3-15-1656/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1656

Haldusasi

UT kaebus Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951

ja 01.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/13565-2 ning

Tallinna Vangla 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 ja

26.06.2015

vaideotsuse

nr

5-15/15/16553-2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – UT

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave

Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 19.08.2016 kriminaalasja

alustamata jätmise teatis nr 16922500037.

2. Jätta UT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari

2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1656 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud (v.a UT riigilõiv summas 30 eurot)

apellatsiooniastmes nende endi kanda. UT riigilõiv summas 30 eurot jätta riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-1656

2(10)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla IV üksuse valvur UL koostas 26.04.2015 ettekande nr 1158 (tl 8), mille

kohaselt ähvardas kinnipeetav UT samal päeval toimunud loendusel valvurile kakao näkku

visata, kui see ei ole selline, nagu UT-le meeldiks. Vahejuhtumi tingis kinnipeetava

rahulolematus hommikusöögiks pakutud kakaoga. Ettekande kohaselt püüdis valvur UL UT-le

selgitada, et tal on õigus kakaost keelduda ja selle kvaliteedi suhtes vaie esitada, mille peale

arvas UT, et „vaie visatakse niikuinii prügikasti ning tähelepanu saamiseks on kindlam

valvuril pea lõhki lüüa“. Tallinna Vangla IV üksuse valvur TV koostas 26.04.2015 ettekande

nr I-229 (tl 9), mille kohaselt rääkis kinnipeetav UT 26.04.2015 IV üksuse hommikuse

loenduse ajal (u kell 07:30), et talle ei meeldi saada hommikusöögi ajal kakaopaksu ning et

kui ta seda veel saab, siis kallab ta selle maha või siis viskab valvuri pihta. Praktikant valvuri

ülesannetes JV märkis 26.04.2015 koostatud ettekandes nr I-230 (tl 66), et 26.04.2015 umbes

kell 12:15 ütles UT IV üksuse 4-1 lokaalivärava juures toidujagajale, et ükskord see

U(mõeldes valvurit) saab keeva vee kaela, kuna tema ülesanne on vaadata, et sööklast ei

saadetaks paksu kakaod. Veel ütles UT, et „ennem see U ei õpi kui keeva vee kaela saab“.

Tallinna Vangla neljanda üksuse juht RK koostas 27.04.2015 õiendi, milles tegi ettepaneku

korraldada UT järelevalve viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas (tl 65).

2. Tallinna Vangla kohaldas 27.04.2015 käskkirjaga nr 951 haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 2 ja § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3, 4 ja lg 4 ning

vangla sisekorraeeskirja 12 lg 1 alusel UT suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1)

kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, 2) kehakultuuriga

tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine), 3) eraldatud lukustatud

kambrisse paigutamine. Tallinna Vangla jättis 01.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/13565-

2 rahuldamata UT vaide 27.04.2015 käskkirja nr 951 kehtetuks tunnistamiseks.

3. Tallinna Vangla karistas 26.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/711 UT VangS § 63 lg 1 p 4 ja

§ 64 lg 4 alusel Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna

Vangla kodukorra p 1.11.1. rikkumise eest ning määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse

paigutamise viieks ööpäevaks. Tallinna Vangla jättis 26.06.2015 vaideotsusega nr 5-

15/15/16553-2 rahuldamata UT vaide 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 kehtetuks

tunnistamiseks.

4. UT esitas 30.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2015

käskkirja nr 951 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1656) ning 01.07.2015 kaebuse Tallinna

Vangla 26.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1666).

Halduskohus tõlgendas 27.07.2015 määruses nõudeid selliselt, et kaebaja soovib Tallinna

Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951 ja 01.06.1015 vaideotsuse nr 5-15/15/13565-2 tühistamist

(haldusasi nr 3-15-1656) ning Tallinna Vangla 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 ja 26.06.2015

3-15-1656

3(10)

vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamist (haldusasi nr 3-15-1666). Tallinna Halduskohus

liitis sama määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-15-1656. UT täiendas

kaebusi 27.11.2015, 10.12.2015 ja 04.01.2016.

Kaebaja oli seisukohal, et tema suhtes on õigusvastaselt kohaldatud täiendavaid

julgeolekumeetmeid ning kohaldatud distsiplinaarkaristust. Samuti ei nõustunud ta

vaideotsuste seisukohtadega. Lukustatud kambrisse paigutamist vaidlustades on kaebaja

väitnud, et 26.04.2015 ettekanded ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole öelnud selliseid

lauseid, nagu talle ette heidetakse. Vastasel korral oleks ta kohe eraldi lukustatud kambrisse

paigutatud, mitte alles 27.04.2015. Kaebaja väitel puudub ettekanne, kus UL kirjutas, et kell

06:08 toimus vaidlus ning ettekanne, kus oleks kirjas, et kaebaja lubas toidujagajale visata

keevat vett kaela. Ettekanded ei vasta ka seetõttu tõele, et nende koostajad andsid vahetuse

umbes 07:30 – 07:40 üle uuele vahetusele, kes tegid loenduse (uus vahetus astub kambrisse ja

vana jääb uksele). Uus vahetus ei kuulnud selliseid sõnu, mida kajastati ettekandes.

Distsiplinaarkaristuse määramist vaidlustades on kaebaja märkinud, et vaie lahendati

hilinemisega ning ta ei nõustu vaideotsuses esitatud põhjendustega. Toidujagamine ei toimu

kell 07:30 – 07:40 ega ka mitte kell 06:00, vaid kell 06:10 – 06:40. Loendust ei käi läbi viimas

mitte kaks, vaid neli ametnikku. Tallinna Vangla on jätnud arvesse võtmata kambrikaaslaste

ütlused.

5. Tallinna Vangla palus jätta kaebused rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjad ja

vaideotsused on õiguspärased. VangS § 69 lg 1 kohaselt on vanglas julgeoleku tagamise

meetmete, sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv

oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise

toimepanemist. Valvurite 26.04.2015 ettekannetest lähtudes leidis vangla, et võimaliku

rünnaku ennetamiseks vanglateenistuse ametniku suhtes oli vajalik kaebaja paigutamine

lukustatud kambrisse. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks

tõenäosus, et kaebaja ettearvamatu käitumine ohustab vangla üldist julgeolekut, tingib

täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. Kohtupraktika kohaselt on sellise ennetava

meetme rakendamisel oluline, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Vastustaja on käskkirjas

kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline.

Kinnipeetavast isikust tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate

vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oli

põhjendatud üldise julgeoleku tagamiseks vanglas, et takistada kaebajat jätkamast edasist

julgeolekut ohustavat tegevust ning tema üle saaks teostada efektiivsemat järelevalvet.

Vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga

tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuteid teiste

kinnipeetavatega.

Käskkirjast nähtuvalt on üksuse juht enne käskkirja andmist 27.04.2015 kaebajaga vestelnud

ja koostanud selle kohta õiendi, selgitades talle täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisega kaasnevaid piiranguid. Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväited.

UL 26.04.2015 ettekanne hommikul toimunud intsidendi kohta ei ole täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks ning vastav ettekanne pole seega asjakohane. Õige ei

ole kaebaja väide ettekande puudumisest selle kohta, et kaebaja on toidujagajale öelnud, et

viskab valvurile keevat vett. Tegemist on 26.04.2015 ettekandega nr I-230. Kaebaja väited

toidujagamise aja kohta ei ole asjakohased, kuna vaidlus puudutab hommikuse loenduse ajal

toime pandud distsipliinirikkumist. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et vestluses

vanglaametnikuga kasutas kaebaja ähvardava sisuga väljendeid, mis on kodukorra kohaselt

keelatud. Toimunu on tõendatud kahe valvuri ettekannetega ning vastustajal puudub alus

3-15-1656

4(10)

kahelda nende usaldusväärsuses. Praegusel juhul ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid,

mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebuse esitaja

distsiplinaarkorras

karistamine

õiguspärane.

Kaebaja

on

saanud

esitada

distsiplinaarmenetluses omapoolsed selgitused ning vastuväited distsiplinaarmenetluse

protokollile. Käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele.

Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis

vahetust üle vanemvalvur UL ja vastu võttis valvur TV. Mõlemad valvurid sisenesid

kambrisse nr 52. Teised valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid sel ajal

koridoris ja seetõttu distsipliinirikkumist pealt ei näinud. Seega viibis kokku kambris ja sellest

väljaspool neli ametnikku, kuid vaid kaks olid kaebaja rikkumise tunnistajateks. Kuna

distsipliinirikkumine on piisava täpsusega fikseeritud ja tõendatud, puudus vajadus kuulata üle

kaebaja kambrikaaslased.

Mõlemad vaideotsused on õiguspärased ning antud õiguspärase menetluse tulemusena. Ka

vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 on koostatud 30 päeva jooksul, st ettenähtud tähtaja jooksul.

Vaie on Tallinna Vanglas registreeritud 01.06.2015 (kannab koostamise kuupäeva

27.05.2015) ning vaideotsus on koostatud 26.06.2015.

6. Tallinna

Halduskohus

jättis

13.01.2016

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt

on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla

julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Kohtupraktika

kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik

kaalutlusõiguse alusel.

Käskkiri nr 951 sisaldab piisavaid kaalutlusi julgeolekumeetmete kohaldamiseks. Käskkirjas

on välja toodud, milles seisneb kaebaja käitumises väljenduv oht konkreetsele

vanglaametnikule ning vangla julgeolekule laiemalt. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja

viibimine avatud sektsioonis mõjub destabiliseerivalt ja ta avaldab negatiivset mõju

kaaskinnipeetavatele ning seetõttu ei piisa pelgalt eraldi lukustatud kambrisse paigutamisest,

vaid teiste kinnipeetavatega kokkupuute vältimiseks on vajalikud täiendavad liikumis- ja

suhtlemispiirangud, sh spordisaali kasutamise piiramine. Seda, et tegemist on asjakohaste

kaalutlustega, kinnitavad ka nii kaebaja enda seletused kui ka tunnistaja Valbo Muguri

(kaebaja kambrikaaslane vaidluse ajendanud sündmuse ajal) ütlused, mille kohaselt oli

kaebaja isikuks, kes võttis üles kinnipeetavate hulgas rahulolematust põhjustanud

ebakvaliteetse kakao teema ning tema teeneks peetakse, et seejärel paranes kinnipeetavatele

pakutava kakao kvaliteet.

Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, kui seda ei anta

koheselt

pärast

abinõude

kohaldamise

aluste

kohta

teabe

saamist.

Täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusotsus ja õiguspärase menetluse ning kaalumise

tagamiseks viiakse ka selles menetluses üldjuhul (kui tegemist pole kiireloomulist sekkumist

vajava olukorraga) läbi menetlustoiminguid, sh tagatakse isikule võimalus olla ära kuulatud.

Ka praegusel juhul on üksuse juht eelnevalt kaebajaga vestelnud ning selgitanud kaasnevaid

piiranguid (tl 65), mille peale sai kaebaja esitada oma seisukohti. Julgeolekuabinõude

kohaldamisel tugineti lisaks 26.04.2015 hommikul koostatud ettekannetele ka JV ettekandele

lõunasöögi ajal tehtud ähvardava pöördumise kohta. Seetõttu ei saa järeldada, et abinõude

kohaldamine polnud vajalik, kui seda ka ei tehtud otsekohe pärast ähvardustest teadasaamist.

Julgeolekuabinõude kiireloomulisust arvestades ei viida eelnevalt läbi väga põhjalikku ja

rohkeid menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude kohaldamise eesmärgiks oli

3-15-1656

5(10)

hoida ära võimalik rünnak vanglaametnikule ja oht olukorra destabiliseerumisele, piisas

ähvardustest teadasaamisest. Vanglal ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel

kohustust ega võimalust veenduda ohu realiseerumises. Samuti ei ole piiratud aja tõttu

võimalik kontrollida kõiki ettekannete aluseks olevaid fakte. Kaebajal oli enne

julgeolekumeetmete kohaldamist võimalus oma seisukohti avaldada ning teatada, et

ettekannetes märgitud ähvardusi pole ta öelnud. Asjas koostatud õiendi (tl 65) kohaselt pole

kaebaja käskkirjale eelnenud menetluses vastuväiteid esitanud, vaid on pigem kohaldatavate

piirangute suhtes ükskõiksust väljendanud. Kohtul puudub alus kahelda ettekannete

usaldusväärsuses.

Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et puudub käskkirja nr 951 aluseks olev ettekanne selle

kohta, et kaebaja oleks lubanud visata keevat vett. Vastustaja on esitanud JV (praktikant

valvuri ülesannetes) 26.04.2015 ettekande nr I-230 (tl 66).

Käskkirja nr 5-2/711 andmisel on tuginetud valvurite UL ja TV 26.04.2015 ettekannetele,

milles kajastatakse kambris toimunud suhtlust ja UT ähvardavat pöördumist valvuri aadressil.

Praegusel juhul on kaebajale ette heidetud ähvardava sisuga väljendite kasutamist valvuri

suhtes. Kohtu hinnangul on ettekannetes tsiteeritud väljendid ähvardava sisuga, viidates

ründele ja lugupidamatusele vanglaametniku suhtes. Ähvardus sisuks on rünne isiku tervisele

ja kehalisele puutumatusele või isegi elule.

Nii distsiplinaar- kui ka kohtumenetluses eitab kaebaja, et 26.04.2015 oleks kambris

hommikuse loenduse ajal tekkinud suhtlust, mille käigus ta oleks valvurile ähvardavaid

lauseid saanud öelda. Samas ta kinnitas, et rahulolematus kakaoga oli kinnipeetavate hulgas

üldine ning see polnud ühekordne, kuid kaebaja oli ainus, kes julges selles suhtes sõna võtta.

Istungil tunnistajana üle kuulatud VM kinnitas, et mäletab toimunud sündmusi hästi, kuna

kakao oli tõepoolest halb ja sellega ei olnud keegi kinnipeetavatest rahul ning olukord paranes

seetõttu, et kaebaja julges selle teema üles võtta. Seejuures ei mäleta tunnistaja, et 26.04.2015

hommikuse loenduse ajal nende kambris oleks kaebaja valvurile ähvardusi öelnud. Tunnistaja

sõnul oli nende kambris kõik rahulik.

Kaebaja ning vastustaja esindaja selgitasid kohtuistungil, et loenduse käigus seisavad

kinnipeetavad püsti, ütlevad valvuritele oma nime ja loenduse ajal antakse vajadusel üle ka

ravimid. Vastustaja esindaja kinnitas, et on võimalik, et loenduse käigus esitatakse mingi

küsimus või teatatakse probleemist, kuid sel ajal ei lahendata pikemalt mingeid küsimusi.

Loenduseks viibitakse kambris minut või paar, mitte rohkem. Vastustaja esindaja juhtis

kohtuistungil videosalvestist vaadates tähelepanu, et kaebaja kambris veetsid valvurid mitu

minutit. Seega ei ole välistatud täiendav lühike vestlus, mida UL ja TV oma ettekannetes

kajastasid.

Samal ajal, kui kaebaja ja tunnistaja eitavad kaebaja poolt ähvardavate väljendite kasutamist

valvuri aadressil 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal, on seda kaks kambris viibinud valvurit

oma ettekannetes ühetaoliselt kinnitanud. Valvurite ettekannete usaldusväärsust kinnitab ka

JV ettekanne (mis ei ole küll distsiplinaarkaristuse määramise aluseks). See ettekanne on

tehtud varasematest umbes 4,5 tundi hilisema olukorra kohta, mis näitab, et kaebaja oli

kujunenud konfliktsest olukorrast kakao jagamisel väga häiritud. Kaebaja käitus ärritunult ka

sündmustest kohtuistungil rääkides.

Vastustaja on vaideotsuses nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) märkinud, et vastavalt Tallinna

Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur UL ja võttis vastu TV.

Vaidemenetluse käigus kontrolliti 4-1-sektsiooni videosalvestist, mille järgi 26.04.2015

hommikuse loenduse ajal kell 07:34:54 sisenesid valvurid UL ja TV kambrisse ja väljusid

3-15-1656

6(10)

07:36:55. Valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid koridoris ega saanud olla

distsipliinirikkumise tunnistajaks. Vanglalt välja nõutud videosalvestiselt nähtub 26.04.2015

hommikuse loenduse ajal valvurite sisenemine kaebaja kambrisse ning sealt väljumine.

Istungil tunnistajana üle kuulatud VM ei suutnud talle näidatud salvestiselt ühtki valvurit ära

tunda ning kinnitas, et ei jäta endale valvurite nimesid meelde. Kaebaja suutis videolt ära

tunda TV (kes käis kambris) ja MK (kes tema arvates ootas koridoris).

Vastustaja on täiendavalt esitanud kohtule 25.04.2015 – 26.04.2015 öise ja 26.04.2015

päevase valveplaani, millest nähtub, et neljanda üksuse esimeses sektsioonis (S4-1) oli

25.04.2015 kell 19:15 – 26.04.2015 kell 07:15 tööl vanemvalvur UL ning 26.04.2015 kell

07:15 – 19:15 vanemvalvur MK, valvur TV ja praktikant valvuri ülesannetes JV (tl 108–115).

Kaebaja ei eita 27.11.2015 avalduses (tl 117) kohtuistungil öeldut, et tundis videosalvestiselt

ära TV ja MK. Salvestise võltsitust väites esitas ta järgmised põhjendused: ukse taha ei jäänud

ükski praktikant (nagu vangla väidab); ukse taga on valvur K, kuid teist ta ei tunne; K ei olnud

tööl sel öösel ega järgmisel päeval; pole selge, kes TV-ga koos kambrisse astus; ükski valvur

ei ole KK (nagu vangla väidab); videol näidatud isikute hulgas pole JV-d; videolt puudub

MK; videolt on selgesti näha, et ei anta loenduse käigus ravimeid. Kaebaja on seisukohal, et

kohtuistungil näidatud videosalvestis puudutas 30.04 või 01.05 toimunut.

Vastustaja ei ole esitanud kaebajale valeandmeid kõnealuse juhtumi ajal tööl olnud valvurite

kohta ning puudub alus arvata, et kohtule esitatud videosalvestis ei ole tõene ning esineks

vastuolu dokumentaalsete tõendite ja salvestise vahel. Salvestis on dateeritud ja puudub alus

arvata, et vastustaja oleks salvestist töödelnud. MK töötamist 26.04.2015 alustanud vahetuses

kinnitab vastustaja poolt esitatud teave ning ka kaebaja ise tundis MK salvestist vaadates ära.

Seega on tema seisukohad vastuolulised. Puudub alus pidada kaebaja mäletamisel põhinevaid

väiteid usutavamaks vastustaja dokumentaalsetest tõenditest ja videosalvestisest. MK, kelle

puudumist videol kaebaja väidab, ei ole vastustaja oma dokumentides nimetanud.

Vastustaja on 17.11.2015 vastuses (tl 119) kaebajale teatanud, et 25.04.2015 kell 19:15 –

26.04.2015 kell 07:45 täitsid töökohustusi UL (sekts.4-1) ja KK (sekts.4-2). Info KK kohta ei

ole väär ega eksitav, kuid ei puutu asjasse seetõttu, et vaidluse põhjustanud sündmus

(hommikune loendus) toimus sektsioonis 4-1. Asjaolu, et vastustaja andis kaebajale vastuses

teabe mõlema neljandas üksuses töötanud valvuri kohta, ei muuda vastust ebausaldusväärseks.

Kaebaja on 04.01.2016 avalduses (tl 135) täiendavalt märkinud, et on selleks ajaks seisukohal,

et tundis salvestiselt ära ka tabletikäru lükkava valvuri, kelleks on JJ. See seisukoht ei veena

kohut, et videosalvestis koostoimes asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega juhtumi ajal

tööl olnud valvurite kohta poleks usaldusväärne. Avaldusest nähtuvalt on selles esitatud nimi

meenunud kaebajale oluliselt hiljem eelviidatud tõenditega tutvumisest ning on otsitud

argument oma väidete kinnitamiseks. Videosalvestise kvaliteet on selline, et sellel kajastatud

lühiajaliste sündmuste puhul ei pruugita sellel näha olevaid isikuid ära tunda.

Eelneva põhjal puudub alus kahelda, et UL ja TV olid valvurid, kes hommikuse loenduse ajal

kaebaja kambris viibisid. Kaebaja ise on selgitanud, et loendust viisid läbi nii valvekorda

lõpetav kui ka vastu võttev vahetus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli UL ainsana tööl

4-1 sektsioonis 26.04.2015 hommikul lõpetavas vahetuses ning TV üks järgmisel päeval

alustanud vahetuse valvuritest. Kaebaja ise tundis samuti TV videosalvestiselt ära. Samuti on

tõendeid kogumis hinnates usaldusväärne valvurite ettekannete sisu, millele vastustaja

kaebajale distsiplinaarkaristust määrates tugines. Neis mõlemas on ühtviisi väljendatud

ähvardava sisuga pöördumine vanglateenistuse ametniku aadressil ning kohtul puudub põhjus

kahelda kahe vanglaametniku samasisuliste ettekannete usaldusväärsuses.

3-15-1656

7(10)

Vastustaja on selgitanud, et selle ajavahemiku kohta puuduvad muud salvestised. Samuti seda,

et salvestis näitab ainult koridoris toimuvat (vastustaja täiendav selgitus, tl 128–129). Seetõttu

pole alust rahuldada kaebaja taotlust täiendavate videosalvestiste väljanõudmiseks

vastustajalt.

Vastustajal on karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel ning hindamisel,

milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib,

kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspäraselt kasutatud. Vastustaja

on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused, määratud karistust ei

ole

põhjust

pidada

teo

iseloomu

arvestades

ülemääraseks.

Vaidlust

karistuse

proportsionaalsuse üle ei ole asjas ka tekkinud. Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale

olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada (13.05.2015 kirjalik seletus, tl 11) ning talle on

tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja sai oma vastuväite esitada (tl 13

pöördel). Eelnevast tulenevalt on ka vaidlustatud käskkiri nr 5-2/711 õiguspärane.

Asjas vaidlustatud vaideotsused on samuti õiguspärased ning antud õiguspärases menetluses.

Kaebaja ei ole nende vaidlustamisel esitanud muid etteheiteid, vaid on ainult väitnud

vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 lahendamist tähtaega rikkudes. Kaebaja on vaide käskkirja nr

5-2/711 peale (tl 39) koostanud 27.05.2015 ning inspektor-kontaktisik on sellele teinud märke

„Võtsin vastu 29.05.2015“. Vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) on koostatud

26.06.2015, st VangS § 11 lg-s 7 sätestatud 30-päevase vaide lahendamise tähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. UT palub 18.01.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.01.2016, 08.02.2016,

29.08.2016 ja 09.09.2016) Tallinna Halduskohtu 13.01.2016 otsus tühistada ja teha uus otsus,

millega tema kaebus rahuldada.

UT on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta on asjas süüdi lavastatud. Halduskohtu istungil

vaadatud loenduse video väidetavalt 26.04.2015 sündmusest on võltsitud. Vangla on esitanud

kohtule kunstlikult loodud videomaterjali. Tegelikult on vaadatud video tehtud 30.04.2015

hommikuse loenduse ajal. Video peal ei ole TV-d, JV-d ega MK. Kindlasti on video peal MK

ja JJ. Arusaamatu on, kuidas saavad MK ja JJ video peal olla, kui nad ei olnud sellel päeval

tööl. Vangla on esitanud kohtule võltsitud töögraafikud. Halduskohtu kohtunik on olnud

erapoolik. Halduskohtu 24.11.2015 istungil on kohtunik pannud kaebajale sõnad suhu, öeldes,

et kaebaja tundis videolt ära TV, kuigi kaebaja polnud veel sõnagi öelnud. TV ei saanud

ettekannet kirjutada, kui teda ennast video peal ei ole. 29.08.2016 kaebuse täienduses (tl 195-

196) märgib kaebaja, et tegelikult oli 26.04.2015 toimunud intsidendi ajal tööl vanemvalvur

TV ja ukse taga seisid JV ja MK. Kaebajat on hoitud lukustatud kambris ja talle on sellega

tekitatud kannatusi. JV on kaebajale hiljem kinnitanud, et 26.04.2015 olid tööl TV, MK ja JV

ise ning MK ei saanud sel päeval kuidagi tööl olla. UT leiab, et tema kontaktisik RL on

mõjutanud oma alluvaid ja Tallinna Vangla ei räägi õigust.

8. Tallinna Vangla palub 12.05.2016 kirjalikus vastuses (täiendatud 15.09.2016) jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata.

Apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja

jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud ja 24.11.2015 istungil vaadatud

videosalvestis kajastab 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal toimuvat, see on tõene ning

vastustaja ei ole videosalvestist kuidagi töödelnud ega muul moel selle sisu muutnud. Kaebaja

poolt 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse kambris nr 52 vestluses

3-15-1656

8(10)

vanglaametnikuga ähvardava sisuga väljendite kasutamist on kinnitanud vanglaametnikud TV

ja UL. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahtlustada nimetatud ametnikke valeandmete

esitamises.

Olukorras, kus kaebaja on 24.11.2015 kohtuistungil videosalvestisel nähtuvast neljast

vanglaametnikust tuvastanud nimeliselt kaks – TV ning MK ‒ ning istungil ka korduvalt

kinnitanud, et salvestisel on just eelnimetatud vanglaametnikud, jäävad vastustajale

arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et TVd videosalvestisel pole. Vastustaja on kohtule

esitanud andmed 26.04.2015 tööl olnud vanglaametnike kohta ning esitatud andmetest nähtub,

et märgitud päeval täitsid IV üksuses teenistusülesandeid vanglaametnikud UL (öist vahetust

lõpetanud vanemvalvur), MK, TV ja JV. Videosalvestiselt nähtuvalt olid vaidlusalusel ajal IV

üksuse koridoris kaebaja poolt tuvastatud vanglaametnikud TV ja MK ning kaebaja poolt

salvestiselt tuvastamata ametnikud UL ja JV. Seega olid kõik salvestiselt nähtuvad ametnikud

ka vaidlusalusel päeval tööl.

Vaidlustatud käskkirjades on tuginetud ettekannetele, mis kajastavad 26.04.2015 u kella 07:30

– 07:40 vahel (hommikune loendus) ja kell 12:15 (lõunane toitlustamine) aset leidnud

sündmusi. Vastustaja ei ole 26.04.2015 hommikusöögi ajal kaebajaga seonduvalt ühtegi

intsidenti väitnud ega tuginenud sellisele asjaolule ka käskkirjades. Seega ei saa selle üle

vaidlust olla ning kaebaja väited hommikusöögi ajal toimunud/mittetoimunud intsidendiga

seoses on asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on esitanud koos 29.08.2016 täiendusega apellatsioonkaebusele Tallinna Vangla

19.08.2016

kriminaalasja

alustamata

jätmise

teatise

nr

16922500037

(tl

198).

Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud tõend on asjakohane ja tuleb võtta haldusasja

materjalide juurde. Tõendit ei olnud võimalik esimese astme kohtus esitada, kuna sellel ajal ei

olnud tõendit veel koostatud (HKMS § 182 lg 2) ning ringkonnakohtu hinnangul on tõend

vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).

10. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks

puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS §

201 lg 4 alusel.

11. Kaebaja põhiväide apellatsioonimenetluses on, et 26.04.2015 sündmusi kajastav

videosalvestis on võltsitud. See väide on ekslik, sest esiteks on video dateeritud ja kohtul

puudub alus kahelda selle ehtsuses ning teiseks on videolt nähtav kooskõlas teiste asjas

esitatud tõenditega. Kaebaja kahtlustused ei tugine ühelgi tõendil. Asjas esitatud

dokumentaalsetest tõenditest nähtub järgnev. Tallinna Vangla valveplaani I osa (juurdepääsu

piiranguga toimik) kohaselt oli 25.04.2015 kell 19:15 kuni 26.04.2015 kell 07:15 neljandas

üksuses tööl vanemvalvur UL ning 26.04.2015 kell 07:15 kuni 26.04.2015 kell 19:15 MK,

TV, JV/MK. Tallinna Vangla selgitusel on Tallinna Vangla valveplaani II osas kirjas

kõrvalekalded valveplaani I osast ning valveplaani II osa kohaselt ei olnud MK vaidlusalusel

hommikul teenistuses. Seda kinnitab ka läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõte, mille

kohaselt ei ole MK 26.04.2015 Tallinna Vanglasse sisenenud ega sealt väljunud (tl 198).

Läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõtte kohaselt sisenes MK Tallinna Vanglasse

26.04.2015 kell 07:04 ning registreeris end välja 26.04.2015 kell 19:41; TV sisenes

26.04.2015 kell 07:03 ja väljus 26.04.2015 kell 19:41; JV sisenes 26.04.2015 kell 07:06 ja

väljus 26.04.2015 kell 19:41 ning UL sisenes 25.04.2015 kell 18:55 ja väljus 26.04.2015 kell

07:43. Niisiis olid vaidlusalusel hommikul vahetuse üleandmise ajal kell 07:30 kuni 07:40 ajal

3-15-1656

9(10)

neljandas üksuses, kus viibis kaebaja, valveplaani ja läbipääsusüsteemi distantskaartide

väljavõtte kohaselt tööl UL, TV, MK ja JV. Neist sisenesid kaebaja kambrisse UL ja TV, mis

nähtub viimati nimetatute 26.04.2015 ettekannetest (tl 8 ja 9). Kõik eelnev kinnitab

ühemõtteliselt seda, mis nähtub ka vaidlusaluselt videosalvestiselt.

12. Kaebaja enda seisukohad sellest, kes tegelikult 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal tööl

olid ja kambrisse sisenesid, on vastukäivad ja ajas muutuvad. Nii kinnitab kaebaja esialgses

kaebuses, et kambrisse sisenes TV, ning kohtuistungil, et tundis kambrisse sisenevas isikus

ära TV ja ühes ukse taha jäänud isikus MK. Nende kahe isiku esinemist videol kinnitas ta

kohtule ka 27.11.2015 esitatud kaebuse täienduses (tl 117). 29.01.2016 apellatsioonkaebuse

täienduses (tl 155) on aga kaebaja juba seisukohal, et TV puudub vaidlusaluselt videolt.

Sellele seisukohale jääb kaebaja ka 08.02.2016 apellatsioonkaebuse täienduses (tl 170), kuid

29.08.2016 täienduses (tl 195) märgib taas, et tegelikkuses oli 26.04.2016 TV siiski tööl.

Asjaolu, et koridoris viibivatest isikutest üks ei saanud siiski olla MK, märgib kaebaja

10.12.2015 kaebuse täienduses (tl 132) ning JJ nime videost paistva ametnikuna märgib

kaebaja esmakordselt alles 04.01.2016 kaebuse täienduses (tl 135). Apellatsioonkaebuses

väidab kaebaja, et video peal ei saa olla JV, kuid samas, et just JV oli isikuks, kes jagas talle

26.04.2015 hommikul tablette (tl 146). Kaebaja tõendamata ja vastuolulised ütlused ei lükka

ümber dokumentaalsete tõenditega ja videosalvestisega tuvastatut. Ebaõige on kaebaja

seisukoht, justkui oleks halduskohtu kohtunik suunanud kohtuistungil kaebajat ütlusi andma.

Ringkonnakohus on kuulanud halduskohtu istungi salvestist ja midagi seesugust istungil ei

toimunud. Kaebaja väide, et tegelikkuses oli video peal valvur JJ, on ümber lükatud Tallinna

Vangla valveplaani I osaga, kust ei nähtu nimetatud isiku töötamist neljandas üksuses

vaidlusalusel perioodil ning valvesüsteemi distantskaartide väljavõttest nähtuvaga – isik

lahkus vanglast 23.04.2015 kell 07:40 ja naases vanglasse alles 27.06.2015 kell 07:10. KK aga

ei seondu vaidlusega kuidagi, sest tema oli 25.04.2015 – 26.04.2015 vahetuses valvur hoopis

valvepiirkonnas S4-2, mitte S4-1, kus asus kaebaja (Tallinna Vangla valveplaani I osa).

Asjakohatud on ka kaebaja väited seonduvalt 26.04.2015 hommikusöögi jagamisega: UL ja

TV ettekanded ei puuduta hommikusöögi jagamist ning seal toimunu tõttu ei ole kaebajat

karistatud ega kohaldatud tema suhtes täiendavaid julgeoleku meetmeid.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega osas, mis puudutavad kaebaja

väidet tema lukustatud kambrisse paigutamise aja kohta (halduskohtu otsuse p 15) ega pea

vajalikuks neid seisukohti üle korrata.

14. Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et UT apellatsioonkaebus on

alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata HKMS § 200 p 1 alusel.

15. Kaebaja oli kohtumenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest (apellatsiooniastmes 30

eurot). Et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jääb UT menetluskulu vastavas osas HKMS §

118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. UT võimalikud ülejäänud menetluskulud ja Tallinna

Vangla menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

3-15-1656

10(10)