4-16-6209/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-16-6209

20. septembril 2016.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja

Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretär Maris Karna ja tõlgi Maria Azman

juuresolekul, kohtuvälise menetleja – PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse esindaja Jaak Paju ja menetlusaluse isiku H.S osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

H.S , ik XXX, kodakondsuseta, elukoht XXXX, ei tööta, 2 kehtivat kriminaalkaristust, 14 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 järgi. Vastavalt 29.07.2016 koostatud nr AB1482923 (2302,16,009195) 03.07.2016 väärteoprotokollile kell 18:28 Harju maakonnas, Tallinnas, Laagna tee – Mahtra tn juures, H.S juhtis mootorsõidukit Nissan №te reg.nr XXXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas

õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus

mõõdetud mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0032, tunnistus TTRC-16-00072. Juhtis mootorsõidukit, ei arvestanud ristmiku liiklusoludega ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et ta suudaks oma sõiduki seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mistõttu sõitis külje pealt otsa lõikuval teel liikunud bussile Volvo reg.märgiga XXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise

kahju OÜ'le XXXXja AS'le SEB Liising. Eiras LM 331 - sõidukeeld - nõudeid ehk ei täitnud liikluskorraldusvahendi nõuet. Sellega rikkus H.S LS § 56 lg 1, § 50 lg 3 p 1, § 69 lg 3 ja § 16 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles H.S-ile karistuseks LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 järgi kokku 21 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja nõustus aresti kandmisega. Ta seletas,

et pool aastat töötas taksojuhina, sellel päeval oli pärast öist vahetust tarvitanud alkoholi ja siis helistasid sõbrad ja ta hakkas sõitma, siis alles sai aru, et ei ole veel kaine. Laagna teel suundus üles silla peale, talle tundus, et ta mahub bussi kõrvale, juhtuski avarii.

Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid:

- 03.07.2016 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist ja liiklusõnnetuse aktist nr 1366 nähtub,

et liiklusõnnetuse toimumise koht asub Harjumaal, Tallinnas, Laagna tee – Mahtra tn juures. Vaatlusprotokollist nähtuvalt sõiduauto Nissan №te reg.nr XXXX (omanik OÜ XXXX) sõitis

külje poolt otsa peateel liikunud liinibussile Volvo B9S reg.nr XXXX. Sõiduautol Nissan on

kahjustatud vasakpoolne esiosa nurk ja külg, parempoolne esimene ratas. Bussil kahjustatud

parempoolne külg. Ilm on selge ja päikseline. Vaatlus toimub Mustakivi tee poolt suunaga K.Kärberi tn poole. Mootorsõidukid millega liiklusõnnetus toimus ei ole liigutatud. Nullpunktiks on võetus aadressiga Mahtra tn 1 maja nurk (vt. skeemilt). Nullpunktist on tõmmatud sõiduteeni kujutletav pikendussirge, mis on edaspidi nullpunkt. Lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul

on 70 km/h. Esimese sõidurea laius, kus avarii juhtus on 5,4m. Nullpunktist vaadelduna

pärisuunas on esimeste lohisemisjälgedeni haljasalal 15,4m ja lõppeb 30,6m. Pärisuunas

2

vaadelduna mootorsõiduki Volvo B9S reg.nr XXXX tagumise vasakpoolse rehvini on 23,8m ja

vasakpoolse esirehvini 37,2m. Vasakpoolsetest rehvidest pärisuunas vaadelduna parempoolse teekatteääreni on 3,8m. Järgmise liiklusõnnetuses osalenud sõiduauto parempoolse talverehvini on 41.2m ja esimese parempoolse rehvini 44m. Parempoolsest esirehvist on 5,3m teekatteääreni ja tagumisest parempoolsest rehvist samuti 5,3m. Laagna tee on selles kohas ühesuunaline ja kolm

sõidurida ühes suunas. Muid liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid ja jälgi ei leitud. Vaatlusprotokollile on lisatud skeem ja fototabel nr 1.

- Tunnistaja XXXXütluste kohaselt 03.07.2016 kella 18:25 paiku hakkas liikuma bussipeatuse

Mustakivi juurest bussiga Volvo XXXX. Veendus, et teistele liikumist ei takista, näitas vasakpööret ja hakkas liikuma, sooritades ümberreastumist vasakusse ritta. Liikudes Mahtra tn

kaudu tundis lööki bussi tagaossa, kohe sujuvalt peatus, et mitte häirida reisijaid. Tahavaate peeglisse nägi sõiduautot Nissan, mis liikus vastassuunavööndis ja sõitis bussile otsa, paiskus

haljasalale, vasakult poolt sõitis bussist mööda ja peatus. Tuli sõiduki juhi juurde, kes käitus

ebaadekvaatselt, ja kutsus välja politsei. Juht istus autos, tuli politsei ja tuvastas juhil alkoholijoove ning viis teda sündmuskohalt ära. Juhi autos viibis kolm reisijat.

- Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (03.07.2016 kell 18:39), millest nähtuvalt tuvastati

kontrolli tulemusena H.S alkoholijoove (0,48 mg/l).

- Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (03.07.2016) koos mõõtetulemuse väljatrükkiga ja

õiguste deklaratsiooniga, millest nähtuvalt tuvastati 03.07.2016 kell 18:56-19:03 H.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,46 mg/l, ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,41 mg/l; Dräger Alcotest 7110).

- Sõiduki hoiukohta teisaldamise akt, millest nähtub, et sõiduk Nissan №te reg.nr XXXX teisaldati

asukohta Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

- Menetlusaluse isiku H.S-i ütluste kohaselt 03.07.2016 kella 18:28 paiku Tallinnas,

Laagna tee ja Mahtra tn juhtus liiklusõnnetus. Ta liikus sõiduautoga Nissan №te reg.nr XXXX ja oli alkoholijoobes, mistõttu ei märganud liiklusmärke ja hakkas sõitma teel, kus ei tohi liikuda ja juhtus kokkupõrge bussiga. Tunnistab oma süüd ja kahetseb, sündmuskohalt ei lahkunud ja ootas politseid. Peale avariid alkoholi ei tarvitanud. Autos olid isikud, kes kannatada ei saanud.

- Menetlusaluse isiku H.S-i väärteoprotokollis nr AB1482923 märgitu kohaselt

tunnistab oma süüd ja kahetseb.

- Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on H.S 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 14

kehtivat väärteokaristust, viimati teda karistati väärteokorras 14.05.2016 NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga, mis on tasumata.

Eelpoolkirjeldatud tõendid langevad omavahel kokku ning H.S-i süü rikkumistes on tõendatud. Väärteoprotokollis sisalduva teokirjelduse järgi realiseeris H.S LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 vastavate väärtegude tunnused: - juhtis mootorsõidukit, ei arvestanud ristmiku liiklusoludega ja ei kohandanud oma sõiduki kiirust vastavaks liiklusoludele, et ta suudaks oma sõiduki seisma jätta sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, mistõttu sõitis külje pealt otsa lõikuval teel liikunud bussile Volvo reg.märgiga XXXX ning põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju OÜ'le XXXX ja AS'le SEB Liising (LS § 223 lg 1);

- ta juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,41 mg/l (LS § 224 lg 2); - ta eiras liiklusmärki nr 331 - sõidukeeld - nõudeid ehk ei täitnud liikluskorraldusvahendi nõuet (LS § 242 lg 1). H.S-i käitumine sisaldab LS § 223 lg 1, § 224 lg 2 ning § 242 lg 1 väärteokoosseise ja

tema tegu on õigusvastane. H.S-i käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et

3

karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei

ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest

karistusregistri andmetest nähtuvalt ainuüksi 2016 aastal oli H.S kolm korda karistatud väärteokorras LS § 227 lg 1, 2 (mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine) ja LS § 221 lg 1 (juhi poolt ristmikule või jalakäijate ülekäigurajale sõitmine foori keelava tule ajal) järgi rahatrahvidega, mis on tasumata. Samuti oli 01.11.2011 H.S LS § 224 lg 2 ja §

207 järgi karistatud rahatrahviga, mis on tasumata. Sellise käitumisega on H.S

näidanud enda lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema

õigusvastasele käitumisele on juba mitmekordselt tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades H.S-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem väärteokorras korduvalt karistatud

liiklusrikkumiste eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. H.S puhul ei ole rahatrahv karistusena põhjendatud, sest see ei mõjuta teda edaspidi

väärtegusid toime panemast. Eelnevalt on H.S väärteokorras karistatud rahatrahvidega, mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma, vastupidi, ta on jätkanud liiklusrikkumiste toimepanemist, mis näitab, et varasemad karistused ei ole isikule mõju avaldanud.

Kohus leiab, et H.S-ile tuleb toimepandud rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra lähedases suuruses: kohus arvestab süüs suurust,

mis on keskmisest suurem (kuid ei ole nii suur, kui oleks tekitatud inimese tervisekahjustus) ja kergendavat asjaolu. Samuti peab kohus vajalikuks kohaldada lisakaristust, kuid seda LS § 224 lg 3

p 2 ettenähtud sanktsiooni miinimummäära ulatuses. Arvestades asjaolu, et H.S omab alalist töökohta, peab kohus võimalikuks määrata lisakaristuse just LS § 223 lg 3 p 2 ettenähtud sanktsiooni

miinimummäära ulatuses. Joobeseisundis sõiduki juhtimise (LS § 224 lg 2), liiklusõnnetuse

põhjustamise (LS § 223 lg 1) ning liikluskorraldusvahendi nõue rikkumise eest (LS § 242 lg 1) mõistab kohus ühe põhikaristuse, eeltoodud väärteo puhul tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 48, 50, 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139, 199 lg 3 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada H.S LS § 224 lg 2, LS § 223 lg 1 ning § 242 lg 1 järgi ning põhikaristuseks KarS § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva.

Aresti kandmise kohaks on Põhja Prefektuuri arestimaja (Tallinn, Rahumäe 6) ja aresti kandmise alguseks on isiku kinnipidamise päev või isiku arestimajja ilmumise päev. Kohustada H.S ilmuma arestimajja karistuse kandmiseks kuni 21.10.2016.a. H.S-i arestimajja mitteilmumisel kohaldada tema suhtes sundtoomist.

LS § 224 lg 3 p 2 ja KarS § 50 lg 1 p 2 alusel ära võtta H.S-ilt sõiduki lisakaristusena juhtimisõigus kolmeks (3) kuuks.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt