4-16-5156/11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-5156

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

21. september 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-16-5156 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. juuli 2016

määrus kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

menetlusalune isik L.F

(ik 38409210263, elukoht: X ),

XX määruskaebus RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 27. juuli 2016 määrus muutmata ja tühistamata ning menetlusaluse isiku L.F-i . määruskaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Käesolev määrus on lõplik, lähtuvalt §

so V™S -st 198 edasikaebamisele mittekuuluv.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Prefektuuri 08.06.2016 2316,16,005506 karistati Põhja otsusega väärteoasjas nr L.F-i LS § 15 lg 1 p-s toimepanemise

227 lg 2 alusel

2 sätestatud rikkumise eest LS § mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et juhtis asulasisesel teel L.F mootorsõidukit kiirusega 76 +/ 3 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 50 - km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h.

2.

ning netleja L.F talle määratud karistusega ei nõustunud vaidlustas kohtuvälise me otsuse Harju Maakohtus.

3. vaadata L.F-i Harju Maakohtu 15.07.2016 määrusega määras kohus määruskaebus läbi avalikul kohtuistungil 26.07.2016 kell 12.

4. 20.07.2016 registreeris maakohus L.F-i kohtuistungi edasilükkamise taotluse, milles märkis, et perekondlikel põhjustel peab ta sõitma 22.07.2016 välismaale ning naaseb Eestisse 26.01.2017. Sellest tulenevalt taotleb ta kaebuse arutamise istungi edasilükkamist kuue kuu võrra, so kuni 27.01.2017. Ärasõitu tõendava dokumendina lisas L.F koopia Ecolines Estonia OÜ piletist. Maakohtu määrus

4-16-5156

5. taotlus kaebuse arutamise Harju Maakohtu 27.07.2016 määrusega jäeti L.F-i edasilükkamiseks rahuldamata ning tema kaebus kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamises läbi vaatamata. Vastavasisulise menetlusotsuse tegemisel märkis maakohus järgmist. VTMS § 42 lg 1 kohaselt peab isik juhul, kui tal ei ole võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, sellest viivitamata teatama; VTMS § 42 lg 2 p 2 järgi on ilmumata jäämise mõjuvaks põhjuseks väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena. Kaebaja on oma taotluses Eestist lahkumise puhul viidanud perekondlikele põhjustele. Kohus märkis, et taotluses ei ole välja toodud üksikasjalikke asjaolusid, mille alusel saaks teha järelduse ja veenduda, kas osutatud perekondlikud põhjused on mõjuvad või mitte ning ühtlasi on võimatu ka veenduda, kuidas tekkinud perekondlik olukord on seotud vajadusega lahkuda Eestist. Kohus märkis, et kuigi äraolekut võib VTMS § 42 lg 2 p 1 tulenevalt lugeda mõjuvaks põhjuseks, tuleb kohtul tuvastada, et see ei seondu väärteomenetlusest kõrvalehoidumisega. Antud juhul ei ole kohtule vastavate tõendite esitamata jätmise tõttu võimalik veenduda, et L.F-i ärasõit

Eestist ei oleks käsitatav väärteomenetluse alusetu venitamisena. Isikul tulnuks samuti ära näidata ja kinnitada, et viidatud äraoleku kestus on sama pikk kui taotletav kohtuistungi edasilükkamise periood. L.F on esitanud aga üksnes pileti, mis kinnitab tema ärasõidu kuupäeva (22.07.2016 kell 13.00), kuid esitatud tõendist ei selgu isiku tagasituleku aeg. Seega kohus leidis, et kaebaja küll viitab enda äraolekule määratud kohtuistungi ajal, kuid kaebaja väiteid istungile ilmumata jätmise mõjuva põhjuse esinemise kohta ei saa kohus kontrollida.

Kohus juhtis tähelepanu ka asjaolule, et vastavalt VTMS § 125 lg le 1 võib maakohtunik -

kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohus möönis, et kaebuse arutamise edasilükkamine võib olla ka pikemaks ajaks, kuid kohtuistungi edasilükkamiseks kuueks kuuks nagu seda taotleb L.F, oleks ta pidanud esitama kohtule kaalukaid ja kontrollitavaid argumente ning pelgalt viide teadmata põhjusele ei anna alust taotluse rahuldamiseks.

Eeltoodu tõttu jättis kohus kaebuse esitaja taotluse kaebuse läbivaatamise edasilükkamiseks rahuldamata, kuna taotluse rahuldamiseks puudus seaduslik alus. Kaebajale on kohtukutse edastatud ning temale on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 126 lg 2 sätetele. Seega esineb alus jätta kaebus läbi vaatamata.

Määruskaebus

6. Harju Maakohu 27.07.2016 määruse peale esitas määruskaebuse L.F, kes märgib, et sai vaidlustatava Harju Maakohtu määruse kätte alles 12.08.2016. Seega on kohtule

29.08.2016 esitatud määruskaebus esitatud tähtaegselt. Kui kohus leiab, et määruskaebus on esitatud kaebetähtaja väliselt, siis taotleb kaebaja kaebetähtaja ennistamist. Sisulistes põhjendustes taotleb L.F kaebuse arutamise edasilükkamist ühe kuu võrra, so kuni

29.09.2016, kuna peab viibima

perekondlikel põhjustel Riias.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud buse ja maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskae väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatava maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks alused puuduvad. Ringkonnakohtu põhjendused on alljärgnevad.

Vaidlus puudub selles, et Harju Maakohtu 15.07.2016 määrusega määras maakohus vaadata L.F-i määruskaebus läbi avalikul kohtuistungil 26.07.2016 kell 12. Väljaspool vaidlust on seegi, et vastava määruse sai L.F kätte, kuid esitas enne kohtuistungi toimumist taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kuue kuu võrra seoses viibimisega välisriigis perekondlike kohustuste täitmise tõttu. Maakohus jättis L.F-i taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks rahuldamata ning esitatud kaebuse L.F-i kohtusse ilmumata jätmise tõttu sisuliselt läbi vaatamata.

4-16-5156

Märgitust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus, kas maakohus jättis põhjendatult L.F-i taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks kuue kuu võrra rahuldamata ning kaebuse tema ilmumata jätmise tõttu läbi vaatamata. Kohtuistungi edasilükkamise taotluse osas osutas maakohus VTMS § 4 le 1 ja § 42 lg 2 p

2 lg- -le

2 ning märkis, et kaebaja viitas küll edasilükkamise taotluses perekondlikele põhjustele, kuid kohtul puuduvad objektiivsed võimalused hinnata, kas tegemist on mõjuva põhjusega. Tutvudes esitatud ja edastatud materjalidega, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et puuduvad igasugused objektiivsed alused hindamaks, et kohtuistungile ilmumata jätmine oleks seondunud mõjuvate perekondlike põhjustega. Nii on L.F esitanud maakohtule taotluse lisana bussipileti koopia, millest näht ehk peale kohtumääruse tegemist uvalt on L.F 18.07.2016

ja avalikustamist, soetanud endale bussipileti reisiks Riiga 22.07.2016. Märgitu tõendab küll pileti soetamist 22.07.2016 toimuvale reisile, kuid ei tõenda ei tagasisõidu aega nagu ka seda, et

L.F polnud võimalik 26.07.2016 kohtuistungist osa võtta. Neil asjaoludel leidis maakohus õigesti ja põhjendatult, et L.F-i puhul puudusid mõjuvad põhjused kohtuistungi edasilükkamiseks. Märkida tuleb sedagi, et ka ringkonnakohtule adresseeritud kaebuses pole L.F selgitanud kohtuistungi edasilükkamise põhjuseid, vaid on abstraktselt märkinud, et seoses perekondlike põhjustega taotleb ta jätkuvalt kohtuistungi edasilükkamist ühe kuu võrra. Maakohtu määruse tei sisuline küsimus seondub L.F-i kaebuse läbivaatamata jätmisega. ne Ringkonnakohtu veendumuse kohaselt on ka selles osas maakohtu lahend õiguslikult korrektne.

Nagu eelnevalt märgitud, ei tuvastanud maakohus L.F kohtuistungi edasilükkamiseks vajalikke alused, millega omakorda

kaasnes vastava taotluse rahuldamata jätmine. L.F-ile edastatud kohtukutses tegi kohus L.F-i kohtuistungile ilmumise kohustuslikuks (tl 10). VtMS § 126 lg 2 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt § le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi VtMS - vaatamata. Kuna maakohus tegi L.F-ile kohtuistungist osavõtu kohustuslikuks ning jättis rahuldamata tema kohtuistungi edasilükkamise taotluse, siis oli seotud kohus VtMS § 126 lg-s 2 sätestatud õigusjärelmiga, mille kohaselt kohustus maakohus kaalutlusõiguseta jätma L.F-i kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata.

Mis puudutab ringkonnakohtule adresseeritud taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ühe kuu võrra, siis selles osas osutab ringkonnakohus VtMS § 194 lg- 2, mille kohaselt vaadatakse le määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta. jääb Seega taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ühe kuu võrra kaebuse õiguslikke aspekte arvestades sisutuks.

8. - - Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS § st 194 ja § 174 lg 1 p st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja tühistamata ning esitatud määruskaebuse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/