimiseks korraldada

väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kui asju ostetakse samalt pakkujalt varem

ostetud asjade osaliseks asendamiseks või täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta

teistsuguste tehniliste omadustega asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt

kokkusobivad või mille käitamine ja hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, kusjuures

sellise täiendava hankelepingu kestus ei või ületada kolme aastat.

18. Kaebaja peab hankemenetluse valikut raamatukogu kabinettide (muuseumi tööruumi)

täiendava mööbli tellimisel (nr 117099) põhjendatuks seetõttu, et pakkuja vahetumise tõttu

oleksid tellitud tooted olnud olemasolevast mööblist erineva disainiga ning köögitehnika

integreerimine oleks tekitanud probleeme (sh mööbli garantii kaotamine). Lisaks peab kaebaja

oluliseks, et juurde tellitud abilaudu oleks võimalik kinnitada olemasoleva mööbli külge ning

külastajatoole saaks nende hoiustamiseks laduda üksteise peale.

19. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja nimetatud asjaolud ei ole käsitatavad tehnilise

kokkusobimatuse või käitamisel ja hooldamisel tekkivate tehniliste probleemidena. Uute toolide

3-15-853

8(9)

soetamisel ei teki küsimust tehnilisest kokkusobivusest olemasolevate toolidega, kuna uue tooli

tehnilised omadused ei takista olemasolevate toolide kasutamist. Abilaudade (foto nr 4, tl 39)

lihtsat disaini arvestades ei pea ringkonnakohus veenvaks kaebaja väidet, et tagamaks võimalus

ühendada abilauad varem tellitud töölaudadega, oli tingimata vajalik tellida need samal

pakkujalt. Suure tõenäosusega oleks samade parameetritega abilaudu saanud tellida ka mõnelt

teiselt ettevõtjalt. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates eriliselt usutav, et kui külmkapp,

kraanikauss ja mikrolaineahi oleks tellitud teiselt pakkujalt, oleks nende integreerimine

olemasoleva mööbliga tekitanud tehnilisi probleeme. Kaebaja väide pakkuja (või tootja) poolt

mööblile antava garantii kaotamise kohta on paljasõnaline ning põhineb eelkõige oletusel, et

teine pakkuja võib paigaldamisel eksida ja mööblit kahjustada.

20. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et riigihanke nr 115835 puhul tekib tehnilise

kokkusobivuse küsimus vaid lisariiulite puhul, muud tellitud asjad (kaardisahtel, ajakirjade

kapid, raamatukärud, maakaartide hoidja jne) on aga eraldi kasutatavad. Seejuures paigutati need

esemed erinevatesse ruumidesse ja korrustele. Asjaolu, et raamatukärusid erinevatelt pakkujatelt

soetades ei oleks kaebajal tõenäoliselt võimalik katkiläinud raamatukärude varuosi kõikide

kärude puhul kasutada, ei ole käsitatav käitamisel ja hooldamisel tekkiva tehnilise probleemina.

21. Tagasinõudeotsuses viidatakse toetuse tagasinõudmise alusena mh STS § 26 lg-le 1, mille

kohaselt teeb rakendusüksus otsuse nõuda toetuse saajalt toetus osaliselt või täielikult tagasi,

kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Erinevalt STS § 26

lg-s 2 loetletud juhtudest ei anna § 26 lg 1 rakendusüksusele õigust valida, kas nõuda toetus

tagasi või mitte. Ka perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (999 SE I) eelnõu seletuskirja

(lk 32) järgi nõutakse toetus igal juhul tagasi, kui ilmneb, et seda on kasutatud mitteabikõlblike

kulude hüvitamiseks. Sama järeldub ka määruse nr 278 § 10 lg-st 5, mis sätestab, et kui STS

raames on ilmnenud sama seaduse § 26 lg-tes 1 või 2 nimetatud asjaolud, siis vastavalt viidatud

lõigetele otsustaja nõuab või võib nõuda toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

22. Määruse nr 278 § 22 lg 1 sätestab, et alustatud tagasinõudmise menetlus viiakse lõpule

vastavalt menetluse algatamise ajal kehtinud õigusaktides sätestatule. SA Archimedes tugines

tagasinõude tegemisel määruse nr 278 kuni 28.08.2014 kehtinud redaktsioonile, mille § 10 lg 1

sätestas, et otsustaja nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui ilmneb, et

toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks. Määruse § 111 lg 1 nägi ette, et kui

toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma

kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole

võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõuab

otsustaja toetuse tagasi vastavalt lõigetes 2–9 sätestatule. Praegusel juhul ei olnud nõuete

eiramise tulemusena tekkinud kahju suurus mõistlike jõupingutustega tuvastatav. Määruse §

111 lg 3 p 2 sätestas, et otsustaja nõuab tagasi 25% hankelepingu summast, kui ilmneb, et selle

hankemenetluse läbiviimisel, mille summa jääb alla riigihanke rahvusvahelist piirmäära, ei ole

kasutatud seadusest tulenevat õiget menetlusliiki või on rikutud RHS § 23 lg-s 1 nimetatud

keeldu. Kaebaja ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et toetuse tagasinõudmisega

25% ulatuses hankelepingute maksumusest (kokku 43 691,71 eurot) kaasneksid talle

ebaproportsionaalselt rasked tagajärjed.

23. Tagasinõudeotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja õiguspärane. Ringkonnakohus ei nõustu

kaebajaga, et vastustaja on tuginenud ebaseaduslikele kaalutlustele. Konkurentsi piiramist ja

planeerimisvigu puudutavad põhjendused on asjakohased ning toetavad otsuse põhikaalutlusi.

Väide, et parema planeerimise korral oleks kaebaja saanud vähemalt osade täiendavate hangete

korraldamist vältida, kinnitab vastustaja seisukohta, et väljakuulutamiseta läbirääkimistega

hanke

korraldamine

polnud

õigustatud.

Väljakuulutamiseta

läbirääkimistega

hanke

3-15-853

9(9)

korraldamine olukorras, kus selleks alused puuduvad, on vastuolus riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega, sh ei ole tagatud konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. SA

Archimedes on ringkonnakohtule esitanud taotluse 600 euro suuruse menetluskulu

(õigusabikulu) väljamõistmiseks kaebajalt. Kaebaja vaidleb taotlusele vastu. Väljakujunenud

kohtupraktika kohaselt tuleb halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulud

haldusorgani kasuks tema vastaspoolelt välja mõista juhul, kui kohtuasi väljub haldusorgani

igapäevase põhitegevuse raamidest. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse SA Archimedes kasuks esindajakulude

väljamõistmiseks. Vastustaja on struktuuritoetuste rakendusüksus, kelle ülesannete hulka kuulub

struktuuritoetuste andmise korraldamine ja tagasinõuete esitamine. Samuti arvestab

ringkonnakohus sellega, et kaebaja on apellatsioonimenetluses jäänud suures osas samade

väidete juurde, mis kaebuses; kaebus omakorda aga põhines üldjoontes haldusmenetluses

esitatud väidetel. Ka vastustaja on kohtumenetluses suuresti korranud samu põhiseisukohti, mis

kajastuvad vaidlustatud otsuses ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna juhtimis-

ja kontrollisüsteemi järelauditi lõpparuandes. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus vastustajaga, et

tegemist on eriliselt keeruka vaidlusega. Asjaolu, et kaebajat esindavad advokaadid ning see, et

sarnaseid kohtuvaidluseid on vähe esinenud, ei ole praegusel juhul kaebajalt vastustaja

õigusabikulude

väljamõistmise

aluseks.

Eeltoodu

põhjal

jäävad

apellatsiooniastme

menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks