1-05-1244/55 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-05-1244

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-05-1244 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid vangistusest tingimisi D.P Põdra enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.P , isikukood , Eesti Vabariigi XXX kodanik, idus, elukoht xxxx põhihar

Karistuse kandmise algus 15.02.2006 25.05.2020 ja lõpp

RESOLUTSIOON

Vabastada temale Viru Maakohtu 15.02.2006 D.P otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumisk ontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, 78 p 2 määrata D.P Põdrale katseaeg kuni 25.05.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada D.P

kuuks kriminaalhooldaja . käitumiskontrollile

Kohustada

ajal - D.P Põtra käitumiskontrolli järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada ajal 2,4,7 tatud D.P Põtra käitumiskontrolli järgima KarS § 75 lg 2 p sätes järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala

Eesti

jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata

, v.a lähisugulased.

Määrata D.P kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada

D.P karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas .08.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava

id D.P Põdra vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

D.P kannab käesoleval ajal karistust

Viru Maakohtu 15.02.2006 kohtuotsuse kohaselt, millega

karistuseks

15 aastat v ta mõisteti süüdi KarS § 114 p 6 järgi ja mõisteti angistust, KarS § karistuseks

1 aasta vangistust j

lg 2 p 4,7 järgi ning mõisteti a KarS § 203 järgi ning karistuseks

mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ning

liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka vahi all viibitud aeg alates 27.05.2005 kuni 14.02.2006, s.o 8 kuud ja 19 päeva, millise ajavahemiku võrra vähendati ärakandmisele kuuluvat liitkaristust. D.P Põdral kuulub lõplikult ärakandmisele 14 aastat 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.02.2006.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 2 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab mõrva (teise süüteo varjamise või selle toimepanemise isik hõlbustamise eesmärgil), varguse (grupis) ning asja rikkumise ja hävitamise toimepanemise eest.

Kuritegu on toime pandud materiaa

lse kasu saamise eesmärgil ning alkoholijoobes olles. Kuriteod on muutunud raskemaks, lähtudes vägivaldsuse raskusastme suurenemisest. Nimelt varasemalt on isik toime pannud varguse, seejuures vägivalda kasutamata, kuid praeguse kuriteoga põhjustati lisaks materiaalsele kahjule ka teise isiku surm. Vangistuse jooksul on kinnipeetav lõpetanud põhikooli osalenud kunstiringi töös olnud hõivatud majandustöödel , ,

koristajana ja toidujagajana ning ja AS Eesti Vanglatööstuse pesumajas abitöölisena komplekteerimistsehhis. Agressiivsuse asendamise Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „ treening , Pereja paarisuhte Usk ja “ „ vägivalla vähendamine“, sõltuvusvõõrutusprogrammid „ teadmine , “ „Igapäevane valik“ ning taastava õiguse programmi „ “

Tee . Alates 12.01.2015

paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas ning alates 20.05.2015 töötab väljaspool vanglat xxxx xxxx töölisena. Talle on kaheksal korral võimaldatud lühiajalisi väljasõite lähedastega suhete säilitamise eesmärgil, lisaks on ta külastanud Töötukassat ja PPA Ida prefektuuri -kaardi taotlemisega. Alates 19.04.2015 on tal lubatud Jõhvi bürood seoses ID osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 aastat 7 kuud ning

3 aastat 8 kuud vangistust. kanda jääb tal veel enam kui

Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus.

Kinnipeetav asuks võimaliku vabanemise korral elama aadressile xxxx. Tegemist on 2- korruselise 4 toaga eramajaga, mis kuulub tema kasuvanaisale. Käesoleval ajal elavad majas kinnipeetava ema, ema abikaasa ja kasuvanaisa, kes kõik on nõus, et kinnipeetav sinna elama asub. Põhihariduse on isik omandanud vangistuse jooksul. Erialane kvalifikatsioon kinnipeetaval puudub. Enne vangistust oli isik ametlikult tööga hõivatud, seevastu enamik töökohti vabaduses on olnud mitteametlikud. Vangistuse jooksul on kinnipeetav olnud pidevalt tööga hõivatud ning on . seda ka käesoleval ajal. Isiku sõnul on tal vabanemisjärgselt võimalik töötamist jätkata xxxx Käesoleval hetkel saab ta isiklikku töötasu ning oskab majanduslikult toime tulla. Kinnipeetava ema ja ema abikaasa töötavad ning on nõus teda vajadusel majanduslikult toetama. K-Raha andmetel on kinnipeetaval 03.08.2016 seisuga rahalised nõuded tasutud. Vabanemisfondi on hoiustatud 1290 eurot.

Kinnipeetava l

ähisuhtevõrgustiku moodustavad ema, ema elukaaslane, kasuisa suguvõsa ja teised sugulased. Lähedased ootavad kinnipeetavat koju ja on valmis talle igati toeks olema. Omavahel suheldakse telefoni ja lühiajaliste väljasõitude teel. Kuriteod on toime pandud grupis, mis viitab suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolule, kuid kuriteokaaslastega isik oma sõnul enam ei suhtle. Kinnipeetav teadvustab, et varasemalt oli mõjutatav teiste poolt, kuid vanuse ja ajaga on see kadunud. Isik ei poolda riskivat elustiili. Viimane kuritegu on sooritatud alkoholijoobes ning isik teadvustab selle mõju käitumisele. Lisaks on teda väärteokorras karistatud kahel korral lkoholiseaduse § 70 alusel. Vangistuse jooksul a on kinnipeetav muutvaid sotsiaalprogramme. Isik on läbinud mitmeid sõltuvuskäitumist motiveeritud hoiduma alkoholist ning oma al alkoholi tarvitamise osas nulltolerants. sõnul on t Narkootikumidega ei ole probleeme esinenud. kaotust Vägivaldset käitumist, enesevalitsuse igapäevaselt ei nähtu. – lühiajalised kui Tulevikuks on kinnipeetaval reaalsed plaanid nii pikaajalised, mis on seotud -vaenulikke töötamise ja perekonna loomisega. Kuritegelikke hoiakuid ei ole täheldatud. Temaga töötava personali osas on isik positiivse suhtumisega, mõistab nende vajalikkust. Varasemalt teda käitumiskontrollile ei ole allutatud, kuid ta teadvustab selle olulisust õiguskuulekusele suunamisel. Kinnipeetava puhul on ohu ilmnemise tõenäosus kõige suurem, kui isik jätkab alkoholi tarvitamist, viibib negatiivset mõju avaldavas seltskonnas ja soovib saada materiaalset kasu. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 31%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 22%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla kinnipeetava D.P Põdra tingimisi enne tähtaega vabastamist. Vangla teeb ettepaneku määrata D.P Põdrale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 25.05.2020, ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata D.P Põdrale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses mär Põdra lähisuhtevõrgustikk gib, et D.P u kuuluvad tema ema L S, ema elukaaslane R S, kasuvend. kasuisa isa, kasuõde oma perega ja Omavahelised suhted on head ja toetavad. Vangistuse ajal on suheldud nii telefoni, lühiajaliste kokkusaamiste ootavad kinnipeetavat koju ja on valmis talle kui väljasõitude teel. Lähedased igati toeks olemas. Konkreetseid isikuid, kes vabaduses negatiivset mõju võiksid avaldada, ei ole teada. Maja aadressil xxxx, kuhu D.P P kuulub kasuvanaisa

õder saab vabanedes elama asuda, K S. nemise korral garanteerib xxxx koha. Võimaliku ennetähtaegse vaba D.P Põdrale töö Töökoht asub xxxx ja D.P asuks Ema ja ema abikaasa töötavad ning

xxxx ametikohale.

on nõus kinnip D.P eetavat vajadusel materiaalselt toetama. Juhul kui kohus leiab, et D.P peaks vabanema tingimisi ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata isikule tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest katseaeg ära ja käitumiskontroll kandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 25.05.2020 pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohustada isikut täitma KarS §

75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi.

D.P ise soovib vangistusest tingimisi . enne tähtaega vabaneda Tööle jääks ta sinna, kus praegugi t , aga kodus on olemas tra eni öötab. Töökoht asub xxxx nspordivahend tööl käimiseks. S kuni tal juhtimisõigust ei ole, oleks juhiks kasuisa. Ta on endale selgeks teinud, et tema jaoks alkoholi ei ole. Ta on alkoholiga oma elu ära rikkunud. Narkootikumidesse suhtub ta negatiivselt. Ta on näinud inimesi, kes neid tarvitavad ja tema selliseks muutuda ei taha. Ise ei ole ta narkootikume kunagi tarvitanud. roll. Ta teab, Ta on kuulnud, mida tähendab käitumiskont et kui kohus ta vabastab, on katseaeg 4 aastat ja käitumiskontroll 2 aastat. Kui ta kohustusi ja kontrollnõudeid ei täida, siis on kriminaalhooldajal õigus teha kohtule erakorraline ettekanne ja ta tagasi vanglasse saata. Nende inimestega, kellega ta suhtles enne vangistust, ei ole ta enam suhelnud. Ta on aru saanud, millest ta on ilma jäänud. Kedagi teist peale enda selles süüdistada ei ole.

Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et

tingimisi ei soovi võtta osa D.P Põdra enne tähtaega vangistusest vabastamise

Viru Vangla poolt küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub 04.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur kinnitab, et ei seisa vastu vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule D. Põdra tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kinnipeetava käitumises vangistuses on mitmeid positiivseid asjaolusid Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknemine, – majandustöödel vanglas koristajana ja abitöölisena ning väljapool vanglat xxxx xxxx töölisena töötamine, sotsiaalprogrammide "Agressiivsuse asendamise treening", "Pereja paarisuhte vägivalla vähendamine" ning sõltuvusvõõrutusprogrammi "Usk ja teadmine" läbimine, temaga töötava personali osas positiivne suhtumine, jumalateenistustel osalemine jm, mis viitavad sellele, et süüdimõistetu on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik vähendada kriminaalhooldusele allutamisega ja käitumiskontrolli kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. s Käitumiskontrolli aja jooksul aaks D. Põdral jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli 24 kuu kestel. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt karistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Ennetähtaegse vabanemise mõte ongi see, et vabanenu jääb kriminaalhooldaja järelevalve alla: ta peab oma tegemistest aru andma, ta on nähtaval ja raskuste ilmnedes on lootust õigel ajal reageerida.

Prokurör möönab, et kuriteo tehiolude arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel väga oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust enesearendamisega a positiivse käitumisega näidata, et ta on j vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Järelevalve all olemine aitaks endisel kinnipeetaval püsida õigel teel, samuti oleks õimalik teda resotsialiseerumisel v aidata. eelmainitud iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste Prokurör nõustub valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse osas. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur D.P Põdra vangistusest tingimisi nnetähtaegset vabastamist isiku taasühiskonnastamise e huvides.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuul

anud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.P Põdra võib vangistusest ti ngimisi enne tähtaega vabastada ning seda vaatamata sellele, et ta kannab muuhulgas karistust esimese ras . Vangistuse jooksul on isik omandanud kusastme eluvastase kuriteo, s.o mõrva eest põhihariduse ning läbinud mitmeid erinevaid sotsiaal ja sõltuvusvõõrutusp - rogramme. Kinnipeetaval o

1 kehtiv distsiplinaarkaristus, n küll kuid see ei ole määratud raske rikkumise eest. Alates 12.01.2015 paikneb kinnipeetav Viru Vangla avavanglaosakonnas. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetav on olnud hõivatud vangla majandustöödel ning käesoleval ajal töötab väljaspool vanglat , kus saab töötamist jätkata

xxxx k Vabanemisel on isikul olemas elukoht ning a pärast vabanemist. lähedased, kes on valmis teda igati toetama. Vabanemisfondi on hoiustatud 1290 eurot, mis võimaldab esialgset toimetulekut. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt üldse võimalust karistuse kandmise ajal õiguskuuleka käitumisega ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Kohtu hinnangul tuleks

ne ja hoiakud on D.P Põdrale anda võimalus näidata, et tema käitumi vangistuses viibitud enam kui 10 aasta jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. kohtu hinnangul veelgi Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada,

määrates D.P Põdrale katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 25.05.2020 ning allutades ta käitumiskontrollile 24 kuuks KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud ning pannes talle kohustus . ed Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid tingimustel. kannab selle ära kergematel

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik