3-16-857/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TA RT U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I VA B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-16-857

Otsuse kuupäev

21. september 2016

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 25.02.2016.a

käskkirja nr 6-3/218 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Resolutsioon

1. Rahuldada kaebus. Tühistada Viru Vangla

25.02.2016.a käskkiri nr 6-3/218.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt

21.10.2016.a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada

apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil.

Kaebus ja poolte seisukohad

1. Viru Vangla 25.02.2016.a käskkirjaga nr 6-3/218 (tl 3-4, edaspidi vaidlustatud käskkiri)

määrati ile distsiplinaarkaristus, kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks. Kaebajat

süüdistati selles, et ta ei allunud 26.01.2016.a vanglateenistuse ametniku seaduslikule

korraldusele asuda tööle K4 osakonna koristajana.

2. esitas 29.02.2016.a punktis 1 nimetatud käskkirjale vaide (tl 5-6, tõlge tl 16

pöördel). Viru Vangla jättis 25.04.2016.a vaideotsusega nr 6-12/44-4 (tl 7) vaide rahuldamata.

3. esitas 01.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 10), milles ta

palus punktis 1 nimetatud käskkirja tühistada.

Kaebaja keeldus tööst, kuna tal oli tugev seljavalu. Välja kutsutud meditsiiniõde tegi otsuse,

et kaebaja on terve, kambrisse sisenemata ja läbivaatust tegemata. Kaebaja selgitas

meditsiiniõele, et ta on registreeritud närviarsti vastuvõtule. Kaebaja arvates ei ole

meditsiiniõel õigust tema tervise kohta diagnoosi panna, kuna ta ei ole spetsialist.

Kaebaja lisas kaebusele vaidlustatud käskkirja ning märkis selles ära lõigu, kus kaebaja nime

asemel on S. Borissovi nimi.

4. Viru Vangla palus oma 26.05.2016.a vastuses (tl 25-26) jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja

keeldus õigusvastaselt vanglaametniku korraldust täitmast ning tema karistamine

distsiplinaarkorras oli põhjendatud.

Kaebaja määrati tööle 19.01.2016.a käskkirjaga nr 6-2/73-T (tl 39). Antud käskkiri on kehtiv,

vastustaja andmetel ei ole seda vaidlustatud. Kaebaja esitas tööle määramisel vastuväite, et

pakutav töö ei vasta tema erialale. Sellega tunnistab kaebaja ise, et ta on töövõimeline, kuid

vangla majandustööst, mis iseloomult on füüsiliselt kerge ning lühiajaline abitöö, keeldub

kaebaja põhimõtteliselt.

Vangla meditsiinitöötajad on kaebajat korduvalt läbi vaadanud ning on hinnanud kaebaja

töövõimeliseks (kaebaja tervisekaardi 13.04.2015.a ravilugu nr 97). Tervishoiutöötajad on

pidanud vajalikuks mõõdukat ravi – valuvaigistid, tugiortoos. Vastustajal puudub põhjus

kahelda vangla meditsiinitöötaja kutsealases pädevuses. Vangla eluosakonna koristamine

niiske lapiga ei nõua erilist füüsilist pingutust ning kaebaja tervisekaardist ei nähtu, et tema

seljaprobleemid oleksid sellised, mis tekitaksid kahtluse kaebaja võimes teha määratud tööd.

Kaebaja heidab ette vangla meditsiiniõe tegevust 26.01.2016.a läbivaatusel. Vastustaja on

seisukohal, et tervishoiutöötajal on pädevus otsustada, milliseid protseduure läbi viia, et

erialast hinnangut anda. Meditsiiniõel on konkreetsel tööst keeldumise juhul pädevus hinnata

kinnipeetava tööst keeldumise põhjendatust.

Vaidlustatud käskkirja põhjendustes olev ebatäpsus kinnipeetava nime osas ei muuda

käskkirja õiguspärasust.

16.08.2016.a määruses juhtis kohus vastustaja tähelepanu sellele, et vastustaja ei ole väitnud

ega tõendanud, et tööle määramise menetluse ehk 19.01.2016.a käskkirja nr 6-2/73-T andmise

menetluse käigus hindas kaebaja töövõimelisust arst. Vastuseks sellele selgitas kaebaja, et

praegust vaidlust ei saa laiendada tööle määramise käskkirja õiguspärasuse hindamisele.

Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 3 regulatsioonist ei tulene, et alati enne kinnipeetava tööle

määramise käskkirja väljaandmist peab arst kinnipeetava läbi vaatama ning igakordselt uuesti

hindama isiku töövõimelisust. Tervishoiutöötaja andis käskkirja väljaandmise eel

vanglaametnikele infot, et kaebaja tervisekaardi andmetest tulenevalt on kaebaja hinnatud

töövõimeliseks.

Kohtu seisukoht

5. VangS § 63 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude

õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud alluma vanglateenistuse ametnike

seaduslikele korraldustele.

Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristus selle eest, et kaebaja ei

allunud 26.01.2016.a vanglaametniku korraldusele asuda tööle koristajana. Kaebaja kinnitas

fakti, et ta ametniku korraldust ei täitnud. Kaebaja tugines sellele, et tal oli õigus keelduda

tööst oma tervisliku seisundi tõttu. Nii kaebuse kui ka valvuri ettekande (tl 29) kohaselt väitis

kaebaja, et tal valutab selg. Kõik kaebuses toodud etteheited on seotud kaebaja tervisliku

seisundi või selle hindamisega, muid etteheiteid kaebajal vaidlustatud käskkirjale või läbi

viidud distsiplinaarmenetlusele ei ole.

6. VangS § 37 sätestab kinnipeetava töökohustuse järgmiselt:

- kinnipeetav on kohustatud töötama, kui vangistusseadus ei sätesta teisiti (§ 37 lg 1);

- töötama ei ole muuhulgas kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel

võimeline töötama (§ 37 lg 2 p 3);

- kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (§ 37 lg 3).

Ka töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p 4 annab töötajale õiguse keelduda

tööst, mille täitmine seab ohtu tema tervise.

Kui kinnipeetav kasutab õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema tervise, siis ei riku ta

VangS § 67 p 1, mis kohustab kinnipeetavat vanglateenistuse ametnike korraldustele alluma.

7. Riigikohus leidis oma lahendi 3-3-1-53-14 punktides 15-16, et arstil on VangS § 37 lg 2 p

3 nimetatud töökohustuse puudumise aluse väljaselgitamiseks ainupädevus ning seadusesätted

ei võimalda tõlgendust, et kinnipeetava töövõimelisuse võib kindlaks teha ka vastava erialase

kvalifikatsiooniga õde. Tervishoiuteenust osutav õde saab kinnipeetava terviseseisundile

hinnangu anda olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle

määramisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest.

Kaebaja esitas tööle määramise menetluses, 07.01.2016.a vastuväite, et ta ei saa töötada

koristajana, kuna tal on tugevad seljavalud (tl 39 pöördel). Õige ei ole vastustaja väide, et

kaebaja tugines ainult sellele, et töö koristajana ei vasta tema erialale. Vastustaja küsis

07.12.2015.a kaebaja tööle määramiseks kooskõlastust meditsiiniosakonnalt ja sai

08.12.2015.a järgmise vastuse: „Töövõimeline. / M. Grigorjeva“ (tl 65). Terviseameti

avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Marika Grigorjeva meditsiiniõde. Tööle

määramise käskkirjas ei ole vastustaja käsitlenud kaebaja tervislikku seisundit või sellele

antud hinnangut, kaebaja ärakuulamise osas on ainult märgitud, et kaebaja ei ole nõus

töötama.

8. Vastustaja tugines oma vastuväidetes sellele, et 26.01.2016.a, pärast tööst keeldumist

hindas kaebaja tervislikku seisundit meditsiiniõde Irina Pavlova, kes leidis, et kaebajal

puudub takistus tööle minemiseks (vastustaja esitatud tõend tl 30, tervisekaardil ravilugu nr

117). Kuna meditsiiniõe pädevus hinnata kaebaja tervislikku seisundit sõltub sellest, kas tööle

määramisel kontrollis kaebaja töövõimet arst, siis tuleb kohtul seda asjaolu kontrollida.

Otsuse punktis 7 nimetatud tõenditest tuleneb, et kaebaja tööle määramisel arst kaebaja

töövõimelisust ei hinnanud. Ka vastustaja ei väida, et arst oleks seda teinud.

Kohus nõustub sellega, et kinnipeetava tööle määramise menetluses ei pruugi alati olla vajalik

kinnipeetava läbivaatamine või eriarstide juurde saatmine. Arsti pädevuses on otsustada,

kuidas ta kinnipeetava töövõime kindlaks teeb, sh kas see on võimalik näiteks olemasolevate

tervisekaardi andmete alusel. Nõustuda ei saa aga sellega, et kinnipeetava töövõimelisuse võib

tööle määramisel kindlaks teha meditsiiniõde. VangS § 37 lg 3 sätestab selge sõnaga, et

kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Kohus nõustub otsuse punktis 7

viidatud Riigikohtu lahendi põhjenduste ja järeldustega.

9. Ka kaebaja tervisekaardilt (tl 40-54) ei nähtu, et kaebaja töövõimelisust oleks praeguses

kohtuasjas vaadeldavas tööle määramise menetluses hinnanud arst. Arst Reet Aadamsoo

hindas kaebaja töövõimeliseks 13.04.2015.a (ravilugu nr 97), sellele kandele viitab vastustaja

ka vastuses kaebusele. Siiski ei nähtu kaebaja tööle määramise dokumentidest, et sellele

hinnangule oleks kaebaja tööle määramisel tuginetud. Isegi kui vastustaja oleks sellele

hinnangule tuginenud, on kaheldav, kas ligikaudu 9 kuud varem antud hinnangule sai kaebaja

tööle määramisel tugineda, eriti arvestades seda, et kaebaja viimane visiit neuroloogi juurde

toimus pärast eelnimetatud hinnangu andmist ja see tähendab, et kaebaja olukord võis olla

muutunud.

10. Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et kaebaja on alates 2008. aastast regulaarselt kurtnud

seljavalu üle, sh 27.05.2014.a Viru Vanglasse saabudes (ravilugu nr 76). 18.08.2014.a,

02.03.2015.a ja 05.10.2015.a viibis kaebaja arst Niina Neglasoni vastuvõtul (ravilood nr 83,

96, 106). Terviseameti avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on dr Neglason neuroloog.

05.10.2015.a pani dr Neglason kaebajale diagnoosi „M51.1 - Nimme ja muude

lülivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga“ ning andis kaebajale töövabastuse 10

päevaks. Seega esinesid kaebajal seljaga seotud terviseprobleemid ja vähemalt ühel korral

vabastati kaebaja seetõttu tööst.

Vastustaja väitel näitab kaebaja töövõimelisust see, et tervisekaardi põhjal on arstid määranud

kaebaja seljaprobleemidele raviks valuvaigistid, ortoosi ja ravivõimlemise. Kohus leiab, et

meditsiinitöötaja kvalifikatsioonita isikud ei saa selliste kaudsete andmete põhjal hinnata

isiku töövõimet. Isiku tervislikku seisundit ja töövõimet on pädev hindama arst.

11. Kokkuvõttes leiab kohus, et puuduvad ülekaalukad tõendid, et kaebaja tervislik seisund

võimaldas tal 26.01.2016.a töötada koristajana. Arsti hinnang kaebaja töövõimele puudub.

Meditsiiniõde ei olnud pädev iseseisvalt kaebaja töövõimelisust hindama. Kaebaja

tervisekaardi andmete põhjal võis kaebajal olla tervisest tulenev põhjus tööst keeldumiseks.

Seega ei ole kaebaja toime pannud distsiplinaarsüütegu ja kohus tühistab vaidlustatud

käskkirja.

12. Vastustaja leidis vaidlustatud käskkirjas, et isegi kui vanglaametniku korraldus kaebajale

oli ebaseaduslik, oleks kaebajal siiski tulnud see täita, kuna kohtupraktika põhjal saab

korralduse täitmata jätmine kinnipeetava poolt olla õigustatud üksnes juhul, kui

vanglaametniku korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 loetletud tühise

haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge.

Kohtu hinnangul ei ole eelviidatud kohtupraktika kohaldatav, kui kinnipeetav keeldub tööle

asumast TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel ehk põhjusel, et töötamine seaks ohtu tema tervise.

Vanglaametniku tööle asumise korraldus kinnipeetavale ei vasta reeglina tühise haldusakti

tunnustele - selle annab ilmselgelt vangla nimel tegutsev ametnik haldusorgani pädevuse

piires konkreetsele kinnipeetavale, korraldus on tavaliselt selge ja täidetav ning ei nõua

õigusrikkumise toimepanemist. See tähendab, et kinnipeetaval puuduks reeglina üldse

võimalus kasutada TTOS § 14 lg 5 p 4 tulenevat õigust keelduda tööst, mis seab ohtu tema

tervise. TTOS laienemist kinnipeetavatele on aga kohtupraktikas läbivalt tunnustatud.

13. Kohus selgitab kaebajale, et tema muud väited ei oleks olnud aluseks vaidlustatud

käskkirja tühistamisel. Praeguse kohtuasja asjaoludel ei saa meditsiiniõele ette heita, et ta

kaebaja töövõimelisuse määramiseks kaebajat läbi ei vaadanud. Valu esinemist ei saa

objektiivselt kindlaks teha. Kaebaja tugines kroonilisele tervisehäirele, mille hindamiseks ei

pruukinud läbivaatus vajalik olla.

Kaebaja viidatud ebatäpsus vaidlustatud käskkirjas - see, et ühes kohas on kaebaja nime

asemel S. Borissovi nimi - on kohtu hinnangul ilmne viga, mis ei too kaasa käskkirja

õigusvastasust. Käskkirjast tervikuna on selge, et see on antud kaebaja suhtes. Käskkirja

resolutsioonis viga ei ole.

Menetluskulud

14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude

väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.

Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja

ei mõisteta.

Kohus määras 16.08.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide

esitamise tähtajaks 30.08.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule

ei esitanud. Riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud. Seega jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks

Kohtunik