2-16-11108/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Õigeksvõtul põhinev K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2016, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-11108 Tsiviilasi H T hagi D K vastu vara väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA: H T, ik xxxx, elukoht xxxx; lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev KOSTJA: D K, ik xxxx, elukoht xxxx Hagi hind RESOLUTSIOON: 3500 eurot 1. Teha kostja poolt hagi õigeksvõtul põhinev otsus.

2. Välja mõista H T`ile kuuluv, xxxx asuv kinnistu, reg,osa nr xxxx, D K ebaseaduslikust valdusest. Otsuse täitmise korrana tuleb D K kinnistu vabastada ja hagejale üle anda hiljemalt 19.10.2016.

3. Välja mõista D K`lt H T kasuks hageja menetluskuludena 300 eurot riigilõivu katteks ja 300 eurot õigusabikulude katteks.

Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Asjaolud. 20.07.2016 saabus kohtule H T hagi (tlk 15) D K vastu asja väljanõudmiseks võõrast ebaseaduslikust valdusest. Hagi kohaselt on tema omandis xxxx asuv xxxx kinnistu, kus kostja elas koos hageja tütrega. Nende kooselu on aga lõppenud ja kinnistu on pandud müüki. Kostja on vahetanud elamul lukud ja sellest tulenevalt puudub hagejal sissepääs omaenda kinnistule. Kostja ei soovi kinnistult vabatahtlikult lahkuda. Hageja elab xxxx ja ei vaja kinnistut endale, mistõttu ongi see ka müüki pandud. Potentsiaalsetele ostjatele ei ole saanud kostja tõttu omandit näidata. Hageja soovis hagis, et kostjat kohustataks kinnistut vabastama 10 päeva jooksul, suuliselt istungil nõustus, et see võib olla ka kohtu pakutud 1 kuu jooksul alates istungi toimumisest.

II. Kostja vastus. Kostja oma kirjalikus vastuses (tlk 26) hagi ei tunnistanud ja põhjendas seda sellega, et ta on teinud kinnistule kulutusi. Kinnistu müügist hakati rääkima aasta või kaks tagasi ja kostja on müügiga kogu aeg nõus olnud. Tõele ei vasta hageja väide, et kostja on takistanud müügieseme ostjatele näitamist. Suulises menetluses istungil võtab hagi õigeks. Kinnitab, et kinnistu pole kunagi tema olnud, et elab seal ka praegu ja möönab, et tal tuleb sealt ka hageja nõudmisel lahkuda. On nõus kohtu poolt pakutud tähtajana seda tegema 1 kuu jooksul kohtuistungi toimumisest. Hageja menetluskulusid ei ole nõus tasuma.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles tutvunud hagiavalduse ning asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult.

Kostja on hagiga nõustunud ja seda ka kohtule suulises menetluses kinnitanud 19.09.2016. AÕS § 80 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele võõrast ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse.

Menetluskulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesoleval juhul ei ole kostja võtnud hagi kohe õigeks, mistõttu ei kuulu kohaldamisele TsMS § 168 lg 6.

Kohus leiab, et kuna otsus tehti kostja kahjuks, siis tuleb nii hageja kui ka kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulud, riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabile summas 300 eurot, on põhjendatud ja kooskõlas asja mahukusega.

Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

Kohus juhindus TsMS § 442, § 461 ja § 632 nõudeist.

(digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik