1-10-13857/166 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 09.09.2016 Kohtuasja number 1-10-13857 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Kohtuasi Svetlana Tarasova

Viru Vangla materjalid Aleksei Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Aleksei Ossipov, isikukood 38509162238, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne ukoht: xxxx el

Karistuse kandmise algus 10.05.2010 ja lõpp 07.09.2019 RESOLUTSIOON

Jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. ALEKSEI OSSIPOV

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, ja prokurörile. Aleksei Ossipovile

Asjaolud

Viru Vangla esitas 26.07.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Maakohtu 17.10.2011 otsusega tunnistati Aleksei Ossipov süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 5,7,8,9 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust ning KarS karistust Ida-Viru Maakohtu 18.09.2013 § 65 lg 2 alusel suurendati

kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistuse võrra mõistes liitkaristuseks 9 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu

27.12.2011 otsusega mõisteti Aleksei Ossipov süüdi KarS § 24 lg 4 § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi - ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust ning muus osas jäeti maakohtu otsus muutumata. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.05.2010.

Aleksei Ossipovi on kriminaalkorras karistatud 2- korral ja reaalset vangistust kannab teist l

korda. levat karistust kannab Käeso isik röövimise (vähemalt teistkordselt, grupis, sissetungimisega) ja varguse (avalikult, kuid vägivalda kasutamata, grupis, sissetungimisega, süstemaatiliselt) toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Kuritegude laad on jäänud samaks, kuid vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ning ajendiks majandusliku kasu saamine.

Kinnipeetav on töötanud väljaspool vanglat võimaldatud lähedastega suhete ning talle on säilitamise eesmärgil lühiajalisi väljasõite kahel korral. Väljasõitudeks püstitatud eesmärgid on kinnipeetav täitnud ning rikkumisi ei ole esinenud. Kinnipeetav paikneb alates 22.01.2016 Viru

Vangla avavanglaosakonnas. asi on isik edukalt Ühtl töötanud majandustöödel, läbinud

riigikeele A2- taseme kursuse eksami ning sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening.

Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Isik soovib vabanemisjärgselt asuda elama emale kuuluvasse korterisse, aadressil xxxx ning ema on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks eluruumi.

Elukoht võimaldab elektroonilise valve seadme paigaldamist juhul, kui on tagatud elektroonilise valve seadme töö mittehäirimine lemmikloomade poolt. Vabanemisjärgselt puudub K-Raha andmetel omab isik 04.07.16 seisuga kinnipeetaval garanteeritud töökoht.

tasumata võlanõudeid 2 872 euro ulatuses. Vabanemisfondi on hoiustatud 1 290 eurot, mis tagab vabanemisjärgselt esialgse toimetuleku.

Kinnipeetava l Isiku ähisugulasteks on ema, 2 õde ja kasuisa, kellega suhted on head. tutvusringkonda kuulusid vabaduses peamiselt kriminaalse taustaga isikud, kellega koos isik süstemaatiliselt pani toime süütegusid ja kelle negatiivsele mõjutusele isik allus. Kinnipeetav teadvustab, et ei tohi vabanedes vanade tuttavatega suhtlemist taastada. Sellest tulenevalt on kõik suhted endiste tuttavatega katkestanud.

Alkoholisõltuvust i üüteod on otseselt se sikul diagnoositud ei ole, kuid s otud alkoholi kuritarvitamisega. Isik on käitunud vägivaldselt alkoholijoobes. Kinnipeetav teadvustab enda varasemaid probleeme alkoholiga ning tulevikus enda elu alkoholiga ei seo, hoidudes seejuures vanadest tuttavatest, kellega koos alkoholi tarvitas.

Isik on käitunud korduvalt agressiivselt (tapmine, röövimised), igapäevases käitumises kuid vägivalla ilmingud puuduvad. unnistab probleemi, kuid ei oska või ei taha Kinnipeetav t

probleeme lahendada seaduslikel viisidel. Tuleviku eesmärgid on seotud pere loomise ning töötamisega. Isikut on varasemalt kandnud pikka vanglakaristust ning ta vabastati ennetähtaegselt. süstemaatiliste süütegude toimepanemist ning Katseajal alustas isik

kuritegelikust eluv . Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel iisist sai tema äraelamise viis probleeme ei ole täheldatud. Kinnipeetava ohtlikkuse tõenäosus on kõige suurem, kui isikul puudub kindel töökoht ja sissetulek ning kui ta jätkab alkoholi tarvitamist ja suhtleb kriminaalse taustaga isikutega. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 34%, ning n sama aja jooksul 47%. vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus o

Eelnevast tulenevalt toetab vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Kui kohus peab vajalikuks, siis on kinnipeetav andnud ka kirjaliku nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata Aleksei Ossipov´ile katseaeg kuni 07.09.201

9 ning käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p sätestatud lisakohustusi. -des 2, 4, 8, 9

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas

avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

Kinnipeetavat on kahel korral kriminaalkorras karistatud ning talle on varasemalt antud võimalus vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid sellest hoolimata pani isik katseajal toime uued tahtlikud kuriteod. Seega ei ole varasem vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ja käitumiskontroll isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Uute kuritegude järjepidev toimepanemise iseloom näitab, et vaid kinnipidamiskohas viibides või vabaduskaotusega seotud tõkendi kohaldamisega on kaaskodanike vara ja isikupuutumatus kaitstud. Enne vangistust oli kinnipeetaval alkoholi kuritarvitamisega (süüteod on otseselt seotud alkoholi liigtarvitamisega), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt ü ja vägivaldse ldise korduva kuriteo kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 34% ja 47%, mis ei ole madal risk. Seega on olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nad ei ole kõik ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega ning iga tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel tuleb lähtuda konkreetset asja iseloomustavatest positiivsetest ja negatiivsetest argumentidest, mis omavad erinevat kaalu.

Kuna kinnipeetav kannab KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristust (mh vägivaldse varavastase kuriteo toimepanemise eest), saaks htaegse vabastamise korral tema ennetä

ühiskonna õigl stuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ustunne tugevalt riivata, kuna kari

ühiskonnale, et võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud vägivallaga (röövimine), ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipidamisasutuses isiku kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kuigi vangistatu õiguspärane käitumine vangistuses on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluline tingimus, pole eeltoodud asjaolu ülimuslikult sedavõrd tähtis, et analüüsist välja jätta isiku varasemad kuriteod ning ainuüksi selle pinnalt saaks teha põhjendatud otsuse isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör leiab, et süüdimõistetu vabanemisjärgse elukoha olemasolu ja selle sobivus elektroonilise valve teostamise nõuetele et õigustada vangistusest ennetähtaegset ei ole piisav, kinnipeetava

vabastamist ning seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. Mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud ja pikem kandmata karistuse osa, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Eeltoodust lähtudes on prokuratuur Aleksei Ossipovi ennetähtaegsele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung

09.09.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et on oma vigadest aru saanud ning on muutunud. Ta tahab aidata oma ema ning tema sooviks on luua perekond.

Maakohtu määruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, Aleksei Ossipov ei kuulu vangistusest tingimisi leiab, et süüdimõistetu enne tähtaega vabastamisele.

Aleksei Ossipovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: isik töötas, läbis riigikeele A2- taseme kursuse ja läbis sotsiaalprogrammi Agressiivsuse asendamise treening. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud.

Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel.

Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 2-l korral ja vangistuses viibib teist korda. Kinnipeetav vabastati vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid sellest hoolimata pani katseajal toime uued tahtlikud kuriteod, mis näitab, et käitumiskontroll isiku ennetähtaegsel vabastamisel ei tagaks tema õiguskuulekat käitumist.

Viru Vangla materjalidest nähtub, et isikul puudub vabanemisjärgne töökoht. Kohtu hinnangul võib garanteeritud töökoha puudumine abanemisjärgselt, sest raskendada tema toimetulekut v kinnipeetav on ka varasemalt kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning elatunud kuritegelikult teel omandatud tuludest.

Vangla hindab uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul

34% ning 47%, mis ei ole madal risk. mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks Seega on olemas

arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus.

Kuigi vangla on avaldanud, et toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, märgib kohus, et võtab küll nimetatud seisukohti arvesse, kuid need ei ole kohtu jaoks siduv . Kohus ad

rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Aleksei Ossipovi

puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Aleksei Ossipovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp