1-16-7277/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2016.a. Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-16-7277 (15267001127)

Kohtukoosseis

Kohtunik Rubo Kikerpill

Istungisekretär

U.C Lusti

Prokurör

Abiprokurör Mai Merisaar

Kriminaalasi

U.C süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

U.C

Isikukood või sünniaeg:

Karistatus:

varem kriminaalkorras

karistamata

Tõkend:

ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada U.C KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6

(kuus) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata,

kui U.C ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Asitõendid.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde järgmine asitõend:

CD-R plaat, pakend nr 1 U.C telefoni eristusega.

Välja mõista U.C-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 645

eurot ja tasu riigi õigusabi eest 427.20 eurot, kokku 1072,2 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada U.C´il menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates

Lk 1 / 4

oktoobrist 2016.a kuni septembrini 2017.a iga kuu 15. kuupäevaks mitte vähem kui 89,35

eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:

EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is

või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr:

EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida

maksekorraldusele viitenumber 99916700061813. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi,

kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni

ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette

ei näe.

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse

lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

U.C’i süüdistatakse KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2) järgi

kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes, haaras 2013.aasta

suvel, juuni kuul, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval oma tüdruksõbral Q.J-il juustest

kinni, tõmbas naise pikali maha ja vedas naist maas lohistades elutoast algavast trepist alla

keldrikorrusel asuvasse pesuruumi, tekitades juustest tirimisega naisele valu peanahale ja pikali

tõmbamisega valu jalgadele, sest need lobisesid lohistamisel trepist alla vastu trepiastmeid. Samuti

lõi U.C keldrikorrusel pesuruumis eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 2-5

korda, Q.J-i jalaga kõhu piirkonda ning 2 korral rusikaga näo piirkonda, tekitades Q.J-ile valu ning

tervisekahjustused- marrastused ning hematoomid erinevates kehapiirkondades.

Samuti süüdistatakse U.C KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2,

3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles

varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 12.04.2014 Q.J´t ühel korral lahtise käega

vastu põsepiirkonda, mille tulemusena tundis Q.J füüsilist valu. Seejärel hotellitoas U.C lükkas Q.J-

i hotellitoa põrandale pikali maha ja kukkumise tulemusena tundis Q.J valu tuharate piirkonnas.

Seejärel istus U.C naisele peale, hoidis kinni Q.J-i käsi ja surus Q.J-ile suhu voodi peal olnud

kleidi, et naisterahvas ei saaks abi kutsuda. Kleidi surus U.C Q.J-ile sügavale kurku, mis tekitas

Q.J-ile hirmu, et ta võib lämbuda ning kleidi toppimine suhu tekitas valu Q.J-ile suu nurkades.

Samuti surus U.C rusikaid Q.J-i kaelale, kui naine püüdis lahti rabeleda ja häält teha. Selle

tegevusega tekitas U.C valu Q.J-i kaelapiirkonnas ning hirmu, et võib lämbuda. Seejärel vabastas ta

naise haardest, misjärel naisterahvas läks hotellitoa vannituppa, kus ründas U.C teda uuesti, surudes

Lk 2 / 4

naise vastu seina, hoides samal ajal naisel õlgadest kinni ja tekitades vastu seina lükkamisega Q.J-

ile füüsilist valu. Seejärel surus U.C parema käe nimetissõrme ja keskmise sõrme naisele suhu ja

kurku, et naine ei saaks abi kutsuda. Antud tegevustega tekitas naisele füüsilist valu kurgus ja

suunurkades. Sellise tegevusega tekitas U.C Q.J-ile füüsilist valu erinevates keha ja pea

piirkondades ning tervisekahjustused – hematoomid ja marrastused näo piirkonnas, suu juures,

vigastused huulte sisekülgedel ning hematoomi vasaku silma all.

Samuti süüdistatakse U.C KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2,

3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles

varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 18.10.2014 viskas lapseootel olevat Q.J´t laua

peal olnud õunaga, mis tabas vastu Q.J-i õlga ning laua taga olnud tooliga, mis mõõda maad

libisedes tabas Q.J-i jalga. Mõlema esemega pihta saamine tekitas Q.J-ile valu õla ning jala

piirkonda. Seejärel haaras U.C Q.J-i haardesse, tõstis õhku ning viis magamistuppa. Kinnihoidmise

ja tassimise tagajärjel tundis Q.J füüsilist valu käsivartel. Seejärel lükkas U.C korduvalt,

eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, lapseootel elukaaslast Q.J-i voodile pikali, istus talle

peale ja lämmatas padjaga. Antud tegevusega tekitas U.C naisele füüsilist valu ja lämbumishirmu.

Q.J rabeles end haardest lahti, kuid järgnevalt lükkas U.C Q.J-i vastu seina, surus oma parema

käsivarre vastu Q.J-i kaela ning teise käega hoidis kinni naisterahva käsi. Selle tegevuse tulemusena

tundis Q.J füüsilist valu kurgu piirkonnas ja lämbumishirmu ning eelpool nimetatud tegevustega

tekitas hematoomi Q.J-i näopiirkonda, parema silma alla ning marrastused näopiirkonda.

Samuti süüdistatakse U.C KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles,

et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, tõmbas

13.06.2015. õhtul diivanilt püsti tõusnud Q.J-i paremast käest haarates diivanile istukile ning

seejärel tõukas kätega Q.J-i pikali, tekitades tõukamisega ja käest haaramisega naisele füüsilist

valu. Seejärel ütles U.C lause: „Meie poeg peab mind vanglasse vaatama tulema!“ ning seejärel

võttis diivanipadja ning surus selle Q.J-ile näkku, mille tulemusena tundis Q.J valu näo piirkonnas

ja lämbumistunnet.

Samuti süüdistatakse U.C KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles,

et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise,

01.11.2015 kella 04:00 paiku, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal viis füüsilist jõudu

kasutades elukaaslase Q.J-i magamistuppa, pani voodile selili, istus talle peale, hoidis Q.J-i käsi

oma jalgadega kinni ning surus naisele näkku patja. Läbi padja surus U.C rusikaid Q.J-ile näkku,

mille tagajärjel tundis Q.J valu suu piirkonnas ja padja näkkusurumisel tekkinud õhupuuduse tõttu

tundis Q.J lämbumishirmu. Seejärel rabeles Q.J juurikas haardest lahti, kuid U.C surus ta uuesti

voodile pikali ning surus korduvalt Q.J-ile näkku patja. Seejärel surus U.C voodist püsti tõusnud

Q.J-ile suhu puidust riidepuu ning antud tegevusega tekitas Q.J-ile füüsilist valu ja riidepuu suhu

surumisel purunes naise hammas osaliselt. Seejärel lükkas U.C Q.J-i uuesti voodile pikali, istus

talle peale ning lõi korduvalt, umbes 5 korral Q.J-i käega näo ja pea piirkonda, tekitades antud

tegevusega Q.J-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused näo piirkonnas ja kätel ning

alahuule turse.

Oma sellise tegevusega pani U.C toime tahtlikult KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on

toime pandud lähisuhtes ning korduvalt.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis

kohtus U.C’i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi vangistusega 1 (üks)

aasta 6 (kuus) kuud.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud tingimuslikult täitmisele

pööramata, kui U.C ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kannatanu Q.J on soovinud teavitust kohtuistungi toimumise aja kohta.

Lk 3 / 4

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe

sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid.

Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt

kokkuleppele.

Kannatanutele on kohtuistungi toimumise aeg teada antud. Kannatanu Q.J istungil ei osalenud.

Tõkendit ei ole.

Tsiviilhagi ei ole.

Asitõendid.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde tõenduslikult oluline järgmine

asitõend: CD-R plaat, pakend nr 1 U.C telefoni eristusega.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik

menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja §

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 427.20 eurot. KrMS §

180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude

tasumine ositi 12 kuu jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

Rubo Kikerpill

Kohtunik

Lk 4 / 4