1-15-10776/45 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-15-10776

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2016, Tallinn Kriminaalasja number 1-15-10776 Kohtukoosseis Meelika Aava, Orvi Tali, Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi aeg

7. september 2016 Kriminaalasi

B.E süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1,3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a

otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja

Kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg kokkuleppel Prokurör

Riigiprokurör Inna Ombler Süüdistatav

B.E

isikukood XXX elukoht , Tallinna Kesklinna XXX Valitsuse linnaosa vanem, karistatus puudub Kaitsja

Advokaat Kalju Kutsar kokkuleppel RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a kohtuotsus suhtes B.E jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale advokaat Kalju Kutsarile makstud tasu 600 (kuussada)

kanda. eurot jätta süüdistatava B.E

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

2(10) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 30. juuni 2016. a otsusega tunnista -de 1 ja ti B.E süüdi KarS § 201 lg 2 p

3 järgi ning karistati rahalise karistusega 200 päevamäära summas 6300 eurot, mis kuulub tasumisele ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. B.E tunnistati süüdi selles, et ta Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanemana, s.o ametiisikuna, on korduvalt pööranud temale usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud Tallinna linna eelarvelisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks kokku summas .

2 846,50 eurot

B.E tegevus seisnes selles, et ta 2015. aasta Riigikogu valimistel isikliku valimiskampaania käigus korraldas 18. jaanuaril ja 13. veebruaril 2015 Valga Kultuurija Huvialakeskuses kaks kontserti, mille eest Tallinna Kesklinna Valitsusele olt esitatud arved ta kinnitas ise või tema po volitatud isik ning tasuti Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud Tallinna linna eelarvelistest vahenditest. Arved tasuti kultuurikeskuse helija valgustehnika rendi, ansambli esinemistasu üüri, ning kahe kringli eest.

3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Aadu Luberg, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega B.E õigeksmõistmist, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

3.1 Kaitsja palub tunnistada KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks asjaolu, et esineb vastuolu maakohtu poolt kohtuotsuse sisu suulise selgituse ja kohtuotsuse vahel.

Kohtuotsuse kohaselt omastas ele eraldatud B.E Tallinna linna poolt Kesklinna Valitsus vara. Kohtuotsuse sisu selgitades märkis aga kohus, et Tallinna linn B.E poolt omastatud vara omanik ei olnud.

Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud -s 12 3.2 KrMS § 339 lg 1 p sätestatud usa ja õiglase a kohtumenetluse põhimõt illega on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust. et, m

Kaitsja hinnangul seisneb ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine selles, et maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotluse prokuröri taandamiseks. Kaitsja leidis taandamise tao koos kriminaaltoimiku materjalidega esitama tluses ja leiab ka praegu, et prokurör oleks pidanud kaitsjale tutvumiseks Tallinna linnavalitsusega peetud kirjavahetuse ning käsitlema neid süüdistusaktis tõendite loetelus. es Tallinna linnapea ülesandeid Eriti oluliseks peab kaitsja seejuur

täitnud abilinnapea TA 23. novembri 2015 Riigiprokuratuurile saadetud kirja, mille kohaselt

Tallinna linnale ei ole seoses arutatava kriminaalasjaga kahju tekitatud, Tallinna linn ennast kannatanuks ei pea ja tsiviil Kaitsja ei maakohtu hagi esitamiseks põhjust ei näe. nõustu

seisukohaga, Tallinna linnaga peetud kirjavahetust varem esitada, et prokuröril ei olnud võimalik sest alles 29. kaitsja tõstatas küsimuse kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsusest märtsil

toimunud eelistungil. Nimelt esitas kaitsja koos prokuröri taandamise taotlusega maakohtule ärakirja kaitsja poolt Riigiprokuratuurile tehtud taotlusest B.E suhtes kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. naalmenetluse lõpetamise Krimi

taotluse punktis I.1.1 on märgitud, et B.E-le esitatud kahtlustuses on kannatanu isik välja selgitamata ja tsiviilhagi esitatud ei ole, mistõttu B.E-le etteheidetavas teos puudub objektiivne teokoosseis KarS § 201 lg 1 mõttes.

Kaitsja leiab, et tegemist oli asjassepuutuvate ja süüdistatavat õigustavate tõendite teadliku mitteesitamisega. K alles kaitseaktis aitsja sai need tõendid enda valdusse

29. märtsi 2016 eelistungil esitatud taotluse rahuldamise tulemusel.

3(10)

3.3 KarS § 201 on varavastane süütegu, mille eesmärgiks on tagada omanikule vara täielik karistusõiguslik kaitse. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul täielik võim asja üle, tal on õigus asja vallata, käsutada, kasutada AÕS § 40 kehtestab valduse kaitse. .

Nendes vara enda kasuks t normidest tuleneb, et igasugune asja äravõtmine valdajalt või võõra pööramine on ebaseaduslik KarS § 201 mõttes siis, kui omanik ei ole lubanud kellelgi oma vara selliselt kasutada.

Kaitsja väidab ei ole põhjust erialakirjandusele ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-23-14 tuginevalt, et le karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul. Sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. ei põhjendanud, miks ta Maakohus kaitsja

poolt viidatud riigikohtu lahendiga ei nõustunud. Riigikohtu lahendis toodud seisukoha ignoreerimisega on maakohus kaitsja hinnangul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.

Kuna väidetavalt omastatud vara omanik Tallinna linn on B.E-le inkrimineeritud teod heaks kiitnud, puudub tema käitumises KarS § 201 objektiivse teokoosseisu obligatoorne element – ebaseaduslikkus ning ta tuleb

juba ainuüksi seetõttu temale inkrimineeritud kuriteos õigeks mõista.

3.4 Kaitsja jätkuvalt ei nõustu sellega, et mõlema kontserdi korraldamiskulud on täies mahus karistusõiguslikult hinnatavad.

Koostöökokkulepe Kesklinna Valitsuse ja Valga linna vahel oli poolte vaba tahte väljendus, seaduslik ja kehtib tänaseni. Samas oleks kontsertide korraldamine Valgas olnud seaduslik ka ilma koos

töökokkuleppeta, sealhulgas valimiste eelsel ajal. B.E korraldas Valgas kontserdi ka

14. detsembril 2014, kuid selles osas ei ole talle millegipärast süüdistust esitatud, ehkki Vabariigi President oli selleks ajaks juba Riigikogu valimised välja kuu B.E kandideerimine lutanud. Riigikogu valimistel oli teada ka 14. detsembri 2014 kontserdi toimumise ajal.

B.E saatis Valga linna elanikele oma valimisreklaamiga sedelid ja kutsed tasuta kontsertidele henda, et valimisagitatsiooni teostamine oli , mille kulud kattis ise, kuid see ei tä kontser

tide korraldamise eesmärk.

Maakohus ei ole motiveerinud, miks oli 14. detsembril 2014 B.E poolt korraldatud kontsert seaduslik, kuid järgneva kahe kontserdi korraldamisega pani aga toime varavastase kuriteo.

3.5 Kui kulutused teepakkidele, kutsetele ja reklaamsedelitele oleks B.E teinud Tallinna

Kesklinna Valitsuse eelarvelistest vahenditest, saaks rääkida põhjuslikust seosest B.E tegevuse ja tagajärje vahel KarS § 201 mõttes. Kuid kuna ta kandis need kulud ise, siis puudub põhjuslik seos B.E poolt kontsertide korraldamise ja väidetavalt Tallinna linnale tekitatud kahju vahel.

3.6 Kaitsja esitas maa prokuratuuri kohtule tõendid, millest nähtuvalt on varasem õiguspraktika käsitlenud valimistele eelneval ajal toimunud kultuuriürituste korraldamist ja rahastamist seadusliku tegevusena. , et prokuratuuri varasemad seisukohad teistes sarnaste asjaoludega Maakohus märkis

kriminaalasjades ei ole kohtule siduvad. Kaitsja hinnangul tuleb isikuid siiski kohelda võrdselt.

Maakohus oleks pidanud põhjendama, mis on arutatavas kriminaalasjas oluliselt teisiti kui varasemates sarnaste asjaoludega kriminaalasjades. Arutatavas asjas ei ignoreerinud maakohus mitte ainult prokuratuuri, vaid ka Riigikohtu seisukohtadega analoogsetes kriminaalasjades.

4(10)

3.7 Maakohtu otsuses puuduvad põhjendused selle kohta põhjal pidi B.E , mille aru saama, et kontsertide korraldamine pärast Riigikogu valimiste väljakuulutamist võib erinevalt varasemast praktik . ast olla õigusvastane

4. Ringkonnakohtu istungil B.E toetas vandeadvokaat Aadu Lubergi apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist ning õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Prokuröri taandustaotlust B.E ei esitanud.

Ringkonnakohtu istungist

osa võtnud kaitsja advokaat Kalju Kutsar jagas B.E seisukohta.

Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooni ning kuulanud ga

ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, kaitsja apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1 Kaitsja taotleb tunnistada KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks asjaolu, et B.E poolt väidetavalt omastatud vara kuuluvuse osas esineb ebaselgus. Kaitsja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et avaldatava kohtuotsuse motiive selgitades märkis koh vara vahetu omanik. B.E-le esitatud us, et Tallinna linn ei ole omastatud süüdistuses ja kohtuotsuse tekstis on aga märgitud, et ta omastas Tallinna linna vara.

Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja tsiteerinud kohtu selgitusi valikuliselt ja tendentslikult ning teinud neist ebaõige jä on selgitanud, et „ relduse. Kohus .. isegi kui Tallinna linn oleks teo heaks kiitnud, ei ole ta omastatud vara vahetu omanik, vaid omaniku esindaja, Tallinna Linnavalitsust pean silmas.“ Seega seisnes kohtu selgitus selles, et isegi kui Tallinna Linnavalitsus oleks teo heaks kiitnud, ei ole ta vara omanik, vaid omaniku, s.o Tallinna linna esindaja. Kohtu selgitus on kohtukolleegiumi hinnangul - kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § s sätestatuga, mille kohaselt on õiguslik juriid linn avalikiline isik, keda esindavad seaduste ja

omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavõi linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Sama seaduse § 4 kohaselt on volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel ning

valitsus volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Kohtuotsuse leheküljel 21 on maakohus märkinud, et kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik ei ole kohaliku omavalituse vara omanik, vaid õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses vara õigustatud käsutaja. Lähtudes kuriteo (antud juhul omastamise) olemasolu või mitteolemasolu tuvastamisel vaid sellest, mida arvab vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja, seadustaks kohus sisuliselt korruptsiooni.

Seega on maakohtu s kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse elgitused ja põhjendused kooskõlas

tekstiga. 30. juuni 2016 kohtuistungi protokolli kohaselt on süüdistavale olnud kohtuotsus arusaadav. Kaitsja on öelnud, et kohtuotsus on arusaadav peaaegu täies mahus, kuid mõned küsimused jäävad. Mis kaitsjale kohtuotsuses arusaamatuks jäi, seda kaitsja ei selgita (3 kd tl 186).

5(10) Kohtukolleegium lisab selgituseks, et kohtuotsuse tekst ja kohtu poolt antud selgitused kohtuotsuse sisu kohta ei saagi kattuda, sest neil on erinevad eesm Kriminaalmenetlusseadustik kehtestab ärgid.

kohtuotsusele kindlad vorminõuded ning selle põhjendavas osas kasutatakse sageli juriidilisi termineid - , mis võivad tavainimese jaoks olla raskesti mõistetavad. Seepärast ongi KrMS § 315 lg s

3 kehtestatud nõue, et kohtunik küsib, kas õigeksmõistetu või süüdimõistetu on kohtuotsusest aru saanud, ning selgitab talle vajaduse korral selle sisu.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja taotlusega tunnistada KrMS § 339 lg 2 alusel kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks asjaolu, et esineb vastuolu kohtuotsuse teksti ja kohtu selgituste vahel. Kohtukolleegium sellist vastuolu ei tuvastanud. Isegi kui rikkumine oleks esinenud, saaks kohtukolleegium tunnistada selle ks rikkumiseks kriminaalmenetlusõiguse olulise üksnes juhul, kui sellega oleks kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus.

5.2 Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud KrMS § 339 lg 1 p sätestatud usa ja õiglase -s 12 a kohtumenetluse põhimõt almenetlusõigust. et, millega on oluliselt rikutud krimina

KrMS § 341 lg 3 sätestab, et tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KarS § 339 lõike 1 punktis 12 või lõikes 2 nimetatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

Arutatavas kriminaalasjas seisneb ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumine kaitsja apellatsiooni kohaselt selles, et maakohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse prokuröri taandamiseks, kes ei olnud kohtueelses menetluses ega kohtus erapooletu. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja poolt viidatud rikkumine selline, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Seega ei oleks kaitsja pidanud apellatsioonis taotlema mitte õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, vaid kohtuotsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 8. juuni 2009. a otsuses nr 3-1-1-46-09 selgitanud, et kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud. Kohtueelses menetluses teostab prokurör seega juhtimisja järelevalve funktsiooni, mis sisaldab endas kohustust tagada kohtueelse menetluse seaduslikkus ja isikute õiguste järgimine. Seejuures ei saa prokuröri erapoolikust tuletada pelgalt tema õiguslikest otsustustest kohtueelse menetluse käigus, mis on suunatud tõendite kogumisele ja asjaolude väljaselgitamisele, ja seda ka juhul, kui neid otsustusi hiljem tühistatakse kõrgemalseisva prokuröri poolt. Vastupidine lähenemine piiraks ebamõistlikult prokuröri tegevust kohtueelse menetluse juhtimisel. Oluline on, et prokuröri otsustused ei oleks kantud sellistest sisemistest motiividest, mis ei ole seotud ametialaste ülesannete hoolsa täitmisega (näiteks isiklikest väärtushinnangutest tulenev eelarvamus kahtlustatava või süüdistatava suhtes või isiklik huvitatus kriminaalmenetluse tulemusest).

Arutatavas kriminaalasjas ei nähtu taandamistaotlusest ega apellatsioonist asjaolusid, mis viitaksid prokuröri isiklikest väärtushinnangutest tulenevale eelarvamusele B.E suhtes või isiklikule huvitatusele kriminaalmenetluse tulemustest.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et kannatanu, s.o Tallinna linna volitatud esindaja PL tutvus kriminaaltoimiku materjalidega 9. novembril 2015 (II kd tl 111). Kannatanu esindaja ja prokuröri vahel peetud kirjavahetust ilmneb, et Tallinna Linnavalitsuse liikmetel ei olnud ühist seisukohta kriminaalasjas tsiviilhagi esitamise küsimuses (II kd tl 112 119), mistõttu prokurör pikendas -

6(10)

tsiviilhagi esitamise tähtaega kuni 23. novembrini 2015. Tähtaja viimasel päeval teatas Tallinna abili , et Tallinna linn antud kriminaalasjas ennast kannatanuks ei nnapea linnapea ülesannetes TA pea ja tsiviilhagi ei esita. kirja alles 23. novembril 2015, siis ei saanudki ta Kuna prokurör sai TA

seda koos kriminaaltoimiku materjalidega kaitsjale tutvumiseks anda. Lisaks sellele on KrMS §

223 lg 2 kohaselt prokuratuuril õigus otsustada, millised materjalid ta süüdistuse tõendamiseks kriminaaltoimikuga kohtusse saadab.

TA kirja näol ei ole tegemist mitte tõendiga, vaid kannatanu seisukohaga tsiviilhagi esitamise küsimuses. Süüdistusakti punktis 3 on märgitud, et Tallinna linnale on tekitatud kahju 2 846,50 eurot ning Tallinna Linnavalitsuse poolt kriminaalasjas tsiviilhagi ei esitatud (III kd tl 4). Seega olid mist süüdistatav ja kaitsja pärast süüdistusakti saa informeeritud sellest, et Asjaolul, et Tallinna linn B.E vastu tsiviilhagi esitanud ei ole.

Tallinna linn end ise kannatanuks ei pea, ei o le arutatava kriminaalasja lahendamisel tähtsust. Prokurör esitas eelistungil kohtule Tallinna Linnavalitsusega peetud kirjavahetuse kohe pärast seda kui kaitsja seadis kahtluse alla kohtueelse menetluse normide rikkumise. Kohtuistungite alguseni oli siis jäänud 1,5 kuud. Seega oli süüdistataval ja kaitsjal piisavalt aega esitatud materjalidega tutvumiseks ja kaitsetaktika kujundamiseks.

Asjaolul, et kaitsja viitas kannatanu puudumisele juba kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul prokuröri taandamise küsimusega mingit seost.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni esitanud kaitsja vandeadvokaat

Aadu Lubergi apellatsiooni väitega, et prokurör on olnud kohtueelses menetluses ja kohtus erapoolik, mistõttu prokuröri taandamata jätmisega on rikkunud maakohus ausa ja õiglase kohtumene

tluse põhimõtet KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Samas väärib kohtukolleegiumi hinnangul tähelepanu seegi, et B.E ja ringkonnakohtu istungist osa võtnud kaitsja advokaat

Kalju Kutsar prokurör Inna Ombleri vastu taandustaotlust ei esitanud. Seega ei ole olnud kaitsja pool oma seisukohtades järjekindel.

5.3 lg 2 Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 tähenduses, sest paljudele kaitsja poolt tõstatatud küsimustele ei ole maakohus oma otsuses vastanud. See , et tähendab maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust. Nii ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei arvesta arutatavas kriminaalasjas kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-23-14 toodud seisukohtadega ja prokuratuuri naloogsetes varasema õiguspraktikaga a

situatsioonides. Maakohus ei ole motiveerinud, miks oli 14. detsembril 2014 B.E poolt korraldatud kontsert seaduslik, kuid järgneva kahe kontserdi korraldamisega pani toime kuriteo.

Samuti ei ole maakohus põhjendanud, mille põhjal pidi B.E aru saama, et kontsertide korraldamine pärast Riigikogu valimiste väljakuulutamist võib erinevalt varasemast praktikast olla õigusvastane.

Riigikohtu kriminaalkolleegium -1-1-11-15 selgitanud, et on 18. märtsi 2015. a otsuses nr 3

kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või veenvuse korral on kohtuotsuse põhjendamise kohustuse -

rikkumine käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Sellist rikkumist on KrMS § 341 lg 3 kohaselt ringkonnakohtul võimaluse korral õigus kõrvaldada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud ka seda, et olukord, kus kaitsjad ei nõustu pelgalt tõendite hindamisest tehtud järeldustega, ei ole käsitatav kohtuotsuste põhistamata jätmisena (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. novembri 2012. a otsus nr 3-1-1-1-100-12 ja 6. juuni 2014. a otsus nr 3-1-1-28-14). Kohtukolleegiumi hinnangul on arutatavas kriminaalasjas vaidlustatud maakohtu otsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tugineva on lt B.E KarS § 201 lg lg 2 p 1,3 järgi ametiisikuna korduvalt Tallinna linna vara

7(10)

omastanud. Asjaolu, et kaitsja maakohtu otsuse põhistustega ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses põhjenduse puudumist.

5.4 Sisuliselt taotleb kaitsja esitatud apellatsioonis maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks. Kaitsja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida ta esitas maakohtus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1- 1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1- 92-11).

5.5 Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et 18. jaanuaril ja 13. veebruaril 2015 korraldati Tallinna

Kesklinna vanema B.E initsiatiivil Valga linnas kaks kontserti ning need hüvitada ta lasi Tallinna Kesklinna Valitsusele eraldatud Tallinna linna eelarvelistest vahenditest. Vaidlust ei ole ka selles, et nende ürituste organiseerimise ajal ta teadis, et soovib kandideerida 2015. aastal korraldatavatel XIII Riigikogu valimistel -, Eesti Keskerakonna valimisnimekirjas nr 11, s.o Võru Valga-

ja Põlvamaa piirkonnas. Nende asjaolude vastu ei vaidle ka süüdistatav ega tema kaitsja.

Seega on arutatava kriminaalasja keskseks küsimuseks , kas B.E on kasutanud asjaolu Tallinna linna eelarvelisi vahendeid Valga linnas toimunud isikliku sumiseks. valimisürituse eest ta

5.6 Kaitsja heidab maakohtule ette, et ta ei ole motiveerinud, miks oli 14. detsembril 2014 B.E poolt korraldatud kontsert seaduslik, kuid järgneva kahe kontserdi korraldamisega pani toime kuriteo. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta ei arvesta prokuratuuri varasema õiguspraktikaga analoogsetes situatsioonides, kus prokuratuur on keeldunud kriminaalmenetluse alustamisest või kriminaalmenetluse lõpetanud.

Kohtukolleegiumi hinnangul märgitakse maakohtu otsuses põhjendatult, et kohus hindab igale isikule esitatud süüdistust lähtudes konkreetses kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ja kohtupraktikast.

Kohtule ei ole siduvad prokuratuuri varasemad seisukohad teistes sarnaste asjaoludega kriminaalasjades. 14. detsembri 2014 kontserdi korraldamises ei ole B.E-le süüdistust

8(10)

esitatud, mistõttu maakohus ei pidanudki põhjendama, miks B.E ei ole selles episoodis kuritegu toime pannud. -17 ammendavalt selgitanud, miks Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 15 olid itud kontser

n Riigikohtu kriminaalkolleegium süüdistuses märg did käsitletavad valimisürituste a. on 17. mai 2013. a otsuses nr 3-1-1-44-13 rõhutanud, et kohus peab kriminaalasjas välja selgitama tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise, mitte aga käsitlema sellest väljaspoole jäävaid küsimusi. Seetõttu puudub kohtul kohustus käsitleda menetlusosaliste asjassepuutumatuid seisukohti.

Kuna kaitsja poolt loetletud küsimused ei puuduta arutatava kriminaalasja tõendamiseset ega tuvastatud asjaoludele antavat õiguslikku hinnangut, ei pidanudki maakohus nende osas oma seisukohta kujundama. Seega on kaitsja poolt maakohtule tehtud etteheide põhjendamatu.

5.7 Kohtukolleegiumi kaitsja ei nõustu väitega, et maakohus ei ole arvestanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. mai 2014. a otsuses nr 3-1-1-23-14 toodud seisukohtadega ega põhjendanud, miks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2014. a otsus arutatavas asjas kohaldamisele ei kuulu.

Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 19-21 on maakohus motiveerinud, miks Riigikohtu lahend nr 3-1-1-52-14 arutatavas asjas kohaldamisele ei kuulu. Selles Riigikohtu lahendis on tehtud edasiviide

Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-23-14 toodud seisukohtadele. Maakohus märkis põhjendatult, et

Riigikohtu suuniste kohaselt ei ole eraõigusliku juriidilise isiku puhul osaühingu vara enda kasuks pööramine ebaseaduslik vaid juhul kui osaühingul on üks omanik. Samuti on maakohus põhjendanud, õigusliku juriidilise isiku esindaja arvamus tekitatud kahju kohta olla miks ei saa avalikkohtule siduvaks tuvastamaks kuriteo toimepanemist.

5.8 Kohtukolleegiumi hinnangul on ebaõige kaitsja arusaam, et varalise kahju puudumine välistab

KarS § s 201 sätestatud omastamise objektiivse koosseisu. Riigikohtu senine praktika on olnud -

jätkuvalt seisukohal, et KarS § 201 objektiivse koosseisu tuvastamisel ei ole varalise kahju kindlakstegemine vajalik. Teo toimepanemiseks piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud. Maakohtu otsuse lehekülgedel 8 9 on kahju küsimust motiveeritud ja viidatud - asjakoh maakohtu astele Riigikohtu lahenditele selles küsimuses. Kohtukolleegium ei pea vajalikuks põhjendusi ega Riigikohtu lahendite Küll aga peab kohtukolleegium le tehtud viiteid korrata. vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hiljutisele 31. mai 2015. a otsuse täiendavalt le nr 3-1-1-41-15, milles on jätkuvalt rõhutatud Riigikohtu senises praktikas omaksvõetud seisukohta, et kannatanu menetlusseisundit loovast kahjust saab rääkida sõltumata sellest, kas isikul on kuriteo toimepanija teo tõttu tekkinud tsiviilõiguslik kahju hüvitamise nõue.

5.9 Kaitsja on oma apellatsioonis väitnud, et sõltumata süüdistatava tegude tõendatusest ja koosseisupärasusest, mida kaitsja samuti eitab, on välistatud kõnealuse te õigusvastasus. o Õigusvastasust välistavaks as kannatanu nõusolekut, millena ta käsitleb jaoluks peab kaitsja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Tavai Aasa kirja, mille kohaselt Tallinna linn ennast kannatanuks ei pea ja tsiviilhagi ei esita. Apellatsioonist võib järeldada, et kaitsja arvates vä listab kannatanu

arvamus, et talle pole kahju põhjustatud, kannatanul tekkinud varalise kahju kui kuriteo koosseisulisele tunnusele vastava asjaolu tuvastamise. Selline käsitlus ei ole õiguslikult arvestatav.

Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium 14. detsembri 2011. a otsuses nr 3-1-1-89-11 selgitanud, et kannatanu nõusolek kui karistusseadustikus sätestamata seadusülene õigustav asjaolu on määratletav kui teadlik ja vabatahtlik koosseisupärase õigushüve kahjustamise lubamine. Kannatanu nõusolek on konkreetses situatsioonis õigustavaks asjaoluks vaid juhul, kui see on antud enne teo toimepanemist ja kehtib veel õigushüve rikkumise hetkel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

22. septembri 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-60-09, p asjas 17.2.) Järelikult ei saa arutatavas

9(10)

kannatanu loobumist süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagist ja kannatanu arvamust kahju mittetekkimise kohta pidada kõneksolevate tegude õigusvastasust välistavateks asjaoludeks juba ainuüksi seetõttu, et need pärinevad tegude toimepanemisele järgnenud ajast.

Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium 14. detsembri 2011.a otsuses nr 3-1-1-89-11 märkinud, et kannatanu loobumine tsiviilhagist ei takista varalise kahju kui kuriteo koosseisulise tunnuse tuvastamist. Materiaalõiguslikult ei sõltu hinnang sellele, kas mingi teoga põhjustati isikule varaline kahju, sellest, kas kahjustatud isiku enda arvates on talle kahju tekitatud või kas ta soovib nõuda kahju tekitajalt selle hüvitamist. Kahjustatud isiku subjektiivne arvamus ei saa muuta olematuks tema varalises sfääris objektiivselt toimunud muudatust. Küll sõltub kahjustatud isiku tahtest üldjuhul see, kas tema tsiviilõigused, mis tulenevad kahju tekitamisest, saavad menetluslikult siduval kujul kindlaks määratud ja maksma pandud või mitte. Nimelt tuvastatakse tsiviilõiguste ja - kohustuste olemasolu või puudumine tulenevalt TsMS § dest 3 ja 4 üldjuhul vaid õigustatud isiku -

initsiatiivil ja selle isiku soovitud ulatuses. Dispositiivsuse põhimõttest lähtuvalt sõltub ka tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude eelduste, sh kahju olemasolu, tuvastamine kahjustatud isiku tahtest. Varalise kahju kui mingi kuriteo koosseisulisele tunnusele vastava asjaolu

kindlakstegemisel pole aga kahjustatud isiku tahtel otsest rolli. Juhul, kui varaline kahju on käsitatav kahju tekitaja karistusõigusliku vastutuse eeldusena, peab selle tuvastamisel lähtuma

KrMS § s 6 sätestatud kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõttest, mitte kahjustatud isiku - seisukohast.

Eeltoodust tulenevalt ei ole Tallinna linna loobumisel tsiviilhagist ega tema seisukohal, et B.E ei ole Tallinna linnale B.E karistusõigusliku vastutuse seisukohalt kahju tekitanud,

õiguslikku tähendust. B.E süüditunnistamist KarS § järgi Vaidlustades

201 lg 2 p 1,3 Tallinna linna 2 846,50 euro omastamises, ei tugine kaitsja mitte maakohtu tuvastatud faktilistele asjaoludele, vaid enda versioonile sündmuste käigust.

5.10 ei saanud aru oma teo keelatusest. Kohtukolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et B.E Kohtuotsuse leheküljel 23 on maakohus jälgitavalt ja veenvalt põhjendanud, miks pani B.E omastamiskuriteo toime kavatsetult. Maakohtu otsuses märgitakse põhjendatult, et B.E ei kandideerinud valimistel esimest korda. Varem oli ta kandideerinud kaks korda kohaliku omavalituse valimistel ning üks kord Riigikogu valimistel. Seetõttu oli B.E-le arusaadav, mida kujutab endast valimispropaganda ja valimisüritus B.E sai aru ka ning kes peab selle kulud tasuma.

sellest, et oma isikliku valimiskampaania rahastamine Tallinna linna vara arvel ei ole seaduslik.

Asjaolu, et isiklike kulutuste hüvitamine võõra vara arvelt ei ole seaduslik, on kohtukolleegiumi hinnangul mõistetav igale arusaamisvõimelisele inimesele. Seetõttu mingist eksimusest B.E käitumises rääkida ei saa.

5.11 Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et kaitsja apellatsiooni taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega B.E õigeksmõistmises KarS § 201 lg 1,3 järgi põhjust ei anna.

6. B.E varem kaitsnud ning apellatsiooni esitanud valitud kaitsja Aadu Luberg on taotlenud apellatsioonis jätta õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise korral kohtueelses menetluses ja maakohtus tekkinud menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse tegemise korral menetluskulud süüdimõistetu.

10(10) Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse B.E suhtes muutmata, siis jätab kohtukolleegium kaitsja taotluse menetluskulude riigi kanda jätmise kohta rahuldamata.

7. Ringkonnakohtu istungist osa võtnud B.E valitud kaitsja Kalju Kutsar taotleb apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas ringkonnakohtu istungiks valmistumine ja eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud kohtuistungil osalemine.

KrMS § 175 lg 1 p 1 näeb ette, et menetluskuluks on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jäetakse maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud.

Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata, siis jääb apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu summas 600 kanda. eurot süüdistatava B.E

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p st 1 jätab kohtukolleegium - Harju 30. juuni 2016. a kohtuotsuse suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. B.E