4-16-3294/16 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-16-3294 ( ) 2440,16,000043 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo

, Marina Davõdovitš Väärteoasi kaebemenetluses Z.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 11.04.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,16,000043 Menetlusalune isik

Kaitsja Z.P, isikukood xxx, VF kodakondsus, elukoht xxx. Marko Tiirik Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev 15.08.2016 RESOLUTSIOON VTMS § §

132 p 1, 133-135 kohus OTSUSTAS:

Jätta Z.P kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 11.04.2016.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,16,000043 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 23.09.2016.a.

MENETLUSE KÄIK

15.02.2016 koostas avariipolitseinik Uudo Sala 16064 selle fakti kohta, et väärteoprotokolli AB 14 Z.P 04.01.2016 kell 09.00 Ida- Lepa 1-2 juures juhtis

Virumaal, Jõhvi linnas

mootorsõidukit , sõitis teelt välja liiklusmärgi õueala Xxx Xxx reg. nr xxx XXX tegevuspiirkonnast, ei andnud teed, kui see oli kohustuslik vastassuunas liikuvale ja vasakpööret sooritavale Xxx Xxx, tekitades liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitati varaline kahju Xxx Xxxile ja Xxx Xxxale. Sellega rikkus Xxx Xxx

17 lg 3. LS § Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

11.03.2016 koostati väärteoprotokolli nr AB 1416064 rikkumise kirjelduse lisa, mille kohaselt: juhtides mootorsõidukit valis teeoludele (libedus, kõvaks sõidetud lumi) mittevastava sõidukiirjuse manöövri, parempöörde sooritamiseks. Sõidukiiruse valikul ei kohaldanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Ei arvestanud, et valitud kiirus ei ole sobilik pöörde sooritamiseks ning pöördelohutult teisest, vastassuunast sõitvast sõidukist möödumiseks, mille tulemusena libises pöördel vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpööret sooritavat sõidukit Xxx Xxx reg. numbriga xxx XXX põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Sellega rikkus LS § 14 lg 2 ja § 50 lg 3 p 1.

11.04

- ja menetlustalituse .2016 tegi Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev väärteoasjas 2440,16,000043 otsuse, milles pidas tõendatuks poolt LS § 17 lg 3; § 14 lg 2; § 50 lg 3 p 1 toime Z.P

pandud rikkumist ja LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ja määras isikule

223 lg 1 karistusena LS § lg 1 järgi trahviühiku t summas 200 eurot.

25.04.2015 esitas Z.P kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

26.04.2016 esitas kaitsja Marko Tiirik kaebuse nimetatud otsuse peale.

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik ja tema kaitsja

on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada. Kaebajale allkirja vastu tutvustatud väärteoprotokolli kohaselt rikkus ta LS §17 lg.3. Kaebajale ei ole teada, mis menetlusdokument on ilma allkirjata ja kuupäevata valge leht, mis on väidetav väärteoprotokolli lisa ja milles on märgitud mingi liiklusõnnetuse rikkumise kirjelduse lisa ja LS §- d 14 lg.2 ning §50 lg.3 p.l.

Nimetatud leht ei vasta väärteoprotokollile esitatavatele nõuetele: puudub koostamise kuupäev, koostaja nimi ja ametikoht, menetlusaluse isiku andmed, väärteo toimepanemise aeg, ei ole märgitud väärteo kvalifikatsioon ja rikutud õigusnorm (kaebaja ei saa selleks lugeda mingit märget

LS §14 lg.2 ja §50 lg.3 p.l kohta). Ka ei ole kaebajale 11.03.2016 tutvustatud tema, kui menetlusaluse isiku õigusi VTMS §19 järgi. Õigusi, mida kohtuvälise menetleja ametnik peab tutvustama, kuna väidetavalt lisati väärteoprotokollile rikutud õigusnormidena veel LS § 14 lg.2 ja §50 lg.3 p.l, talle ette ei loetud ja nende tutvustamise kohta nii 15.02.2016 väärteoprotokollis kui ka eelpoolnimetatud valgel lehel kaebaja allkiri puudub.

Seega kuulub otsus tühistamisele selles osas, millega väärtegu on kvalifitseeritud LS §14 lg.2 ja §50 lg.3 p.l järgi ning menetlus selles osas tuleb lõpetada olulise väärteomenetlusnormi rikkumise tõttu.

Politseiametniku poolt koostatud liiklusõnnetuse skeem nr.698 ei vasta tegelikkusele.

Liiklusõnnetus ei juhtunud mitte pöördel nagu on märgitud skeemil, vaid kohal, kui kaebaja oli manöövri lõpetanud. See on tõendatud kaebaja poolt kohtuvälisele menetlejale edastatud 39 fotoga, samuti politseiametniku poolt koostatud fototabelitega. Nimetatud fotodelt on samuti näha täpne kokkupõrke koht teelõigul. Liiklusõnnetuse skeemil ei ole märgitud selle teelõigu laius, kus kokkupõrge toimus, on märgitud ainult tee laius Lepa 2 juures, enne pööret. Skeemil ja fotodel kajastatu järgi võivad kaks sõiduautot sellel kohal üksteisest mööduda. Skeemilt ja fotodelt on näha, et kaebaja sõiduk

Xxx Xxx xxx Xxx seisab sõidutee paremal äärel, kuid sõiduauto on kaldunud tee keskele või vasakule

poole. Sõiduauto kaugus omapoolsest teeäärest on tunduvalt suurem, kui xxx Xxx Xxx Xxxl omapoolsest teeäärest.

Kaebaja väitel liiklusõnnetuse skeemi kohapeal ei koostatud, skeemil on koostamise ajaks märgitud 9.55 13.00, seega on teadmata, millal vastav skeem koostati ja millal sündmuskoha -

mõõtmised toimusid. Kaebuse esitajale esitati skeem tutvumiseks alles 15.02.2016. Asjaolu, et skeem võidi koostada hiljem, kui sõidukuid olid juba sündmuskohalt lahkunud, tõendab kaudselt ka asjaolu, et tunnistajate ülekuulamise protokollidesse on märgitud ülekuulamise ajaks 10.20- 10.55, 11.25-11.41 ja 11.45-12.00. Kaebuse esitaja väitel ei sooritanud ta väljasõitu õuealalt, seega on LS § 17 lg.3 rikkumine kvalifitseeritud ebaõigesti. Vastavalt Jõhvi linna kaardile ei ole Lepa tn.2 ristmik, vaid üksnes kerge pööre. Tee oli avarii toimumiskohas üheselt tähistatud, see nähtub nii fototabel 3, fotolt nr.l, kui ka kaebaja poolt esitatutelt. Lisaks märgib kaebaja, et vaidlusalune tee on kahesuunaline ning isegi liiklusmärk ,,õueala lõpp" ei tähenda, et tuleb teed anda vastasvööndis liiklejale. l oli omas teevööndis piisav ru xxx Xxx um liiklemiseks ja ta ei pööranud õuealale sisse, vaid tahtis ilmselt sooritada pööret. Kaebaja on seisukohal, et kohtuväline menetleja oleks pidanud lugema tunnistajate xxx xxx ja Xxx Xxx xx i ütlused ebausaldusväärseteks. Nimetatud tunnistajate ütlustest nähtub, et pale avariid jäi Xxx seisma, aga Xxx Xxx libises veel 1,5-2 m edasi. Nimetatud väide on ümber lükatud kaebaja poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud fotodega, millest nälitub, kus asusid kokkupõrkel viga saanud masinate osad. xx Xxxlt mahakukkunud avariijärgsed osad asuvad tagaratta juures, mis tõendab, et liikus pärast avariid edasi ilmselt ebaõigesti valitud sõidukiiruse tõttu. xx Xxx Kohtuväline menetleja seda ei arvestanud. Kaebaja väitel on otsuses väärteo kirjeldavas osas ebaõigesti märgitud kaebaja rikkumiseks LS §17 lg.3 koosseisuvälised asjaolud, s.o. ebaõigesti valitud sõidukiirus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Menetlusalune isik Z.P andis ütlusi, et hakkas liikuma Lepa tänavalt Jõhvist väljasõidu suunas ning Lepa 1 ja Vilde poe juures pööret lõpetades sattus tema ette xx Xxx. Ta toitis juba õuealalt välja, liikus oma reas, sooritas parempööret. Kiirus oli umbes 10 km/g, oli libe. Järsku märkas enda ees vastu liikuvat t ja toimus kokkupõrge. Ta pidurdas ja võttis xx Xxx maksimaalselt paremale. Pidurdusmaa oli umbes 75-80 cm. Kokkupõrget ei suutnud vältida, kuna teine auto tuli päris suure kiirusega ja ei treinud midagi, et tema sõidureast väljuda. Tema täitis kõiki eeskirju. Kaebusele lisatud fotod on tehtud poja poolt samal päeval ja osa fototsid tegi tema ise hiljem.

Tunnistaja Uudo Sala andis ütlusi, et 04.01.2016 sai kell 9 paiku hommikul väljakutse Lepa tee lõppu. Teel oli paralleelselt 2 sõiduautot peale pööret ja õueala märgi lõpust väljas. xx suundus Lepa tn poole ja Xxx he tn suunas. Xxxil oli vigastatud esimene vasak oli suunaga Veski või Va nurk ja xx-l esimese vasaku ratta juures poritiib. Alustas sündmuskoha vaatlusega, küsitles juhte, fotografeeris, mõõtis. Kuna pooled kokkuleppele ei jõudnud, kutsus pooled jaoskonda tunnistuste andmiseks. Xxx xxil oli õue alat väljasõites kohustus anda teed. l puudus pirudusjälg, oli saanud löögi faktiliselt seisvas seisundis. ügi eest vasakult poolt ja auto polnud sellest xx-l kukkus maha pr kohast edasi liikunud. Xxx lt edasi, seega ei vastanud Xxxi kiirus i jäljed viisid kokkupõrke koha teeoludele. Pidurdus tehti väga järsult ja tagumised rattad blokeerisid, see viis avarii tekkimisele, kuna rattal kadus teega kontakt ära. Skeemi mustand tehtud kohapeal, märgitud mõõdud ja asetused. Skeem koosta Xxxi kiirus oleks tud hiljem jaoskonnas. Avarii toimus pöörde lõpus. Kui olnud väiksem, oleks ta saanud st mööduda. Autost teeservani oli umbes 40 cm. Xxx

Tunnistaja Xxx Xxx tema oli xx Xxx xx andis ütlusi, et roolis, kõrval istus . Sõitis Säästumarketi taga Jõhvist väljasõidu poole Tallinn – le. Säästumarketi taga pöörde sooritamisel sõitis Narva mnt-

neile sisse Xxx Xxx Xxx sisse. Xxx . Märkas it, kui alustas pööret, pidurdas ja siis sõitis sõitis

kiirest, õue alal nii ei sõideta. Kokkupõrke momendil tema auto praktiliselt seisis. Kui ta oleks sõitnud õige kiirusega, oleks saanud üksteisest mööda. Tema auto seisis paigal pärast kokkupõrget, Xxx libises edasi.

Tunnistaja xx xx hetkel Xxx andis ütlusi, et tema oli avarii i autos. Nad sõitsid Jõhvis kaupluse taha, et seal Tallinn Xxx

– Narva maanteele sõita. Pöördel tuli neile vastu auto. võttis paremale, kuid Xxx Xxx sõitis neile sisse. Kokkupõrke momendil praktiliselt seisis ning peale kokkupõrget edasi ei liikunud. Xxx liikus edasi.

Kohtuistungil avaldati (lk. 24-25), mille kohaselt sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemiga 04.01.2016 kell 09.00 - xx Xxx reg. nr xx

Jõhvis Lepa 1 2 maja juures toimus liiklusõnnetus XXX ja Xxx Xxx reg. nr xx vahel. Xxxl on vigastatud esimene vasak poritiib ja juhipoolne uks. XXX

Xxx Xxx il on nähtavad esi põrkelaua vasaku nurga ja vasaku suunatule vigastused. On näha i pidurdusjälgi.

Kohtuistungil avaldati fototabel (lk. 28-32).

Kohtuistungil avaldati Z.P karistusregistri andmed (lk 43), mille kohaselt puuduvad tal kehtivad karistused.

Kohtuistungil avaldati kalkulatsioon Xxx Xxx 48-56),. remonditööde maksumuse kohta (lk.

Kohtuistungil Xxx Xxx B-kaart (lk 57 avaldati sõiduauto ).

Kohtuistungil avaldati Z.P xx ja xxx -59). sõiduki parkimiskaart (lk 58

Kohtuistungil avaldati sõiduki liikluskahjude kontrolli leht (lk 69) xx Xxx kohta.

Kohtuistungil avaldati nid (lk 72-77). tänavaplaa Kohtuistungil avaldati kaebuse esitaja poolt esitatud fotod.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõend nanud tõend eid ja siseveendumuse kohaselt hin eid nende kogumis, leiab, et Z.P

kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS - § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

Menetlusaluse isiku kaitsja on , et kohtueelses menetl väitnud uses olid rikutud väärteomenetluse normid väärteoprotokolli koostamisel ja sündmuskoha vaatlusel.

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga.

VTMS § 68 lg 2 kohaselt kui protokolli koostades tuleb tõendusteavet täiendada või muuta väärteo kvalifikatsiooni, täiendadakse protokolli.

Käesolevas väärteoasjas on väärteoprotokoll koostatud 15.02.2016 PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrulli- Asja ja liiklusjärelevalve talituse avariipolitseiniku Uudo Sala poolt.

materjalidest tuleneb, et kohtu e mene ekkinud vajadus protokolli välis tluse käigus on t täiendada tõendusteave ja väärteo kvalöifikatsiooni osas, seoses millega on menetleja poolt vätreoprotokoll täiendati. Menetleja on koostanud väärteoprotokolli lisa (tl 26), mis on edastatud menetlusaluse isikule 11.03.2016 allkirja vastu.

RKKK 3-1-1-68-08 lahendis on märgitud, et Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse.

Kõnealuse väärteoasja materjalidest, menetlusaluse isiku ütlustetst, esitatud kaebusest tuleneb, et väärteoprotokolliga oos täiendusega) on määratletud menetlusese ja menetlusalu (k ne isikule on aru saadav, milles teda süüdistatakse.

Seega ei ole kohtu hinnangul väärteomenetlusenorne rikutud väärteoprotokolli ja selle lisa koostamisel.

Samuti kaitsja ja menetlusaluse isiku väitel ei vasta liiklusõnnetuse skeem tegelikkusele, ei ole teada, millal skeem ja sündmuskoha vaatlus koostatud.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, menetleja politseitöötaja Uudu Sala, andis ütlusi, et vahetult sündmuskohal olid vajalikud tegevused sündmuse asjaolude fikseerimiseks teostatud

kantud ja mustandisse. Protokoll ja skeem on koostatud politseijaoskonnas ja sinna on kantud kõik mõõdud ja asetused. v

Kohus ei näe äärteomenetlusenormide rikkumisi sündmuskoha vaatlusel ja protokolli koostamisel, kuna menetleja tegevus ei ole vastuolus KrMS § 83, 87 sätetega.

Asjaolu, et menetlusalune isik ega kaitsja ei ole võus sündmuskoha vaatlusprotokollis ja skeemil kajastatud andmetega, et tähenda, et protokoll ja skeem ei vasta tegelikkusele. Kohtul puudub alus kahelda menetlusdokumentides sisaldava teabega, kun dmuskoha vaatlusel ja dokumentid a sün e

koostamisel ei ole menetleja poolt menetlusnorme rikutud ja sisaldav teave on kooskõlas teiste kogutud tõenditega – fototabelitega, menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodega ja tunnistaja Uudo Sala ütlustega.

Seega ei ole kohtu hinnangul väärteomenetlusenorne rikutud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja skeemi koostamisel.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõig tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist i

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohus on seisukohal, et kohtuistung -56, 72-77 ja il avaldatud dokumendid leheküljedel 48 menetlusaluse isiku poolt esitatud fotod, mis olid tehtud hiljem, peale avarii nr 1-10, ei oma –

tõenduslikku tähtsust antud väärteoasjas. Leheküljedel 48-56 on toodud menetlusaluse isiku sõiduki remondi kalkulatsioon, leheküljedel 72 77 inertetist väljavõte ja „Kohtla Järve linna

- -

krundide plaan“, mis annavad üldist ülevaadet majade ja tänavate asendi kohta, kuid antud dokumendid ei anna teavet tõenduseseme asjaolude kohta ja kohus jätab need tõendikogumi st välja. kokkupõrge hetkel andmeid Fotod nr 1-10 on tehtud hiljem peale avarii ning nad ei kajasta teeolustiku, ilmastuku ja sõidukite asendi kohta. Üldne tee ja pööre vaade on näha ka fototabelist - ja teistest menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodest. Fotod nr 1-10 jätab kohus ka tõendikogumist välja

Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid – ütlusi, tunnistaja Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx te

uuritud kirjalike tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tuttavad menetlusaluse isikuga, nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Tunnistaja Uudo Sala on avariipolitseinik, kes käib sündmuskohal ja fikseerib olukorra. Tunnistajad Xxx Xxx ja xx xx viibisid aga kokkupõrkes osalnud sõidukis Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused on xx Xxx.

usaldusväärsed, ütlustes puuduvad vastuolud tõendamiseseme asjaolude kohta, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega.

Tunnistajate Xxx Xxxi ja xx xx tlustest tuleneb, et Xxx Xxx oli xx Xxx xx. ü roolis, kõrval istus

Sõiduk sõitis umbes 10 km/h. alustas pööret, märkas xx Xxx Kui xx Xxx

Xxx Xxx Xxxit, mis

sõitis kiiresti. Sel momendil pidurdas ja siis sõitis sisse. Kokkupõrke Xxx Xxx Xxx xx Xxx

momendil Xxx Xxx auto praktiliselt seisis Xxx ning peale kokkupõrget edasi ei liikunud, kuid libises edasi.

Tunnistajate Xxx Xxxi ja xx xx ütlusi kinnitavad sündmuskoha vaatluprotokoll, sündmuskoha vaatluprotokolli lisa - fototabelid ja fotod.

Fotod xx Xxx el fototabelil 1, 4, menetlusaluse isiku poolt esitatud fotodel 2,4,15,16,17, on näha, et vakasu esiratta juures on lumi peale sellest autos kukkunud praht ja väikesed detallid. Sellest võib järeldada, et praht ja väikesed detallid kukusid kokkupõrge et sõiduk momendil ja xx Xxx peale kokkupõrget seisis ja Xxx liikus edasi.

Fototabelil nr 5 on näha, et a jäljel, millest järeldub, et peale xx Xxx parem esitrattas ei asu ratt pokkupõrget auto esipoot lihkus nakute paremale ja jäi seisma.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, skeemilt, fototabelist 1 ja fotodelt nr 3, 9 on häha, et xx Xxx sõitis oma sõidurajal ja ohu ilmnemisel kohe peatas auto.

Sündmuskoha vaatlusprotokollist, fototabelist ja fotodelt selgub, et peale avarii seisavad autod iga oma sõidurajal, ja nende vahel on veel

44 m vahe. Seega, arvestades, et enne kokkupõrget 0, xx Xxx

seisis või väga aeglaselt sõitis ja peale kokkupõrget ta ei liikunud, järeldub, et enne avarii auto asus samal kohal, kus oli sündmuskoha vaatlusel. Sõiduauto Xxx on muutunud oma aset xx Xxx suhtes, sest liikus edasti ja alles pärast hakkas seisma. Asjaolu, et autode vahel vaatlusel on 0,44 m vahe ja ka on ruumi sõiduauto paremast küljest, võib järeldada, et sõidukitel oli võimalus Xxx üks mööda sõita. teisest

Tunnistaja Udo Sala ütluste kohaselt, olles sündmuskohal, oli häha, et l puudus pirudusjälg, xxauto oli saanud löögi faktiliselt seisvas seisundis. xx-l kukkus maha prügi eest vasakult poolt ja auto polnud sellest kohast edasi liikunud. Avarii toimus pöörde lõpus. i jäljed viisid Xxx kokkupõrke kohalt edasi. Vaatluse hetkel tuvastatud olukord ja jäljed viisid tunnistaja järelduseni, et Xxxi kiirus ei vastanud teeoludele, pidurdus tehti väga järsult ja tagumised rattad blokeerisid, see viis avarii tekkimisele, kuna rattal kadus teega kontakt ära. Kui Xxxi kiirus oleks olnud väiksem, oleks ta saanud st möödud Xxx a.

Kohtu hinnangul tunnistajate ütlused koostoimes dokumentaalsete tõendiga saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks.

Kohus ei loe menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseteks kuna ütlused on vastuolus teiste kogutud tõenditega (tunnist ütlustega ja muude kirjalike tõenditega) ajate Uudo Sala, Xxx Xxxi ja xx xx ning kohus kõrvaldab menetlusaluse isiku ütlused tõendite hulgast. Kohtu hinnangul menetlusaluse isiku ütlused on end õigustatavad ning antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Z.P 04.01.2016 kell 09.00 Ida-

Virumaal, Jõhvi linnas Lepa 1 2 juures juhtis mootorsõidukit - Xxx Xxx reg. nr xx ning XXX

parempöörde sooritamisel libises pöördel vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpööret sooritavat sõidukit , mille tagajärjel toimus sõidukite kokkupõrge. Xxx Xxx reg. numbriga xx XXX

Z.P-le heidetakse ette, et tema rikkus LS § 14 lg 2, § 17 lg 3, § 50 lg 3 p 1 sätteid ning seega pani toime LS § 223 ettenähtud väärteo.

Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt i Liiklusseaduse § 17 lg 3 kohaselt Liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 kohaselt

Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud (tunnisdtajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabelitega ja menetlusaluse isiku poolt esitatud fotod), et Z.P dest 3, 18 tuleneb, et umbes sõitis välja õuealalt. Skeemist, fototabelist nr 2 ja foto ühe kahe meetri kaugusel kokkupõrke kohast asub liiklusmärk „õueala“. Menetlusaluse isiku -

arusaamise kohaselt, kokkupõrke kohal olev liiklusmärk „õueala“ juba ei kehtinud. Kohus nõustub, et kokkupõrke kohal ei kehtinud piirangud, milliseid nõuab osutusmärk nr 573 „õueala“

(nt sõidukiiruse piirang, jt.), kuid antud kohal kehtib LS § 17 lg 3 sätestatud nõue õuealalt sõites -

peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. Antud kohas ei ole teiste liikluskorraldusvahendiga tee andmise kohustus reguleeritud, seega kehtib LS § 17 lg 3 tulenev kohustus. See tähendab, et LS

§ 17 lg 3 sätestatud kohustus kehtib mitte liiklusmärgi mõjupiirkonnas, vaid selle ületades ja vahetult peale ületamist. Väärteoasjas on tuvastatud, et kokkupõrge toimus kohe pärast Z.P poolt liiklusmärgist mööda sõitmist, st et õuealalt välja sõites, ning Z.P pidi andma teed teisele liiklejale

s asjas vastassuunas liikuvale ja

– kõnealuse

vasakpööret sooritavale sõidukile Xxx Xxx. Seega kohus loeb tuvastatuks, et Z.P tegudes on LS § sätestatu rikkumine.

17 lg 3

Samuti kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et avarii toimus talveajal, kui teedel oli palju lund ning sellega liikumine oli raskendatud. Isegi arvestades, et Z.P rikkus LS § 17 lg 3, oli kohtu hinnangul võimalus autodel üksteisest mööda sõita, mida kohus kirjeldas varem. Arvestades asjaolu, et ohu ilmnemisel ei saanud Z.P autot peatuda, ei suutnud ohutult pööret sooritada ja et peale kokkupõrge liikus auto edasi, asub kohus seisukohale, et

Z.P ei valinud kiirust vastavalt olukorrale, kiiruse valikul ei arvestanud teeolusid, ilmastiku tingimusi, seega rikkus ta ka LS § 50 lg 3 p 1 LS § 14 lg 2 ja .

Liiklusseduse § 223 lg 1 sätestab: Mootorsõiduki , maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on - -

tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 223 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutu

nnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 223 objektiivsed tunnused seisnevad juhi poolt liiklusnõuete rikkumisega kahju tekitamises.

Kohtulikul uurimisel on leidnud kinnitust, et Z.P rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § § 50 lg 3 p 1 järgi. Liiklusseaduse rikkumise tagajärjel toimus autode

17 lg 3 ja

kokkupõrde ja teistele isikutele – autojuhile Xxx Xxxile ja auto omanikule Xxx xx, oli tekitatud varaline kahju (tl 25, 69). Seega Z.P oma tegudega on täitnud väärteo Liiklusseduse § 223 lg 1 järgi objektiivne koosseis.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et Z.P 04.01.2016 kell 09.00 Ida-

Virumaal, Jõhvi linnas Lepa 1 2 juures juhtis mootorsõidukit , sõitis teelt - Xxx Xxx reg. nr xx XXX välja liiklusmärgi õueala tegevuspiirkonnast, ei andnud teed, kui see oli kohustuslik vastassuunas liikuvale ja vasakpööret sooritavale . Juhtides mootorsõidukit valis teeoludele Xxx Xxx

mittevastava sõidukiirjuse manöövri, parempöörde sooritamiseks. Sõidukiiruse valikul ei kohaldanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks. Ei arvestanud, et valitud kiirus ei ole sobilik pöörde sooritamiseks ning pöördelohutult teisest, vastassuunast sõitvast sõidukist möödumiseks, mille tulemusena libises pöördel vastu vastassuunas liikuvat ja vasakpööret sooritavat sõidukit Xxx

Xxx reg. numbriga xx

XXX põhjustades sellega varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustamisega tekitati varaline kahju Xxx Xxxile ja Xxx Xxxale.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

Z.P täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § järgi kaudse

223 lg 1 tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Z.P kui Jõhvi linna elanik, oli teadlik liklusmärgi nr 573 „õueala“ olemasolust sõiduki autoju , hina ei olnud

tähelepanelik enda poolt valitud kiiruse koha, valesti arvestanud ilmastikku, teeolusid ja enda kogemust sõidukiiruse valimisel, kuid juhiloa saanud ja Liiklusseaduse s d isikuna pidi ätteid teadnu

arvestama k nimetatud asjaolusid ja pidi pidama õiki vähemalt võimalikuks, et LS sätete mitte täitmine võib viia likklusõnnetuseni.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et Z.P pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

LS § lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni trahviühikut ehk summas 1200 eurot, aresti

või juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 50

200 eurot, mis on trahviühikut ehk summas keskmises liselt madalamas

t määrast olu määras.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 06): „13.1 Klassikalise -1-1-43-

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19).

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise kaudse tahtlusega, kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Isikul puuduvad kehtivad karistused. Kohtu hinnangul Z.P madal ning süü tase on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest määrast oluliselt madalamas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 2

00 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud k .04.2016 aebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 11 otsus väärteoasjas 2440,16,000043 muutmata.

Kohtunik Larissa Prokopenko