2-16-106618/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-106618

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2016.a Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

Creditreform Eesti OÜ hagi Egert Pärnametsa

vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

924.10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Creditreform Eesti OÜ (rk 10887820; asukoht

Pirita tee 20, 10127 Tallinn), lepinguline esindaja

Triin Reinmaa (e-post triin@rtce.ee)

Kostja Egert Pärnamets (ik XXX; XXX)

Menetlus

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Egert Pärnametsalt seoses Ferratum Estonia OÜ-ga 12.06.2014 sõlmitud

laenulepinguga Creditreform Eesti OÜ kasuks:

2.1. põhivõlg 600 eurot, intress 25 senti, viivis perioodi 12.08.2014 – 26.09.2016 eest

102.08 eurot, kokku 702.33 eurot;

2.2. viivis tasumata põhivõlalt alates 27.09.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas.

3. Jätta välja mõistmata Egert Pärnametsalt Creditreform Eesti OÜ kasuks intress 149.75

eurot, meeldetuletuse tasu 10 eurot ja viivis osas, mis on arvestatud 600 eurot ületavalt

summalt.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista välja Egert Pärnametsalt Creditreform Eesti OÜ kasuks menetluskulu 214.65

eurot.

8. Egert Pärnametsal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega

vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Kohus selgitab, et ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või

on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja

see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava

osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

13. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab

kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 30.10.2013

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p

19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).

14. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja laenu 600 eurot, käsitluskulu 150 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 104.10 eurot, kahjuhüvitise 10 eurot ja alates

06.07.2016 jooksva viivise põhinõudelt (laen ja käsitlustasu) määras 8% aastas tasumata

summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 12.06.2014 Ferratum Estonia OÜ ja kostja

laenulepingu. Kostjale väljastati laenusumma 600 eurot. Laenu tähtaeg oli 60 päeva

ning kostja pidi lepingu üldtingimuste p 6.1. ja 6.3. kohaselt maksma laenu väljastamise

ja käsitlemise kulu 150 eurot. Laen koos käsitlustasuga tuli maksta 60 päeva pärast

laenusumma saamist. Seega kohustus kostja hiljemalt 11.08.2014 tagastama laenu 600

eurot ja käsitlustasu 150 eurot, kokku 750 eurot. Intressis ei ole pooled kokku leppinud.

Kuna

kostja

ei

tagastanud

laenu,

saatis

laenuandja

kostjale

07.10.2014

meeldetuletuskirja. Üldtingimuste p 8.3 alusel on meeldetuletuse maksumus 10 eurot.

15. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või

avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Riigikohus leidis 05.03.2014 lahendis

kohtuasjas nr 3-2-1-186-13 (p 22), et TsÜS § 86 lg-t 1 on võimalik kohaldada juhul, kui

krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust

väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade

kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib

vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab

krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.

Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui

TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 12.06.2014

kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste kohustuste väärtus heade

kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks

sundolukorrata sellise lepingu sõlminud.

16. Laenulepingus leppisid pooled kokku, et kostja tagastab laenu koos käsitluskuluga.

Hageja on viidanud laenu üldtingimuste p-le 6.1, mille kohaselt laenutaotluse

käsitlemise ja laenu väljastamise kulud olenevad laenu suurusest ja tagastamise

tähtajast. Kohus leiab, et laenu käsitluskulu, mille suurus sõltub laenulepingu

kestvusest, kujutab endast sisuliselt intressikokkulepet. Kuna 600 euro suuruselt laenult

tuli kostjal maksta 60 päeva eest käsitluskulu 150 eurot, oli intressimäär aastas 150%

ning lepingujärgne krediidi kulukuse määr oli 288,63%. Krediidi andmise ajal oli Eesti

Panga andmetel keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kulukuse määr 32,03%. Seega ületas lepingu järgi kostja poolt tasutav krediidi kulukuse

määr eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 9 korda. Seega on

kostja kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ja laenuleping

TsÜS § 86 lg 1 alusel tühine.

17. Kuna leping on tühine, siis sellest tulenevad kokkulepped ei rakendu ning hagejal ei ole

õigus nõuda lepingus sätestatud määras intressi ega viivist, samuti mitte meeldetuletuse

tasu.

18. Intress laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses perioodi

12.06.2014 kuni 11.08.2014 eest on 25 senti (määraga 0,25% aastas). Intress nimetatud

määras tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

19. Hageja nõuab kostjalt viivist summalt 750 eurot perioodi 12.08.2014 - 05.07.2016 eest

kokku 104.10 eurot. Viivise arvestamine on põhjendatud summalt 600 eurot. Kuna

hageja poolt kohaldatav viivisemäär (8% aastas) on kuni 01.07.2016 väiksem kui

seadusjärgne viivisemäär, arvestab kohus viivist hagis nõutud määras. Kostja on

viivitanud laenu tagastamisega hagejale 777 päeva (12.08.2014 – 26.09.2016). Selle

perioodi eest kujuneb viivise suuruseks määraga 8% aastas 102.08 eurot, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alates kohtuotsuse tegemisest on põhjendatud

mõista kostjalt hageja kasuks välja jooksev viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, tasumata põhvõlalt kuni põhivõla täitmiseni.

20. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise

ulatusega. Toimiku materjalide põhjal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 175 eurot ja

õigusabikulud 220 eurot. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ning

hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise

ja selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 90 eurot. Seega

on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 265 eurot. Hagi rahuldatakse ligikaudu

81% ulatuses. Kohus jätab hageja menetluskuludest 81% kostja kanda ja 19% hageja

kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista

hageja menetluskulude katteks 214.65 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik