1-15-4931/115 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-15-4931

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. september 2016, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-4931 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi

Viru Vangla materjalid A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

A.A , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, iharidus, elukoht xxxx põh

Karistuse kandmise algus 08.01.2015 31.08.2017 ja lõpp Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu

RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega va A.A bastamata.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Matti Reinsalu

(asukoht

Keskväljak 10, 72713 Paide) kasuks 182,64 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 64 eurot) eurot v.-adv. Matti Reinsalu poolt senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 30,44 määratud korras süüdimõistetu kaitsjana osutatud õigusabi eest. A.A

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 182,64 (ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 64 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu

poolt osutatud õigusabi eest.

A.A

- ja Tolliameti arvelduskontole tasuda väljamõistetud summa Maksu SEB Pangas nr EE351010052031000004, Swedbankis nr EE502200221014193355, Nordea

Pangas nr EE401700017002872300 või Danske Bankis nr EE873300333499990003.

Maksekorraldusele märkida ning selgitus: „ viitenumber 99915700057899 A.A

, 1-15-4931, kaitsjatasu“. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 01.08.2016 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava A.A id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A.A (endine Aleksei Lebedev) kannab Viru Maakohtu 30.09.2015 käesoleval ajal kohtuotsusega nr 1-15-4931 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg

2 p-de 7,8, karistuseks

4 aastat alusel

9 järgi ning mõisteti vangistust. KrMS § 238 lg 2 vähendati mõistetud t ühe kolmandiku võrra mõisteti 2 karistus ning karistuseks aastat 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.08-28.08.2014, 03.06-04.06.2014, 23.06- i 2 aastat 7 25.06.2014, s.o 7 päeva, ning lõplikuks karistuseks mõistet kuud ja 23 päeva vangistust. Karistusaja kandmise alguseks loeti 08.01.2015.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 9 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. on pandud toime materiaalse kasu Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Kuriteod saamise eesmärgil. Varasemalt on toime pannud vägivallakuriteo. Kuritegude isik toimepanemise soodusteguriks on on narkootikumide tarvitamine. Kehtivaid väärteokaristusi isikul 2, a . Vangistuse jooksul on kin rhiveeritud väärteokaristusi 10 nipeetav olnud hõivatud

majandustöödel koristajana ning alates 20.05.2016 osaleb tööhõives köögitöölisena. Ta on osalenud riigikeele B2-taseme õppes, kuid eksam jäi sooritamata ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 8 kuud enam kui 11 kuud vangistust. ning kanda jääb tal veel

Kinnipeetaval on 3 kehtiv distsiplinaarkaristust. at

Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx, kus elavad korteri omanik L G, isiku abikaasa A M ja abikaasa alaealine laps. Isik soovib võimaliku vabanemise korral asuda elama xxxx, kus on hetkel vabu kohti. Isik on ka ise sinna helistanud ning huvi tundnud pakutava teenuse vastu. Kinnipeetav lõpetas

11. Põhikoolis 5. assi, jätkates õpinguid Narva Paju koolis, Narva kl

kust ta 2002. aastal suunati Tapa Erikooli. Viljandi Vanglas lõpetas ta 8. klassi ning põhihariduse omandas 2012. aastal (vangistuse ajal). Erialane haridus isikul puudub. Jõhvi Gümnaasiumis Riigikeele oskus on hinnatud B1-tasemele. Isik töötas ametlikult 4 kuud Põltsamaa Felix AS-is pakkijana. Mitteametlikult on

territooriumi koristajana, aknapesijana ja haljastuses. ta töötanud

Isik xxxx . Ta o arvel. Kinnipeetav hindab oma ule oli määratud töövõimetus n olnud töötuna

majanduslikku olukorda heaks, väites, et kulutas nädalas kuni 7000 eurot ning ei pidanud

piirama oma sissetulekuks oli ainult väljaminekuid. Kuna ta ei töötanud ning ametlikuks töövõimetuspension, näitab see, et kogu sissetuleku moodustas kuritegelikul teel saadud tulu. K- raha andmeil on isikul summas 4267,90 eurot, seisuga 25.07.2016 tasumata nõudeid vabanemisfondis on 49,86 eurot. Isikul ei ole vabanemisel garanteeritud t öökohta.

Kinnipeetava abikaasa ja tema alaealine laps. Vanemad on surnud. Vend, aga ka lähedasteks on

kinnipeetava abikaasa on kriminaalkorras karistatud. Isiku suhtlusringkonna moodustavad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega koos on toime pandud enamus kuritegudest.

Mõjutatavaks d võimalikule kinnipeetav ennast ei pea, kuid grupiviisilised kuriteod viitava mõju ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud. Enda sõnul tarvitas tatavusele. Kinnipeetaval

ta

alkoholi minimaalselt. Väärteokorras ühel kor AS § 70 alusel on teda ral karistatud . Isikul on

diagnoositud narkosõltuvus. Ta hakkas amfetamiini tarvitama 11-aastaselt, hiljem lisandus heroiin, mida s ta üstis. Periooditi tarvitas narkootikume iga päev. Peale viimast vangistust tarvitas isik amfetamiini umbes kinnipeetav ei tunnista. 2005. aastal suunati kord kuus. Sõltuvust ta ravile Jõhvi ravi rehabilitatsioonikeskusesse. Kuna talle sealne töökorraldus ei - ja meeldinud,

põgenes ta sealt ning t pärast. Ravi ei jätkanud. a tabati alles kahe kuu isik Kinnipeetava

e Isik on toime pannu

Kinnipeetav nesehinnang on kõrge. d vägivallakuriteo, röövimise. t alkoholijoobes olles muutuda agressiivseks. Isik tegutseb pigem unnistab, et varasemalt võis ta

impulsiivselt kui läbimõeldult. Probleemide äratundmis

- ja lahendamisoskus on madal.

Probleeme lahendab isik kriminaalsel teel, selle asemel, et leida pikaajalisi lahendusi. Kinnipeetav k

annatanute tunnetest aru ei saa. äitub intuitiivselt, tegude tagajärgedele ei mõtle, k

Eesmärgid seotud töökoha leidmise ja perekonnaga. äidab, et on Kinnipeetav v suhtub ametiisikutesse neutraalselt. Varasemalt on ta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Isik väidab, et toetab ühiskonnas aid väärtushinnanguid, kuid oma käitumisega seda väidet ei toeta. kehtiv

Isik süüdistab oma talle töökohta ja normaalse probleemides riiki, kes ei taga t toimetulekut. Sellest, et oma heaolu nimel peab ise pingutama, isik aru ei saa. Motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobumiseks annab Üldise korduva kuriteo toimepanemise isikule perekond.

tõenäosus 2 aasta ägivaldse kuriteo toimepanemise jooksul on vangla hinnangul 75%, v tõenäosus Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse sama aja jooksul on 40%.

riskifaktoritest, ei toeta vabastamist. Juhul, kui kohus peab Viru Vangla isiku ennetähtaegset otstarbekaks A.A vangistuse vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, seoses asendamisega sõltuvusraviga ettepaneku määrata A.A-le katseaeg kuni , teeb vangla

31.08.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toi panemis me e tõenäosusest

käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.08.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.A-le KarS § 75 lg 2 p 2,2

1,5 sätestatud kohustused.

Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et rahvastikuregistri andmetel on A.A xxxx vanglas. abielus, lapsi tal ei ole. A.A sõlmis oma abielu Kinnipeetavat ootab vabaduses abikaasa A M ja abikaasa alaealine laps. A.A on vend E Kinnipeetava suhtlusringi moodustavad veel abikaasa vend V L

G L. ja ämm L . Kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, ka pereliikmed (abikaasa, vend ja abikaasa vend). Suhted lähedastega on rahuldavad. Karistuse kandmise ajal suhtleb A.A regulaarselt oma lähedastega telefoni teel ning abikaasa on käinud lühi ka

- ja pikaajalistel kokkusaamistel. Vestluses lähedastega ilmnes, et A.A on nende poolt koju oodatud ning nad on valmis teda igati toe G olid A.A tama. Kinnipeetava ämma L sõnul vabaduses probleemid narkootikumide tarvitamisega, narkootikume tarvitab ka tema tütar A . Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, M et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud. Kinnipeetav soovib vabanemise korral a (xxxx). Kriminaalhooldaja vestlusest xxxx suda sõltuvusravile xxxx sotsiaaltöötaja N T selgus, et keskuses on hetkel vabu kohti. Teada on, et xxxx on kinnine asutus, kus sõltuv ööpäevaringselt, vähemalt ühe aasta ning raviasutusest väljas ei usravil olijad viibivad käi. Kinnipeetava ämma L sõnul peale rehabilitatsiooni võimalus elama

G on A.A

asuda aadressile xxxx, kus ta elas ka enne vangistust. Antud elamispinnal elavad kinnipeetava ämm, abikaasa koos alaealise lapsega ja abikaasa vend. Tegemist on 2-toalise korteriga. Kinnipeetava abikaasa on xxxx ning abikaasa vend tegevuseta. Kin G on xxxx nipeetava ämm L

ning tal puuduvad rahalised vahendid A.A toetamiseks. Vabanemisjärgselt on

A.A olemas sugulaste moraalne toetus. Korduvad süüteod viitavad A.A riskivale ja hoolimatule elustiilile ning impulsiivsele käitumisele. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks A.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata , A.A-le katseaeg kuni 31.08.2017 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime kontroll panemise tõenäosusest käitumis kuni karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.08.2017. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata A.A-le KarS § 75 lg

2 p 2,21,5 sätestatud kohustused.

A.A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ja e xxxx minna sõltuvusravil . Ta on kindel, et suudab seal aasta kohal olla ega põgene sealt. Ta palub anda , et ei pane vabaduses toime kuritegu itub talle võimalus, lubades sid ja kä

õiguskuulekalt. Kui 2000. aastal ema suri ja isa hakkas jooma, hakkas tema tarvitama narkootikume. Ta läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. See programm oli tema jaoks vajalik, sest ta sai teada, kuidas tulevikus narkootikumidest hoiduda. Kinnipidamiskohas on võimalik käituda k , sest ta suitsetab. Lähedastega a nii, et ei oleks distsiplinaarkaristusi. Temal on suhtleb ta üsna tihti, telefoni teel peaaegu iga päev, aga nad käivad ka külas

. Juhul kui kohus teda ei vabasta, püüab ta oma käitumist ikkagi parandada.

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et ei soovi võtta osa A.A (endine nimi Aleksei Lebedev) tingimisi amise enne tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaatamisest. Prokurör

nõustub Viru Vangla poolt 22.07.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla A.A ennetähtaegset vangistusest vabastamist. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Need ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu

kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu. A.A varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Isikut on kriminaalkorras karistatud 9 korral. Tal on kolmas reaalne vangistus. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Isiku korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Enne vangistust oli A.A probleeme narkootiliste ainete tarvitamisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt üldise korduva kuriteo ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 75%

(kõrge risk) ja 40% (keskmine risk). A.A peetakse ohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas). süüdimõistetu puhul olemas ar Seega on eelnimetatud vestatav uue kuriteo

toimepanemise tõenäosus. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis on väheusutav, et ta suudaks vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ni oleks tema ng ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Antud juhul on toimepandud varavastaste kuritegude asjaolud kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Süüdimõistetu kannab vangistust vahetult pärast varasema

KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmist (vabanes 19.03.2014) hulgaliste kuritegude toimepanemise eest. Viru Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsuses on loetletud kokku 32 varguse episoodi lühikese aja jooksul, s.o ajavahemikul alates 03.05.2014 kuni 08.01.2015 vahistamiseni. Kuriteod pani ta toime grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole A.A puhul täitnud KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

Korduv karistatus ja kuritegude arvukus näitavad, et mingeid järeldusi oma varasemast õigusvastasest käitumisest A.A teinud ei ole. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole olnud võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud süüdimõistetu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust on prokuratuur A.A vangistusest tingimisi ennetähtajalisele vabastamisele vastu.

Kaitsja leidis, et kaitsealuse vabastamise otsustamine on sisuliselt tema tuleviku perspektiivi hindamine. Selle perspektiivi hindamisel tuleb aluseks võtta kaitsealuse poolt esitatud seisukohti. Kaitsealune mõistab hukka oma varasema elukäigu. Ta on lubanud, et seadust ta rohkem ei riku.

Kaitsealuse jutust ja materjalidest nähtub, et kogu tema varasemat elukäiku on kujundanud sõltuvus narkootikumidest. Kaitsealune on vastu võtnud kindla soovi vabaneda sellest sõltuvusest. Vangistusest enne tähtaega vabanemisel oleks tal võimalus minna sõltuvusravile ning ta ka kinnitas, et läbib selle ravi lõpuni. Sõltuvusest vabanemine on väga oluline tema tuleviku eluk

orraldusest lähtuvalt. Oluline on ka see, et tal on vabaduses toetav tugivõrgustik. Kui inimene vabaneb sõltuvusest, tal on olemas lähedased, kelle nimel ta elab, siis võib kindel olla, et ta leiab ka töö ja suudab korralikult käituda. Eeltoodut arvesse võttes palub kaitsja kohtul kaaluda kaitsealuse enne tähtaega vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõi tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru stetu, tema kaitsja,

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.A ei kuulu vangistusest tingim Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud isi enne tähtaega vabastamisele.

9 korral, reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.

Viru Maakohtu 21.03.2011 kohtuotsusega mõistetud karistus – reaalne vangistus (4 aastat 3 kuud ja

28 päeva), sai A.A kantud 19.03.2014, kuid KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod (31 episoodi), mille eest ta käesoleval ajal karistust kannab, on toime pandud juba 2014.a maikuust alates. - Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3 1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Isikul on hulgaliselt toime pannud tasumata nõudeid ning kuivõrd ta on varasemalt varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamiseks, puudub kohtul kindlus, et isik ei asu vabanedes majanduslike raskuste ilmnemisel taas kuritegelikule teele. Isikul puudub vabanemisel töökoht. sõltuvus, mida võib pidada uue Kinnipeetaval on diagnoositud narko kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. A.A soovib vabanemise korral minna sõltuvusravile ja sõltuvusravile analoogsesse asuda elama xxxx, kuid 2005.a suunati ta ka asutusse Jõhvis, kust ta põgenes ja hiljem tabamisel ravi ei jätkanud. Kohtu hinnangul ei ole välistatud taolise olukorra kordumine. Üldise korduva iteo toimepanemise tõenäosus

kur kinnipeetava poolt järgmise 2 aast , millise näol on tegemist a jooksul on vangla hinnangul 75% kõrge riskiga, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40% ning , mis ei ole samuti madal risk. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Lisaks märgib kohus, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Kohus leiab, et A.A puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine.

Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses osalenud tööhõives ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg s 4 sätestatud asjaolude kogumis. -

Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 182, Kohus leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise

64 eurot. eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik