3-16-1798/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

21.09.2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1798

Haldusasi

MTÜ Rehviringlus kaebus Keskkonnainspektsiooni

17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva

objekti kontrollimise protokolli nr 1064950 osalise

tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – MTÜ Rehviringlus, esindaja vandeadvokaat

Kalev Aavik

Vastustaja – Keskkonnainspektsioon

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Rehviringlus määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse MTÜ Rehviringlus määruskaebus Tallinna Halduskohtu 13.09.2016

määruse peale haldusasjas nr 3-16-1798.

2. Jätta MTÜ Rehviringlus määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

13.09.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1798 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon tegi 14.07.2016 Rubronic OÜ-le ettekirjutuse nr 0000113 käidelda

hiljemalt 14.08.2016 nõuetekohaselt 885 tonni vanarehve. Keskkonnainspektsioon selgitas

Rubronic OÜ-le, AS-le Kuusakoski ja MTÜ-le Rehviringlus, et kui Rubronic OÜ ettekirjutuses

nimetatud kohustust tähtajaks ei täida, kohustab Keskkonnainspektsioon tulenevalt

jäätmeseaduse (JäätS) § 26 lg-st 9 oma vastutuse ulatuses vanarehve nõuetekohaselt käitlusesse

suunama MTÜ-d Rehviringlus ja JäätS § 26 lg 4 alusel AS-i Kuusakoski, ning kui nad oma

kohustust ei täida, rakendab Keskkonnainspektsioon asendustäitmist. MTÜ Rehviringlus esitas

15.08.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni 14.07.2016 ettekirjutuses

nr 0000113 sisalduva MTÜ-le Rehviringlus aadresseeritud hoiatuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt selle tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-1645).

3-16-1798

2(5)

2. Keskkonnainspektsiooni 15.08.2016 objekti kontrollimise protokolli kohaselt tuvastas

Keskkonnainspektsiooni Tartumaa büroo, et Rubronic OÜ ei ole ettekirjutust täitnud.

Protokollis on märgitud, et kuna Rubronic OÜ ei ole täitnud ettekirjutusega nr 0000113 pandud

kohustust, kohustab inspektsioon asendustäitmise rakendamise hoiatusel oma vastutuse

ulatuses MTÜ-d Rehviringlus ja AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016 vanarehve käitlusesse

suunama. Protokolli kohaselt toimub täiendav kontroll ettekirjutuse täitmise üle 19.09.2016.

3. Keskkonnainspektsioon edastas 17.08.2016 kirjaga nr 6-1/16/1354-52 ettekirjutuse nr

0000113 täitmise kontrolli protokolli MTÜ-le Rehviringlus ning kohustas MTÜ-d Rehviringlus

ja AS-i Kuusakoski hiljemalt 16.09.2016 täitma Rubronic OÜ-le ettekirjutusega pandud

kohustuse. Kirjas on märgitud, et kui määratud tähtajaks ei ole 885 tonni vanarehve

taaskasutusse suunatud, rakendab Keskkonnainspektsioon asendustäitmise ja sunniraha

seaduse (ATSS) § 11 lg 1 alusel asendustäitmist.

4. MTÜ

Rehviringlus

esitas

09.09.2016

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja nr 6-1/16/1354-52 ja selle lisaks oleva objekti

kontrollimise protokolli nr 1064950 osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliseks tühistamiseks.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kirja ja

selle lisaks oleva protokolli kehtivuse peatamiseks osas, millega inspektsioon kohustas MTÜ-

d Rehviringlus vanarehve käitlusesse suunama ja hoiatas selle kohustuse täitmata jätmisel

asendustäitmise rakendamisega. Vaidlustatud kirja tuleb käsitada ettekirjutusena vanarehvide

käitlusesse suunamiseks kohustamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks

kaebaja sunnitud kohustust täitma ning kaebaja eesmärk vabaneda kohustuse täitmisest jääks

saavutamata. Seejuures on ettekirjutuse täitmine objektiivsel põhjusel võimatu ning kaebaja ei

saagi vaidlustatud ettekirjutust täita, seega viiks Keskkonnainspektsioon läbi asendustäitmise

ning nõuaks kulud sisse kaebajalt. Käitluskuluks on Keskkonnainspektsioon hinnanud 88 500-

221 250 eurot, kuid sellises suuruses kaebajale kohustuse tekkimine on kaebajat liialt koormav,

arvestades, et kaebaja eelmise aasta tulude maht oli sama suur. Kaebaja oleks sunnitud võtma

pangalaenu ning kaebajat ohustaks maksejõuetuse tekkimine. Kuna sunniraha ja

asendustäitmise kulude aluseks olev haldusakt loetakse täitedokumendiks, oleks kaebaja

sunnitud vaidlustama ka kõik asendustäitmise toimingud, mis ei ole otstarbekas ega mõistlik.

Vaidlustatud kirja kehtivuse peatamine on vajalik, et Keskkonnainspektsioon ei saaks anda

sellele tuginedes uusi haldusakte või teha uusi toiminguid, mille tagajärjeks on Rubronic OÜ

valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse või käitlemisest tulenevate kulude

asetamine kaebajale.

5. Keskkonnainspektsioon palus

jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Vaidlustatud kiri ei ole haldusakt, vaid toiming, mille mõju lõpeb 16.09.2016. Ettekirjutusele

lisatud

asendustäitmise

hoiatus

ei

vasta

ATSS

§

nõuetele,

mistõttu

tuleb

Keskkonnainspektsioonil koostada ettekirjutuse täitmata jätmisel pärast 16.09.2016

nõuetekohane asendustäitmise hoiatus, mis on eraldiseisev haldusakt ja mida on võimalik

halduskohtus vaidlustada. Seetõttu on käesoleva haldusasja raames asendustäitmise hoiatuse

tegemise keelamine alusetu. Asendustäitmise hoiatuse tegemise keelamist on võimalik taotleda

haldusasja nr 3-16-1645 raames.

6. Tallinna Halduskohus andis 09.09.2016 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle

Tartu Halduskohtule. Tallinna Halduskohus jättis 13.09.2016 määrusega esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid

kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja peamine eesmärk on vältida võimaliku

asendustäitmisega tekkivaid kahjulikke tagajärgi ning tagada kaebust rahuldava kohtuotsuse

täitmine. Keskkonnainspektsioon on selgitanud, et asendustäitmiseks koostab inspektsioon

seonduvalt haldusasjas nr 3-16-1645 tehtud ettekirjutusega ATSS nõuetele vastava

3-16-1798

3(5)

asendustäitmise hoiatuse, mida saab iseseisvalt vaidlustada. Seejuures on võimalik taotleda

haldusasja nr 3-16-1645 raames koos kaebusega ettekirjutuse õiguspärasuse üle ka

asendustäitmise hoiatuse tegemise keelamist. Seega on Keskkonnainspektsioon kinnitanud, et

käesolevas haldusasjas vaidlustatud kirja alusel asendustäitmist ei rakendata, mistõttu ei ole

praegusel hetkel kahjulike tagajärgede saabumise oht kaebajale tõenäoline.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MTÜ Rehviringlus esitas 15.09.2016 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles

palub halduskohtu 13.09.2016 määrus tühistada ning peatada Keskkonnainspektsiooni

17.08.2016 kirja ja selle lisaks oleva objekti kontrollimise protokolli kehtivus osas, milles

Keskkonnainspektsioon kohustas MTÜ-d Rehviringlus vanarehve käitlusesse suunama ja

hoiatas selle kohustuse täitmata jätmisel asendustäitmise rakendamisega, samuti keelata

Keskkonnainspektsioonil anda haldusakte või sooritada toiminguid, mille eesmärgiks või

tagajärjeks on Rubronic OÜ valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse või

käitlemisest tulenevate kulude asetamine MTÜ-le Rehviringlus. Määruskaebuse põhjendused

on järgmised.

1) Halduskohtu määrus ei ole motiveeritud. Pooled vaidlevad selle üle, kas

Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri on haldusakt või toiming ning kohus oleks pidanud

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtma selles osas seisukoha. Halduskohus ei ole seda

küsimust üldse käsitlenud. Isegi juhul, kui kohus nõustus vaikimisi Keskkonnainspektsiooni

käsitlusega, on selline seisukoht põhjendamata. Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri ja

sellele lisatud protokoll kui kirja lahutamatu osa on haldusakt. Ehkki kiri pole haldusaktina

vormistatud, vastab see haldusakti tunnustele. Väide, et tegu on toiminguga, on paljasõnaline.

2) On arusaamatu, milles seisneb toimingu mõju, mis vastustaja väitel lõpeb 16.09.2016.

Keskkonnainspektsiooni 17.08.2016 kiri on ilmselgelt regulatiivne, kuna tekitab kaebajale

kohustuse. Selle mõju ei saa lõppeda 16.09.2016, sest ühtegi haldusakti kehtivuse lõppemise

alust ei esine. 16.09.2016 möödumisel on kaebaja küll ettekirjutusest tuleneva kohustuse

tähtaegselt täitmata jätnud, kuid kohustus sellest ei kao.

3) Arusaamatu on Keskkonnainspektsiooni väide uue asendustäitmise hoiatuse tegemise kohta,

kui 17.08.2016 kirjas juba sisaldus hoiatus asendustäitmise rakendamise kohta. Isegi kui

dubleerivat hoiatust sisaldava uue haldusakti andmiseks esineks õiguslik alus, oleks uus hoiatus

igal juhul seotud kaebajale 17.08.2016 ettekirjutusega pandud kohustusega, sest 14.07.2016

ettekirjutus oli adresseeritud vaid Rubronic OÜ-le. Keskkonnainspektsiooni kavatsus teha uus

hoiatus üksnes kinnitab, et Keskkonnainspektsioon kavatseb 17.08.2016 ettekirjutusele

tuginedes asendustäitmisele suunatud haldusmenetlust jätkata. Seega on vale kohtu tuginemine

Keskkonnainspektsiooni kinnitusele, et 17.08.2016 kirja alusel asendustäitmist ei rakendata.

Halduskohus leidis ekslikult, et uue asendustäitmise hoiatuse tegemise kavatsus ja selle

iseseisva vaidlustamise võimalus välistavad esialgse õiguskaitse vajaduse. Kuna Rubronic OÜ

ega kaebaja ettekirjutust ei täida, on Keskkonnainspektsiooni järgnevad sammud

haldusmenetluses suunatud asendustäitmise läbiviimisele, mis siiski põhinevad ettekirjutusel.

Juhul, kui selgub, et kaebaja vaidlustatud 14.07.2016 ja 17.08.2016 ettekirjutused on

õigusvastased, on õigusvastased ka neile tuginevad sammud. Seetõttu taotles kaebaja esialgse

õiguskaitse korras keelata Keskkonnainspektsioonil anda haldusakte või teha toiminguid, mille

eesmärgiks või tagajärjeks on Rubronic OÜ valduses olevate vanarehvide käitlemise kohustuse

või käitlemise kulude asetamine kaebajale. Menetlusökonoomika põhimõttega on vastuolus

kõigi üksteisele järgnevate haldusaktide eraldi vaidlustamine, kui ettekirjutuse vaidlustamisel

on võimalik peatada kõigi sellel põhineda võivate haldusaktide andmine ja toimingute

3-16-1798

4(5)

sooritamine.

4) Viited haldusasjale nr 3-16-1645 ei näita esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist.

Käesolevas haldusasjas vaidlustatud ettekirjutus põhineb 14.07.2016 ettekirjutusel ning see

tehti põhjusel, et Rubronic OÜ jättis 14.07.2016 ettekirjutuse täitmata. Keskkonnainspektsiooni

edasised sammud põhineksid 17.08.2016 ettekirjutusel, mitte vahetult 14.07.2016

ettekirjutusel. 14.07.2016 ettekirjutusest, mis oli adresseeritud Rubronic OÜ-le, tulenes

kaebajale vaid ebamäärane oht, et vanarehvide käitlusesse suunamata jätmisel pannakse see

kohustus kaebajale. 17.08.2016 ettekirjutuses on Keskkonnainspektsioon kohustust

täpsustanud, pannes sellele konkreetse tähtaja ning lisades asendustäitmise hoiatuse. Isegi

juhul, kui esialgset õiguskaitset saab taotleda 14.07.2016 ettekirjutuse vaidlustamisel

haldusasjas nr 3-16-1645, saab seda taotleda ka praeguses asjas. Lisaks on kaebaja taotlenud

haldusasjade liitmist. Kohus oleks võinud haldusasjad liita, mis välistaks võimaluse, et esialgset

õiguskaitset on taotletud „vales“ haldusasjas. Kohus oleks haldusasjas nr 3-16-1645 võinud

esialgset õiguskaitset kohaldada ka omal algatusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb võtta HKMS § 206 lg 1 ja § 252 lg 7 alusel

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 2) ning vastab HKMS §-des 52-54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuselt on tasutud 15 euro suurune riigilõiv.

9. Kuivõrd Keskkonnainspektsioon on käesoleval juhul esitanud omapoolse seisukoha

esialgse õiguskaitse kohaldamise osas 13.09.2016 halduskohtule, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Keskkonnainspektsiooni täiendavalt ära ning

lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades.

10. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel

prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed

taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle

kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Esialgse õiguskaitse vajadus on kaebajal siis, kui esialgse õiguskaitse meetme

kohaldamata jätmise korral saaks vastustaja teha toiminguid, mille tagajärjel ei oleks kaebajal

võimalik talle soodsa kohtuotsuse korral oma kaebusega taotletavat eesmärki saavutada, või ka

juhul, kui sellise eesmärgi saavutamine oleks võimalik, kuid tooks kaebajale kaasa tarbetult

koormavad tagajärjed. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kui soovitakse

vältida tagajärge, mille saabumine on vähetõenäoline (vt Riigikohtu 21.12.2001 määrus nr 3-

3-1-67-01, p 3).

11. Halduskohus

tugines

esialgse

õiguskaitse

taotluse

rahuldamata

jätmisel

Keskkonnainspektsiooni poolt halduskohtule esitatud vastuses sisaldunud kinnitusele, et

kuivõrd ettekirjutusele lisatud asendustäitmise hoiatus ei vastanud ATSS §-s 7 sätestatud

nõuetele, tuleb Keskkonnainspektsioonil ettekirjutuse täitmata jätmise korral koostada

nõuetekohane asendustäitmise hoiatus, mis on eraldiseisvalt vaidlustatav. Ringkonnakohtu

hinnangul asus halduskohus õigesti seisukohale, et kaebajal puudus esialgse õiguskaitse

vajadus, sest sellises olukorras ei olnud kahjulike tagajärgede saabumise oht kaebajale

tõenäoline. Nõustuda tuleb Keskkonnainspektsiooni seisukohaga, et ettekirjutuse juures

märgitud hoiatus ei vastanud ATSS § 7 nõuetele, nt polnud selles märgitud asendustäitmise

kulude eeldatavat suurust vastavalt ATSS § 7 lg-le 6. Seega ei nähtu käesoleval juhul kaebaja

õiguste kaitse vältimatut vajadust ja pöördumatu tagajärje ohtu, kuivõrd sunnivahendi

rakendamise kohustuslik eeltingimus, ATSS §-le 7 vastava asendustäitmise rakendamise

3-16-1798

5(5)

hoiatuse tegemine, on täitmata. Asjaoluga, et nõuetele vastavat hoiatust ei ole tehtud, nõustub

ka vastustaja, kinnitades seejuures, et 17.08.2016 ettekirjutusele lisatud hoiatust

Keskkonnainspektsioon realiseerida ei kavatse. Sellest tulenevalt oli esialgse õiguskaitse

taotlus esitatud ennatlikult, mitte „vale“ haldusasja raames, nagu heidab ette kaebaja.

12. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et halduskohus ei kujundanud seisukohta osas, kas

17.08.2016 Keskkonnainspektsiooni kirja näol oli tegu haldusakti või toiminguga, ei kujuta

endast põhjendamiskohustuse rikkumist. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise raames ei

saa kohus üldjuhul otsustada ära põhivaidlust (vt Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-

14, p 19), seega ei ole võimalik võtta siduvat seisukohta kohtule esitatud põhivaidluse väidete

osas. Halduskohus leidis õigesti, et kohtule esitatud asjaoludest ei nähtunud kaebajale kahjulike

tagajärgede tekkimise ohtu, mistõttu on tema õiguste efektiivne kaitse võimalik ka ilma

esialgset

õiguskaitset

kohaldamata.

Seda

hinnangut

ei

muuda

ka

asjaolu,

et

Keskkonnainspektsiooni poolt tulevikus tehtav võimalik hoiatus võib põhineda 17.08.2016

kirjas sisaldunud ettekirjutusel.

13. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 13.09.2016 määrus on

õiguspärane ning jätab määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets