3-14-51956/103 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth

Plaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-51956

Haldusasi

KL kaebus avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju

hüvitamise nõudes summas 490 720 eurot

Menetlusosalised

Kaebaja – KL

Vastustaja I – Harju Maavalitsus, volitatud esindaja

Meeli Vaarik

Vastustaja II – Jõelähtme vald, volitatud esindaja v.adv

Karl Haavasalu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.02.2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

KL apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kõrvaldada Jõelähtme vald kolmanda isiku staatusest ja tunnistada ta vastustajaks.

2. Kõrvaldada menetlusest kolmandad isikud AL ja PP.

3. Jätta KL apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.02.2016

otsus haldusasjas nr 3-14-51956 muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 31.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-14-51956

2(11)

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise

komisjon tunnistas 23.09.1996 otsusega nr 9980 omandireformi objektiks Jõelähtme vallas

(endine Kuusalu vald, Kodasoo mõis) asuva maaüksuse Liiva-Tõnu 27 (end kinnistu nr 5377),

pindalaga 5,36 ha ning tunnistas nimetatud vara suhtes omandireformi õigustatud subjektideks

VL ½ mõttelises osas, AK ¼ mõttelises osas ja AK ¼ mõttelises osas.

2. Jõelähtme Vallavalitsus tagastas 24.11.1997 korraldusega nr 623 VL-le Liiva-Tõnu 27

kinnistust Liiva (0,4178 ha) ja Tõnu-Liiva (1,3774 ha) maaüksused. Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 26.02.2003 otsusega asjas nr 2-3/186/2003 (osa endise Liiva-Tõnu 27 maa

ostueesõigusega erastamisest huvitatud isiku) OK kaebuse osaliselt ja tühistas Jõelähtme

Vallavalitsuse 24.11.1997 korralduse nr 623 osas, millega tagastati VL-le Tõnu-Liiva kinnistu

suurusega 1,3774 ha. Sama kohtuotsuse resolutsioonis tuvastati Jõelähtme Vallavalitsuse

24.11.1997 korralduse nr 623 õigusvastasus osas, millega endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu nr

5377 maast tagastati õigustatud subjektidele 1,68 ha maad. Võttes aluseks Riigikohtu

16.10.2002 otsuse asjas nr 3-3-1-41-02 ja Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuse asjas nr

2-3/186/2003, muutis Jõelähtme Vallavalitsus 04.08.2003 korraldusega nr 565 oma 24.11.1997

korralduse nr 623 punkte 1, 1.1 ja 5, tühistades muu hulgas 1,3774 ha suuruse Tõnu-Liiva

maaüksuse tagastamise VL-le.

3. Jõelähtme Vallavolikogu kehtestas 29.04.2003 otsusega nr 40 Jõelähtme valla

üldplaneeringu, millega muudeti Kaberneeme küla tiheasustusalaks.

4. Seoses Harju Maakohtu 30.09.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04 (OK hagi VL,

PP ja Eesti Vabariigi vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kinkelepingu ja

asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamiseks) esitatud Harju Maavalitsuse 14.01.2005 avalduse nr

3.2-3/7423 alusel suleti 21.01.2005 Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju

kinnistusjaoskonna registriosa nr 9121 (Tõnu-Liiva 1,3774 ha, katastritunnus 24505:001:1020)

ja kanti kinnistusraamatusse omanikuna sisse Eesti Vabariik.

5. VL suri 21.12.2007 ning tema pärijad AL, KL ja PP esitasid 24.09.2009 Jõelähtme

Vallavalitsusele pärimistunnistuse. Jõelähtme Vallavalitsus lõpetas 15.10.2009 korraldusega nr

506 endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa tagastamise menetluse ega

alustanud kompenseerimise menetlust. AL, KL ja PP esitasid 03.12.2009 Tallinna

Halduskohtule kaebused Jõelähtme Vallavalitsuse 15.10.2009 korralduse nr 506 tühistamiseks

ning ettekirjutuse tegemiseks jätkata tagastamismenetlust 1,3774 ha suuruse maa osas endisest

Liiva-Tõnu 27 kinnistust (haldusasi nr 3-09-2893). AL, KL, PP ja IM esitasid 01.09.2010

Jõelähtme Vallavalitsusele maa tagastamise uuendamise taotluse. Jõelähtme Vallavalitsuse

16.02.2011 korraldusega nr 101 keelduti maa tagastamise menetluse uuendamisest, kuna

vallavalitsuse hinnangul puudus selleks maareformi seaduse (MaaRS) § 43 lg-s 2 nimetatud

mõjuv põhjus. AL, KL ja PP muutsid kaebust haldusasjas nr 3-09-2893 ning taotlesid Jõelähtme

Vallavalitsuse 16.02.2011 korralduse nr 101 tühistamist ja vallale ettekirjutuse tegemist

endisest Tõnu-Liiva 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa osas VL pärijate nõudeõiguse

3-14-51956

3(11)

taastamiseks ja tagastamismenetluse uuendamiseks. Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsusega

haldusasjas nr 3-09-2893 tühistati Jõelähtme Vallavalitsuse 16.02.2011 korraldus nr 101 ning

tehti Jõelähtme Vallavalitsusele ettekirjutus asja uuendamise taotluse uueks läbivaatamiseks

hiljemalt ühe kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest. Tallinna Ringkonnakohtu 21.02.2014

otsusega jäeti Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsus muutmata. Tallinna Halduskohtu ja

Tallinna Ringkonnakohtu otsused jõustusid 28.05.2014.

6. Jõelähtme Vallavolikogu 31.03.2011 otsusega nr 168 esitati Harju maavanemale taotlus

volituste saamiseks OK-le kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamise menetluse

läbiviimiseks ja vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Harju maavanem volitas 08.04.2011

Jõelähtme valda korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist OK-le Kaberneeme

külas kuuluvate ehitiste juurde ning andis selleks üle kõik õigusaktidest tulenevad erastamise

korraldaja õigused ja kohustused. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 19.05.2011 määrusega

haldusasjas nr 3-05-9 (OK kaebus Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldusega nr 623

tekitatud varalise kahju hüvitamiseks) OK ja Jõelähtme Vallavalitsuse vahel sõlmitud

kompromissi, mille p 1.1 järgi kohustus viimane tegema enda poolt kõik võimaliku, et OK-l

oleks võimalik ostueesõigusega erastada endisest Liiva-Tõnu nr 27 maaüksusest lisaks 0,32 ha-

le elamu juurde jäetud maale veel 1,3774 ha. Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldusega

nr 555 (muudetud 22.11.2012 korraldusega nr 652) erastati OKle maa asukohaga Harjumaa,

Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, Kordoni tee 55, katastritunnusega 24505:001:1108,

suurusega 16 716 m2.

7. Jõelähtme Vallavalitsuse 27.06.2014 korraldusega nr 437 rahuldati AL, KL, PPi ja IM

01.09.2010 taotlus, taastati Liiva-Tõnu 27 kinnistust 1,3774 ha suuruse maa tagastamise

nõudeõigus ning uuendati tagastamise või kompenseerimise menetlus.

8. AL, KL ja PP esitasid 07.07.2014 Eesti Vabariigi peaministrile kahju hüvitamise taotluse,

mis edastati lahendamiseks Harju maavanemale. Harju Maavalitsus jättis 28.08.2014 kirjaga nr

3-2/2014/3236 AL, KL ja PP 490 000 euro suuruse kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

9. KL, AL ja PP esitasid 04.09.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse avalik-õiguslikus

suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks summas 490 720 eurot. Tallinna Halduskohtu 18.02.2015

määrusega tagastati kaebus AL ja PP puudutavas osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus

kaasas AL, PP ja Jõelähtme valla menetlusse kolmandate isikutena.

KL kaebuse põhjendused olid järgmised.

Kaebajal on tulenevalt haldusasjas nr 3-09-2893 tehtud kohtuotsusest õigus nõuda Liiva-Tõnu

27 kinnistu tagastamist, kuid see ei ole enam võimalik, kuna kinnistu on riigi omandist väljunud.

Seega tekitas maavanem Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 18 lg 1 ja 2

rikkumisega õigusjärgsele omanikule varalise kahju. 1,3774 ha suuruse maa erastamine OK-le

oli vastuolus MaaRS § 7 lg-ga 51, kuna tiheasustusalal saab ostueesõigusega erastada vaid

elamu teenindusmaa. Kaebajale kui VL õigusjärglasele tekkinud kahju võrdub kinnistu

turuväärtusega. Pindi Kinnisvara AS eksperthinnangu järgi on Liiva-Tõnu 27 kinnistu

turuväärtuseks 490 000 eurot. Kinnistu väärtuse hindamiseks kulus kaebajal 720 eurot. Seega

on kahjunõude suuruseks kokku 490 720 eurot.

Liiva-Tõnu 27 kinnistul ei olnud ega ole ka praegusel ajal OK ehitisi. Võõrandatud vara

kompenseeritakse siis, kui see ei ole säilinud. Liiva-Tõnu 27 kinnistu oli säilinud ja kui seadust

ei oleks rikutud, oleks kinnistu olnud riigi omandis kuni selle tagastamiseni õigusjärgsetele

omanikele. MaaRS § 7 lg 51 järgi oli OK-l õigus ostueesõigusega erastada ainult oma ehitise

juurde eraldatud õiguspärases kasutuses olnud maa suurusega 0,32 ha. Erastades OK-le ka

Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha, rikkus maavanem MaaRS § 7 lg-t 51. Asjaolul, et

3-14-51956

4(11)

kinnistu varasema kohtuotsuse alusel PP-lt 2003. aastal tagasi riigi omandisse võeti, ei ole

praeguses asjas tähtsust. Kaebaja jättis Tõnu-Liiva erastamise korralduse vaidlustamata selle

tõttu, et ta sai korraldusest ja kinnistu müügist teada suure hilinemisega ehk alles 27.01.2014.

Jõelähtme valla esitatud Domus Kinnisvara arvamus on esitatud kohtu eksitamiseks, sest

arvamus ei kajasta maa tegelikku hinda Kaberneeme külas. Arvamus on mõjutatud tellija

soovidest või siis on hindaja olnud maade hindamise osas kogenematu.

10. Harju Maavalitsus vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Maavanema tegevuses puudub õigusvastasus. Kaebajale ei ole kahju tekkinud ega saagi tekkida.

Maa, mida ei ole võimalik tagastada, kompenseeritakse õigustatud subjektidele seaduses

sätestatud ulatuses ja korras. VL-le oli hiljemalt 20.08.1997 teada, et õigusvastaselt võõrandatud

maal asuvad teisele isikule (OK) kuuluvad ehitised. Seetõttu ei saanud VL-l ega ka tema

õigusjärglastel tekkida õiguspärast ootust, et maa neile igal juhul tagastatakse, vaid nad pidid

vähemalt möönma maa kompenseerimise võimalust. Maa ostueesõigusega erastamise, samuti

maa tagastamise või kompenseerimise menetlused on veninud kohtuvaidluste tõttu, millest

tulenevalt ei olnud OK-l võimalik realiseerida oma õigust – erastada talle kuuluvate ehitiste

juurde ostueesõigusega maad. Omandireform kõnealuse maa osas ei ole lõpule viidud, sest maa,

mida ei ole võimalik tagastada, kompenseeritakse õigustatud subjekti õigusjärglastele seaduses

sätestatud ulatuses ja korras.

Maa ostueesõigusega erastamisega OK-le ei rikutud ORAS § 18 lg-id 1 ja 2, sest MaaRS § 23

lg 2 on erisäte ORAS § 18 lg 1 suhtes ning MaaRS kohaselt otsustatakse maa ostueesõigusega

erastamine enne maa tagastamist. ORAS § 18 lg 1 kohaselt on küll keelatud vara võõrandamine,

kuid MaaRS § 23 lg 2 kohaselt tuleb ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid kindlaks

määrata enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Seega ei ole antud juhul rikutud

ORAS § 18 lg-st 1 tulenevat keeldu ega tekitatud hüvitatavat kahju. Harju Maakohtu 30.09.2004

otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04, milles kohus otsustas kustutada Tallinna Linnakohtu

kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriosast nr 9121 (Tõnu-Liiva, elamumaa,

Jõelähtme vald, Kaberneeme küla, pindala 13 774 m²) 28.03.2003 PP kohta tehtud kande ning

kanda nimetatud registriossa omanikuna Eesti Vabariigi, on tuvastatud, et ostueesõigusega

erastamise eeltoimingud tuleb läbi viia enne õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist. Kahju

hüvitamise nõude võib esitada siis, kui õigusvastase tegevusega on rikutud isiku õigusi. ORAS

§ 18 lg-d 1 ja 2, millele kaebaja tugineb, ei loo ega kaitse kaebaja õigust, mille rikkumisest

väidetav kahju tekkis.

Jõelähtme Vallavalitsuse ja OK vahel sõlmitud kompromiss, mille kohaselt pidi Jõelähtme

Vallavalitsus täiendavalt erastama 1,3774 ha maad Tõnu-Liiva maaüksusest, on läbinud

kohtuliku kontrolli. Vastustajal puudub mõistlik alus hinnata omandireformi asjaolusid teisiti

kui jõustunud kohtulahendites.

Pindi Kinnisvara AS eksperthinnang nr 358599 ei kajasta kinnistu tegelikku turuväärtust, vaid

on koostatud ideaalvariandina. Domus Kinnisvara OÜ hinnangus on arvesse võetud kinnisvara

tegelikku väärtust, arvestades nii kinnistu suuruse vähenemisega, detailplaneeringu, tee ja

tehnovõrkude puudumisega. Seega on Domus Kinnisvara hinnangus piisavalt selgitatud, miks

kinnisvara väärtus saab olla 54 700 eurot.

11. Kolmas isik Jõelähtme vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebajale ei ole kahju tekkinud. Vara tagastamise või kompenseerimise menetluse uuendamine

ei tähenda automaatselt seda, et konkreetne õigusvastaselt võõrandatud vara kuulub igal juhul

tagastamisele. Omandireformi käigus sai õigusvastaselt võõrandatud maa kuuluda kas

3-14-51956

5(11)

tagastamisele, erastamisele, munitsipaliseerimisele või taasriigistamisele. Maa ostueesõigusega

erastamisel on prioriteet maa tagastamise ees. VL esitas 20.08.1997 Jõelähtme valla

maakomisjonile avalduse, mille kohaselt paiknesid endisel Liiva-Tõnu 27 kinnistul OK-le

kuuluvad ehitised. Arvestades, et OK-le maa ostueesõigusega erastamise tagajärjel ei olnud

enam reformimata riigimaad, mida oleks olnud võimalik kaebajale tagastada, tuli jätta taotlus

1,3774 ha suuruse osa endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust tagastamiseks rahuldamata ning

alustada kompenseerimismenetlust. Kuna omandireformi käigus toimub kas vara tagastamine

või kompenseerimine, siis ei saa 1,3774 ha suuruse osa endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust

tagastamata

jätmine

põhjusel,

et

see

maa

on

ostueesõigusega

erastatud,

ning

kompenseerimismenetluse alustamine kaebajale kahju tekitada.

Tallinna Ringkonnakohus selgitas 21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 motiveeriva osa

p-s 30, et KL-l, AL-l ja PP-l on võimalik maa ostueesõigusega erastamise korraldus vaidlustada

kohtumenetluses, kui nad leiavad, et erastamine leidis aset suuremas ulatuses kui seadusega

lubatud. Vaatamata sellele juhisele ei vaidlustanud kaebaja Jõelähtme Vallavalitsuse

11.10.2012 korraldust nr 555 ega 22.11.2012 korraldust nr 652. OK on kuni praeguse ajani

temale ostueesõigusega erastatud kinnistu omanikuks. Kuna kaebaja ei ole astunud samme

temale väidetavalt tekkinud kahju ärahoidmiseks või kõrvaldamiseks, siis ka juhul, kui kohtu

arvates on kaebajale kahju tekkinud, tuleks kaebus jätta riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg

1 alusel rahuldamata.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ asjatundja arvamusest nähtub, et Jõelähtme vallas

Kaberneeme külas aadressil Kordoni tee 55 paikneva ning 13 630 m² suuruse maaüksuse

turuhinnaks seisuga 10.11.2015 oli 54 700 eurot.

12. AL ja PP kaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud.

13. Tallinna Halduskohus jättis 26.02.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ning

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Jõelähtme vald on määranud õigustatud subjektidele tagastamata jäänud 1,3774 ha maa ja metsa

eest kompensatsiooni viitega MaaRS § 6 lg 2 p-le 3, mistõttu ei saa olla vaidlust selles, et

RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil ei oleks enam võimalik väidetava kahju tekkimist vältida.

ORAS § 18 lg-s 1 nimetatud keeldu ei ole praegusel juhul rikutud. Tallinna Ringkonnakohus

kinnitas 19.05.2011 määrusega haldusasjas nr 3-05-9 OK ja Jõelähtme valla vahelise

kompromissi, mille kohaselt pidi vallavalitsus tegema kõik võimaliku, et OKl oleks võimalik

ostueesõigusega erastada endisest Liiva-Tõnu 27 maaüksusest lisaks 0,32 ha-le elamu juurde

jäetud maale veel 1,3774 ha maad. 1,3774 ha suuruse maatüki erastamine põhines nimetatud

jõustunud kohtulahendil. Praeguseks ajaks on Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012

korraldusega nr 555 erastatud OK-le maad kokku 16 716 m2 ulatuses, mille hulgas sisaldub ka

vaidlusalune 1,3774 ha endisest Liiva-Tõnu 27 maaüksusest.

Pärast endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu maadest 1,3774 ha suuruse maa osas nõudeõiguse

taastamist, mille kohta Jõelähtme Vallavalitsus andis 27.06.2014 korralduse nr 437, ei olnud

selle maatüki tagastamine kaebajale enam võimalik, kuna maa oli juba erastatud OK-le. Sellest

tulenevalt määras Jõelähtme Vallavalitsus 30.07.2015 korraldusega nr 510 tagastamata jääva

maa eest kompensatsiooni. Arvestades, et endisest Liiva-Tõnu 27 kinnistust ei olnud enam

võimalik õigustatud subjektidele 1,3774 ha suurust maad tagastada ning selle maa erastamine

OK-le oli õiguspärane, on kahju hüvitamise eeldused täitmata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-14-51956

6(11)

14. KL palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada.

OK elamu asub alates 2003. aastast tiheasustusalal, kus tal oli MaaRS § 7 lg 51 järgi õigus

ostueesõigusega erastada ainult elamu juurde eraldatud teenindusmaa 0,32 ha ulatuses. OK-le

erastatava maa suurus on tehtud kindlaks Tallinna Halduskohtu otsuses haldusasjas nr 3-06-

2188, kuid kohus on jätnud selle asjaolu tähelepanuta. Haldusasjas nr 3-05-9 sõlmitud

kompromissiga väljuti kaebuse nõude raamidest ning võimaldati OK-l õigusvastaselt erastada

maa, millele tal MaaRS § § 7 lg 51 kohaselt õigust ei olnud, ajal, mil maa tagastamise üle VL

pärijatele toimus kohtuvaidlus haldusasjas nr 3-09-2893. Jõelähtme vald rikkus oma tegevusega

ORAS § 18 lg-s 1 sätestatud müügikeeldu.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on vastuolus varasema Tallinna Halduskohtu 10.04.2007

otsusega haldusasjas nr 3-06-2188, milles leiti, et OK-l on õigus erastada vaid 0,32 ha maad

ning temale maa ostueesõigusega erastamisega sellest suuremas ulatuses rikutakse VL õigusi.

Vaidlustatud otsuses aga leiab halduskohus, et OKl oli lisaks 0,32 ha ulatuses teenindusmaale

õigus erastada veel ka Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha.

Vastavalt kohtuotsusele haldusasjas nr 3-09-2893 oli VL õigusjärglastel õigus nõuda tagasi

Liiva-Tõnu 27 kinnistut. Kuna kinnistu tagastamine praeguse seisuga ei ole enam võimalik, on

kaebajale ja kolmandatele isikutele tekitatud suur varaline kahju. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-

102-06 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel lähtuda maa turuväärtusest.

15. Harju Maavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega.

16. Jõelähtme vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

MaaRS § 23 lg 2 kohaselt otsustatakse õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamine pärast seda,

kui on kindlaks määratud ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Ka kohtupraktikast

tuleneb, et maa tagastamise küsimuse saab valla- või linnavalitsus oma korraldusega otsustada

alles pärast maa ostueesõigusega erastamise küsimuse otsustamist. Olukorras, kus maa kuulub

ostueesõigusega erastamisele, ei ole võimalik sama maad enam tagastada. Praegusel juhul on

Jõelähtme Vallavalitsus jätnud 05.03.2015 korraldusega nr 173 rahuldamata KL, AL, PP ja IM

taotluse maa tagastamiseks ning määranud nimetatud isikutele 30.07.2015 korraldusega nr 510

kompensatsiooni. Seega ei ole võimalik rääkida kaebajale kahju tekkimisest seoses Tõnu-Liiva

maaüksuse tagastamata jätmisega.

Juhul, kui möönda kaebajale kahju tekkimist, välistab kahjunõude rahuldamise esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine. Nimelt ei ole kaebaja vaidlustanud Jõelähtme

Vallavalitsuse 11.10.2012 korraldust nr 555, 22.11.2012 korraldust nr 652 ega 05.03.2015

korraldust nr 173 ning palus tagastada kaebuse 30.07.2015 korraldusele nr 510 (haldusasi nr 3-

15-2442).

Kui kohus peaks leidma, et kaebajale on tekkinud kahju, mis tuleb hüvitada, peab arvestama

sellega, et vaidlusaluse maatüki turuhind ei saa olla suurem kui 54 700 eurot. Lisaks ei saa

kaebajale olla tekkinud kahju kogu selle summa ulatuses, kuna maaüksuse tagastamist nõudsid

lisaks kaebajale ka AL, PP ja IM, kellele kõigile on juba korraldusega nr 510 määratud

tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon.

Kuna kohalikul omavalitsusel on ostueesõigusega erastatava maa suuruse kindlaksmääramisel

suur kaalutlusruum, on ekslik kaebaja seisukoht, et OK-le erastatava maa suurus ei saanud olla

suurem kui 0,32 ha. Kohtud ei avaldanud haldusasjas nr 3-06-2188 tehtud otsustes seisukohta

selles osas, milline peaks olema OKle ostueesõigusega erastatava maa maksimaalne suurus.

3-14-51956

7(11)

Asjas nr 3-09-2893 ei tuvastanud kohtud, et kaebajal on õigus nõuda tagasi 1,3774 ha suurust

Tõnu-Liiva maaüksust, vaid üksnes rahuldati KL, AL ja PP taotlus maa tagastamise

nõudeõiguse taastamiseks ja tagastamise menetluse uuendamiseks. Tagastamismenetluse

uuendamine aga ei tähenda automaatselt seda, et õigusvastaselt võõrandatud maa kindlasti

tagastatakse.

17. AL ja PP apellatsioonkaebuse suhtes kirjalikku seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

18. Ringkonnakohtu hinnangul kaasas halduskohus ekslikult Jõelähtme valla menetlusse

kolmanda isikuna. See, et kaebuses on vastustajaks nimetatud Eesti Vabariik, ei ole määrav.

Vastustaja teeb vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus. Menetlusosaliste seisukohad

vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad (HKMS § 18 lg 1). Kohus peab lähtuma kaebuse

esemest ja tuvastama, millise avaliku võimu kandja tegevust või tegevusetust kaebus puudutab.

Kui kahju on tekitatud erinevate avaliku võimu kandjate tegevuse tulemusel, tuleb need kõik

vastustajana kaasata.

19. Kaebaja peab temale kahju tekitanud õigusvastaseks tegevuseks vaidlusaluse maa

erastamist OK-le, mille tulemusel jäi tema ilma võimalusest maa tagasi saada. Maa erastajaks

oli Jõelähtme vald maavanema volitusel. Seega eeldab kaebaja kahju hüvitamise nõude

lahendamine muu hulgas hinnangu andmist Jõelähtme valla tegevusele, mistõttu peab

Jõelähtme vald praeguses asjas olema kõrvuti Harju Maavalitsusega vastustaja (HKMS § 17 lg

1), mitte kolmas isik. Ringkonnakohus tunnistab Jõelähtme valla HKMS § 18 lg 2 alusel

kaasvastustajaks. Arvestades, et Jõelähtme vald on juba esimese astme menetlusest saati olnud

menetlusosaline ning saanud kaebuse suhtes oma seisukoha esitada, ei ole praegusel juhul

tegemist HKMS § 199 lg 1 p-s 2 nimetatud olukorraga (vt ka Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-

31-14, p 13).

20. Ringkonnakohus märgib, et riik osaleb vaidluses Harju Maavalitsuse kaudu ning

vastustajaks on mitte Eesti Vabariik Harju Maavalitsuse kaudu, vaid Harju Maavalitsus. See on

siiski sõnastuslik täpsustus, mis ei muuda menetluslikku olukorda.

II

21. AL ja PP on põhjendamatult menetlusse kaasatud kolmandate isikutena. HKMS § 20 lg 1

järgi kaasab halduskohus isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui

kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle. Isiku õiguste ja kohustuste

üle otsustamisena tuleks mõista olukorda, kus kohtuotsusega võidakse otsustada isiku

subjektiivsete õiguste, vabaduste või kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise üle.

Määravaks on siinkohal kohtuotsuse võimalik resolutsioon – asja arutamisel võidakse otsustada

isiku subjektiivsete õiguste või kohustuste üle juhul, kui nende tekkimine, muutumine või

lõppemine sõltub sellest, kas kaebus kohtuotsuse resolutsiooniga täielikult või osaliselt

rahuldatakse või rahuldamata jäetakse (K. Merusk, I. Pilving (koost.). Halduskohtumenetluse

seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2013, lk 112). Praeguses asjas tehtava

kohtulahendiga ei otsustata AL ja PP õiguse üle nõuda kahju hüvitamist seoses maa tagastamise

võimalusest ilmajäämisega. Kaebaja saab oma kaebusega kaitsta üksnes oma õigusi ehk nõuda

üksnes temale, mitte õele ja vennale tekitatud kahju hüvitamist (HKMS § 44 lg 1). AL ja PP

saavad ise oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Kaebaja, AL ja PP vahelised võimalikud

kokkulepped nõuete esitamise kohta ei saa mõjutada kaebeõigust, kuna teise isiku õiguse

3-14-51956

8(11)

kaitseks saab isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Asjaolu,

et AL ja PP puudutavas osas tagastati kaebus riigilõivu tasumata jätmise tõttu, ei ole aluseks

kaasata need isikud praegusesse menetlusse kolmandate isikutena.

22. Eeltoodu põhjal kõrvaldab ringkonnakohus HKMS § 21 lg 5 alusel AL ja PP menetlusest.

III

23. Kaebaja leiab, et talle on tekkinud kahju seoses endise Tõnu-Liiva maaüksuse (suurusega

1,3774 ha) tagasisaamise võimalusest ilmajäämisega. Puudub vaidlus, et VL-l ning seejärel

tema pärijatel oli nimetatud maaüksuse osas maa tagastamise nõudeõigus. Samuti ei ole vaidlust

selles, et see maaüksus erastati Jõelähtme Vallavalitsuse 11.10.2012 korralduse nr 555 (I kd, tl

42-43), mida muudeti 22.11.2012 korraldusega nr 652 (I kd, tl 44), alusel OK-le, kes kanti

21.02.2013 maaüksuse omanikuna kinnistusraamatusse. Kaebaja ei ole erastamiskorraldusi

vaidlustanud ning Jõelähtme Vallavalitsuse 30.07.2015 korraldusega nr 510 (II kd, tl 17-18) on

kaebajale määratud kompensatsioon tagastamata jäänud maa ja metsa eest. Asjaolu, et kaebajale

on praeguseks maa tagastamata jätmise eest määratud kompensatsioon, iseenesest ei välista

kahjunõuet. Kui isik on taotlenud maa tagastamist, siis maa tagastamata jätmisega piiratakse

tema õigusi sõltumata kompensatsiooni määramisest või selle suurusest (Riigikohtu lahend nr

3-3-1-43-04, p 15).

24. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu õigusvastase tegevusega

avalik-õiguslikus suhtes rikutud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste

kaitsmise või taastamisega. Ringkonnakohus hindab esmalt, kas kaebaja väidetud kahju on

tekkinud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tulemusel.

25. Kaebaja arvates on maa ostueesõigusega erastamisel OK-le rikutud ORAS § 18 lg-id 1 ja 2.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et need sätted ei ole praegusel juhul asjakohased.

Jõustunud kohtuotsusega (Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2003 otsus haldusasjas nr 2-

3/186/2003) on tühistatud Jõelähtme Vallavalitsuse 24.11.1997 korraldus nr 623 (I kd, tl 134-

134p) osas, milles tagastati VL-le Liiva-Tõnu 27 kinnistust Tõnu-Liiva (1,3774 ha) maaüksus,

kuna enne maa tagastamise otsustamist oleks MaaRS § 23 lg 2 järgi tulnud kindlaks määrata

OK taotluse alusel ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid. Vaidlust ei saa enam olla

selles, et ringkonnakohtu 26.02.2003 otsuse tegemise seisuga puudusid OK-l takistused maa

erastamiseks suuremas ulatuses kui 0,32 ha, sh endise Tõnu-Liiva kinnistu suurusega 1,3774 ha

erastamiseks.

29.04.2003 ehk pärast nimetatud ringkonnakohtu otsuse tegemist võeti vastu Jõelähtme valla

üldplaneering, millega tunnistati Kaberneeme küla tiheasustusalaks. 09.10.2003 saatis

Jõelähtme Vallavalitsus OK-le piiride kulgemise ettepaneku, mille järgi oli elamu

teenindamiseks ostueesõigusega erastatava maa suuruseks 0,32 ha. Samas jäi lahtiseks küsimus,

kas OK-l, kes oli esitanud taotluse ehitise aluse ja teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks 2

ha ulatuses vastavalt MaaRS § 9 lg 1 p-le 1 ja § 221 lg-le 1, on võimalik erastada rohkem maad

kui kõnealune 0,32 ha. Harju Maakohtu 30.09.2004 otsusega tsiviilasjas nr 2/1-1668/01/04

otsustati kustutada Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna

registriosa nr 9121 (Tõnu-Liiva, 1,3774 ha, katastritunnus 24505:001:1020) ja kanda

kinnistusraamatusse omanikuna sisse Eesti Vabariik. Harju Maavalitsuse 14.01.2005 avalduse

alusel suleti registriosa ning sellega taastus maareformi eelne olukord. Seega oli endise Tõnu-

Liiva maaüksuse osas erastamise küsimus jätkuvalt otsustamata.

Siinkohal ei ole oluline, et Jõelähtme valla üldplaneeringuga oli Kaberneeme küla

tiheasustusalaks määratud, kuna sõltumata sellest tuli enne maa tagastamist otsustada

3-14-51956

9(11)

ostueesõigusega erastatava maa suurus ja piirid vastavalt MaaRS § 23 lg-le 2. Riigikohus on

selgitanud, et maa ostueesõigusega erastamine enne tagastamist on oluline seetõttu, et erastatava

maa kindlaksmääramisest sõltub, kui palju on võimalik õigusvastaselt võõrandatud maad

tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida (Riigikohtu lahendid nr

3-3-1-36-99, 3-3-1-45-99, 3-3-1-31-00 ja 3-3-1-32-05). Kuna seaduse järgi oli erastamise

küsimuse otsustamine prioriteetne tagastamise otsustamise ees, ei saanud erastamise toimingud

olla vastuolus ORAS § 18 lg-tega 1 ja 2. Ka 21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 p-s 30

märkis ringkonnakohus, et ORAS § 18 lg 1 võimaldab MaaRS kohast ostueesõigusega

erastamist. Järelikult ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist ORAS § 18 lg-te 1 ja 2 alusel.

26. Haldusasjas nr 3-05-9 Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2011 määrusega kinnitatud

kompromiss, milles muu hulgas nähti OK-le tekitatud kahju kõrvaldamise viisina ette

võimaluse leidmist erastada vaidlusalune maa, ei olnud õigusvastane. Kohalikul omavalitsusel

on erastamisele kuuluva maa suuruse üle otsustamisel suur kaalutlusruum nii tihe- kui ka

hajaasustusega alal. Kompromissi õiguspärasus ei tähenda aga seda, et maa erastamine sellises

suuruses on igal juhul õiguspärane. Kompromissi kinnitades ei saanud kohus ette ära kontrollida

tulevase

võimaliku

erastamiskorralduse

õiguspärasust.

Seda

saab

kohus

teha

erastamiskorralduse peale esitatud kaebuse lahendamisel või ka praeguse kaebuse

lahendamisel.

27. MaaRS § 20 lg 1 kohaselt kuulub erastamisele maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi

omandisse ega anta munitsipaalomandisse. MaaRS § 221 lg 6 järgi määrab erastatava maa

suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik

omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa

määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine

on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. Tiheasustusega alal asuvale

elamule määratakse teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid MaaRS § 7 lg-tes 5 ja 51

sätestatud alustel. Vastavalt MaaRS § 7 lg-le 5 määrab ehitise teenindamiseks vajaliku maa

suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik

omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras üldjuhul detailplaneeringut koostamata.

Kohalik omavalitsus võib otsustada määrata ehitise teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja

piirid detailplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse MaaRS-s sätestatud maa erastamise

ulatusega. MaaRS § 7 lg 51 kohaselt arvatakse elamu teenindamiseks vajaliku maa hulka kogu

elamuomaniku õiguspärases kasutuses olev maa. Maakasutus loetakse õiguspäraseks, kui: 1)

maa kasutamiseks andmise otsus on pädeva organi või ametiisiku poolt vastu võetud enne

ORAS jõustumist; või 2) maa kasutamist tõendatakse maarendise (maamaksu) tasumise

kviitungiga või muu dokumendiga, mis on välja antud enne ORAS jõustumist.

28. Riigikohus leidis 29.03.2006 otsuse nr 3-3-1-81-05 p-s 11, et MaaRS § 221 lg 6 ja Vabariigi

Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa

määramise korra“ p 4 annavad kohalikule omavalitsusele ulatusliku hindamisruumi ning

kaalutlusõiguse (vt ka Riigikohtu hilisemaid lahendeid nr 3-3-1-57-07 (p 16) ja nr 3-3-1-58-15

(p 13)). Asjas nr 3-3-1-81-05 oli vaidluse all 1,64 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamise

võimalikkus Valga linnas. Riigikohus leidis otsuse p-s 12, et „Valga Linnavalitsuse

erastamiskorraldustega määratud erastatav maa ei ole ilmselgelt ebamõistlikult suur. Kohtud on

ekslikult leidnud, et tiheasustusega alal võib erastada hoone juurde ainult krundiga määratud

õiguspärases kasutuses oleva maa.“

29. Ringkonnakohus leidis 26.02.2003 otsuses nr 2-3/186/2003 ja 20.03.2008 otsuses nr 3-05-

9, et OK-l oli õigusvastaselt võõrandatud maal asuva elamu omanikuna MRS § 9 lg 1 p-st 1 ja

§ 221 lg-st 1 tulenev kuni 2 ha suuruse maa ostueesõigusega erastamise õigus.

Erastamiskorralduses viidatakse MaaRS § 7 lg-tele 1 ja 4, s.o vald lähtus maa ostueesõigusega

3-14-51956

10(11)

erastamisel tiheasustusalale kehtestatud reeglitest. Kuna ka tiheasustusalal oli vallal erastatava

maa suuruse ja piiride määramisel avar kaalutlusruum, ei ole põhjust pidada tiheasustusalal

elamu teenindamiseks ca 1,7 ha suuruse maa erastamist iseenesest õigusvastaseks. OK-le

erastatud maa ei ole ilmselgelt ebamõistlikult suur.

Erastamise ajal ei olnud vallale teada, et VL õigusjärglastel on õigus nõuda maa tagastamise

menetluse uuendamist, mistõttu ei kaasatud neid erastamise menetlusse. Samas arvestab

ringkonnakohus, et endise Liiva-Tõnu 27 kinnistu suurus oli 5,36 ha, millest 24.11.1997

korraldusega nr 623 tagastati õigustatud subjektidele kokku 3,9591 ha ning ülejäänud

kompenseeriti 21.08.1998 korralduse alusel (I kd, tl 135-135p). 24.11.1997 korraldus nr 623

tühistati 1,3774 ha tagastamist puudutavas osas. OK-le erastati endisest Liiva-Tõnu 27

kinnistust kokku 1,6974 ha (0,32+1,3774) ning õigustatud subjektid said tagasi kokku 2,2617

ha. Seega on kokkuvõttes arvestatud nii õigustatud subjektide kui ka erastaja huvidega ega ole

eelistatud ebaproportsionaalselt ühe isiku huve teiste isikute huvidele. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole Jõelähtme vald maa erastamisel kaalutlusreegleid rikkunud.

Kaebajal ei saanud praegusel juhul tekkida õiguspärast ootust, et maa tagastatakse, kuna juhul,

kui vald oleks õiguspäraselt toiminud, oleks maa erastatud OK-le juba enne üldplaneeringu

kehtestamist 29.04.2003. Ka Tallinna Halduskohtu 03.05.2013 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893

põhjal, millega tehti Jõelähtme Vallavalitsusele ettekirjutus tagastamise menetluse uuendamise

taotluse uueks läbivaatamiseks, ei olnud kaebajal alust eeldada, et maa tagastatakse. Samas

haldusasjas tehtud 21.02.2014 otsuse p-s 30 selgitas ringkonnakohus, et vaidlusaluse maa

erastamine ei takista tagastamise menetluse uuendamist ning erastamise korralduste

vaidlustamata jätmise korral jääb KL-le, AL-le ja PP-le võimalus taotleda maa

kompenseerimist.

Kuna maa erastamine OK-le oli õiguspärane, on õiguspärane ka haldusakt, millega keelduti

kaebajale (ja teistele õigustatud subjektidele) maa tagastamisest. Seega ei ole kaebajale

tekitatud kahju avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega.

30. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et maa

erastamine korralduste nr 555 ja 652 alusel oli õigusvastane, välistaks kahju hüvitamise

kaebajale see, et ta ei vaidlustanud nimetatud korraldusi.

Kahjunõue võib olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud

haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud, kõrvaldanud või vähendanud

ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu

jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjuseid

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-18-12). Esmaste õiguskaitsevahendite kasutamata jätmine ei ole

kahjunõude esitajale ette heidetav juhul, kui nende kasutamine poleks kahju tekkimist ära

hoidnud, kahju kõrvaldanud või selle ulatust vähendanud (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-16-16, p

14). Kui esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega ei ole eeltoodud tagajärgi võimalik

saavutada, siis ei saa nende kasutamata jätmist isikule ette heita (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-

21-16, p 10.1).

Ehkki kaebaja sai erastamiskorraldustest teada suure hilinemisega, ei takistanud see tal neid

vaidlustamast. Korralduste vaidlustamise võimalust selgitas kaebajale ka ringkonnakohus

21.02.2014 otsuse haldusasjas nr 3-09-2893 p-s 30. Kinnistusraamatu järgi on vaidlusaluse maa

(mis on osa kinnistust, mis praegu kannab nime Kordoni tee 55) omanikuks olnud alates

21.02.2013 OK. Kaebaja oleks seega saanud erastamiskorralduste tühistamise järel nõuda

kinnistusraamatu

kande

muutmist

ning

Eesti

Vabariigi

kandmist

omanikuna

kinnistusraamatusse (asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 10 lg 5). Sellise hagi esitamise

võimalusest pidi kaebaja olema teadlik, kuna sarnase sisuga nõude esitas OK varasemalt

3-14-51956

11(11)

kaebaja lähisugulaste VL ja PP vastu. Kande muutmise järel oleks Jõelähtme vald pidanud

tagastamise menetluse uuendama ning tegema 1,3774 ha suuruse maa tagastamise küsimuses

uue otsuse. Seega oli kahju tekkimine esmaste õiguskaitsevahendite kasutamise kaudu

kaebajale välditav.

31. Eeltoodu põhjal tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

32. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude

väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata

jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele, jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 750

eurot) tema enda kanda. Kuna Harju Maavalitsus ei ole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad ka maavalitsuse menetluskulud tema enda

kanda.

Jõelähtme vald taotleb apellatsiooniastme menetluskulude (õigusabikulude) hüvitamist summas

1094,40 eurot. Kuna Jõelähtme vald on asjas vastustaja, mitte kolmas isik, ei kohaldu HKMS §

108 lg 8 ning valla esindajakulude hüvitamise otsustamisel tuleb lähtuda sellest, kas vallal kui

vastustajal on õigus nõuda kaebajalt menetluskulude hüvitamist. Kohtupraktika kohaselt peavad

haldusorganid olema võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma,

kasutamata advokaadi abi, mistõttu ei ole nende õigusabikulud üldjuhul põhjendatud (vt nt

Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-19-01, 3-3-1-75-03). Selleks, et õigustada halduskohtumenetluses

kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi reeglina olema

haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv (vt nt Riigikohtu lahendeid nr 3-3-1-24-

07 ja 3-3-1-52-07). Praegune vaidlus ei välju Jõelähtme valla põhitegevuse raamest, mistõttu

jäävad Jõelähtme valla menetluskulud HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Oliver Kask

(allkirjastatud digitaalselt)

Villem Lapimaa

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Plaks