3-16-926/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristjan Siigur

Otsuse teatavakstegemine

20. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-926

Haldusasi

C. M. Å. kaebus Maksu- ja Tolliameti 1. veebruari 2016

vastutusotsuse

nr

13-7/00564-29

ning

12. aprilli 2016 vaideotsuse nr 6-1/3236-3 tühistamise

nõuetes.

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistungil 7. septembril 2016

Menetlusosalised

Kaebaja: C. M. Å.

Esindaja: v.adv Helmut Pikmets

Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet

Esindaja: Aiki Meister

RESOLUTSIOON

1. Jätta C. M. Å. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule hiljemalt 20. oktoobril 2016 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise

poolt

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada

menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

VAIDLUSTATUD VASTUTUSOTSUS

1. Maksu- ja Tolliamet tegi 1. veebruaril 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00564-29, millega

kohustas C. M. Å. tasuma OÜ Confine Invest 238 705,90 euro suuruse maksuvõla. Kõnealune

maksuvõlg kujunes OÜ Confine Invest poolt 2011. ja 2012. aastal deklareeritud, ent tasumata

jäetud töötasumaksudest ja neilt arvestatud intressidest. C. M. Å. oli sel ajal OÜ Confine Invest

ainus juhatuse liige. Vastutusotsuse kohaselt on maksuvõla sissenõudmine OÜ-lt Confine Invest

pankroti väljakuulutamise ja pankrotivara puudumise tõttu lootusetu. Vastutusotsuse tegemise

alusena tuuakse välja see, et C.M. Å., olles teadlik maksuvõlgade olemasolust, ei võtnud vastu

juhtimisotsuseid, mille tulemusena oleks maksuvõlg olnud võimalik likvideerida, vaid jätkates

ilmselgelt mitte-jätkusuutlikku majandustegevust ning juhtides rahavood ümber peamiselt

endaga seotud AS-i Altenberg-Reval, tekitas tahtlikult olukorra, kus maksuvõlgade tasumiseks

vajalikke vahendeid ei saanudki OÜ-l Confine Invest tekkida. Seda seisukohta põhjendatakse

vastutusotsuses kokkuvõttes järgmiste asjaoludega:

OÜ Confine Invest ei olnud juba alates 2009. aastast suuteline iseseisvalt deklareeritud

maksusummasid tasuma ning neid kohustusi täitis AS Altenberg-Reval või täideti need

täitemenetluse raames; aastatel 2010 kuni 2012 ületasid OÜ Confine Invest lühiajalised

kohustused pidevalt äriühingu likviidseid varasid;

2011. ja 2012. aastal oli OÜ Confine Invest põhiliseks tegevuseks alltöövõtt ehitusobjektidel

Tallinnas Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35, kus tema tellijaks oli AS Altenberg-Reval, mille juhatuse

liikmeks oli C.M. Å. ning viimase tellijaks omakorda OÜ Letona Properties, mille üheks juhatuse

liikmeks oli samuti C.M. Å., ent vaatamata sellele, et reaalselt tasu tehtud tööde eest ei

laekunud, jätkas OÜ Confine Invest seda koostööd, sõlmides pidevalt uusi laenulepinguid

töötajatele palkade maksmiseks ning tehes arveldusi AS-i Altenberg-Reval kaudu;

ilma igasuguste reaalsete tõenditeta väidetavate ehituslike puuduste kohta Paneeli 2 ja Suur-

Sõjamäe 35 objektidel, aktsepteeris OÜ Confine Invest AS-i Altenberg-Reval esitatud 2 miljoni

euro suuruse kahjunõude, loobudes seeläbi ehitustööde teostamise eest ettenähtud tasust ning

tasaarvestades OÜ Confine Invest viimase reaalse vara (114 092,58 eurot) AS-i Altenberg-Reval 2

miljoni euro suuruse kahjunõudega;

18-lt OÜ Confine Invest töötajalt saadud teabe pinnalt võib arvata, et tegelikult töötasid nad AS-i

Altenberg-Reval heaks, kusjuures ka C.M. Å. on maksuhaldurile seletusi andes OÜ Confine Invest

töötajaid pidanud AS-i Altenberg-Reval töötajateks.

C.M. Å. on tegutsenud juhatuse liikmena 1996. aastast alates 22 erinevas äriühingus, kusjuures

lisaks OÜ-le Confine Invest on veel viiel neist tekkinud püsiv maksuvõlg;

C.M. Å. tahtlikule soovile OÜ Confine Invest maksukohustused tasumata jätta, viitab ka tema

tegevus 17. jaanuari 2013 maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel ja sellele järgneval ajal.

2. Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2016 vaideotsusega nr 6-1/3236-3 jäeti C. M. Å. vaie

rahuldamata.

KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

3. C. M. Å. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti 1.

veebruari 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00564-29 ning Maksu- ja Tolliameti 12. aprilli 2016

vaideotsuse tühistamist.

4. Esiteks peab kaebaja põhjendamatuks maksuhalduri etteheidet OÜ Confine Invest

rahavoogude ümbersuunamise kohta ning toob välja, et OÜ Confine Invest tegevuse

finantseerimine laenatud vahenditest sai alguse vastutusotsusega hõlmatud perioodist

tunduvalt varem ja arveldamine läbi AS-i Altenberg-Reval oli eeskätt tingitud sellest, et OÜ

Confine Invest pangakontod olid maksuhalduri korraldusel arestitud ning maksuhaldur keeldus

maksuvõla tasumise ajatamisest.

5. Teiseks ei nõustu kaebaja maksuhalduri etteheitega, mis puudutab AS-i Altenberg-Reval

kahjunõuet ja selle tasaarvestamist. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et OÜ Confine Invest

pankrotimenetluses on maksuhaldur AS-i Altenberg-Reval nõuet tunnustanud, mistõttu on

arusaamatu, mille põhjal on tehtud kaebajale etteheide, et tema aktsepteeris seda nõuet ilma

tõenditeta. Samuti rõhutab kaebaja, et AS-i Altenberg-Reval nõue on kinnitust leidnud

ekspertiisidega, mis on maksuhaldurile ka esitatud.

6. Maksuhalduri seisukohale, et kaebaja on rikkunud kohustust tagada OÜ Confine Invest

maksuvõlgade tasumine, vaidleb kaebaja vastu ka sellega, et OÜ Confine Invest maksuvõla

tasumine oli tagatud kinnisasjadele seatud hüpoteekidega ning kuivõrd maksuhaldur on juba

asunud sissenõuet pöörama esitatud tagatistele, on vastutusotsuse näol tegemist maksuvõla

topelt sissenõudmisega. Kaebaja peab asjakohatuks maksuhalduri väiteid, mis puudutavad

kaebaja tegevust OÜ Confine Invest 17. jaanuari 2013 maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel

ja sellele järgnevalt, sest maksukohustuse tahtlikust kõrvalehoidumisest ei saa rääkida

olukorras, kus maksuhaldur on otsustanud aktsepteerida maksuvõla ajatamise. Kaebaja vaidleb

vastu maksuhalduri seisukohale, et 2013. a ajatamise taotluse eesmärgiks ei olnud kunagi

maksuvõlgade likvideerimine, sest pole eluliselt usutav, et kolmandad isikud võtaksid enda

kanda teise isiku maksukohustuse. Asjaolu, et maksuhaldur ajatas 26. märtsi 2013 otsusega

maksuvõla tasumise, näitab kaebaja hinnangul objektiivselt, et kõigile osapooltele oli eluliselt

usutav äriühingu majandustegevuse jätkamise ja maksuvõla tasumise võimalikkus.

7. Kaebaja vaidleb vastu maksuhalduri väitele, et ta ei tegutsenud OÜ Confine Invest huvides

ning toob välja, et pankrotimenetluses ei ole keegi nõudnud pankrotihaldurilt nõuete esitamist

kaebaja vastu juhatuse liikme isikliku vastutuse järgi. Kaebaja toob ka välja, et antud juhul on

vastutusotsuse

aluseks

võetud

mitte

maksukohustuse

rikkumine,

vaid

äriühingu

maksevõimelisuse taastamata jätmine, millel vastutusotsus põhineda ei saa. Kaebaja rõhutab ka

seda, et äriühingul ega selle juhatuse liikmel ei ole maksuõiguslikku kohustust tagada pärast

maksuvõlgade tekkimist piisavate rahaliste vahendite olemasolu maksuvõlgade tasumiseks.

Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades 3-3-1-23-12 ja 3-3-1-41-05, märgib kaebaja, et kui

maksuvõlg on tekkinud ajaliselt varem, kui toimus etteheidetav käitumine, või muudel

põhjustel, ei saa vastutusotsust sellise maksuvõla kohta teha ning vastutusotsust ei saa juhatuse

liikme suhtes teha äriseadustiku 187 lg 2 alusel.

8. Kaebaja hinnangul ei ole maksuhaldur tuvastanud põhjuslikku seost OÜ Confine Invest

maksuvõla ja kaebaja tegevuse vahel. Siinkohal kordab kaebaja, et maksukorralduse seaduse

(MKS) §-s 8 nimetatud kohustused ei hõlma kohustust likvideerida äriühingul juba tekkinud

maksuvõlgnevus. Kaebaja leiab, et MKS §-s 8 sätestatud kohustuse täitmise eelduseks on vara

olemasolu esindataval.

9. Järgnevalt leiab kaebaja, et MKS § 40 lõikes 1 nimetatud tahtlus eeldab seadusliku esindaja

soovi kohustusi rikkuda ning Riigikohtu otsustest kohtuasjades 3-3-1-43-14 ja 3-3-1-38-12

tulenevalt pidi maksuhaldur vastutusotsuses tahtluse tuvastama iga rikutud maksukohustuse

suhtes eraldi, ent käesoleval juhul on maksuhaldur teinud kaebaja süü osas üldistatud järelduse

ja sedagi sündmuste pinnalt, mis on maksukohustuse täitmise ajast hilisemad ega seondu või ei

saagi seonduda kaebajale etteheidetava käitumisega. Tahtluse tuvastamise osas jääb kaebajale

näiteks arusaamatuks, kuidas väljendab AS-iga Altenberg-Reval sõlmitud töövõtulepingu

lõpetamata jätmine ja selle alusel kahjunõude tunnustamine kaebaja soovi tekitada OÜ-le

Confine Invest maksuvõlgasid tööjõumaksude osas perioodil 2011-2012, arvestades, et tegemist

on maksuvõla suhtes ajaliselt hilisemate sündmustega, milliste vahel puudub põhjuslik seos.

Samamoodi pole kaebaja hinnangul äriühingu arvelduste korraldamine kolmandate isikute

kaudu põhjuslikus seoses deklareeritud maksukohustuste tasumata jätmisega.

10. Kaebaja heidab maksuhaldurile ka ette, et vastutusotsuses ei ole eraldi analüüsitud

maksukohustuste rikkumist seoses intressivõlaga. Kaebaja leiab, et olukorras, kus äriühing

deklareerib põhikohustusi, kuid maksevõimetuse tõttu ei suuda neid reaalselt tasuda, ei saa

väita, et intressivõlg on tekkinud äriühingu juhatuse liikme tahtliku tegevuse tagajärjel.

11. Viimaks leiab kaebaja, et kuivõrd maksuhaldur ei tuvastanud asjaolusid, mis osutaksid

maksuseaduste tahtlikule rikkumisele kaebaja poolt, on vastutusotsuse tegemisel ebaõigesti

kohaldatud viieaastast aegumistähtaega. Samas peab kaebaja igal juhul aegunuks intressivõla

sissenõudmist, sest maksuhaldur on juba teinud OÜ-le Confine Invest 26. märtsil 2013

intressinõude samade maksukohustuste suhtes. Kaebaja hinnangul aegus intressivõla

sissenõudmine juba 1. jaanuaril 2015, kuna 2011-2012 maksukohustuste osas 2013. määratud

intressinõude suhtes kohaldatakse MKS §-st 132 ja 1684 tulenevalt üheaastast sissenõudmise

aegumistähtaega.

12. Kaebuse täienduses toob kaebaja välja selle, et maksuhaldur on oluliselt rikkunud

uurimiskohustust, olemata uurinud maksuvõla tekkimisega seonduvaid asjaolusid, olles eeskätt

jätnud uurimata kas OÜ-l Confine Invest kõnealustes maksudeklaratsioonides kajastatud

maksukohustus üldse tekkis. Kaebaja leiab, et vastutusotsuses välja toodud asjaolude valguses

oleks vastustaja pidanud põhjendama, miks kaebaja võetakse vastutusele OÜ Confine Invest

väidetavate maksukohustuste rikkumise eest olukorras, kus maksuhaldur ise kahtleb selles, et

Confine Invest OÜ-l on üldse tekkinud maksukohustused tööjõumaksude osas ning

palgaväljamakseid tegi hoopis Altenberg-Reval AS.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist.

14. Viidates Riigikohtu otsustele kohtuasjades nr 3-3-1-37-13 ja 3-3-1-17-13 selgitab vastustaja,

et äriühingu seadusliku esindaja tegevusele hinnangu andmisel on nn eluline usutavus ehk

asjaolude üldine tõenäosus sobiv kriteerium ning just selle esinemise hindamisest tulenevadki

mitmed eelduslikud väited, mida hinnatakse kogumis.

15. Vastustaja leiab, et vastutusotsuse koostamise seisukohalt on oluline see, et äriühingu

maksukohustused

oleksid

täielikult

täidetud

seaduses

sätestatud

tähtaegadel

ning

tagamiskohustuse sisuks on see, et kuigi maksukohustus tuleb täita äriühingu vara arvelt, peab

juhatuse liige tagama äriühingul piisava vara olemasolu, et maksunõuet oleks võimalik täita.

Vastustaja leiab, et tegevuse jätkamine ning äriühingu suhtes tekkivate nõuete, s.h maksuvõla,

suurendamine on juhatuse liikme kohustustega vastuolus.

16. Vastustaja selgitab, et tasumiskohustuse rikkumine toimub siis, kui ilmneb esmakordselt

maksuvõlg, tagamiskohustuse rikkumine võib olla aga juba varasem ning maksuvõlg

tagamiskohustuse rikkumise tagajärjena võib ilmneda alles hiljem. Vastustaja leiab, et

tagamiskohustuse täitmata jätmist ei saa hinnata alates ajahetkest, kui kohustuse täitmata

jätmisest on tekkinud reaalse tagajärjena maksuvõlg, vaid tegemist on pikemaajalise

protsessiga. Seetõttu peab vastustaja vääraks kaebuses toodud põhjendust, et OÜ Confine

Invest maksuvõla tekkimine oli põhjustatud eelkõige maksuhalduri enda tegevusest äriühingu

pangakontode blokeerimisel ja maksuvõla tasumise ajatamisest keeldumisel. Vastustaja leiab, et

kaebaja pidanuks 2009. aastal pärast pangakontode arestimist optimeerima äriühingu

majandustegevust (s.t kas muutma lepinguid, vähendama töötasusid, koondama töötajaid,

otsima uusi kliente, tööd efektiivsemaks muutma vms) või kui see ei õnnestunud ja

maksejõuetus süvenes, siis esitama pankrotiavalduse. Vastustaja leiab, et kui juhatuse liige

soovib äriühingu tegevust jätkata, peab tegevuse jätkamise ja sellest tulenevalt võlausaldajate

nõuete täitmise võimalikkus olema eluliselt usutav ka teistele isikutele.

17. Vastustaja leiab, et kaebaja pidi oma kogemusest tulenevalt, arvestades ühelt poolt

äriühingul rahavoogude puudumist ja teisalt töötajate arvu ja tööjõukulusid, ette nägema, et

selline tegevus ei ole jätkusuutlik.

18. Vastustaja meelest on põhjendamatu kaebaja etteheide, mis puudutab 26. märtsi 2013

otsusega kinnitatud maksuvõla tasumise ajakava kehtetuks tunnistamist Maksu- ja Tolliameti

11. septembri 2013 otsusega. Vastustaja toob siinkohal välja, et see oli tingitud sellest, et OÜ

Confine Invest ajakava ei täitnud ning äriühingu maksuvõlg suurenes.

19. Vastustaja ei nõustu sellega, et OÜ Confine Invest maksuvõla tekkimise puhul oli tegemist

tavapärase äririski realiseerumisega. Vastustaja leiab, et rahavoogude planeerimine kaebajaga

seotud äriühingute kaudu selliselt, et pikema ajavahemiku jooksul ei laeku raha jooksvate

(maksu)kohustuste katmiseks, on käsitletav tahtlusena, sest selline käitumine hälbib oluliselt

mõistliku ettevõtja tegevusest.

20. Põhjusliku seose osas selgitab vastustaja, et lisaks tasumiskohustuse rikkumisele on

kaebajale ette heidetud ka tagamiskohustuse rikkumist ehk sellise olukorra tahtlikku tekitamist,

kus äriühingul maksuvõla tekkimise ajaks maksuvõla tasumiseks rahalised vahendid puudusid.

Vastustaja selgitab, et kui kaebaja oleks õigeaegselt, s.o enne maksuvõla tekkimist võtnud

kasutusele meetmed äriühingu tekkinud ja tekkivate kohustuste vähendamiseks, ei oleks ka

maksuvõlga tekkinud.

21. Mis puudutab seda, et maksuhaldur pole OÜ Confine Invest pankrotimenetluses AS-i

Altenberg-Reval nõuetele vastu vaielnud, siis selgitab vastustaja, et pankrotimenetluses

vastuväidete esitamine on otstarbekuse küsimus ning olukorras, kus pankrotimenetluses on

tunnustatud nõudeid kokku 2 801 925,77 euro ulatuses, kuid pankrotivara puudub, ei ole

vastuväidete esitamine põhjendatud, sest sellest tulenevalt maksuvõla laekumise tõenäosus ei

muutu.

22. Kaebaja väite kohta, et vastutusotsuse aluseks on lubamatult võetud äriühingu

maksevõimelisuse taastamata jätmine, selgitab vastustaja, et maksuvõlg tekib maksukohustuse

täitmise tähtaja möödumisel ning maksukohustuse täitmise kohustus eksisteerib kuni

maksuvõla lõppemiseni, mistõttu on tähtaegselt tasumata jäänud maksukohustuse (maksuvõla)

tasumise kohustus kestev kohustus.

23. Vastustaja peab põhjendamatuks kaebaja väiteid seoses intressinõudega ning selgitab, et

MKS §-st 32 tulenevalt hõlmavad MKS §-s 8 sätestatud kohustused ka MKS § 115 lõikes 1

sätestatud intressi tasumise kohustust ning MKS § 115 lg 4 kohaselt võib intressinõude esitada

ka vastutusotsuses. Ka rõhutab vastustaja, et MKS § 118 lg 1 järgi on intressi arvestamise

aegumistähtaeg üks aasta alates vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise

päevast ning kuna käesolevaks ajaks ei ole OÜ Confine Invest vastutusotsusega sisse nõutav

summa tasutud, ei ole aegunud ka intressinõue, samuti pole aegunud intressinõude

sundtäitmise aegumistähtaeg MKS § 132 lg 3 järgi, milleks on viis aastat nõude esitamise aastale

järgneva aasta 1. jaanuarist alates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

24. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning hinnanud kogumis ja vastastikuses seoses kogutud

tõendeid, leian, et C. M. Å. kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta. OÜ Confine

Invest vaidlusaluse maksuvõla tekkimise põhjustas kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste

tahtlik rikkumine, mis seisnes selles, et kaebaja korraldas 2011. ja 2012. aastal OÜ Confine

Invest majandustegevuse selliselt, et sellest tekkisid vaidlusalused maksukohustused, saades

samas aru, et OÜ-l Confine Invest nende maksukohustuste täitmiseks vajalikke vahendeid ei

teki.

Kaebaja

väited

vastutusotsuse

tegemise

aluste

puudumise,

vastutusotsuse

põhjendamispuuduste ning vaidlusaluse maksuvõla aegumise osas on põhjendamatud.

25. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõikest 1, § 8 lõikest 1, § 96 lõigetest 1, 5 ja 6 ning §-st

32 tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see

konkreetne juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada

juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mis on

vastutusotsuse tegemise ajal endiselt kehtiv, mis tähendab, et maksuvõlg on tekkinud, selle

sissenõudmine pole aegunud ning seda pole kustutatud. Vastutusotsuse saab teha

maksusumma

määramise

aegumistähtaja

jooksul.

Juriidilise

isiku

juhatuse

liikmele

vastutusotsuse tegemise eelduseks on see, et maksuvõlga ei ole olnud võimalik juriidiliselt

isikult kolme kuu jooksul sisse nõuda või et sellele juriidilisele isikule on välja kuulutatud

pankrot.

26. Maksuhaldur on OÜ Confine Invest maksuvõla tekkimise õigesti tuvastanud. Kaebaja heidab

maksuhaldurile põhjendamatult ette, et viimane pole uurinud, kas OÜ-l Confine Invest

vastutusotsuses käsitletud maksukohustused üldse tekkisid. Nimelt moodustavad OÜ Confine

Invest maksuvõla viimase poolt esitatud deklaratsioonide alusel arvutatud maksusummad (MKS

§ 88 lg 1), kusjuures vastavate deklaratsioonide esitamise ajal oli OÜ Confine Invest ainsaks

juhatuse liikmeks kaebaja. Selles olukorras ei saa kaebaja vastutusotsuse vaidlustamisel seada

kahtluse alla maksudeklaratsioonides esitatud andmete õigsust ning maksuhaldur ei pidanud

vastutusotsuse tegemiseks deklareeritud andmete õigsust ka täiendavalt kontrollima.

Maksuhalduri järeldust, et kaebaja tegevus OÜ Confine Invest juhtimisel oli kantud peamiselt AS

Altenberg-Reval huvidest, samuti tuvastatud asjaolu, et töötajatele tehti palgaväljamakseid OÜ

Altenberg-Reval kaudu, nagu ka see, et osa töötajatest, kellele tehtud töötasuväljamaksetelt

tasumisele kuuluvad maksusummad OÜ Confine Invest enda maksuarvestuses kajastas, väitis

enda tööandjaks olevat olnud AS-i Altenberg-Reval, ei anna mistahes alust väita, et OÜ-l Confine

Invest ei tekkinud 2011. ja 2012. aasta deklaratsioonidel kajastatud maksukohustusi. Vaidlus

selle üle, kas esindataval on maksukohustus tekkinud, saab vastutusmenetluses tõusetuda juhul,

kui see on kindlaks määratud maksuhalduri poolt (näiteks esindatavale tehtud maksuotsusega),

mitte aga siis, kui tegemist on esindatava enda poolt deklaratsiooni alusel arvutatud

maksusummadega. Tähtpäevaks tasumata maksusummadelt intressi arvestamise ja tasumise

kohustus tuleneb vahetult MKS § 115 lõikest 1 ning vastutusotsusega kaebajalt sisse nõutava

intressivõla arvestus on esitatud vastutusotsuse lisas. Kaebaja ei ole selle arvestuse õigsust

kahtluse alla seadnud ega ühtki põhjendatud vastuväidet intressivõla suuruse kohta esitanud.

27. Vaidlust pole selles, et OÜ Confine Invest maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 96 lg 6 p 3)

ega selles, et põhivõla osas ei ole maksuvõla sissenõudmine aegunud (MKS § 96 lg 6 p 2).

Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga intressivõla sundtäitmise aegumisega. Tõepoolest,

vastutusotsusega kaebajalt nõutav OÜ Confine Invest intressivõlg hõlmab muuhulgas intresse,

mille tasumist on maksuhaldur OÜ-lt Confine Invest nõudnud 26. märtsil 2016 tehtud

intressinõudes nr 13-3/40867. Vastavas osas on tegemist enne 2014. aasta 1. jaanuari määratud

intressinõudega MKS § 1684 lõike 1 tähenduses ning selle suhtes kohaldatakse viimatinimetatud

sätte kohaselt kuni 2014. aasta 1. jaanuarini kehtinud aegumistähtaja regulatsiooni. Kuni 1.

jaanuarini 2014 kehtinud MKS § 132 lg 2 kohaselt on sellise intressinõude sundtäitmise

aegumistähtaeg

aasta

arvates

selle

esitamise

aastale

järgneva

aasta

1. jaanuarist. Samas tulenes enne 1. jaanuari 2014 kehtinud MKS § 132 lõikest 4, et aegumine

katkeb maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral. Kõnealune intressivõlg oli

hõlmatud 26. märtsi 2013 maksuvõla tasumise ajatamise otsusega kinnitatud maksegraafikuga.

Selle

maksegraafiku

kehtetuks

tunnistamise järel esitas maksuhaldur

kohtutäiturile

täitmisavalduse ning täitemenetlust OÜ-le Confine Invest 26. märtsil 2013 tehtud intressinõudes

kajastatud intressivõla sundtäitmiseks alustati 2013. aasta septembris. Siinkohal pole oluline

see, et võlgnikuks selles täitemenetluses ei olnud OÜ Confine Invest, vaid tema maksuvõla

tagamiseks seatud hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik OÜ Immaculate, sest tegemist oli

siiski OÜ Confine Invest maksuvõla (sh. 26. märtsi 2013 intressinõudes kajastatud intressivõla)

sissenõudmiseks täitemenetluse alustamisega. Seega katkes kõnealuse intressinõude

sundtäitmise aegumistähtaeg igal juhul 2013. aasta septembris.

28. Vaidlusaluse vastutuskohustuse seisukohast ei saa asjassepuutuvaks pidada kaebaja väiteid,

mis seonduvad maksuvõla tagamiseks hüpoteekide seadmisega. Esiteks on ekslik kaebaja

seisukoht, nagu piiraks OÜ Confine Invest maksuvõlga tagavate hüpoteekide olemasolu

vastutusotsuse tegemise võimalusi. Maksuvõla tagamiseks maksuhalduri kasuks hüpoteegi

seadmine ei lõpetanud OÜ Confine Invest maksukohustust ning sellise tagatise andmine ei ole

MKS § 96 lõigetest 5 ja 6 tulenevalt vastutusotsuse tegemist välistavaks asjaoluks. Kaebaja leiab

ekslikult, nagu kujutaks hüpoteegiga tagatud maksuvõla suhtes vastutusotsuse tegemine selle

topelt sissenõudmist. Vastutusotsuse tegemine ei eelda seda, et algselt maksukohustuslaselt

maksuvõla sisse nõudmine oleks täielikult välistatud ning juhatuse liikmele vastutusotsuse

tegemine ei lõpeta äriühingu maksukohustust. Samuti ei välista vastutusotsuse tegemine

maksuvõla edasist sisse nõudmist algselt maksukohustuslaselt, kui selleks peaks mingisugune

reaalne võimalus avanema. Vastutusotsuse adressaat ei võta võlakohustust üle, vaid muutub

solidaarvõlgnikuks algse maksukohustuslase kõrval. Seega pole asjaolul, et põhimõtteliselt võib

olla maksuvõlg võimalik sisse nõuda algselt maksukohustuslaselt või algse maksukohustuslase

poolt esitatud tagatise realiseerimise tulemusena, vastutusotsuse tegemisel tähtsust. MKS § 96

lg 5 kohaselt võib vastutusotsuse teha, kui algsele maksukohustuslasele on välja kuulutatud

pankrot, milline tingimus on antud juhul täidetud, ilma et pooled selle üle vaidleks. Teiseks ei

saa kaebaja tegevus, mis päädis 2013. aastal OÜ Confine Invest maksuvõlgade tagamiseks

maksuhalduri kasuks hüpoteekide seadmisega või hilisemate läbirääkimistega maksuvõla

kustutamiseks, kuidagi mõjutada hinnangut kaebaja tegevusele seoses maksuvõla tekkimisega.

Vaidlusalune OÜ Confine Invest maksuvõlg tekkis tulenevalt 2011. ja 2012. aastal tehtud

majanduslikest sooritustest, mis seisnesid töötajatele töötasu maksmises. Asjaolu, et kaebaja

pärast maksuvõla tekkimist püüdis astuda samme maksuvõla likvideerimiseks, ei välista kuidagi

seda, et maksuvõlg tekkis tema kohustuste rikkumise tõttu ega välista ka tahtlust nende

rikkumiste toime panemisel. Selles osas on kaebaja siiski õigustatult maksuhaldurile ette

heitnud vastutusotsuse lk 16 tehtud järeldust, et 17. jaanuaril 2013 esitatud maksuvõla

tasumise ajatamise taotluse esitamise eesmärk polnud maksuvõlgade tasumise soov, vaid

maksuhalduri-poolsete sissenõudmistoimingute võimalikult pikaaegne vältimine. Maksuhalduri

selline järeldus on vastutusotsuse seisukohast iseenesest asjassepuutumatu, kuna see, kuidas

kaebaja (või temaga seotud OÜ Immaculate) käitus 2013. aastal pärast maksuvõla tasumise

ajatamist, ei saa kuidagi tõendada kaebaja tahtlust või tahtluse puudumist nende kohustuste

rikkumisel, mis tingisid vaidlusaluse maksuvõla tekkimise. See ei ole aga viinud maksuhaldurit

kokkuvõttes valele lõppjäreldusele ega tingi seega vastutusotsuse tühistamist.

29. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

[...] rahaliste [...] kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. MKS § 40 lõike 1 kohaselt on

vastutusotsuse tegemine õigustatud juhul kui maksuvõla tekkimine on põhjuslikus seoses

juhatuse liikme eelnimetatud kohustuse tahtliku või raskest hooletusest tingitud rikkumisega.

MKS § 8 lõikes 1 sätestatud kohustus tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine on avar,

hõlmates kohustuse korraldada juriidilise isiku tegevus selliselt, et tegevusega kaasnevad

maksukohustused oleksid täidetud. Selle kohustuse rikkumisena on käsitatavad kõik juhatuse

liikme poolt tehtud juhtimisotsused ning juriidilise isiku nimel tehtud tehingud, mille

tulemusena tekib maksuvõlg ehk tähtajaks tasumata maksukohustus (MKS § 32). Käesolevas

asjas kõne all olev OÜ Confine Invest maksuvõlg koosneb deklareeritud, ent tähtajaks tasumata

jäänud töötasumaksudest. Need maksukohustused tekkisid seetõttu, et OÜ Confine Invest tegi

isikutele väljamakseid, millelt tuli vastavad maksusummad tasuda või kinni pidada. Nende

maksukohustuste täitmise tagamiseks pidi kaebaja OÜ Confine Invest ainsa juhatuse liikmena

korraldama äriühingu majandustegevuse selliselt, et sellest saadud rahavood oleksid selliste

kohustuste täitmiseks piisavad. Selle kohustuse täitmisega kaebaja ilmselgelt hakkama ei

saanud. Raha, mille arvelt kõnealuseid maksukohustusi õigeaegselt täita, OÜ-le Confine Invest ei

laekunud. Samas ei nähtu kaebaja enda poolt maksuhaldurile antud seletustest ega mistahes

muudest tõenditest, et kaebajal oleks 2011. ja 2012. aastal olnud mingisugune tõsiseltvõetav

plaan või mõistlik lootus selles osas, kuidas tekkivate maksukohustuste täitmiseks vajalikud

vahendid OÜ-le Confine Invest saada.

30. Maksuhaldurile kaebaja poolt antud selgitustest tulenevalt tegeles OÜ Confine Invest

aastatel 2009-2012 ehitustöödega Tallinnas Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel. Samuti

selgitas kaebaja, et tellijaga oli neil aastatel kestev vaidlus tasu maksmise üle ning OÜ-le Confine

Invest laekusid tehtud tööde eest vaid üksikud maksed, mis ei katnud isegi töötajate

palgakulusid. Samas nähtub vastutusotsusest asjaolu, millele kaebaja vastu vaielnud ei ole, et

OÜ-l Confine Invest oli maksuvõlg juba vähemalt 2009. aastast ning kasvas pidevalt. Seega

käesoleva vastutusotsuse esemeks oleva maksuvõla tekkimise ajaks oli kaebajale igal juhul

teada, et Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel tööde tegemisest OÜ Confine Invest

maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks täitmiseks piisavalt raha ei laeku. Selles olukorras on

maksuhaldur põhjendatult kaebajale ette heitnud sellise majandustegevuse jätkamist ehk

jätkuvalt uusi maksukohustusi kaasa toovate töötasuväljamaksete tegemist. Ei nähtu, et kaebaja

oleks astunud mistahes mõistlike samme selleks, et OÜ Confine Invest maksukohustuste

täitmine võimalik oleks. Seega vähemalt 2009. aastast alates oli OÜ Confine Invest

majandustegevus selline, mis ei võimaldanud selle tegevusega kaasnevate maksukohustuste

täitmist, ent kaebaja ei ole esitanud ühtegi asjakohast selgitust ega tõendit selle kohta, et ta

oleks püüdnud äriühingu majandustegevust kuidagi ümber korraldada. Kui OÜ Confine Invest ja

OÜ Letona Properties vahel olid erimeelsused tehtud tööde eest tasumisel ning tööde eest OÜ-

le Confine Invest oma maksukohustuste täitmiseks (sõltumata sellest, kas tegemist oli varem

tekkinud maksuvõlgadega või jooksvalt tekkivate kohustustega) piisavalt raha ei laekunud, oleks

kaebaja OÜ Confine Invest tegevuse korraldamise eest vastutava isikuna pidanud nende tööde

tegemise lõpetama ja vältima OÜ-le Confine Invest sellega seotud maksukohustuste tekkimist.

Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et 2011. ja 2012. aastal oleks kaebaja otsus OÜ Confine Invest

majandustegevust sellisel moel jätkata tuginenud mingisuguselegi mõistlikule lootusele selles

suhtes, et sellise majandustegevuse tulemusena on võimalik maksukohustused täita. Olukorras,

kus samadel ehitusobjektidel tehtud tööde eest on juba varasema kahe aasta jooksul käinud

vaidlused tehtud tööde eest tasumise üle ning tellija üksnes lubab maksta, ent tegelikult

laekuvad vaid üksikud maksed, mis ei ole piisavad ettevõtte kohustuste (sh. maksukohustuste)

täitmiseks, ei saanud sellise majandustegevuse jätkamine ühelgi moel olla OÜ Confine Invest

huvides. Majandustegevus kui selline ei saa olla eesmärk omaette.

31. Ebaefektiivne juhtimine, mille tulemusena ei laeku ettevõttele piisavalt vahendeid oma

maksukohustuste tasumiseks, ei pruugi iseenesest tähendada juhatuse liikme kohustuste

rikkumist, ent seda juhul kui ilmneb, et juhatuse liige on astunud mõistlikke samme kohustuste

täitmiseks piisavate rahavoogude saamiseks või kui kahjumliku tegevuse jätkamine põhineb

mõistlikul analüüsil, millest nähtuvad positiivsed tulevikuperspektiivid. Käesoleval juhul ei

nähtu, et kaebuse esitaja oleks sellisele analüüsile tuginenud. Seega leian, et maksuhaldur on

kaebaja kohustuste rikkumise õigesti tuvastanud. Kahtlust ei saa olla ka selle rikkumise ning

maksuvõla tekkimise vahelise põhjusliku seose osas. Vaidlusalune maksuvõlg tekkis konkreetselt

sellest, et OÜ Confine Invest tegi 2011. ja 2012. aastal maksukohustusi kaasa toovaid

väljamakseid, ilma et oleks tagatud nende täitmiseks vajalike rahavoogude olemasolu. Kui

kaebaja poleks 2011. ja 2012. aastal Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe 35 objektidel oma tegevust

jätkanud, ei saanuks tekkida ka vaidlusalust maksuvõlga. Sellise majandustegevuse jätkamine oli

aga juba eeltoodud põhjustel majanduslikult põhjendamatu ega olnud OÜ Confine Invest

huvides. Seega, kuna OÜ Confine Invest maksukohustuste täitmata jätmine oli ettevõtluse

ebaotstarbeka korraldamise ja juhtimisega vahetus põhjuslikus seoses, siis on tegemist MKS § 8

lõikes 1 sätestatud kohustuste täitamata jätmisega.

32. Maksuhaldur on põhjendatult leidnud, et kaebaja jättis MKS § 8 lõikes 1 sätestatud

kohustuse täitmata tahtlikult. MKS § 40 lõike 4 ja võlaõigusseaduse § 104 lõike 5 kohaselt

tähendab tahtlus õigusvastase tagajärje soovimist. Isik soovib teatud tagajärje saabumist, kui ta

on teadlik sellest, et tema tegevus sellise tagajärje kaasa toob ega võta samas ette midagi

selleks, et tagajärg ei saabuks. Tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 mõistes ei ole emotsionaalne

kategooria ning seega ei saa tahtluse esinemist pareerida paljasõnalise väitega, et isik tegelikult

negatiivse tagajärje saabumist ei soovinud või et see polnud tema eesmärk. Käesoleval juhul on

ilmne, et kaebaja sai oma ettevõtluskogemust arvestades aru sellest, et 2011. ja 2012. aastal ei

laeku majandustegevusest piisavalt vahendeid maksukohustuste õigeaegseks ja täielikuks

täitmiseks, ent vaatamata sellele jätkas sellist majandustegevust. Maksuhaldur on põhjendatult

viidanud kaebaja pikaajalisele ettevõtluskogemusele ning järeldanud õigesti, et kaebaja sai

sellele tuginedes aru, et sellisel moel, nagu OÜ Confine Invest majandustegevus 2011. ja 2012.

aastal toimus, ei ole võimlik sellega seotud maksukohustuste õigeaegne ja täielik täitmine, ent

ometi ei teinud midagi selleks, et majandustegevust ümber korraldada ega ole ka lähtunud ka

mingisugusest mõistlikust

analüüsist, mille põhjal saanuks väita, et senisel kujul

majandustegevuse jätkamine oli tulevikuperspektiive arvestades OÜ Confine Invest

majanduslikult otstarbekas. Tahtlust kui subjektiivset asjaolu ei ole üldjuhul võimalik tõendada

otseste tõenditega ning seda saab hinnata isiku teadmiste ja käitumise pinnalt lähtudes ka

elulise usutavuse kriteeriumist. Vastutusotsuses on põhjendatult välistatud võimalus, et kaebaja

ei saanud aru, et OÜ Confine Invest majandustegevus ei olnud jätkusuutlik ning rahavood ei ole

piisavad kohustuste täitmiseks. Olukorras, kus kaebaja ei ole esitanud mistahes veenvat

põhjendust selle kohta, miks ta sellist majandustegevust siiski jätkas, ei saa rääkida hooletusest.

Hooletusega võiks olla tegemist juhul, kui juhatuse liige ei olnud oma hoolsuskohustuse

rikkumise tõttu piisavalt kursis ettevõtte tegelike majandusnäitajatega või mingisuguste

tehingute või majanduslike soorituste tegelike asjaoludega ning tegi sellest tulenevalt

väärotsustusi. Antud juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud.

33. Seda, et kaebaja rikkus oma kohustusi tahtlikult, õigustab ka vastutusotsuses välja toodud

asjaolu,

et

kaebaja

juhtis

OÜ

Confine

Invest

rahavood

kõrvale

ning

korraldas

majandustegevusega seotud arveldused (eeskätt maksukohustusi kaasa toonud töötasude

maksmise) AS-i Altenberg-Reval või kaebaja enda arvelduskontode kaudu. Selline tegevus näitab

üheselt, et kaebaja sai suurepäraselt aru, et sellise majandustegevuse tulemusena ei ole

võimalik tekkivaid maksukohustusi täita ning OÜ Confine Invest tegevuse tegelik eesmärk

piirduski vaid töötajatele töötasude maksmisega ilma, et nendega kaasnevate maksukohustuste

täitmiseks mingisuguseidki võimalusi loodud oleks. Põhjendamatu on seejuures kaebaja

etteheide, et arveldamine teiste isikute kaudu oli tingitud maksuhalduri tegevusest OÜ Confine

Invest arvelduskonto arestimisel ning maksuvõlgade tasumise ajatamisest keeldumisel 2009.

aastal. Kaebaja ei saa oma 2011. ja 2012. aasta ebaratsionaalseid juhtimisotsuseid õigustada

varasema maksuvõla olemasoluga, muuhulgas sellega, et raha laekumisel arestitud

pangakontodele poleks olnud seda võimalik kasutada töötasude maksmiseks, vaid see oleks

kulunud varasemate maksuvõlgade likvideerimiseks. Otsus 2011. ja 2012. aastal jätkata

majandustegevust, millega kaasnesid maksukohustused, võinuks tugineda põhjendatud

seisukohal, et selle tegevuse tulemusena on võimalik sellega kaasnevad maksukohustused täita.

Olukorras, kus selliseks seisukohaks mingit alust polnud, ent kaebaja siiski sellise

majandustegevusega jätkas, oli tegemist kaebaja kui juhatuse liikme poolt MKS § 8 lõikes 1

sätestatud kohustuse tahtliku rikkumisega.

34. Kaebaja heidab maksuhaldurile põhjendamatult ette seda, et viimane on kaebaja kohustuste

rikkumise ning tahtluse osas tuginenud üksnes sellistele asjaoludele, mis leidsid aset pärast

maksuvõla tekkimist. Vastutusotsuses on tõepoolest käsitletud kaebaja tegevust OÜ Confine

Invest juhtimisel nii enne vaidlusalust perioodi kui ka pärast seda, ent maksuotsusest tuleneb

piisavalt selgelt, et maksuhalduri peamiseks etteheiteks kaebajale on just see, et viimane jätkas

2011. ja 2012. aastal OÜ Confine Invest ilmselgelt mitte-jätkusuutlikku majandustegevust, mis

tõi kaasa vaidlusaluste maksukohustuste tekkimise, ilma et sellest majandustegevusest oleks

OÜ-l Confine Invest olnud võimalik saada raha nende kohustuste täitmiseks. Olen iseenesest

kaebajaga nõus selles, et samamoodi nagu ei pruukinuks maksuhalduril vastutusotsuses

käsitleda kaebaja tegevust seoses 2013. aastal toimunud maksuvõla tasumise ajatamisega, ei

saa maksuvõlgade tekkimise ning selle põhjustanud kaebaja tegevuse seisukohast otseselt

asjassepuutuvaks pidada ka AS-i Altenberg-Reval 2 miljoni euro suuruse hüvitusnõude

aktsepteerimist ning selle tasaarvestamist OÜ Confine Invest nõudega AS-i Altenberg-Reval

vastu. MKS § 8 lõikes 1 sätestatud tagamiskohustuse rikkumise, mis tingis vaidlusaluse

maksuvõla tekkimise, oli kaebaja toime pannud juba varem ning AS-i Altenberg-Reval

hüvitusnõude aktsepteerimine selle maksuvõla tekkimist ei põhjustanud. Maksuvõla

tekkimisega võrreldes hilisemad sündmused saavad vastutusotsuse õiguspärasuse seisukohast

tähtsust omada juhul, kui leiaks tuvastamist, et maksuvõla tekkimise ajal oleks

maksukohustuslasel olnud vara, mille arvelt maksukohustused täita, ent hiljem asus juhatuse

liige seda vara likvideerima selliselt, et selle arvelt juba tekkinud maksuvõlga likvideerida ei

saaks. Arusaadavalt on maksuhaldur vastutusotsuses avaldanud seisukohta, et kaebaja tegevus

AS-i Altenberg-Reval hüvitusnõude aktsepteerimisel ja tasaarvestus-kokkuleppe sõlmimisel olid

kantud soovist muuta juba tekkinud maksuvõla sissenõudmine võimatuks, ent selle seisukoha

õigsuse kontrollimiseks puudub antud juhul igasugune vajadus, sest kaebaja rikkumine ei seisne

mitte selles, et ta kulutas OÜ-d Confine Invest juhtides põhjendamatult ära vara, mille arvelt

oleks saanud maksukohustused täita, vaid selles, et maksukohustuste tekkimise aluseks olnud

majanduslike soorituste tegemise ajal (st. aastatel 2011 ja 2012) ei olnud OÜ Confine Invest

majandustegevus korraldatud selliselt, et sellest oleks maksukohustuste täitmiseks vajalikke

vahendeid laekunud või et kaebajal oleks olnud mistahes mõistlik ootus sellele, et need tekkivad

maksukohustused on võimalik täita. Samas, hindamaks seda, kas juhatuse liige mingil teatud ajal

rikkus oma kohustusi tahtlikult, on iseenesest asjakohane uurida ka selle juhatuse liikme

tegevust enne ja pärast vastava rikkumise toime panemist. Vastutusotsuse punktis 5.2.2. välja

toodud asjaolud kinnitavad kaudselt maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei tegutsenud ka

2011. ja 2012. aastal OÜ Confine Invest huvides. Tegemata viidatud ajal midagi selleks, et

jooksvalt tekkivad maksukohustused täidetud saaks või et selliseid maksukohustusi ei tekiks,

näitab OÜ Confine Invest poolt AS-i Altenberg-Reval tõenditele mitte tugineva nõude

kergekäeline aktsepteerimine seda, et kaebaja ei olnud huvitatud OÜ Confine Invest kohustuste

täitmisest, mis muude asjaolude (eeskätt see, et vaidlusaluste maksukohustuste tekkimise ajal

oli kaebajale teada, et toonasest majandustegevusest nende kohustuste täitmiseks vajalikke

vahendeid saada võimalik ei ole) kõrval õigustab seisukohta, et kaebaja polnud sellest huvitatud

ka vaidlusaluste maksuvõlgade tekkimise ajal. See omakorda kinnitab seisukohta, et kaebaja

tegevus OÜ Confine Invest juhtimise korraldamisel 2011. ja 2012. aastal ning MKS §-s 8

sätestatud tagamiskohustuse rikkumine oli tahtlik. Mis puudutab veel 23. jaanuari 2013

kokkulepet OÜ Confine Invest ja AS Altenberg-Reval vahel, siis ei ole maksuhaldur tuvastanud

seda, et AS-i Altenberg-Reval kahju hüvitamise nõue olnuks ilmselgelt põhjendamatu.

Vastutusotsuses on välja toodud pelgalt see, et kaebaja juhtimisel aktsepteeris OÜ Confine

Invest seda ilma, et selle nõude aluseks olevad asjaolud oleksid nõuetekohaselt tõendatud.

Kaebaja poolt viidatud ehitusekspertiisides tuvastati küll rida puudusi Paneeli 2 ja Suur-Sõjamäe

35 ehitusobjektidel, ent nende puuduste ja 2 miljoni euro suuruse kahju kohta OÜ-l Confine

Invest adekvaatseid tõendeid 2013. aasta jaanuaris ei olnud. Põhjendamatu on ka kaebaja väide,

et AS-i Altenberg-Reval kõnealusele nõudele ei ole maksuhaldur pankrotimenetluses vastu

vaielnud. Vastustajal on õigus, et pankrotimenetluses teise võlausaldaja nõudele vastu

vaidlemine on otstarbekuse küsimus ning kui maksuhalduri nõude sissenõudmise võimalused

pankrotimenetluses sellest ei parane, pole mõtet seda teha.

35. Vastutusotsuse tegemist ega kaebaja süüd tahtluse vormis ei välista MKS sätete kohaselt

kuidagi see, et pankrotimenetluses pole esitatud nõudeid kaebaja vastu juhatuse liikme

vastutuse sätete alusel. Vastutusotsuse tegemise alused peab maksuhaldur tuvastama

iseseisvalt ning sõltumata sellest, milline hinnang antakse juhatuse liikme tegevusele

pankrotimenetluses. Muuhulgas see, kui pankrotimenetluses oleks tuvastatud kaebuse esitaja

raske juhtimisviga, ei oleks iseenesest aluseks vastutusotsuse tegemisel, vaid vastutusotsuse

tegemisel pidanuks maksuhaldur siiski eraldi tuvastama kaebuse esitaja süülise käitumise, mis

seisnes OÜ Confine Invest maksukohustuse õigeaegse ja täieliku täitmise mittetagamises ning

seeläbi maksuvõla tekkimises.

36. Põhjendamatu on kaebaja viide sellele, et maksuhaldur peab vastutusotsuse tegemisel

tõendama juhatuse liikme süü ja selle vormi iga tehingu puhul eraldi. Kaebaja viidatud

kohtulahendites käsitletakse juhtumeid, kus tekkinud maksuvõlg seondub erinevate ja

teineteisest sõltumatute tehingutega. Käesoleval juhul koosnes OÜ Confine Invest maksuvõlg

tema enda poolt deklareeritud töötasumaksudest. Kaebaja ei ole välja toonud ühtki asjaolu,

mille poolest mõni konkreetne maksukohustuse kaasa toonud töötasuväljamakse teistest

erines, mistõttu polnud maksuhalduril mingit vajadust iga väljamakset eraldi analüüsida.

Samamoodi ei saa maksuhaldurile ette heita täitmata intressikohustuse seostamata jätmist

kaebaja tahtliku rikkumisega. Intressi arvestamise ja tasumise kohustus tuleneb vahetult MKS §

115 lõikest 1 ning tähtpäevaks tasumata maksukohustuselt arvestatava intressi tasumise

kohustus on samamoodi maksukohustus, mille täitmise tagamine on juriidilise isiku juhatuse

liikme ülesanne. 2011. ja 2012. aastal tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummadelt intressi

tasumise kohustus tekkis konkreetselt sellest, et kaebaja poolt juhatuse liikme kohustuste

rikkumise tõttu ei olnud maksusummade tähtaegne tasumine tagatud. Seeläbi on ka ilmne

põhjuslik seos intressivõla tekkimise ja kaebaja eelkirjeldatud tahtliku rikkumise vahel.

37. Kuivõrd maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et OÜ Confine Invest maksuvõlg tekkis kaebaja

poolt oma kohustuste tahtliku rikkumise tõttu, on vastutusotsuse tegemisel põhjendatult MKS §

96 lõike 5 ja MKS § 98 lõike 1 kohaselt 5-aastast aegumistähtaega ning vastutusotsus on tehtud

aegumistähtaja jooksul.

38. Kuivõrd kaebus vastutusotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata ning asjas tehtud vaideotsus

kaebaja õigusi vastutusotsusest sõltumatult rikkuda ei saa, tuleb rahuldamata jätta ka

vaideotsuse tühistamise nõue.

39. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks.

Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/

Kristjan Siigur

kohtunik