3-14-52871/127 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

22.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-14-52871

Haldusasi

SL kaebus Tallinna Vangla vastu nõuetele mittevasta-

vate kinnipidamistingimustega tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks.

Menetlusosalised

Kaebaja – SL

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 ja 03.08.2016 määru-

sed

Menetluse alus ringkonnakohtus

SL 29.07.2016 ja 23.08.2016 määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada SL 23.08.2016 määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-52871.

Ennistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse esitamise

tähtaeg.

3. Rahuldada SL 29.07.2016 määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrus haldusasjas nr 3-14-52871

osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami-

seks summas 1356 eurot. Jätta Tallinna Halduskohtu 12.05.2016 määrus haldusasjas nr

3-14-52871 muutmata osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mitteva-

ralise kahju hüvitamiseks 1356 eurot ületavas osas. Saata asi Tallinna Halduskohtule

menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse p-de 1 ja 2 peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 206 lg 2 ls 2). Määruse p-de 3 ja 4

peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Tallinna Vanglas registreeriti 31.07.2014 kinnipeetav SL 28.07.2014 taotlus (I kd, tl 5)

mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema alandava ja ebainimliku kohtlemisega alates

3-14-52871

2(7)

aastast 2007. Tallinna Vangla tagastas 12.09.2014 vastusega (I kd, tl 6-9) kahjunõude ajava-

hemike 06.07.2006-25.07.2008, 31.10.2008-17.09.2009 ja 27.04.2010-04.05.2010 osas läbi-

vaatamatult ning jättis ajavahemike 03.01.2012-24.09.2012 ja 21.01.2013-30.07.2014 osas

kahjunõude rahuldamata.

Tallinna Vanglas registreeriti 14.10.2015 SL 12.10.2015 taotlus (III kd, tl 7) mittevaralise

kahju hüvitamiseks seoses kinnipidamistingimustega juunist kuni oktoobrini 2012 ja alates

aprillist 2013. Tallinna Vangla jättis 15.12.2015 vastusega (III kd, tl 15-16) taotluse rahulda-

mata.

2. SL esitas oma lepingulise esindaja v.adv Denis Piskunovi vahendusel Tallinna Haldus-

kohtule 21.11.2014 kaebuse (I kd, tl 3-4) Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitami-

seks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kaebaja esitas 15.05.2015

kaebuse täienduse (II kd, tl 1-4).

3. Kaebaja esitas halduskohtule 05.01.2016 taotluse (III kd, tl 24; tõlge tl 26) saata kõik

vastused tema uuele aadressile XXX seoses asjaoluga, et kaebaja vabaneb 15.01.2016 vang-

last.

4. Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2016 määrusega (III kd, tl 31) kaebuse käiguta, palu-

des kaebajal märkida kaebuse täienduses konkreetsed kuupäevad, mille eest ta nõuab kahju

hüvitamist, sest vangla andmetel ei viibinud kaebaja kõigil kaebuses märgitud kuupäevadel

Tallinna Vanglas. Kaebaja ema EL võttis kaebaja näidatud aadressil saadetud määruse

22.01.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 33). Kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel toimetati

määrus avaliku e-toimiku infosüsteemi (AET) kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 21.01.2016.

5. Kaebaja esitas halduskohtule 04.02.2016 venekeelse pöördumise (III kd, tl 34), mille

pealkirjastas vastusena halduskohtu 20.01.2016 määrusele ning milles taotles riigi õigusabi

korras esindaja määramist ja asja läbivaatamist suulises menetluses.

6. Tallinna Halduskohus nõudis 12.02.2016 määrusega (III kd, tl 58) kaebajalt võõrkeelse

avalduse eestikeelse tõlke esitamist. Väljastusteate (III kd, tl 60) kohaselt võttis kaebaja tema

näidatud aadressil saadetud määruse 16.02.2016 vastu. KIS andmetel toimetati määrus AET

kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 15.02.2016.

7. Kaebaja esitas halduskohtule 23.02.2016 venekeelse pöördumise (III kd, tl 61), mille

pealkirjastas vastusena halduskohtu 12.02.2016 määrusele ning milles taotles riigi õigusabi

korras esindaja määramist, kuna ta on maksejõuetu.

8. Tallinna Halduskohus nõudis 08.03.2016 määrusega (III kd, tl 63) kaebajalt võõrkeelse-

te avalduste eestikeelsete tõlgete esitamist. Kaebaja ema võttis määruse 11.03.2016 vastu

(väljastusteade, III kd, tl 65). KIS andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv. D. Piskunovi-

le kätte 09.03.2016.

9. Tallinna Halduskohus tagastas 29.03.2016 määrusega (III kd, tl 66-69) kaebuse ajava-

hemikke 2007. a jaanuar-25.07.2008 ja 31.10.2008-17.09.2009 puudutavas osas (resolutsiooni

p 1); osas, milles kaebaja taotles hüvitist seoses huvialaringides osalemise ja spordiga tegele-

mise võimaluse puudumisega, tualeti ooteajaga, kehva valgustatuse ja ventilatsiooniga, pri-

vaatsuse puudumise ja müraga (resolutsiooni p 2); samuti ajavahemikke 26.07.2008-

28.07.2008, 18.10.2008-30.10.2008, 25.09.2012-26.10.2012, 17.01.0213-20.01.2013 ja

16.01.2016-17.01.2016 puudutavas osas (resolutsiooni p 3). Sama määrusega rahuldas hal-

duskohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt, vabastades ta kaebuse

esitamisel nõutavast riigilõivust 40,68 euro ulatuses (resolutsiooni p 4) ning jättis 366,12 euro

ulatuses taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Kohus jättis kaebuse käiguta ning andis

3-14-52871

3(7)

kaebajale 366,12 euro suuruse riigilõivu tasumiseks 15-päevase tähtaja määruse jõustumisest

arvates (resolutsiooni p 6).

Määruse põhjenduste kohaselt tuleb kaebus osade kaebuses märgitud perioodide ja väidete

osas tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmi-

se tõttu ning osade perioodide osas HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et kaebaja ei viibi-

nud sel ajal Tallinna Vanglas. Kohus jätkas kaebuse menetlemist ajavahemikke 03.01.2012-

24.09.2012 ja 21.01.2013-15.01.2016 puudutavas osas (1356 päeva); tuvastas, et kaebaja ka-

hekordne keskmine ühe kuu sissetulek (12 eurot) ei ole piisav 406,80 euro suuruse riigilõivu

tasumiseks; leidis, et kaebusega kaitsta soovitavad õigushüved ei ole kaebaja jaoks ebaoluli-

sed, kuid kohus ei pidanud 13 560 euro suurust kahjunõuet (10 eurot iga päeva eest) iseäranis

perspektiivikaks. Isegi kui lugeda kaebuse väited tõendatuks ja vangla rikkumised tuvasta-

tuks, ei ole 1356 eurost suurema summa hüvitisena väljamõistmine võimalik. Seetõttu tuleb

kaebaja vabastada riigilõivu tasumisest vaid 40,68 (1356 x 0,03) euro ulatuses ning 366,12

euro ulatuses jätta riigilõivust vabastamise taotlus rahuldamata.

Määruse kättetoimetamise katsed kaebaja näidatud aadressil ebaõnnestusid 30.03 ja

04.04.2016. Kaebaja ema võttis määruse 08.04.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 71). KIS

andmetel toimetati määrus AET kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 29.03.2016.

10. Tallinna Halduskohus tagastas 12.05.2016 määrusega (III kd, tl 72) kaebuse. Määru-

se põhjenduste kohaselt sai kaebaja halduskohtu 29.03.2016 määruse kätte 08.04.2016 ning

see jõustus edasi kaebamata 26.04.2016. Vastavalt 29.03.2016 määruse resolutsiooni p-le 6

tuli kaebajal tasuda riigilõiv 366,12 eurot 15 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates, s.o

hiljemalt 11.05.2016. Riigilõiv on siiani tasumata, mistõttu ei vasta kaebus HKMS §-des 38-

39 sätestatud nõuetele, ei ole menetletav ja tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.

Kaebaja ema võttis määruse 16.05.2016 vastu (väljastusteade, III kd, tl 73). KIS andmetel

toimetati määrus AET kaudu v.adv D. Piskunovile kätte 13.05.2016.

11. Kaebaja esitas Tallinna Vanglas viibides halduskohtule 28.06.2016 taotluse (III kd, tl

74; tõlge tl 77) tõlkida 12.02.2016 ja 08.03.2016 määrused vene keelde. Kaebaja väitel ei saa-

nud ta neid dokumente kätte, sest viibis sel ajal Tallinna Arestimajas aadressil Rahumäe tn 6.

Dokumendid sai ta kätte alles 28.06.2016. Dokumendid kavatseti talle arestimajja kätte toime-

tada, kuid saadetise vedamisel arestis politsei auto koos dokumentidega ning need asusid Po-

litsei- ja Piirivalveametis. Kaebaja taotles kaebetähtaegade ennistamist, kuna ta ei saanud

määruseid kätte.

12. Tallinna Halduskohus saatis kaebajale 29.06.2016 selgituse (III kd, tl 78; tõlge tl 81), et

12.02.2016 ja 08.03.2016 määrused olid menetlust korraldavad määrused, mis ei olnud kaeva-

tavad. Kohus on kaebuse 12.05.2016 määrusega tagastanud ja see määrus jõustus edasi kae-

bamata 01.06.2016. Seetõttu ei ole määruste tõlkimine põhjendatud.

13. Kaebaja esitas halduskohtule 01.07.2016 taotluse (III kd, tl 73) tõlkida 12.02.2016,

08.03.2016 ja 12.05.2016 määrused.

14. Tallinna Halduskohus saatis kaebajale 08.07.2016 selgituse (III kd, tl 89; tõlge tl 92), et

määruste kaebaja poolt kohtule teatatud aadressile saatmisele lisaks edastas kohus 12.02.2016,

08.03.2016 ja 12.05.2016 määrused ka kaebaja lepingulisele esindajale v.adv D. Piskunovile,

kes sai määrused kätte vastavalt 15.02.2016, 09.03.2016 ja 13.05.2016. Kaebuse tagastamise

määrus on jõustunud, mistõttu ei ole määruste tõlkimine põhjendatud.

3-14-52871

4(7)

15. Kaebaja esitas 29.07.2016 määruskaebuse (III kd, tl 98-99; tõlge tl 102) Tallinna Hal-

duskohtu 12.05.2016 määruse tühistamiseks. Ühtlasi taotles kaebaja määruskaebetähtaja en-

nistamist.

Kaebaja viibis alates 04.03.2016 eelvangistuskambris aadressil Rahumäe tn 6 ning 28.04.2016

etapeeriti ta Tallinna Vanglasse. Halduskohtu poolt aadressile XXX saadetud dokumendid sai

kätte kaebaja ema. Neid dokumente püüti toimetada kaebajale eelvangistuskambrisse, kuid

politsei arestis auto koos selles olevate asjadega, mille hulgas olid ka halduskohtu saadetud

dokumendid. Kohus, kontrollimata kaebaja viibimiskohta pärast seda, kui 08.03.2016 määru-

sele ei vastatud, saatis 12.05.2016 määruse aadressile XXX, kus kaebaja ei viibinud alates

03.03.2016. Kaebaja haige ema ei saanud terviseseisundi tõttu kaebajale dokumente saata,

sest ta ei olnud võimeline kodust välja minema. Kaebaja sai halduskohtu määruse kätte

28.07.2016.

Kaebuses ei ole midagi parandada, sest esialgne kaebus on Euroopa Inimõiguste Kohtus või-

duga lõppenud asja koopia. Kohtu määrustest nähtub, et midagi on kohtule ebaselge ja midagi

palutakse kindlaks määrata, aga ei nähtu, mis täpselt on kohtule ebaselge. Halduskohtu

12.05.2016 määruses ei ole toodud põhjendusi mõningate dokumentide tagastamiseks ja mää-

rus on ebaselge.

16. Tallinna Halduskohus keeldus 03.08.2016 määrusega (III kd, tl 103) määruskaebuse

menetlusse võtmisest, kuna määruskaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja tähtaeg ei kuulu

ennistamisele.

Halduskohus tagastas kaebuse 12.05.2016 määrusega, mis toimetati 16.05.2016 kätte kaebaja-

le (kaebaja ema võttis määruse vastu) ja 13.05.2016 kaebaja esindajale v.adv D. Piskunovile.

Kaebaja taotleb tähtaja ennistamist põhjendusega, et ta sai määruse kätte alles 28.07.2016,

kuna viibib vahistatuna vanglas, ning kaebaja ema ei edastanud määrust kaebajale vanglasse

tervisliku seisundi tõttu, kuna ta ei olnud võimeline kodust väljuma. Kaebajale on määrus

kätte toimetatud juba 13.05.2016, mistõttu pidanuks ta esitama määruskaebuse hiljemalt

30.05.2016. Määruskaebus on esitatud ligikaudu kahekuulise hilinemisega ja kaebaja ei ole

toonud välja ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Vahistatuna arestimajas või vang-

las viibimine ei saa olla määruskaebuse esitamisega viivitamise mõjuvaks põhjuseks. Samuti

ei saa mõjuvaks põhjuseks olla kaebaja ema tervislik seisund, sest kaebajal on esindaja v.adv

Piskunov, kellele toimetati määrus samuti kätte. Kaebaja ei ole määruskaebuses v.adv D. Pis-

kunovi esindusõigust eitanud. Seega, isegi kui kaebaja ema terviseseisund ei võimaldanud tal

kaebajat määrusest teavitada, ei kujuta see endast mõjuvat põhjust tähtaja möödalaskmiseks.

Liiatigi ei ole kaebaja esitanud ema tervisliku seisundi tõendamiseks ainsatki dokumenti.

17. Kaebaja esitas halduskohtu 03.08.2016 määruse peale 23.08.2016 määruskaebuse (III

kd, tl 107; tõlge tl 112), mida täiendas 12.09.2016 (III kd, tl 122, tõlge tl 125) vastuseks hal-

duskohtu 25.08.2016 määrusele.

V.adv D. Piskunov edastas halduskohtule 25.08.2016 teate (III kd, tl 116), et ta ei esinda SL

ja tema esindusõigus on lõppenud. V.adv D. Piskunov palus mitte lugeda 25.08.2016 AET

kaudu vastu võetud dokumente kätte toimetatuks ja tähtaja kulgemist alanuks ning toimetada

dokumendid kätte SL-le.

Tallinna Halduskohus jättis määruskaebuse 15.09.2016 rahuldamata ja edastas selle lahenda-

miseks ringkonnakohtule.

18. SL palub 23.08.2016 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.08.2016

määrus ja rahuldada kaebaja 29.07.2016 määruskaebus. Kaebaja selgitas kohtule, et kaebaja

3-14-52871

5(7)

ema ei saanud postiljonilt vastuvõetud kirja kaebajale vanglasse õigeaegselt edastada oma

terviseseisundi tõttu. Haigus on tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks (HKMS § 71 lg 1, §

150 lg 1 ja § 181 lg 3). Kaebaja viibis 12.05.2016 määruse tegemise aja seisuga juba kaks

kuud kinnipidamisasutuses ja kohus võis seda teada. Kohus osutas, et kaebajal on esindaja,

kes sai 12.05.2016 määruse kätte ja võinuks vastata, kuid ei teinud seda. Kaebaja helistas

09.09.2016 v.adv D. Piskunovile, kes vastas, et ta ei ole midagi saanud ja ei kaitse kaebaja

huve juba ammust aega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

19. SL 23.08.2016 määruskaebus tuleb rahuldada, halduskohtu 03.08.2016 määrus tühistada

ning ennistada halduskohtu 12.05.2016 määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg.

20. Halduskohus luges 03.08.2016 määruses 12.05.2016 määruse kaebajale kättetoimeta-

tuks selle 16.05.2016 toimunud üleandmisega kaebaja emale ja 13.05.2016 kaebaja esindajale

v.adv D. Piskunovile. Kaebaja väitel sai ta 12.05.2016 määruse kätte alles 28.07.2016. Mää-

ruskaebus on esitatud 29.07.2016.

21. Vastavalt HKMS § 72 lg-le 4 kohaldatakse menetlusdokumentide kättetoimetamisele

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 306-315, 317 ja 319-327 sätteid.

22. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis

kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis ela-

vale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kättetoimetamist

edasiandmisena TsMS § 322 lg 1 alusel saab lugeda tähendust omavaks üksnes juhul, kui tegu

oli isiku eluruumiga (Riigikohtu lahend nr 3-2-2-1-16 (p 6); nr 3-2-2-2-14 (p 8); nr 3-2-2-1-13

(p 11)). Seega saaks kaebaja emale aadressil XXX halduskohtu 12.05.2016 määruse

16.05.2016 kättetoimetamist lugeda kaebajale kättetoimetamiseks juhul, kui tegemist oli kae-

baja eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes. Alates kaebaja vahistamisest 04.03.2016 ei olnud

nimetatud aadressi puhul tegemist kaebaja eluruumiga TsMS § 322 lg 1 mõttes, mistõttu ei

saa kaebaja emale määruse kättetoimetamist lugeda kaebajale kättetoimetamiseks.

23. Halduskohtu 12.05.2016 määruse AET-s 13.05.2016 kättetoimetamist v.adv D. Pisku-

novile ei saa samuti lugeda määruse kaebajale kättetoimetamiseks. V.adv D. Piskunov on

kinnitanud kohtule, et tema esindusõigus on lõppenud ning kaebaja 29.07.2016 määruskaebu-

ses märgitu kohaselt on esindusõigus lõppenud juba ammu. Kohtule ei ole täpselt teada esin-

daja esindusõiguse lõppemise aeg, kuid asjaolu, et 12.05.2016 määruse tegemise ajaks oli

esindusõigus lõppenud, nähtub sellest, et kohtutoimikus olev viimane esindaja koostatud me-

netludokument on 19.01.2015 määruskaebus (I kd, tl 65-66), sellest ajast alates on kaebaja

osalenud menetluses iseseisvalt ning taotlenud 04.02.2016 ja 23.02.2016 halduskohtult riigi

õigusabi korras esindaja määramist.

24. TsMS § 3141 lg 1 näeb ette, et kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses

kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi andmeid kasutades ning me-

netlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenet-

luses kohtule enda aadressi, võib saata menetlusdokumendi sama aadressi andmeid kasutades

ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoime-

tatuks. HKMS § 28 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline kohtule viivitamata teatama oma aad-

3-14-52871

6(7)

ressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtu-

menetluse kestel.

Kaebaja teatas halduskohtule 05.01.2016, et tema uueks aadressiks on pärast 15.01.2016

vanglast vabanemist XXX. Sellel aadressil toimetati kaebajale isiklikult 16.02.2016 kätte ka

halduskohtu 12.02.2016 määrus. Kohtutoimikust ei nähtu, millal täpselt halduskohtu

12.05.2016 määrus kaebaja näidatud aadressil saadeti, kuid selle põhjal, et KIS andmetel tehti

määrus AET kaudu nähtavaks 13.05.2016 (reedel) ning tähtsaadetisena saadetud määruse

võttis kaebaja ema vastu 16.05.2016 (esmaspäeval), võib järeldada, et määrus saadeti

13.05.2016 ning saatmisest kolme tööpäeva möödumisel (19.05.2016) tuleb menetlusdo-

kument lugeda TsMS § 3141 lg-test 1 ja 2 lähtudes kaebajale kättetoimetatuks.

25. Seega on halduskohtu seisukoht, et 29.07.2016 määruskaebus on esitatud hilinemisega,

lõppjäreldusena õige. Samas ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et määrus-

kaebetähtaeg tuleb jätta ennistamata. Asjaoludest nähtuvalt sai kaebaja 12.05.2016 määruse

olemasolust teada halduskohtu 29.06.2016 selgitusest ning faktiliselt sai ta määruse kätte alles

28.07.2016. Asjaolu, et kaebaja ei saanud tema varasemasse elukohta saadetud 12.05.2016

määrust kätte, kuna oli 04.03.2016 paigutatud uuesti kinnipidamisasutusse, on praegusel juhul

mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole käitunud pahauskselt ega venitanud

menetlust, vaid on reageerinud kohtumäärustele kohe pärast nende kättesaamist. Tähele tuleb

panna, et kaebaja, saades 28.06.2016 teada, et kohus on teinud pärast tema kinnipidamist

määrusi, taotles juba 28.06.2016 menetlusdokumendis kaebetähtaegade ennistamist. Kaebaja-

le võiks ette heita vaid seda, et ta ei teatanud vastavalt HKMS § 28 lg-le 3 kohtule viivitama-

tult oma aadressiandmete muutumisest, kuid arvestades kaebaja eksiarvamust, justkui oleks

isikute vahistamine halduskohtule koheselt teada, ilma et menetlusosaline sellest halduskohut

teavitaks, on ka halduskohtule oma uue asukoha teatamata jätmine kaebaja õigusteadmiste

vähesust arvestades vabandatav.

II

26. HKMS § 207 lg 3 näeb ette, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates jäetud

ebaõigesti menetlusse võtmata, tühistab ringkonnakohus halduskohtu määruse, millega jäeti

määruskaebus menetlusse võtmata, ja lahendab määruskaebuse. Halduskohtu 03.08.2016

määruse tühistamise tõttu tuleb ringkonnakohtul lahendada ka kaebaja 29.07.2016 määrus-

kaebus halduskohtu 12.05.2016 määruse tühistamiseks.

27. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja 29.07.2016 määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja

halduskohtu 12.05.2016 määrus tühistada samuti osaliselt HKMS § 121 lg 1 p 2 ebaõige ko-

haldamise tõttu.

28. Halduskohus tuvastas 29.03.2016 määruses, et kaebaja on maksejõuetu ega suuda tasu-

da kaebuse esitamisel seaduse järgi nõutavat riigilõivu ka mitte osaliselt. Halduskohus eristas

kaebuse perspektiivika ja ilmselgelt perspektiivitu osa, vabastas kaebaja kaebuse perspektiivi-

ka osa eest riigilõivu (40,68 eurot) tasumisest ning kohustas kaebajat tasuma perspektiivitu

osa eest riigilõivu (366,12 eurot). Asjaolu, et kaebaja ei tasunud kohtu määratud tähtajaks

kaebuse perspektiivitult osalt nõutavat riigilõivu, ei andnud kohtule alust tagastada

12.05.2016 määrusega selleks ajaks menetlusse jäänud kaebust kogu ulatuses. Kohus sai ta-

gastada kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel üksnes osas, mille puhul oli puudus kõrvaldama-

ta – nõutav riigilõiv tasumata. Osas, mille esitamisel tasumisele kuuluvast riigilõivust oli ko-

hus kaebaja 29.03.2016 määrusega vabastanud, ei olnud kaebuses kõrvaldamata puudust ning

selles osas ei olnud kohtul alust kaebust tagastada. Sel põhjusel tuleb halduskohtu 12.05.2016

määrus tühistada osas, millega tagastati SL kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

3-14-52871

7(7)

hüvitamiseks summas 1356 eurot. Seda summat ületava kahjuhüvitise nõude osas oli kaebuse

puudus kõrvaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets