2-16-11286/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 23.09.2016.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11286 Tsiviilasi

Osaühingu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind

79 795,20 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Xxxx (registrikood xxxx, aadress xxxx) hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja advokaat Annika Tõlgo (e-post indrek@in.ee, annika@in.ee) Kostja: Xxxx(välisriigi registrikood xxxx, aadress xxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xxxx Osaühingu Xxxx kasuks võlgnevus summas 72 595,20 eurot (seitsekümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend viis eurot ja kakskümmend senti), s.h põhivõlgnevus eurot, viivis

12 555,20 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.

3. Välja mõista Xxxx Osaühingu Xxxx kasuks viivis 12% aastas põhivõlalt (s.o 60

000 eurolt) alates 25.07.2016.a kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Jätta menetluskulud Xxxx kanda.

6. Välja mõista Xxxx Osaühingu Xxxx kasuks menetluskulud kokku 1 710 eurot (üks tuhat seitsesada kümme), s.o riigilõiv 1 200 eurot ning lepingulise esindaja kulud

510 eurot.

7. Välja mõista Xxxx Osaühingu Xxxx kasuks viivis menetluskulude 1 710 eurot (üks tuhat seitsesada kümme) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu seisukoht

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Käesoleval juhul on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte toimetatud 19.08.2016 (tlk 32). Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Osaühing Xxxx nõue Xxxx vastu koosneb põhinõudest 60 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 12 555,20 eurot ja võla sissenõudmiskulude hüvitise nõudest summas 40 eurot. Nõude aluseks on järgmised asjaolud. XxxxOÜ (müüja, esialgne võlausaldaja) ja Xxxx sõlmisid 03.04.2014 müügilepingu.

27.06.2016 loovutas XxxxOÜ 03.04.2014 sõlmitud müügilepingust tulenevad õigused ja nõuded Osaühingule Xxxx ning edastas kostjale sellekohase teate nõude loovutamise kohta. Kostja on teate kätte saanud 01.07.2016.

Lepingu punkt 1.1. kohaselt müüja müüb ja annab ostjale üle ning ostja võtab vastu käterätikute trükkimismasinate ja –varustuse müügi ja üleandmise müüja tehases aadressil Xxxx, Eesti (hõlmab tervet pesemisja trükkimisliini ning seadmestiku kasutamiseks vajalikku asjakohast varustust (seadmestik). Seega sõlmiti XxxxOÜ ja kostja vahel müügileping. Müüja on ostjale seadmestiku ajavahemikus 28.04-29.04.2014 üle andnud oma tehases aadressil Xxxx, Eesti.

Lepingu punkt 2.2. kohaselt ostja poolt seadmestiku eest makstav ostuhind on kokku

170 000 eurot. Kostja pidi ostuhinna tasuma kümne eraldi osamaksena vastavalt lepingu punktis 2.3 ära näidatud graafikule. Kostja on tasunud kokku 110 000 eurot. Ostuhinnast on tasumata 60 000 eurot. Kostja ei ole kinni pidanud kokku lepitud tasumise graafikust, mistõttu on lepingu punkt 2.5 kohaselt hagejal õigus nõuda viivist 12% tasumata summalt aastas. Kostja tasus tähtaegselt üksnes lepingu punkti 2.3.1 ja 2.3.2 järgsed osamaksed.

Pärast seadmestiku kättesaamist ei ole kostja esitanud ühegi pretensiooni seadmestiku kvaliteedi osas.

Kostja pidi lepingu punkti 2.3.3. järgse osamakse summas 20 000 eurot tasuma hiljemalt 20.05.2014, kuid tasus selle 02.06.2014. Viivis ajavahemikus 21.05.2014 kuni 02.06.2014 83,20 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.5 järgse osamakse summas 20 000 eurot tasuma hiljemalt 20.07.2014, kuid tasus selle 30.07.2014. Viivis ajavahemikus 21.07.2014 kuni 30.07.2014 on 64 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.6 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.08.2014, kuid tasus selle 19.02.2015. Viivis ajavahemikus 21.08.2014 kuni 19.02.2015 on 878,40 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.7 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.09.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.09.2014 kuni 27.06.2016 on 3 100,80 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.8 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.10.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.10.2014 kuni 27.06.2016 on 2956,80 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.9 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.11.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.11.2014 kuni 27.06.2016 on 2

808 eurot. Kostja pidi lepingu punkti 2.3.10 järgse osamakse summas 15 000 eurot tasuma hiljemalt 20.12.2014, kuid ei ole seda tasunud. Viivis ajavahemikus 21.12.2014 kuni 27.06.2016 on 2 664 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivisenõue kokku on summas

12 555,20 eurot ning hageja palub selle kostjalt täies ulatuses välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates hagi esitamisest 12% aastas põhinõudelt (60 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot.

3. Esmalt märgib kohus, et pooled on lepingu punktis 8.1. kokku leppinud, et lepingule kohalduvad Eesti Vabariigi seadused. Seega kohaldatakse lepingule Eesti Vabariigi õigust, mille kohaldamises on pooled kokku leppinud (rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 32 lg 1).

4. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (võlaõigusseaduse, VÕS § 8 lg 2). Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1).

Hageja poolt välja toodud asjaoludest nähtuvalt on hageja saanud nõude kostja vastu nõude loovutamise teel (täidetud on VÕS § 164 lg 1, 2 § 170). Hageja nõude aluseks on 03.04.2014 sõlmitud müügileping. Kostjal on tasumata ostuhinnast kokku 60 000 eurot.

Kohus mõistab kostjalt välja põhinõude 60 000 eurot.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmiskulude hüvitise summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Kohus rahuldab hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 40 eurot.

6. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled kokku leppinud viivise määras 12% aastas (viivise määr tuleneb ka lepingu punktist 2.5.). Hageja on välja toonud viivise arvutuskäigu. Hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks on 12 555,20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise summas 12 555,20 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ja mõistab kostjalt välja viivise 12 555,20 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise alates hagi esitamisest 12% aastas põhinõudelt (60 000 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse ja mõistab hageja kasuks kostjalt välja

72 595,20 eurot, s.h põhivõlgnevuse 60 000 eurot, viivise 12 555,20 eurot ja sissenõudmiskulude hüvitise 40 eurot. Samuti mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise 12% aastas põhivõlalt (s.o 60 000 eurolt) alates 25.07.2016.a kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulud

8. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hagiavalduse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks. Kohus jätab hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

10. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1200 eurot (tl 27, maksekorraldus). Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskuludena ka lepingulise esindaja kulud summas 510 eurot. Hageja esindajad on osutanud hagejale järgnevaid teenuseid tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta): 1) hagiavalduse koostamine ja lisade komplekteerimine, suhtlus kliendiga, 4 tundi, kokku

480 eurot (käibemaksuta). 2) 11.08.2016 menetlusse võtmise määrusega tutvumine ja 20.09.2016 e-kiri kohtule, kokku

15 min, kokku 30 eurot (käibemaksuta).

Kohus on seisukohal, et eelnimetatud kulud on põhjendatud ja vajalikud kulud.

25.07.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (I kd, tl-d 2-26, hagi sisuline osa tl-d 2-7, hagi lisad tl-d 9-26). 11.08.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks (I kd, tl 28, 29). Arvestades hagis väljatoodud asjaolusid, hagi mahtu (kokku 6 lehte) ja esitatud tõendeid ja tõendite mahtu (18 lehte) on kohus seisukohal, et 4 tunni jooksul on võimalik hagi koostada ja kohtule esitada. Samuti on võimalik selle aja jooksul suhelda kliendiga. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks.

11.08.2016 kohtumäärusega võttis kohus hagi menetlusse (tl 28-29). Kohtumääruse sisuline maht on 3 lehte. 19.09.2016 edastas kohus hagejale kirja, milles palus kohtule esitada oma menetluskulude nimekiri. Hageja edastas 20.09.2016 kohtule e-kirja, milles kinnistas kohtu kirja kättesaamist. Kohus on seisukohal, et arvestades 11.08.2016 kohtumääruse sisu ja hageja suhtlust kohtuga, siis on 15 minutit piisav aeg tutvuda kohtumäärusega ja suhelda kohtuga.

Hageja esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1200 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 510 eurot (ilma käibemaksuta).

11. TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 710 eurolt) viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisi Vernik kohtunik