2-16-4238/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-4238 Tsiviilasi Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend

4. aprilli 2016. a Viru Maakohtu kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Jaak Reinomägi määruskaebus riigi õigusabi andmise määruse peale Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: Jaak Reinomägi (isikukood XXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON 1. Jätta Viru Maakohtu 4. aprilli 2016. a määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. Jaak Reinomägi esitas 16. märtsil 2016. a Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks.

J. Reinomägi märkis taotluses, et vajab õigusabi käskkirja vaidlustamiseks, millega tunnistati kehtetuks tema paigutamine avavanglasse.

MAAKOHTU LAHEND

2. Viru Maakohus jättis 4. aprillil 2016 määrusega taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel. Maakohus leidis, et taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 12 lg 1 p 2 kohaselt peab riigi õigusabi taotluses olema märgitud probleemi kirjeldus, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse. Vastavalt RÕS § 12 lõike 1 punktidele 4 ja 5 peab taotluses olema märgitud põhjendus, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks ning milline on asjast taotlejale tulenev võimalik kasu. Kohtute infosüsteemist nähtub, et taotleja on esitanud tsiviilkohtule 121 taotlust/kaebust tsiviilasjades. Kui taotleja oli võimeline esitama tsiviilasjades kaebuseid/taotluseid, siis on taotleja võimeline koostama ka käskkirja vaidlustamise vaiet. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks. Vaidlustes, mis on õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma, ei vaja menetlusosaline juriidilise haridusega esindajat ning neil juhtudel võib kohus jätta menetlusosalise riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Maakohus tuvastas, et taotlusest ei nähtu probleemi eripära. Samuti ei nõua käskkirja vaidlustamine juriidilisi teadmisi. Kohtuasjade registri (KIS) andmetel on taotleja enda poolt koostatud kaebusi erinevate kohtute menetluses kokku 802. Seega omab taotleja piisavalt teadmisi ja kogemust, et oma õigusi ise kaitsta. Maakohus juhtis tähelepanu asjaolule, et taotleja märkis oma taotluses, et talle on määratud riigi õigusabi korras kaitsja Villy Lopman. Seega on taotleja õigused kaitstud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

3. Viru Maakohtu 4. aprilli 2016. a määrusele esitas Jaak Reinomägi määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistamist ning uue lahendi tegemist, millega rahuldatakse riigi õigusabi taotlus ning tagatakse käskkirja osas kaebeõigus. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on ekslik maakohtu väide, et kuna määruskaebuse esitaja on esitanud 121 taotlust ja kaebust, siis määruskaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi; 2) rikkus maakohus võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna määruskaebuse esitaja on kinnipeetav ning see tõttu puudub riigil õigus pidada kinnipeetavat isikuks, kes on võimeline ise enda õiguste eest seisma; 3) rikkus maakohus riigi õigusabi taotlust rahuldamata jättes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47 ning Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitust Rec(2006)2 „Euroopa vanglareeglistiku kohta“ preambuli p 23; 4) ei ole asjakohane maakohtu väide, et määruskaebuse esitajale on juba määratud riigi õigusabi korras esindaja Villy Lopman. Antud juhul on riigi õigusabi korras määratud esindaja määratud määruskaebuse esitajat esitama teises asjas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus jätab maakohtu lahendi resolutsiooni muutmata, kuid muudab TsMS § 659 ning § 657 lg 1 p 21 alusel maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruskaebuse esitaja taotlust rahuldada.

5. Ringkonnakohus palus määruskaebuse esitajal täita riigi õigusabi taotluse vormi, kus nähtub, milles seisneb rikkumine, mille vaidlustamiseks riigi õigusabi soovitakse, ja riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise. Määruskaebuse esitaja täitis nõutud vormid. Riigi õigusabi taotluse kohaselt palub määruskaebuse esitaja riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ning kohtus. Samas nähtub asja materjalidest, et määruskaebuse esitaja on soovinud vaidlustada käskkirja, millega tunnistati kehtetuks tema paigutamine avavanglasse. TsMS § 1 järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Käskkirja näol, millega otsustatakse isiku paigutamine või paigutamata jätmine avavanglasse, ei ole käsitletav tsiviilasjana, mida on võimalik vaadata läbi tsiviilkohtumenetluses. Jaak Reinomäe riigi õigusabi saamise taotluse alusel tuleb asuda seisukohale, et isikul puudub tsiviilkohtumenetluses kaitstav õigus, mille kaitsmiseks isik taotleb õigusabi. Kuna RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel ei anta taotlejale riigi õigusabi, kui tal puudub õigus, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, siis ringkonnakohus jätab Jaak Reinomäe taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi